Aktiva Finance Group OÜ hagi J. T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1498,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja J. T. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista J. T.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1000 eurot ja seisuga 29.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 319,68 eurot.
3.Mõista J. T.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.01.2025 kuni nõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue intressi 92,10 euro ja sissenõudmiskulu 50 euro nõudes.
5.Jätta hageja menetluskulud 89,20% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 10,80% ulatuses hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1043,60 eurot.
7.Mõista välja J. T.lt välja mõistetud menetluskuludelt (1043,60 eurot) viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada otsus J. T.le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 13.09.2022 hagi J. T. vastu võla nõudes. 22.09.2022 kohus võttis asja menetlusse ning edastas hagimaterjalid kostjale Ametlike teadaannete kaudu kätte 27.10.2022. Kostja hagile ei vastanud ning kohus tegi 08.12.2022 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus 14.06.2024 tühistas Harju Maakohtu 08.12.2022 tagaseljaotsuse ja saatis asja kogu ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.13.12.2024 Harju Maakohus määras asja lahendada kirjalikus menetluses ning andis kostjale tähtaja esitada 13.09.2022 hagiavaldusele ja hageja 03.12.2024 vastusele seisukoht. Samuti anti pooltele tähtaeg esitada menetluskulude nimekiri ning määrati kohtuotsuse kuulutamise aeg etoimiku kaudu 30.01.2025. Määrus toimetati kostjale kätte Ametlikud Teadaanded kaudu.
HAGEJA NÕUE
3.13.09.2022 hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1000,00 eurot, intress 92,10 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 255,87 eurot. Samuti viivis alates 14.09.2022 kuni põhinõude summas 1000,00 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Hageja esitas 02.12.2024 vastuses kohtunõudele alternatiivnõude, kui kohus peaks leidma, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on seisukohal, et krediidiandja on analüüsinud kostja sissetulekuid ja kohustusi kontoväljavõtte alusel, mistõttu on krediidiandja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja tegi päringu esialgsele võlausaldajale seoses tagasimaksetega ning esialgne võlausaldaja on märkinud, et kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Seega kuna ühtegi tagasimakset ei tehtud oli lepingu ülesütlemine 25.01.2022 kehtiv, kuna kostjal oli tasumata 01.11.2021, 01.12.2021 ja 01.01.2022 osamaksed. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1000 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast so 26.01.2022.
5.Hageja nõue tuleneb kostja ja P OÜ vahel sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx, mille alusel kostja on võtnud välja krediiti summas 1000 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama esitatud arvete alusel. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 40,43% aastas ning krediidikulukuse määr oli aastas 49,00%. Minimaalne põhiosa makse suurus oli 2% krediidilimiidi summast ehk minimaalselt 20 eurot. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teostanud ei põhivõla ega intressi katteks.
6.Kuna kostja laenulepingulisi kohustusi ei täitnud korrapäraselt ehk jäi võlgnevusse kolme järjestikuses maksega, edastas 10.01.2022 P OÜ teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Hageja andis tasumiseks tähtaja 24.01.2022 ning selgitas, et juhul kui kostja ei tasu võlgnevust märgitud kuupäevaks, loeb hageja lepingu lõppenuks alates 25.01.2022. Kostja kohustust ei täitnud ning võlgnevus kuulus koheselt tasumisele. P OÜ loovutas 26.01.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finants-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.
7.Kuivõrd kostja tagasimakseid põhinõude osas ei ole teinud, siis hageja põhivõlg on summas 1000 eurot. Hageja on esitanud intressinõude 92,10 eurot, lugedes lepingust tulenevalt intressimääraks 40,43% aastas. Intressi võlgnevus kolme järjestikuses makse intressiga (23,59+33,69+34,82). Kuivõrd laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud, siis kostjale saadeti tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Hageja sissenõudekulud 50,00 eurot on kujunenud järgnevalt: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1000,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.01.2022 kuni hagi esitamiseni 13.09.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses
viivisemääras s.o 40,43% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 255,87 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 255,87 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 14.09.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 1000,00 eurot x 8% = 80,00 eurot.
8.13.01.2025 esitas hageja lõpliku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse, milles palub hageja kasuks välja mõista kostjalt riigilõiv summas 450 eurot ja esindustasu 1620 eurot (mis on maakohtu, kui ka ringkonnakohtu kulud kokku). Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTVÄITED
9.Kohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte 12.11.2022. Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et kostjale on Ametlikud Teadeanded kaudu 29.12.2024 kätte toimetatud 13.12.2024 kohtumäärus, milles kohus määras otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 30.01.2025 ning palus kostjal vastata hagiavaldusele, kui ka hageja poolt esitatud hagi ümberarvestusele. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1000 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 26.01.2022.
11.Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
12.10.08.2021 sõlmisid P OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr xxxx, millega kostja sai krediiti 1000 eurot ning kostja kohustus krediiti maksma talle esitatud arvete alusel. Hageja on tõendanud, et laenusumma väljamakse tehti kostjale 10.08.2021. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on kehtiv.
13.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18.68% (laenuleping sõlmitud 10.08.2021, antud määr kohaldus alates 31.05.2021 sõlmitud lepingutele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3* 18,68% = 56,04%. Kostja laenulepingus oli krediidi kulukuse määr 49,0% aastas. Maakohus
tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.13.09.2022 esitatud hagiavalduses ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta midagi välja toonud. 02.12.2024 vastuses kohtunõudele on hageja selgitanud, et enne laenulepingu sõlmimist on tehtud krediidianalüüs, kus analüüsiti kostja krediidivõimelisust pangakonto väljavõtte alusel. Lepingu sõlmimise eel hinnati kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta. Kostja oli märkinud sissetulekuks töötasu 2500/1000 eurot, finantskohustused 0 ning majapidamiskulude suuruseks hinnati 100 eurot ning osamakse suurus 53,69 eurot. Maksehäired puudusid. Krediidiandja leidis, et kostjale jäi vaba raha 3221,31 eurot kuus ja kostjale jäi reservi 3446,31 eurot.
17.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
18.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2021 kohtuotsuses kohtuasjas nr 2-20-106661 märkinud, et ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (p 55).
19.Hageja ei ole täitnud minimaalset nõuet, et oleks hinnanud kostja krediidivõimet pangakonto väljavõtte kaudu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ei ole võetud kostja pangaväljavõtet piisava perioodi kohta, mis kajastaks laenutaotleja sissetulekuid ja väljaminekuid. Kostja on ise märkinud sissetuleku suuruseks palga näol 2500 eurot, kuid see ei ole tõendatud. Samuti ei ole teada igapäeva eluks kuluvad kulud kostjal, samuti puudub teave ülalpeetavate kohta.
20.Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et kogutud teave tarbija sissetulekute kohta oli vastuoluline.
21.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
22.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23.Kostja kohustus oli maksta laenusumma (minimaalselt 20 eurot) tagasi talle esitatud arvete alusel. Kostja pole teinud makseid tagasi ei põhivõla katteks. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja jäi võlgnevusse kolme järjestikuse põhisumma maksega (01.11.2021, 01.12.2021 ja 01.01.2022 osamaksed), seetõttu luges hageja lepingu lõppenuks alates 25.01.2022.
24.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud. Hageja on esitanud alternatiivnõude, kui kohus peaks leidma, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 1000 eurot.
25.Kuivõrd lepingu ülesütlemine on kehtiv, tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 26.01.2022. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 26.01.2022 kuni 29.01.2025 eest summas 319,68 eurot. Hagejal on TsMS § 367 kohaselt õigus nõuda kostjalt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõla tasumata osalt alates 30.01.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
26.Hageja intressi ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded jäävad rahuldamata, kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
MENETLUSKULUD
27.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
28.Hageja esitas nõude kostja vastu summas hagiavalduse kohaselt 1477,97 eurot ning kohus rahuldas hagi 1319,60 euro ulatuses (põhivõlg 1000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 319,68 eurot), s.o. 89,20% ulatuses. Seega jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt et hageja kanda jääb 10,80% ning kostja kanda 89,20% menetluskuludest.
29.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 450 eurot riigilõiv (riigilõiv hagilt 280 eurot ja 170 eurot apellatsioonikaebuselt) ning esindustasu summas 1620 eurot maa- ja ringkonnakohtus.
30.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku 450 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
31.Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 484 2). Sama säte kehtib maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse. Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei pea seda tõendama. Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu kiirmenetluses pidada 20 eurot.
32.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund (ilma käibemaksuta) ei pea kohus põhjendatuks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, käesoleva asja sisu ja mahtu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot/1 tund (käibemaksuta).
33.Esindajal kulus järgnevatele toimingutele 3,8 tundi: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 1,5 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh materjalidega tutvumisele ja lisade komplekteerimisele) lugeda 1,5 tundi ehk 150 eurot. 09.01.2023, 03.06.2024, 03.12.2024 ja 13.01.2025 toimingute osas kohus ajakulu ei vähenda, kuid loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot, mitte 120 eurot ilma käibemaksuta.
34.Seega on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus (20+150+400+25+100+25).
kokku 720
eurot
35.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude suurus kokku 1170 eurot (riigilõiv 450 + õigusabi 720 eurot), mis tuleb kostjalt välja mõista 89,20% ulatuses. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1043,60 eurot.
36.Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
37.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
38.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
39.TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.