Apellant M.P. (isikukood: XXXX; aadress: Kangelaste XXXX, Narva); Apellandi seaduslik esindaja: K. P. (isikukood: XXXX; aadress: Kangelaste XXXX, Narva); Apellandi lepinguline Riho Sillar (Õigusbüroo Riho Sillar OÜ); Vastustaja: J.P. (isikukood: XXXX; aadress: Sõpruse pst XXXX, Tallinn); Vastustaja lepinguline esindaja: Ljudmila Tšeussova
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 07. aprilli 2014. a otsus ning 17. aprilli 2014. a täiendav otsus menetluskulude jaotamise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud J.P. kanda. Mõista J.P. lt välja M.P. kasuks menetluskuluna maakohtus 333,60 (kolmsada kolmkümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti) eurot.
mõista temalt välja menetluskuluna 200 (kakssada) eurot M.P. kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Viru Maakohtu menetluses oli M.P. hagi J.P. vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja võttis hagi õigeks. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja 06. aprilli 2014. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hageja seisukoha koostamise kulu 50 eurot, kohtuistungiga kaasnenud lepingulise esindaja õigusabi- ja transpordikulud 183,60 eurot (s.o kohtuistungiks ettevalmistumise kulu 80 eurot, esindamine kohtuistungil 40 eurot ja transpordikulu 424 km eest maksumusega 0,15 eurot kilomeetri kohta 63,60 eurot) ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulu 20 eurot, kokku 253,60 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
2.Maakohus rahuldas 07. aprilli 2014. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus alates 01. jaanuarist 2014. a kuni M.P. täisealiseks
saamiseni 20. juunil 2031. a. Kooskõlas PKS § 100 lg-ga 4 määras maakohus, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. Maakohus jättis TsMS § 164 lg-le 2 tuginedes M.P. menetluskulud 67% ulatuses M. P. enda kanda ja 33% ulatuses J.P. kanda ning mõistis J. P. välja M. P. kasuks menetluskuludena 83,69 eurot. J.P. menetluskulud jättis maakohus J. P. enda kanda.
17.aprilli 2014. a täiendava otsuse resolutsiooni p 3 kohaselt mõistis maakohus J.P. lt välja M.P. kasuks täiendavalt menetluskulud 33 eurot.
EDASINE MENETLUS MAAKOHTUS
3.10. aprillil 2014. a teatas hageja lepinguline esindaja soovist esitada apellatsioonkaebus ning palus teha asjas otsus kirjeldava ja põhjendava osaga. Maakohus jättis 17. aprilli 2014. a määrusega taotluse rahuldamata, kuna seadus ei sätesta menetlusosalise õigust taotleda õigeksvõtul põhineva otsuse täiendamist (TsMS § 448 lg 41).
12.aprilli 2014. a taotluses palus hageja lepinguline esindaja teha asjas täiendav otsus, millega määrata kindlaks rahuldatud elatisenõude täitmise tähtpäev. 16. aprilli 2014. a täiendavate menetluskulude nimekirjas palus hageja lepinguline esindaja mõista hageja kasuks kostjalt välja täiendavad menetluskulud 100 eurot, mis koosnevad kohtuistungi protokolliga tutvumise ja taotluse koostamise kulust 20 eurot, apellatsiooniteatise ja taotluse tervikotsuse tegemiseks koostamise kulust 20 eurot ja taotluse täiendava otsuse tegemiseks koostamise kulust 60 eurot. Maakohus rahuldas 17. aprilli 2014. a otsusega hageja taotluse ning täiendas Viru Maakohtu
07.aprilli 2014. a otsuse resolutsiooni p 3 pärast sõnu „K. P. pangakontole“ sõnadega „iga kuu
10.kuupäevaks“. Samuti täiendas maakohus 07. aprilli 2014.a otsuse resolutsiooni p 5 ning mõistis J. P. välja M. P. kasuks täiendavalt menetluskulud 33 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M.P. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab menetluskulude jaotust ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise suurust. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) põhineb maakohtu otsus õigusnormi rikkumisel, st maakohus kohaldas alusetult TsMS § 164 lg-t 2. Maakohus on jätnud õigusvastaselt kohaldamata TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti; 2) ei ole TsMS § 164 lg-d 1 ja 2 kohaldatavad lapse elatise hagi lahendamisel. TsMS § 164 lg 2 on erinorm TsMS § 164 lg 1 suhtes, mis räägib abielu- ja põlvnemisasjadest. Käesoleval juhul on täitmata TsMS § 164 lg-s 2 ettenähtud õigusnormi koosseisulised alternatiivid. Ülalpidamisasi ei ole abielu- ega põlvnemisasi, mistõttu ei saa menetluskulude jaotusele kohaldada TsMS § 164 lg-t 1 või 2; 3) ei ole maakohus arvestanud TsMS § 164 lg-ga 3. Hoolimata maakohtu nõudest ei ole vastustaja esitanud töötasu tõendit. Vastustaja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta; 4) on maakohus lugenud kõik apellandi menetluskulud, s.o 353,60 eurot, põhjendatuks ja vajalikeks. Apellant palub jätta kõik apellandi kulud, s.o I astmes kantud kulud 353,60 eurot ja apellatsioonkaebuse koostamise kulu 200 eurot, kokku 553,60 eurot, vastustaja kanda. Apellant palub mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele talle antud tähtajaks vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 07. aprilli 2014. a kohtuotsus tuleb tühistada menetluskulude jaotamise osas menetlusnormi rikkumise tõttu. Hagi rahuldamise osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuivõrd maakohus tegi 17. aprillil 2014. a täiendava otsuse, siis TsMS § 448 lg 5 teise lause kohaselt eeldatakse, et 04. aprilli 2014. a otsuse vaidlustamisel vaidlustatakse ka 17. aprilli 2014. a otsust. Ringkonnakohus tühistab 17. aprilli 2014. a täiendava otsuse resolutsiooni p 3 osas. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kõik menetluskulud kostja kanda ja määrab vastavalt kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
7.TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Käesolevas asjas on maakohus teinud õigeksvõtul põhineva otsuse ülalpidamisasjas ning on samas otsuses määranud kindlaks nii menetluskulude jaotuse kui ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
8.Põhjendatud on apellandi seisukoht, mille kohaselt kohaldas maakohus menetluskulude jaotamisel ebaõigesti TsMS § 164 lg-t 2. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Seega kehtestab TsMS § 164 lg-d 1 ja 2 erireegleid menetluskulude jaotamiseks abielu- ja põlvnemisasjades. TsMS § 103 eristab selgelt põlvnemisasju ja ülalpidamisasju. Praegusel juhul on hageja esitanud kostja vastu elatise ehk ülalpidamise nõude. Ülalpidamisasjade loetelu on sätestatud TsMS § 103 lg-s 4, mille p 1 kohaselt on ülalpidamisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes. Ülalpidamisasi ei ole abieluasi, mille eseme loetelu on sätestatud TsMS § 102 lg-s 1, ega põlvnemisasi, mille mõiste sätestab TsMS § 103 lg 1. Üldreeglina jaotatakse ülalpidamisasjas menetluskulud menetluskulude jaotuse üldnormide TsMS §-de 162 ja 163 alusel. Käesoleval juhul puudub vajadus kohaldada menetluskulude jaotamisele erinormina TsMS § 164 lg-t 3, mis sätestab erandjuhu, mil kohus võib ülalpidamisasjas menetluse tulemustest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda. Kuivõrd apellandi elatise nõue rahuldati täies ulatuses, siis on põhjendatud menetluskulude jätmine üldnormi TsMS § 162 lg 1 alusel vastustaja kanda.
9.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi ei ole kohtul kohustust kontrollida menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, kui vastaspool menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle. Erandi sellest põhimõttest teeb TsMS § 175 lg 1 teine lause, mille kohaselt, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka kulude vajalikkust ja põhjendatust. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, et TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. Omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 järgi tähendab faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine
protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse. Riigikohus on olnud seisukohal, et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud. Eeltoodu kehtib ka menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Seega võimaldab TsMS § 175 lg 1 esimene lause jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud. Vastustaja poolset menetluskulude omaksvõttu maakohtus ei ole toimunud. Vastustaja on teadlik menetluskulude jaotusest maakohtu poolt, kuid ei ole oma seisukohta kohtule edastanud. Samuti ei ole vastustaja menetluskulude suurust vaidlustanud. Maakohtu 07. aprilli 2014. a otsusest ega 17. aprilli 2014. a täiendavast otsusest ei nähtu, et maakohus oleks menetluskulude põhjendatust hinnanud. Kuigi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, ei laiene see menetluskulude kindlaksmääramisele. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid, mistõttu ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud maakohtu poolne menetlusnormi rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
10.Apellant esitas 06. aprillil 2014. a maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga. Apellandi menetluskulud esimeses astmes on 06. veebruari 2014. a seisukoha koostamine 0,625 tundi, kohtuistungiks valmistumine, sh kohtumine hageja seadusliku esindajaga 1 tund, esindamine kohtuistungil 0,5 tundi, transpordikulu 424 km eest ning avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koostamise kulu 0,25 tundi, kokku rahaliselt 253,60 eurot.
16.aprilli 2014. a täiendavate menetluskulude nimekirja kohaselt on apellandi menetluskulu kohtuistungi protokolliga tutvumise, protokolli parandamiseks taotluse koostamise kulu 0,25 tundi, apellatsiooniteatise ja tervikotsuse tegemiseks taotluse koostamise kulu 0,25 tundi, täiendava otsuse tegemiseks taotluse koostamise kulu 0,75 tundi, kokku rahaliselt 100 eurot. Viimati nimetatud taotlus puudub tsiviilasja pabertoimiku materjalides, mistõttu ringkonnakohus võtab nimetatud taotluse väljatrüki kohtute infosüsteemist asja materjalide juurde.
11.Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma kui ka koos käibemaksuga (tsiviilasi nr 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13, 3-2-1-115-13, p 25). Seega on ringkonnakohus seisukohal, et apellandi lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on mõistlik. Apellandi lepinguline esindaja on kahes kohtuastmes koostanud apellandi nimel 7 menetlusdokumenti, samuti osalenud kohtuistungil (15 minutit). Tegemist ei ole keskmisest keerukama asjaga, kuivõrd vastustaja võttis hagi põhinõude osas õigeks. Kohtupraktikas on leitud, et ajakulu menetluskulude avalduse koostamise eest ei ole käsitatav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus hüvitatavatest menetluskuludest välja ka apellandi lepingulise esindaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koostamise kulu 0,25 tundi, s.o rahaliselt 20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas on apellandi lepingulise esindaja kulud tsiviilasja lahendamisele kahes kohtuastmes põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-64-13 ja 3-2-1-65-13 leidnud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla ka lepingulise esindaja otsene sõidukulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud
eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Hageja esindaja asukoht on toimiku materjalide põhjal Tallinnas, mistõttu tuleb esindaja kulu autokütuse maksumusele Tallinnast Narva ja tagasi 424 km läbimiseks summas 63,60 eurot (arvestusega 0, 15 eurot km) põhjendatuks. Menetluskuluna maakohtus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 333,60 eurot.
12.Apellant palub vastustajalt välja mõista tema kasuks ka apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud, milleks on apellatsioonkaebuse koostamise kulu 200 eurot. Apellatsioonkaebusele lisatud arve nr 100013 kohaselt kulus apellandi lepingulisel esindajal apellatsioonkaebuse koostamisele 2,5 tundi. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldab, on põhjendatud jätta ka kõik apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja kanda ning mõista vastustajalt välja apellandi kasuks 200 eurot menetluskuluna. Apellant taotleb hüvitada talle menetluskulud kahes kohtuastmes summas 553,60 eurot. Arvestades käesoleva otsuse põhjendusi peab ringkonnakohus käesolevas asjas õigusabi kulu kahes kohtuastmes kokku 533, 60 eurot vajalikuks ja põhjendatud kuluks.
13.Apellant palub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu menetluses ei ole apellant viivise saamiseks avaldust esitanud, mistõttu ta ei saa seda teha ka apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja maakohtu menetluskuludelt jääb apellandi viivise nõue rahuldamata. Küll aga rahuldab ringkonnakohus apellandi avalduse välja mõista viivis seadusega sätestatud määras menetluskuludelt ringkonnakohtus.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.