Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

(NAP).

Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Senine menetlus

AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjale kuuluv sõiduk parkis hageja poolt parkimist opereeritavas parklates. Millises parklas on pargitud ning milles rikkumine seisnes on samuti hagiavalduses välja toodud. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõude summas 40 eurot. Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146, p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja on pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse kätte saamist tasunud 07.11.2023 leppetrahvi põhiosa, so kokku 40 eurot, kuid on jätnud kõrvalnõuded tasumata. Kostja on leppetrahvid tasunud pärast makseettepaneku saamist, seega pärast hageja poolset kohtusse pöördumist. Kuna TsMS § 486 lg 2 alusel loetakse hagi hagimenetluses tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, on kostja tasunud põhiosa pärast hageja poolt kohtusse pöördumist. Kostja ei ole enne kohtusse pöördumist otsinud lahendust ega ka vabatahtlikult leppetrahvi tasunud. Seega oli kohtusse pöördumine tingitud puhtalt ja ainult kostja tegevusetusest. Põhisumma tunnistamisega on seega põhjendatud ilmselgelt ka kõrvalnõue nimetatud leppetrahvi osas so sissenõudmiskulud 40 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mille fikseeritud suurus on sätestatud seaduses, VÕS § 113 1 lg 1, ning see ei sõltu põhinõude suurusest ega viivituse pikkusest. Lõike 1 alusel esitatava nõude suuruseks on 40 eurot ja seda isegi juhul, kui põhinõue on väiksem kui 40 eurot. Kahju tekkimist ja selle ulatust ei pea hageja tõendama. Sissenõudmiskulu vähendamine ei tule kõne alla, kuna tegemist on minimaalse hüvitise suurusega. Nimetatud leppetrahv oli enne kohtusse esitamist inkassomenetluses Julianus Inkasso OÜ käes. Kostja esindaja ei ole hagejale kordagi vaevunud väidetavaid rendilepinguid edastama või leppetrahve tasuma, vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Vaatamata eeltoodule toob hageja välja kostjale esitatud meeldetuletused ja sõnumid leppetrahvide kohta 1040000321. Toimingutest nähtub, et hageja on pidevalt iganädalaselt edastanud teateid, sõnumeid, üritanud ühendust saada ja kostjaga suhelda. Samuti nähtub et kostjale on edastatud nimetatud nõuete alusdokumendid. Kostja ei ole hageja teadetele reageerinud ega nõuet tasunud ka dokumentide saamise järgselt. Kostja ei ole hageja teateid jne tõsiselt võtnud ehk et kostja on oma käitumisega kohtumenetluse põhjustanud. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja vastus

lepingulist kohustust on kostja rikkunud ja kuidas on hageja jõudnud järelduseni, et kostja vastutab rikkumise eest. Seega on hagi jätkuvalt puudustega, mis välistab hagi menetlemist. Eksitavad on hageja väited, et „kostja olevad 07.11.2023 tasunud leppetrahvide 1040000321 põhiosa 40 eurot“. 07.11.2023 maksekorralduse (dtl 631) sisuliselt uurimisel nähtub, et maksed on teinud mitte kostja, vaid S.V. oma isiklikust arvelduskontost. Seega ei ole kostja midagi tasunud ega tunnustanud. Kusjuures pelgalt tasumise faktist ei saa tuletada nõuete tunnistamist. Kui pärast väidetava kohustuse täitmist selgub, et kohustust ei ole, kohustus ei tekkinud või langes ära, peab saaja olematu kohustuse täitmiseks saadu üleandjale tagastama VÕS § 1028 alusel. Käesolevas asjas on tegemist just sellise olukorraga, kus kolmas isik, nõuete põhjendatust kontrollimata, on menetluskulude vältimise eesmärgil tasunud leppetrahvid nr 1040000321, 1010005443 ja 0204059268, ja nüüd soovib alusetult tasutud rahasummade tagastamist. S. V. teatas oma leppetrahvinõuete 1040000321, 1010005443 ja 0204059268 järgi alusetult tasutud raha tagastamise nõudest hagejale 04.10.2024 teatises. Kuna kostja on oma esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (25.01.2024 vastus hagile) teatanud, et vaidleb leppetrahvinõuetele 1040000321, 1010005443 ja 0204059268 vastu, siis ei saanud hagejal olla põhjendatud lootust, et kolmanda isiku poolt leppetrahvide tasumisega tunnistab kostja osundatud leppetrahvidest tulenevad nõuded. Hageja ei ole täitnud (RK lahend nr 3-2-1-36-17) leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks vajalikke eeldusi : (1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); (2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § 103 ja § 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Väites, et parkimisleping on olemuselt üürileping, on hageja jätnud kohtule esitamata tõendid, kust nähtuks, et hageja oli parkimisala (Narva linnas Tallinna mnt 52 asuv maatükk, kus oli 27.04.2023 pargitud sõiduauto BMW X6, reg nr xxxx) omanik või muu parkimislepingute sõlmimiseks õigustatud isik väidetava parkimislepingu sõlmimise ajal. Hageja on vaid paljasõnaliselt väitnud, et „AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel“. Mistahes tõendeid, kust nähtuks, kes on väidetavate parkimiskohtade maa omanikud, ei ole hageja esitanud. Mida hageja peab täpselt parklate „opereerimise“ all, hagiavaldusest ei selgu. Hageja ei ole esitanud ka lepinguid, mille kohaselt hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle. Kostja ei ole hagejaga mistahes parkimislepinguid sõlminud. Kostja poolt kohtule esitatud videomaterjali (lisa 3) põhjal on tuvastatav, et Narva linnas Tallinna mnt 52 asuvale maatükile (kus oli 27.04.2023 pargitud sõiduauto BMW X6, reg nr xxxx) sissesõidul puuduvad infotahvlid, kust nähtuks, et tegemist oleks hageja poolt „opereeritava“ eraparklaga. Videomaterjal on kooskõlas hageja enda poolt kohtule esitatud tõenditega (dtl 60-65, 144-158, 233-246). Videomaterjali parema arusaamise eesmärgil esitab kostja selgitava joonise nr 1 (dtl 637), kust nähtub liiklemine Narva linnas, Tallinna maanteelt elamu Tallinna mnt 52 territooriumile, liiklemine elamu juurde kuuluval territooriumil ja sissesõit elamu Tallinna mnt 52 parkimisalale. Kohtutoimikus olevate piltide (vt nt dtl 144, 148, 149, 152, 156, 157) sisulisel uurimisel nähtub, et sõiduk oli pargitud tagurpidi enne parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit. Piltidest nähtub samuti märk «Ühesuunaline tee», mis tähendab, et sõidukijuht parkis sõidukit, liikudes tagurpidi parkimistingimusi sisaldava infotahvli suunas. Parkimistingimusi sisaldava infotahvli mõjuala (nagu iga liiklusmärgi puhul) algab pärast infotahvli märki, enne märki asuvale alale infotahvli mõjupiirkond ei ulatu. Parkides sõidukit enne parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit, ei sõitnud sõidukijuht sisse parklaterritooriumile, mille parkimistingimused olid nähtavad parkla sissesõidu juures olevas infotahvlis. Kostja esitab kohtule sõiduautos 27.04.2023 viibinud V. V. seletuskirja

(dtl 648), kus viimane selgitab, kus ja kuidas kõnealune parkimine toimus, mh seda, et sõiduauto pargiti Tempo Kaupluse (Tallinna mnt 52) seina kõrval, liikudes tagurpidi parkimistingimusi sisaldava infotahvli suunas ning sõiduautoga ei sõitnud sisse infotahvliga tähistatud parklaterritooriumile. Parkides sõiduki enne parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit tegi auto BMW X6 sõidukijuht teadliku valiku mitte sõlmida parkla haldajaga parkimislepingut. Ülalnimetatud tõenditest tuleneb, et sõiduauto BMW X6 (reg nr xxxx) ei olnud 27.04.2023 pargitud hageja poolt „opereeritavas“ eraparklas. VÕS § 158 lg 1 tähenduses leppetrahvi aluseks oleva lepingu rikkumine kostja poolt on sisustamata ja tõendamata. Hagiavalduses nõutakse leppetrahvi nr 1040000321 selle eest, et „kostja OÜ Siltrans olevat parkinud sõiduauto BMW X6 (reg nr xxxx) AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas eraparklas, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes“. Milliseid konkreetseid parkimiskorralduse nõudeid on kostja rikkunud hagiavaldusest ei nähtu. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, kust nähtuksid kostja kohustused hageja ees ja see, et kostja on kohustust rikkunud. 14.02.2024 menetlusdokumendis väidab hageja, et sõiduki sisenemisel parkimisterritooriumile, mille parkimistingimused olid nähtavad parkla sissesõidu juures olevas infotahvlis, sõlmis kostja parkimislepingu, mille tingimused nähtuvad kohtule esitatud parkimistingimustest (lisa 6, dtl 171). Osundatud parkimistingimuste sisulisel uurimisel ei nähtu, et parkimislepingu sõlmida soovival sõidujuhil lasuks kohustus tasuda parkimise eest tasu. Seega ei ole sõiduauto BMW X6 (reg nr xxxx) sõidukijuht, jättes parkimise eest tasu väidetavalt maksmata, rikkunud parkimislepingu tingimusi, mille eest saaks leppetrahvi tasumist nõuda. Olemuslikult üürilepinguks olev parkimisleping välistab VÕS § 334 lg 4 poolte leppetrahvi kokkulepped. Puuduvad tõendid, kust nähtuks, et kostjale oleksid VÕS § 159 lg 2 alusel edastatud leppetrahvinõudeid enne käesoleva hagi kättetoimetamist. Hageja teatas leppetrahvi nõudest 7 kuud pärast väidetava rikkumise avastamist, mida ei saa pidada mõistlikuks, mistõttu on hageja leppetrahvi nõudeõiguse VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud. Hagile lisatud tõenditest ei nähtu, et hageja paigutas leppetrahvinõuded kohe pärast rikkumise tuvastamist sõiduki kojamehe vahele. Kuna leppetrahvnõuded olid koostatud digitaalselt (ehk digitaalselt allkirjastatud otsusena dtl 34-35, 43-44, 58-59, 73-74, 88-89), siis ei saanudki hageja paigutada neid sõidukite kojamehe vahele. Asjakohatud on hagiavalduse terviktekstile lisatud e-kirjad. Meeldetuletuse kirjade edastamist ei tõenda hageja 04.10.2024 menetlusdokumendiga koos esitatud e-kirjad, sest kirjadega ei saa tõendada kirjade edastamist ega kättesaamist adressaadi poolt. Hageja peab tõendama mitte ekirjade edastamist, vaid kirjade kättesaamist adressaadi poolt. Põhinõude puudumise tõttu puudub hagejal õigus nõuda kõrvalnõudena esitatud sissenõudmise kulu summas 40 eurot. Põhjendamatu on hageja tuginemine VÕS §-le 1131 lg-le 1, sest osundatud säte reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt. Hageja poolt kehtestatud parkimise eeskirja kohaselt sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel leping sõlmituks, mille alusel kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustele. Kuna hageja pakkumine parkimislepingu sõlmimiseks on suunatud sõidukijuhile, mitte sõiduki omanikule, siis tegi hageja teadliku valiku sõlmida parkimisleping mitte sõiduki omanikuga vaid sõiduki juhiga. Kostja märgib, et sõiduki

juhiks võib olla ainult füüsiline isik, ehk tarbija, mistõttu ei saa hageja sissenõudmiskulude põhjendamisel tugineda VÕS §-le 1131 lg-le 1. Tarbijalt saab nõuda üksnes reaalselt kantud sissenõudmiskulud VÕS §-s 1132 sätestatud piirangute raames. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et temal oleksid leppetrahvide sissenõudmisega reaalselt kulud tekkinud. VÕS §-le 1131 lg 1 sissenõudmise kuulude nõudmise eelduseks on kohustuse olemasolu, mille sissenõudmisega võivad võlausaldajal tekkida kulud. Kuna hageja ei ole õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi nr 1040000321 tasumist, siis on leppetrahvi sissenõudmiseks tehtud kulud samuti põhjendamatud. Põhjendamatud on hageja väited, et „kostja olevat leppetrahvinõude tunnistanud tasumisega“. Leppetrahvi nr 1040000321 on tasunud kolmas isik, mitte kostja. VÕS § 2 kohaselt ei saa võlasuhtes mitteolev isik tunnistada võlasuhtest tulenevat kohustust. Kui tasumine (või muu täitmine) alati tähendab kohustuse tunnistamist, siis oleks VÕS § 1028 regulatsioon sisuta. Kostja selgitab, et kui pärast väidetava kohustuse täitmist selgub, et kohustust ei ole, peab saaja olematu kohustuse täitmiseks saadu üleandjale tagastama. Käesoleval juhul on kolmas isik, nõuete põhjendatust kontrollimata, menetluskulude vältimise eesmärgil tasunud leppetrahvi nr 1040000321 ja nüüd soovib alusetult tasutud rahasumma tagastamist (dtl 609 - 615). VÕS §-s 1131 sätestatud sissenõudmiskulu - 40 eurot - hüvitamise nõude näol on tegemist seadusjärgse leppetrahvinõudega. Hageja ei saa nõuda üheaegselt seadusjärgset leppetrahvi ja lepingulist leppetrahvi. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus leppetrahvi eesmärgiga lihtsustada rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise ning võiks anda pahatahtlikule võlausaldajale võimaluse oma tulusid suurendada ja seega looks võimalused õiguste kuritarvitusteks. Hageja on esitanud leppetrahvide nr 1040000321, 1010005443, 0204058496, 1010012329 ja 0204059268 nõuded ühes menetlusdokumendis (dtl 4-7), mistõttu võisid sissenõudmiskulud hagejal tekkida üksnes seoses ühe menetlusdokumendi koostamisega vaid ühekordselt. 17.05.2024 määrusega eraldas Viru Maakohtus iseseisvasse menetlusse AS Ühisteenused hagi OÜ SILTRANS vastu leppetrahvide nr 1010005443, 0204058496, 1010012329 ja 0204059268 osas, ning neid menetleb Harju Maakohus tsiviilasja nr xxxx menetluses. Tsiviilasja nr xxxx menetluses nõuab hageja jätkuvalt sissenõudmise kulu 160 (4*40) euro ulatuses. Kuna leppetrahvidega seotud menetluskulud nõutakse tsiviilasjas nr xxxx, siis puudub hagejal õigus nõuda neid topelt käesolevas menetluses. Sissenõudmiskulusid ei saa kasutada võlausaldaja lisatulu allikana. Tasaarvestuse vastuväide 04.10.2024 esitas (leppetrahvid tasunud kolmas isik) S. V. AS-le Ühisteenused nõude leppetrahvinõuete nr 1040000321, nr 1010005443 ja nr 0204059268 järgi alusetult tasutu tagastamiseks summas 120 eurot, nõudele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva nõude esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Osundatud dokument sisaldab teatist nõude loovutamisest Siltrans OÜ-le (dtl 609 - 615). Seega omab kostja hageja vastu nõue summas 120 eurot, nõudele lisanduvad viivised. Lisaks nõuab kostja hagejalt VÕS §-le 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kokku kostja nõuded hageja vastu moodustavad 160 (120+40) eurot, millele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (120 eurot) alates 04.10.2024 nõude esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja esitab tasaarvestuse avalduse praeguses menetluses (alternatiivselt) juhuks, kui kohus, hoolimata kostja vastuväidetest, peaks leidma, et hageja nõuded on kasvõi osaliselt põhjendatud. Tasaarvestus lahendatakse, kui hagi tuleks tasaarvestuseta kasvõi osaliselt rahuldada.

Tasaarvestuses kasutatud nõude sisuks on S. V.i poolt AS-le Ühisteenused leppetrahvinõuete nr 1040000321, nr 1010005443, nr 0204059268 järgi alusetult tasutud rahasummade tagastamise nõuded. Tasaarvestuses kasutatud nõude põhjendused on toodud S. V.i 04.10.2024 menetlusdokumendis. Leppetrahvinõude nr 1040000321 põhjendamatust on eelnevalt pikalt käsitletud. Leppetrahvinõudeid nr 1010005443, nr 0204059268 menetletakse Harju Maakohtus tsiviilasjana xxxx ja kostja leiab tolles menetluses esitatud hagi asjaolusid ja tõendeid analüüsides, et haginõue on alusetu. Maakohtu otsuse põhjendused

tuleks selliselt isikute poolt kirjalikult antud selgituste asemel tõendina esitada taotlus nende ülekuulamiseks tunnistajana, seda ei ole kostja taotlenud. Asjaolu, et tegemist on kostjale kuuluvat autot 27.04.2023 kasutanud-juhtinud isiku abikaasaga ja asjaolu, et tõend esitatakse esmakordselt ca aasta peale menetluse algust, teeb tõendi mõnevõrra ebausaldusväärseks, aga siiski mitte sel määral, et TsMS § 238 lg 5 alusel jätta see täitesti arvestamata. Kohtu arvates on tõendis esitatu kooskõlas hageja poolt algsele hagile lisatud pildimaterjaliga, ehk mõlemast nähtub, et kostja auto oli pargitud maja seina ääres olevast parkimistingimuste tahvlist ettepoole. Kohus nõustub kostja selgitusega, et märgi mõjuala kohaldub märgist tahapoole jäävale alale, ehk et märgi ees märk mõju ei avalda.

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2025 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.