Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.06.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-126691
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu 1050 euro, intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.12.2022 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega OÜ Aktiva Finants) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
205,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad AŽ ja GA Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 08.12.2022 tagaseljaotsus ja saata asi kogu ulatuses samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-22-126691 Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega OÜ Aktiva Finants) (hageja) esitas 20.07.2022 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 1294,56 euro saamiseks. Maksekäsuosakond tegi 28.07.2022 makseettepaneku. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, lõpetas maksekäsuosakond 23.08.2022 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.
2.Kohtu nõudmisel esitas hageja 13.09.2022 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1000 eurot, intressi 92,1 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 255,87 eurot ning alates 14.09.2022 kuni põhivõla (1000 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise, sh riigilõivu katteks 280 eurot ja õigusabikulude katteks 480 eurot (3,8 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)) koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja PLACET GROUP OÜ (laenuandja) 10.08.2021 krediidikonto lepingu nr KK3704578 (leping), mille alusel võttis kostja laenu 1000 eurot. Lepingupooled leppisid kokku intressimääras 40,43% aastas. Kostja kohustus esitatud arvete alusel tagastama laenu ja tasuma intressi. Kostja ei ole teinud laenu tagasimakseid ega tasunud intressi. 01.12.2021 seisuga oli intressivõlg 92,1 eurot. Laenuandja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi, mille tõttu tekkis tal võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi korrapäraselt, ütles laenuandja lepingu 25.01.2022 üles ja loovutas 26.01.2022 oma nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise teade saadeti kostja lepingu sõlmimisel antud aadressile. Alates 26.01.2022 kuni hagi esitamiseni on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu p 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 III lause järgi viivist 40,43% aastas, s.o 255,87 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
3.Kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 08.12.2022 tagaseljaotsusega hagi osaliselt, sh mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1000 eurot, intressi 92,1 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 50,63 eurot ning alates 14.09.2022 põhivõlalt (1000 eurot) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda, määras hageja menetluskulude suuruseks 480 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 378 eurot koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
4.1.Tagaseljaotsuse põhjenduste kohaselt on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viiviste osas.
2-22-126691 Hageja nõude aluseks on laenuandja ja kostja vahel sõlmitud leping nr KK3704578. Nõue on loovutatud 26.01.2022 hagejale. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 13), ning kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 30.10.2013, 3-2-1-106-13, p 24). Siinsel juhul leppisid lepingupooled kokku viivisemääras 40,43% aastas. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal 8% aastas, siis ületab kokkulepitud viivisemäär seadusjärgset määra enam kui kolmekordselt. Sellest tulenevalt on lepingupoolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hageja saab nõuda kostjalt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ajavahemiku 26.01.2022–13.09.2022 eest 50,63 eurot (1000 × 0,022% × 231).
4.2.Arvestades hageja nõuete rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus on 450 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu 150 eurot (1,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta)). Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada tagaseljaotsuse osas, millega maakohus jättis viivisenõude osaliselt rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja kanda, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada viivisenõue täielikult, jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 760 eurot. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus tagaseljaotsuse tegemise norme, kui piiras viivisenõuet, ning jättis vääralt hageja viivisenõude osaliselt rahuldamata. Kuna üldtingimuste p 7.1 järgi oli laenuandjal õigus nõuda viivist laenuintressi aastase määraga võrdses määras, on hagejal VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 III lause järgi õigus nõuda kostjalt viivist 40,43% aastas, mida kinnitab ka Riigikohtu praktika (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-12008, p 12). Maakohtu viidatud praktika (RKTKo 10.05.2016, 3-2-1-25-16) ei kohaldu, sest selles asjas ei olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga. Maakohus ületas diskretsioonipiire, kui ei võtnud menetluskulude suurust kindlaks määrates arvesse kõiki hageja lepingulise esindaja tehtud toiminguid. Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli kogu ulatuses põhjendatud. Kuna hagi tuleb kogu ulatuses rahuldada, tuleb menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja kanda. Vastustaja seisukoht
6.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.
2-22-126691
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja lg 2 ning § 656 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu kogu ulatuses tühistada, sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest ja piiridest. Asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, asja lahendamiseks olulised asjaolud suures osas välja selgitamata ning tagaseljaotsus on olulises osas õiguslikult põhjendamata. Ringkonnakohus ei saa teha asjas ise uut otsust ning saadab asja TsMS § 656 lg 4 alusel samale maakohtule kogu ulatuses uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
8.Kuigi maakohus juhindus tagaseljaotsust tehes viivisenõude osas varem Riigikohtu praktikas väljendatud arusaamast, et tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õigused vajavad suuremat kaitset ning tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, on tänaseks Riigikohus kujundanud selgemalt tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemise praktikat ning pidanud põhjendatuks tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude teatud eelduste kontrollimise kohustust ka ilma vastavaid vastuväiteid esitamata, sh tagaseljaotsuse tegemise olukorras, samuti võtnud selge seisukoha intressiga võrdsustatud viivisemäära kohta (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 11–26 ja 33–34). Maakohtu tagaseljaotsuse tegemisel ei ole neid nõudeid järgitud.
8.1.Viidatud lahendi kohaselt on seadusandja seadnud tarbijakrediidilepingute puhul üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas tervikuna või osaliselt tühiseks. Seetõttu, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele, peab kohus ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, omal algatusel (ex officio) ka tagaseljaotsust tehes kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib.
8.2.Kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 tähenduses on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 I lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu maksab tarbija VÕS § 4062 lg 3 järgi tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma, ning krediidi kasutamise aja eest tuleb maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks ja selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Krediidikulukuse määra kontrollimiseks peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama kohtule vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Kui hageja ei ole kohtule esitanud krediidikulukuse määra aluseks olevaid andmeid, peab kohus andma hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja puuduseid ei kõrvalda, saab hagi rahuldada VÕS § 4062 lg 3 järgi maksimaalselt üksnes algse laenugraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi ulatuses.
8.3.Lisaks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 lg 1 tähenduses, sh täitnud nõuetekohaselt teabe saamise kohustust ja tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Krediidiandja kohustuseks on
2-22-126691 hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on leping intressikokkuleppe osas tühine ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Lisaks peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt määrama uuesti tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Selleks, et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, peab hageja oma nõude eeldusena tõendama, et ta on seda põhimõtet järginud. Kui hageja ei ole hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ning andma hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja kohtu määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb selline hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata.
8.4.Viivisekokkuleppe kehtivust kontrollides tuleb kohtul arvestada, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Sellist kokkulepet ei saa pidada tühiseks, kui viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Küll aga ei ole välistatud kostja taotlusel VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt.
9.Siinses asjas ei toonud hageja hagiavalduses esile krediidikulukuse määra ega selle arvutamise aluseks olevaid andmeid, samuti ei toonud hageja esile ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks. Maakohus ei ole neile puudustele ka tähelepanu juhtinud ega andnud hagejale tähtaega nende puuduste kõrvaldamiseks. Seega jäid maakohtul tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude rahuldamise eeldused olulises osas välja selgitamata ja kontrollimata. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist rikkumistega, mida tuleb arvestada sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest ning mille tõttu tuleb maakohtu tagaseljaotsus TsMS § 656 lg 4 järgi tarbija kui nõrgema poole kaitseks tühistada kogu ulatuses, mitte üksnes apellatsioonkaebuses taotletud ulatuses. Arvestades seda, et maakohus on menetlenud puudustega hagiavaldust, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
10.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele viivisekokkuleppe kohta märgib kolleegium, et ülal viidatud Riigikohtu seisukoha valguses leidis maakohus ekslikult, et viivisekokkulepe on tühine. Siinsel juhul leppisid lepingupooled lepingu p-s 7.1 kokku, et viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne viivisemäär. Iseenesest saavad lepingupooled leppida kokku selles, et viivisemäär on võrdsustatud intressimääraga. Küll aga tuleb kohtul sellise viivisenõude rahuldamiseks kontrollida ka seda, kas intressikokkulepe on VÕS § 4062 lg 1 I lause järgi krediidikulukuse määra arvestades kehtiv. Juhul, kui
2-22-126691 intressikokkulepe on tühine, ei saa sellest tuleneda ka kokkulepitud suurusega viivisemäära. Sellisel juhul tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning kuna see on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud seadusjärgset viivisemäära. Samuti tuleb kohtul viivisenõude rahuldamise eeldusena kontrollida, kas kogu leping kehtib või on hageja rikkunud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Viimasel juhul ei kehti ka viivisekokkulepe ning hagejal on õigus nõuda üksnes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist, arvestades mh põhinõude sissenõutavaks muutumist vastavalt VÕS § 4034 lg 7 järgi tehtud ümberarvutuste kohasele tagasimaksegraafikule.
11.Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu tagaseljaotsuse ning saadab asja kogu ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
12.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
13.Lisaks märgib kolleegium, et hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 170 eurot, kuid apellatsioonkaebuse piire ja tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses (205,24 eurot) arvestades, tuli hagejal tasuda RLS § 59 lg-ge 1 ja 15 ning lisa 1 järgi riigilõivu 100 eurot. Seega tasus hageja riigilõivu 70 eurot rohkem, ning tal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.