Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Karin Mölder 30.01.2025.a Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-23-140898 Z.U.W hagi TORUDEABI24.EE OÜ vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
1997,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Z.U.W (registrikood xxxxx) Hageja esindaja: töötaja (H.S e-post xxx) Kostja: TORUDEABI24.EE OÜ (registrikood 12369199) Kostja esindaja: juhatuse liige X (e-post xxx, xxx) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata TORUDEABI24.EE OÜ 04.11.2024 taotlus tõendite kogusemiseks.
2.Rahuldada Z.U.W hagi TORUDEABI24.EE OÜ vastu.
3.Välja mõista TORUDEABI24.EE OÜ-lt Z.U.W kasuks põhivõlgnevus 1728 eurot ja viivis 17,71 eurot.
4.Välja mõista TORUDEABI24.EE OÜ-lt Z.U.W kasuks viivis põhinõudelt (1728 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Välja mõista TORUDEABI24.EE OÜ-lt Z.U.W kasuks sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot.
6.Välja mõista TORUDEABI24.EE OÜ-lt Z.U.W kasuks viivis sissenõudmiskulu hüvitiselt (40 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
8.Määrata kindlaks menetluskulud ja välja mõista TORUDEABI24.EE OÜ-lt Z.U.W kasuks menetluskulu 315 eurot.
9.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb TORUDEABI24.EE OÜ-l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Rahuldada Z.U.W taotlus asendada jõustunud kohtuotsuses hageja nimi initsiaalidega ning mitte avalikustada hageja registrikoodi ja aadressi. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab maakohtus lihtmenetluses menetletud asjas (TsMS § 405 lg 1) esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 05.10.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse TORUDEABI24.EE OÜ vastu 1779,36 euro väljamõistmiseks. Võlgnik TORUDEABI24.EE OÜ esitas nõudele 11.10.2023 e-kirjaga ja 24.10.2023 digiallkirjastatud vastuväite. Pärnu Maakohtu 31.10.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas TORUDEABI24.EE OÜ vastu 01.11.2023 hagiavalduse, mida täiendas 03.11.2023 hagiavaldusega. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1728 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17,71 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot ja viivis sissenõudmiskulu hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
3.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.11.2021 töövõtulepingu nr 20211101, millega kostja kohustus XXX hoone mõlemapoolses otsas vahetama vihmaveerennid täispikkuses ja seda ümbritsevad tänavakivid. Kostja teostas töövõtu ja hageja tasus selle eest. Töövõtulepinguga andis kostja viieaastase garantii. Hageja märkas 06.06.2023, et hoone Õismäe poolses otsas on tänavakivid nihkunud paigast ning veerenn on katki. Hageja teavitas kostjat avastatud puudustest telefoni teel 06.06.2023 ja saatis kirjaliku teate 13.06.2023. Lepingust tuleneva puuduste kõrvaldamise tähtaja (10 tööpäeva) jooksul kostja puuduseid kõrvaldama ei asunud. Hageja andis 18.07.2023 kostjale VÕS § 114 mõistes täiendava tähtaja kuni 31.07.2023 puuduste kõrvaldamiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldanud. Hageja teavitas kostjat 08.09.2023 e-kirjaga kavatsusest lasta töö parandada ja nõuda kostjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja teavitas, et odavaim hinnapakkumine parandustööde teostamiseks on 1440 eurot (millele lisandub käibemaks) ja esitas vastavalt kostja palvele kostjale 13.09.2023 arve parandustööde kulude hüvitamiseks maksetähtajaga 15.09.2023. Hageja lasi puudustega töö parandada. Parandustööde maksumus
oli 1728 eurot (1440 eurot, millele lisandus käibemaks). Kostja arvet ei tasunud ja on arve tasumisega viivituses. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnista esitatud nõudeid ja palub jätta hagi rahuldamata. Tõendamata on, et sadeveerennide vajumine ja tänavakivide paigast nihkumine oleks tingitud kostja ebakvaliteetsest tööst. Kui sadeveerennid on vajunud ja tänavakivid nihkunud, ei saa automaatselt väita, et põhjuseks on ehitustööde kvaliteet. Sadeveerennide vajumise ja tänavakivide nihkumise põhjuseks võis olla üksnes väline faktor – liigsuurte koormustega veoautode sõit üle veerennide ja tänavakivide lattu, auto ringi keeramine kohapeal või lumekoristustransport. Kostjal puudus tööde teostamise ajal teave, et teostatavat tööd hakkab ületama rasketehnika või mis kaaluga transpordivahendid üle veerenni ja tänavakivide hakkavad sõitma. Viieaastane garantii kehtis lepingu p 2.6 alusel töödele normaalse igapäevase kasutamise korral. Normaalseks kasutamiseks ei saa lugeda töö peal raskeveokitega sõitmist. Pole teada, kas ja kuidas teostati hooldustöid talvisel perioodil, kui külmad vahelduvad sula ja soojaga. Ehitustöödest tingitud puudus oleks ilmnenud peale esimest talve ja kindlasti enne 06.06.2023. Ehitustööd olid teostatud kvaliteetselt, veerenn oli kinnistunud väidetavate puuduste ilmnemise ajaks ca kaks aastat. Ei ole usutav, et veerennid vajusid ja tänavakivid nihkusid kogu ulatuses ühe korraga ja nö üleöö, nagu väidab hageja, et märkas puuduseid 06.06.2023. Veerenni vajumine kogu ulatuses on pikemaajalisem protsess, mis toimub järkjärgult. Töid teostati hageja järelevalve all ja tööde teostamise ajal ei olnud hagejal ühtegi pretensiooni. Hageja ei täitnud töövõtulepingust (p 2.4) tulenevat kohustust teostada töö jooksvat kontrolli, kaasates vajadusel eksperte, ja kohustust töö teostamise ajal teada anda, kui töö ei vasta eesmärkidele, milleks hageja seda vajab. Hageja on rikkunud lepingut ja sellega minetanud õiguse nõuda veerenni vahetamisega seotud kulude hüvitamist. Kohtuotsuse põhjendused Kostja 04.11.2024 taotluse tõendite kogumiseks lahendamine
5.Kostja esitas 04.11.2024 taotluse tõendi kogumiseks, paludes kohtul nõuda hagejalt välja hageja valduses olevate turvakaamerate katkematud (st ilma väljalõigeteta) videosalvestised, mille vaateväljas on vaidlusaluse veerenni ala, ajavahemikust 01.03.2023 kuni 06.06.2023 või selle võimatuse korral ükskõik millise ajavahemiku osas. Kostja soovib tõendite kogumist, kuna hageja valduses olevatest turvakaamerate salvestistest selguks, milline on platsi igapäevane kasutus, samuti selguks, kuidas kasutati platsi vahetult enne probleemide ilmnemist. Hageja ei ole 21.10.2024 kohtunõudes määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 18.11.2024 seisukohta kostja taotlusele esitanud.
6.TsMS § 236 lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. TsMS § 238 lg 1 alusel kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud (TsMS § 238 lg 1 p 2). Kohus võib keelduda tõendite kogumisest, kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega (TsMS § 238 lg 3 p 2) või kui tõendite kogumise vajadust ei ole põhjendatud (TsMS § 238 lg 3 p 4).
7.Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esiteks, kostja ei ole tõendite kogumise vajadust põhjendanud. Tõendit ei ole põhjendatud koguda selleks, et teada saada, milline oli veerenni ala kasutus. Tõendi kogumist saab taotleda üksnes konkreetse asjas tähtsust omava
asjaolu tõendamiseks (TsMS § 236 lg 3). Kostja ei ole 04.11.2024 taotluses välja toonud, millise asjaolu tõendamiseks ta salvestiste väljanõudmist soovib. Seega tuleb tõendite kogumisest keelduda TsMS § 236 lg 3 ja TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel. Teiseks, vaidlusaluse veerenni ala kasutuse kohta on asjas juba piisavalt tõendeid esitatud. Arvestades XXX hoonet (ladu), hoone laadimisust/-estakaadi (dtl 40-41, 62-63) pidi kostja töid tehes aru saama, et üle veerenni hakkavad sõitma ladu teenindavad veoautod kauba lattu ja laost transportimiseks. Vaidlusaluse veerenni ala kasutusotstarve pidi olema kostjale arusaadav ja on tõendatud teiste olemasolevate tõenditega. Kohtu hinnangul on asjas tõendid ka asjaolu kohta, et kostja sai töid teostades aru, et ala on mõeldud veoautodele kasutamiseks, paigaldades veerenni Multiline Sealin V100S (dtl 104), mille koormusklassiks on toimivusdeklaratsiooni kohaselt A15 kuni E600 (dtl 120), s.o standardi nr EVS-EN 124-1:2015 järgi „suure rattakoormusega alad“. Seega tuleb tõendite kogumisest keelduda ka TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Kolmandaks, kostja taotleb välja nõuda ca kolmekuulise perioodi katkematud videosalvestised (s.o salvestised ca 2160h ulatuses, 3 x 30 x 24h) või ükskõik millise ajavahemiku salvestised ala kasutamise kohta. Kohus leiab, et sellises ulatuses salvestiste kogumine on ebamõistlik ja ülemäära koormav (eriti arvestades, et kostja ei ole välja toonud konkreetset asjaolu, mida ta salvestistega tõendada soovib). Seega tuleb tõendite kogumisest keelduda ka TsMS § 238 lg 3 p 2 alusel, kuna võimaliku tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja 04.11.2024 taotlus tõendite kogumiseks jätta rahuldamata. Asja sisuline lahendamine
8.Kohus, tutvunud asja materjalidega, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Menetlusosalised on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 27, 53, 80) ja ei ole taotlenud ärakuulamist.
10.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud, mille üle poolte vahel puudub vaidlus:
10.1.Hageja ja kostja sõlmisid 01.11.2021 töövõtulepingu nr 20211101, millega kostja kohustus vastavalt hinnapakkumisele nr MP2100082 XXX hoone mõlemapoolses otsas vahetama vihmaveerennid ja seda ümbritsevad tänavakivid (dtl 33-35, 55-57).
10.2.01.11.2021 töövõtulepingu nr 20211101 osas sõlmiti lisa nr 1, mille kohaselt muudeti hinnapakkumise, s.t töö sisu järgnevalt: „1. Maja ees tänavakivide ümberpaigaldus, kalle muutmine – selle töö asemele: uue rennide (ACO Multiline SEALIN V100S, malmrest) tellimine ja paigaldus. Lõpphind ei muutu.“ (dtl 104).
10.3.Pooled allkirjastasid 30.12.2021 teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 125), millega kostja andis üle ja hageja võttis vastu teostatud tööd. Tööde vastuvõtmisel lugesid pooled tööd nõuetekohaselt täidetuks ja kinnitasid, et ei oma üleandmisevastuvõtmise hetkel pretensioone.
10.4.01.11.2021 töövõtulepingu nr 20211101 p 5.1 järgi annab töövõtja tehtud töödele garantii viis aastat, p 5.2 järgi algab garantiiaeg tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise päevast (dtl 34, 56). Seega garantiiperiood on 30.12.2021-30.12.2026.
10.5.Hageja teavitas kostjat avastatud puudustest – tänavakivid nihkunud paigast, veerenn vajunud ja katki – telefoni teel 06.06.2023, saatis kirjaliku teate 13.06.2023. Lepingu pst 5.4 tuleneva puuduste kõrvaldamise tähtaja (10 tööpäeva) jooksul kostja puuduseid ei kõrvaldanud. Hageja andis 18.07.2023 kostjale täiendava tähtaja kuni 31.07.2023 puuduste kõrvaldamiseks (dtl 36, 58). Kostja täiendava tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldanud.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas tehtud töö vastab lepingutingimustele ja kas ilmnenud puudus on põhjustatud töövõtja mittenõuetekohasest tööst või muust välisest põhjusest.
12.Töövõtulepingu p 5.1 kohaselt töövõtja annab tehtud töödele garantii viis aastat, mis lepingu p 2.6 järgi kehtib tehtud töödele normaalse igapäevase kasutamise korral. Garantiiaeg algab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise päevast (lepingu p 5.2). Garantiiaja jooksul kõrvaldab töövõtja oma kulul kõik teostatud töödes ilmnenud vead ja puudused (lepingu p 5.3). Vastavalt töövõtulepingu p-le 5.4 on töövõtja kohustatud vead ja puudused viivitamatult kõrvaldama, alustades toimingutega koheselt, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul tellijalt kirjaliku teate saamisest arvates, kui pooled ei lepi kokku muud tähtaega.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1-2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ja kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Tulenevalt VÕS § 642 lg-st 1 ja 3 töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 650 lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. Töövõtugarantii on eriline töövõtulepingust eraldiseisev õigussuhe, mis annab garantii järgi õigustatud isikule töövõtulepingu objektiks olnud töös ilmnevate puuduste korral lisaõigusi, võrreldes töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahenditega (M. Käerdi. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, § 650, p 1). Garantiilepingu alusel tekib võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Põhinõue
14.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 1728 eurot. Kuna kostja ei kõrvaldanud garantiiperioodil töös ilmnenud puuduseid lepingu p-s 5.4 sätestatud tähtaja jooksul ega täiendava tähtaja jooksul (dtl 36, 58), lasi hageja puudused kõrvaldada teisel töövõtjal (Ormikivi OÜ) ja nõuab põhinõudena kostjalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 1728 eurot (dtl 38, 60, 68).
15.Hageja on seisukohal, et kostja poolt tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, kuna see ei sobi otstarbeks, milleks hageja seda vajas. Hageja leiab, et kostja oli teadlik, et veerennidest sõidavad üle veokid. Riigikohus on selgitanud, et kui tellija soovis kasutada platsi mingil kindlal viisil, mis ei vasta sellise platsi tavapärasele kasutusotstarbele, pidi ta sellest töövõtjale enne lepingu sõlmimist teatama. Kui tellija seda ei teinud, ei ole tal eeldatavasti õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele põhjusel, et töö ei sobi sellel otstarbel kasutamiseks. Samas võib töövõtja vastutada VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi töö sobimatuse eest tellija soovitud spetsiifiliseks kasutusotstarbeks juhul, kui töövõtja pidi sellest otstarbest lepingu sõlmimise ajal teadma vaatamata sellele, et tellija seda ei avaldanud. Hindamisel, kas töövõtja pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, milliseks otstarbeks tellija platsi vajas, tuleb mh arvestada poolte kohustusi lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Kui töövõtjal pidi asjaoludest tulenevalt, sh tellijalt saadud teabe või objektiga tutvumise põhjal, tekkima kahtlus, et tellija võib vajada platsi kasutusotstarbeks, mis ei ole käsitatav sellise platsi tavapärase kasutusotstarbena, võib VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tuleneda majandus- või kutsetegevuses tegutsevale töövõtjale kohustus küsida tellijalt töö soovitava kasutusotstarbe kohta lisateavet. See on nii eelkõige juhul, kui töö kasutusotstarbest võivad sõltuda nõuded, millele tehtav töö peab vastama, samuti võimalikud riskid, millest võib sõltuda töö vastavus ettenähtud eesmärkidele ja tellija vajadustele, ning millest tellija informeerimist saab töövõtjalt tema erialaseid oskusi ja teadmisi arvestades mõistlikult oodata (vt VÕS § 14 lg 2 teine lause, § 641 lg 2 p 2). Nende asjaolude vastu on tellijal lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi VÕS § 14 lg 2 esimese lause tähenduses. Kui töövõtja jätab töö spetsiifilise kasutusotstarbe välja selgitamata olukorras, kus seda võis temalt mõistlikult oodata, saab lugeda, et ta pidi VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses teadma, et tellija vajab tööd selleks otstarbeks (Riigikohtu 05.04.2019 otsus tsiviilasjas 2-1616481, p 19.1-19.4).
16.Kostja väidab, et kostjal puudus tööde teostamise ajal teave, et teostatavat tööd hakkab ületama rasketehnika või mis kaaluga transpordivahendid üle veerenni ja tänavakivide hakkavad sõitma. Kohus kostjaga ei nõustu. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja pidas tööde hinnapakkumise koostamiseks vajalikuks ala kohapeal ülevaatamist ja ka käis alaga enne hinnapakkumise koostamist tutvumas (dtl 101-103). Alaga tutvumise järel muutis kostja lepingu lisaga nr 1 (dtl 104) senist hinnapakkumist, valides suurema koormustaluvusega veerenni Multiline Sealin V100S, mille koormusklassiks on toimivusdeklaratsiooni kohaselt A15 kuni E600 (dtl 120), s.o standardi nr EVS-EN 124-1:2015 järgi „suure rattakoormusega alad“. Kostja valis lepingut muutes teadlikult alale paigaldamiseks veoautode poolt kasutatavale teele sobiva veerenni ja seega sai kostja alaga tööde teostamise eelselt tutvudes aru, et ala on mõeldud veoautodele kasutamiseks. Arvestades XXX hoonet (ladu), hoone laadimisust/-estakaadi (dtl 40-41, 62-63) oli kostjale tööde teostamise eelselt ja töid tehes üheselt aru saada, et üle veerenni hakkavad sõitma ladu teenindavad veoautod kauba lattu ja laost transportimiseks. Kostja ei ole asjas vaielnud vastu sellele, et töid teostati laohoone juures laohoone sissesõiduteel. Seega tuvastab kohus, et kostja tutvus alaga enne töödega alustamist ja teadis, et hageja kasutab ala laohoone teenindamiseks veoautodega ja et ala ületavad veoautod. Kostja teadmine ala kasutusotstarbest, sh ala veokitega kasutamisest, on tuvastatav samuti faktist, et kostja muutis lepingu lisaga nr 1 paigaldatavat veerenni, paigaldades suuremat rattakoormust taluva ACO Multiline Sealin V100S veerenni.
17.Alusetu on kostja väide, et kuna tänavakivide ja veerenni peal sõideti veoautodega, mis ei ole ala normaalne igapäevane kasutamine, siis on kostja vastutus välistatud ja kostja ei vastuta ilmnenud puuduste eest lepingu p 2.6 alusel, mille kohaselt kehtib tehtud töödele viieaastane garantii üksnes töö normaalse igapäevase kasutamise korral. Kohus leiab, et veoautodega sõitmine oli antud ala kui laohoone sissesõiduala normaalne kasutamine ja tavapärane kasutusotstarve. Laohoone sissesõidutee kasutamine laohoone teenindamiseks veoautodega on ala normaalne igapäevane kasutamine. Kostja vastupidine väide on paljasõnaline ja otsitud, sh ei ole kostja selgitanud, milline antud ala (laohoone sissesõidutee) väidetav kostja arvates normaalne kasutamine peaks olema. Seega ei vabane kostja vastutusest lepingu p 2.6 alusel.
18.Asjas esitatud tõendid lükkavad ümber kostja väite, et veerennide vajumise ja tänavakivide nihkumise põhjuseks võis olla üksnes väline faktor – liigsuurte koormustega veoautode sõit üle veerennide ja tänavakivide lattu, auto ringi keeramine kohapeal või lumekoristustransport, ebapiisav talihooldus. Esiteks, kostja valis lepingut muutes teadlikult suurema rattakoormuse taluvusega veerenni, mis on sobilik mh veoautodega kasutatava tee jaoks (dtl 104, 120). Seega veoautodega veerenni ületamine ei saanud olla veerenni vajumise ja tänavakivide nihkumise põhjuseks, kuna veerenn oli vastava koormustaluvusega. Teiseks, veerenni vajumise, katkimineku ja tänavakivide nihkumise põhjuseks ei saanud olla ka väidetav sõiduki kohapeal ringi keeramine. Vaidlusaluse ala fotodelt (dtl 40-41, 62-63) ilmneb, et laohoone sissesõidutee ei ole nii lai, et veoauto saaks seal (kohapeal) ringi keerata ning selliselt veerenni ja tänavakive kahjustada. Laohoone sissesõidutee laius võimaldab veokil liikuda üksnes otse edasi-tagasi. Kolmandaks on alusetu kostja tuginemine veerenni vajumise ja tänavakivide nihkumise põhjusena lumekoristustranspordile või sissesõidutee ebapiisavale talihooldusele. Puudused ilmnesid suvel (06.06.2023), mitte kevad-sügisesel perioodil, kui külmad ilmad vahelduvad sula ja soojaga – seega puudust ei ole põhjustanud temperatuuride kõikumine. Kui puudused oleks põhjustanud talihooldustransport, oleks puudused ilmnenud ajal, mil talihooldustransporti kasutatakse või vahetult peale talihooldusperioodi. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on ilma katuseta alaga (dtl 40-41, 62-63) ja kostja pidi töid teostades arvestama, et alal teostatakse talvel lumekoristust ja talihooldust ning veerenn ja tänavakivid peavad olema lumekoristuskindlad ja sellele vastu pidama. Seega kohus tuvastab asjas esitatud tõendeid arvestades, et veerenni vajumist ja tänavakivide nihkumist ei ole põhjustanud kostja poolt esile toodud välised faktorid.
19.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja poolt puuduste ilmnemisest teatamise järel konsulteeris kostja veerennide tootjaga (kostja ja veerennide tootja ACO Nordic OÜ vaheline e-kirjavahetus 30.06.2023-12.07.2023, dtl 95-100), soovides teada saada põhjust, miks veerennid katki läksid. Tootja on kahtlustanud, et veerennid on ilmselt valesti paigaldatud, uurinud objekti aadressi ja seejärel 12.07.2023 kostjale vastanud, et antud juhul on probleemiks, et sillutiskivid on lõigatud väiksemad detailid ja need ei ole fikseeritud; kivide liikumisel tekib veerenni korpusele koormus, mis surub veerenni serva sissepoole, eriti kui ei ole paigas reste. Kohus tuvastab, et veerennide tootja kui oma ala asjatundja on kinnitanud, et veerennide vajumise, katkimineku ja tänavakivide nihkumise põhjustas veerenni mittenõuetekohane paigaldus.
20.Kohus tuvastab kogu eeltoodu alusel, et kostja poolt teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele ja ilmnenud puudused – veerenni vajumine ja katkiminek, tänavakivide nihkumine – on tingitud kostja poolt teostatud mittenõuetekohasest tööst.
21.Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna hageja on rikkunud lepingut, siis on hageja minetanud õiguse nõuda veerenni parandamisega seotud kulude hüvitamist – nimelt leiab kostja, et hageja ei täitnud töövõtulepingu p-st 2.4 tulenevat kohustust teostada töö jooksvat kontrolli, kaasates
vajadusel eksperte, ja kohustust töö teostamise ajal teada anda, kui töö ei vasta eesmärkidele, milleks hageja seda vajab. Esiteks, hageja kohustus teostada töö jooksvat kontrolli ning hinnata vastavust kvaliteedinõuetele ja eesmärkidele (lepingu p 2.4) kehtis tööde teostamise ajal (lepingu peatükk II „Tööde teostamise tähtaeg ja tingimused“). Antud juhul on vaidlusalused puudused ilmnenud peale töö valmimist ja teostatud tööde üleandmistvastuvõtmist. Teiseks, nagu eelpool kohtu poolt on tuvastatud, teadis kostja, milliseks eesmärgiks hageja teostatud töid vajas. Seega ei oma antud juhul tähendust lepingu p 2.4 ja selles toodud hageja kohustused.
22.Hageja õigust tugineda garantiiperioodil ilmnenud puudustele ja nõuda nende kõrvaldamist või mõistliku aja jooksul töövõtja poolt puuduste kõrvaldamata jätmisel nõuda puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ei välista kostja poolt esile toodud asjaolu, et pooled lugesid tööde vastuvõtmisel töö nõuetekohaselt täidetuks (dtl 125). Pooled on 30.12.2021 teostatud tööde aktis märkinud, et tööde vastuvõtmisel loevad pooled tööd nõuetekohaselt täidetuks ja kinnitavad, et ei oma üleandmise-vastuvõtmise hetkel pretensioone. Asjaolu, et tööde vastuvõtmisel ei olnud hagejal tööde osas pretensioone, ei välista hageja õigust tugineda tööde vastuvõtmise järgselt töödes ilmnenud puudustele. Töövõtja vastutab ka töö üleandmise-vastuvõtmise järgselt ilmnenud puuduste eest (VÕS § 642 lg 1) ja töövõtugarantii annab garantii järgi õigustatud isikule töövõtulepingu objektiks olnud töös ilmnevate puuduste korral lisaõigused, võrreldes töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahenditega (VÕS § 650 lg 1). Töövõtugarantii sisuks ja eesmärgiks on tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö ka töö üleandmise-vastuvõtmise järgselt kogu garantiiperioodi kestel.
23.Töövõtulepingu p 5.1 kohaselt töövõtja andis tehtud töödele garantii viis aastat, mis lepingu p 2.6 järgi kehtis tehtud töö normaalse igapäevase kasutamise korral. Poolte vahel puudub vaidlus, et tööde garantiiaeg on 30.12.2021-30.12.2026. Hageja märkas 06.06.2023, et hoone Õismäe poolses otsas on tänavakivid nihkunud paigast ning veerenn on katki ning teavitas sellest kostjat 06.06.2023 telefoni teel, 13.06.2023 e-kirjaga ja andis kostjale 18.07.2023 täiendava tähtaja kuni 31.07.2023 puuduste kõrvaldamiseks (dtl 36, 58). Kohus tuvastab, et puudused ilmnesid garantiiperioodil ja hageja teatas puudustest kostjale õigeaegselt. Seega vastutab kostja lepingu p 5.3 ja VÕS § 650 alusel puuduste kõrvaldamise eest.
24.Töövõtulepingu p 5.4 kohaselt kohustus töövõtja garantiiperioodil ilmnenud vead ja puudused viivitamatult kõrvaldama, alustades toimingutega koheselt, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul tellijalt kirjaliku teate saamisest arvates, kui pooled ei lepi kokku muud tähtaega. Kostja ei kõrvaldanud puuduseid lepingu p-st 5.4 tuleneva puuduste kõrvaldamise tähtaja (10 tööpäeva) jooksul. Hageja andis 18.07.2023 kostjale täiendava tähtaja kuni 31.07.2023 puuduste kõrvaldamiseks (dtl 36, 58). Kostja täiendava tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldanud. Kuna kostja puuduseid ei kõrvaldanud, lasi hageja puudused kõrvaldada. Puuduste kõrvaldamise maksumus oli 1728 eurot (Ormikivi OÜ arve nr 2023028, dtl 38, 60). Hageja esitas puuduste kõrvaldamise hinnapakkumise alusel kostjale 13.09.2023 arve nr 2023096 (dtl 68) puuduste kõrvaldamise kulutuste 1728 euro hüvitamiseks (dtl 38, 60). Kostja kulutusi hagejale ei hüvitanud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid puuduste kõrvaldamise kulutuste suurusele. Vastavalt VÕS § 646 lg-le 5 kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega on põhjendatud kostjalt lepingu p-de 5.3, 5.4, VÕS § 650 ja § 646 lg 5 alusel välja mõista puuduste kõrvaldamise kulutused, s.o põhivõlgnevus 1728 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitis
25.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 113 1 lg 1 seob sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõiguse võlausaldaja õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Vaidlus puudub, et kostja ei ole hagejale töövõtugarantiist tulenevat võlgnevust tasunud, mistõttu tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumisega viivitamise tõttu viivist. Seega on kohus seisukohal, et sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Viivis
26.Hageja nõuab kostjalt viivist töövõtugarantiist tulenevalt põhinõudelt (1728 eurolt). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
27.Hageja esitas töövõtugarantiist tuleneva põhivõlgnevuse osas kostjale 13.09.2023 arve nr 2023096 summas 1728 eurot maksetähtajaga 15.09.2023 (dtl 68). Kostja arvet tähtajaks ei tasunud. Hagejal on tekkinud õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist põhinõudelt 1728 eurolt perioodi 16.09.2023 kuni 01.11.2023 eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kokku summas 26,70 eurot. Hageja vähendas 03.11.2023 hagiavalduses hea tahte märgina kostjalt nõutavat sissenõutavaks muutunud viivist summani 17,71 eurot. Kuna kostja on viivitanud töövõtugarantiist tuleneva põhinõude täitmisega, tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud ja hageja poolt nõutud viivis 17,71 eurot.
28.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
29.Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivis töövõtugarantiist tulenevalt põhinõudelt (1728 eurolt) seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti nõuab hageja kostjalt viivist sissenõudmiskulude hüvitiselt (40 eurolt) seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisest kuni sissenõudmiskulude hüvitise tasumise kohustuse täitmiseni.
30.TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuse summalt viivist edasi kuni selle kohase täitmiseni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist töövõtugarantiist tulenevalt väljamõistetud põhinõudelt (1728 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni ja sissenõudmiskulude hüvitiselt (40 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2023 kuni sissenõudmiskulude hüvitise tasumise kohustuse täitmiseni. Jõustunud kohtuotsuses hageja andmete mitteavalikustamine
31.Hageja on esitanud TsMS § 462 lg 2 alusel taotluse asendada jõustunud kohtuotsuses hageja kui andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab TsMS § 462 lg 2 järgi hageja taotluse asendada jõustunud kohtuotsuses hageja nimi initsiaalidega ning mitte avalikustada hageja registrikoodi ja aadressi. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
33.Hageja 20.12.2024 menetluskulude nimekirjast (dtl 135) ja asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 315 eurot (dtl 7, 46).
34.TsMS § 138 lg-st 1, 2 ja TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. Seega on hagejale hüvitamisele kuuluva hageja põhjendatud menetluskulu rahaline suurus 315 eurot.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.