MB avaldus alaealiste laste suhtes HO ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.04.2014 määrus avalduse rahuldamata jätmiseks ja HO ettekirjutuse tegemiseks
Kaebuse esitaja
HO määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja MB (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXX
XXXX)
Puudutatud isikud: HO (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX-X
XXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Neiland MO (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX
XX-X XXXXXXX)
GO (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX
XX-X XXXXXXX)
Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Eestkosteasutused: Kohila Vallavalitsus Tallinna Linnavalitsus Kesklinna Valitsuse kaudu
Tühistada Harju Maakohtu 28.04.2014 määrus osas, millega kohus tegi HOle ettekirjutuse ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud MB kanda. Laste esindaja kulud jätta riigi kanda.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.MB esitas 24.03.2013 Harju Maakohtule avalduse HO vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste MO, GO ja KO suhtes ning laste viibimiskoha määramise ainuotsustusõiguse saamiseks. Hiljem täpsustas avaldaja, et soovib ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ning viibimiskoha otsustusõiguse saamist laste M ja G suhtes, kuna K suhtes on tema elukoha küsimus kohtu poolt lahendatud.
2.Avaldaja seletas kohtuistungitel, et sooviks rohkem lastega suhelda ja nende elu puudutavate otsuste tegemisel osaleda. Isa takistab ema tütardega suhtlemisel ning otsustab üksi lastega soetud asju.
3.HO avaldusega ei nõustunud. Isa ja tütred on elanud kolmekesi üürikorteris juba üle kahe aasta. HO toetab ema ja laste suhtlemist, ema ise ei ole piisavalt aktiivne olnud.
4.Laste eestkosteasutus Kohila Vallavalitsus toetas ema avaldust. Isa ja tütarde koosolemise aeg on väga suur, sest nad elavad alaliselt koos, tüdrukud käivad isa juures trennis ja on koos malevõistlustel. Tüdrukud emaga peaaegu ei kohtugi ja tekkinud olukord on lubamatu.
5.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ei toetanud MB avalduse rahuldamist, kuna see ei vasta praegu alaealiste huvidele ja vajadustele.
6.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toetanud ema avaldust.
7.Vestluse käigus 12-aastase M ja 11-aastase G, mis toimus lastele määratud esindaja juuresolekul, selgus, et lapsed on isa juures elades kodus toimiva elukorraldusega väga rahul ning väärtustavad oma kodu. Mõlemad tüdrukud on rõõmsameelsed ja avatud ning arutlevad arukalt oma igapäevase elu-olu osas. Mõlemad lapsed soovivad elada koos isaga ning peavad praegust elukohta „oma koduks“. Lastel on tugev ühtekuuluvus ka oma vennaga ning tüdrukud unistavad, et K elaks samuti koos nendega isa juures. Laste suhtumine emasse on küllaltki jahe, laste sõnul ei tunne ema nende vastu piisavalt huvi ning ei ole avaldanud soovi nendega kohtuda ja suhelda. Samas tunnistavad tüdrukud, et ka nemad ise ei ole just sageli ilmutanud huvi emaga suhtlemise vastu. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohus jättis 28.04.2014 määrusega MB avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Kohus tegi HO ettekirjutuse võimaldada MB senisest rohkem laste MO ja GO suhtes hooldusõigust teostada, sh tuleb HO otsustada ja korraldada koos MB laste hariduse ja huviharidusega (sh maletreeningud ja võistlused) seotud küsimused; MB ja MO ning GO vahelise suhtlemise korraldamisel arvestada, et sideme säilitamine ja suhtlemine lahuselava vanemaga on eelistatum, võrreldes laste huvitegevusega ning lastega kooselava vanema HO poolt planeeritud tegevusega.
9.Kohus leidis, et HO on taganud lastele stabiilse elukorralduse ja turvalise elukeskkonna ning selle kõrval on lastele taganud ka parima arengu. Lapsed tegelevad süvendatult huvialaga, malega, ja on selles väga edukad. Lapsed õpivad eeskujulikult. Lapsed on eluga rahul ja tunnevad ennast isa hooldamisel väga hästi. Ajal, kui vanemad ja lapsed elasid ühise perena, oli ka ema tütarde kasvatamisele väga pühendunud. Emal ja isal on erinev arusaam laste hooldamisest. Laste ema avalduse alusel ühise hooldusõiguse
osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse laste viibimiskoha määramisel emale üleandmiseks, ei ole alust. Laste elukorraldus praegusel ajal on laste huvides.
10.Ema ja laste suhtlemise takistamise hindamisel isa poolt ilmneb, et isa on järjepidevalt pidanud laste huvitegevust, võistlusi ja muid enda poolt korraldatud tegevusi olulisemaks sellest, et lapsed saaksid emaga suhelda. Planeerides laste vaba aega male ning enda korraldatud tegevustega, on isa takistanud ema ja laste suhtlemist. Samuti ilmnes ema seletusest, et isa on ainuisikuliselt korraldanud tütarde sünnipäevi ning ei ole ema ka tütarde sünnipäevadele kutsunud. PkS § 134 lg 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid.
11.Laste ema avaldas, et aasta kestnud kohtumenetluse ajal on tema ja tütarde suhted muutunud lähedasemaks, kuna kohus reguleeris korduvalt esialgse õiguskaitse korras ema ja tütarde suhtlemist ning määras perenõustamise. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et ema ja tütarde vahelise suhte toetamist tuleb jätkuvalt reguleerida. M ja G vanematel on nende suhtes võrdne hooldusõigus, kuid tegelikkuses jääb ema kogu aeg tütarde eluga seotud otsuste tegemisest kõrvale. Ema soovib samuti osaleda tütarde elu korraldamisel. Kohtumenetluses ei ole ilmnenud, et laste huvidega oleks vastuolus, kui ema nende elu korraldamisel osaleb. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus HO ettekirjutuse, mis võimaldab emal senisest rohkem laste elus osaleda. Ettekirjutuse kohaselt peab isa senisest rohkem võimaldama emal osaleda laste elu korraldavates otsustes ning isa poolt laste aja planeerimisel tuleb arvestada vajadust suhelda lahuselava vanemaga.
12.TsMS § 172 lg-st 3 tulenevalt jättis kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebus
13.HO palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus tegi laste isale ettekirjutuse ning menetluskulude jaotuse osas.
14.Seisukoht, et MB ei olnud võimalik tütarde suhtes hooldusõigust teostada, ei ole põhjendatud. HO ja MB teostasid hooldusõigust ühiselt. Kui aga eeldada, et vanemad ei saavutanud ühise hooldusõiguse teostamise osas kokkulepet, oli nendel PkS §-s 119 sätestatud alusel võimalus pöörduda kohtu poole. Tsiviilasjas nr 2-12-46230 on Keila Linnavalitsuse 26.11.2012 kirjalik seisukoht, milles on märgitud, et MB ise ei suhtle HO peaaegu üldse, samuti on märgitud, et MB on (tema enda sõnul) käinud koolis laste arenguvestlustel, klassi koosolekutel, osalenud koolis toimuvatel üritustel (Mai ball, emadepäeva kontsert). Ka on seal märgitud, et poja K kooli valiku teemadel on lapsevanemad alates 2012 aasta algusest suhelnud e-kirja ja telefoni teel.
15.Kohtu ettekirjutusest ei selgu, kuidas peaks HO kooskõlastama suhtluskorra MBga. HO ei ole kunagi ühist hooldusõigust muuta taotlenud. Olukorras, kus MB on selgelt väljendunud, ei ta ei soovi enne 2014. aasta sügist tütardega suhtluskorra kindlaksmääramist, ei ole mõistlik nõuda, et HO peaks vastavaid ettepanekuid tegema. Samuti ei saa pidada õigeks eelistada ema huvisid laste huvidele. Vanuses 13 ja 12 aastat on M ja G võimelised ise vastu võtma otsuseid oma senise sporditegevuse ja huviharrastuste osas. Tütardele on ema malemängus eeskujuks, kes on ka koos lastega osalenud ühistel võistlustel.
16.Ei ole tuvastatud asjaolusid perekonnaseaduse rikkumises PkS § 143 lg 2 järgi (vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist). Pigem on kohtu järeldused selles, et HO on lastele hea ja pühendunud isa, vastuolus ettekirjutusega.
17.Menetlus on algatatud MB avalduse alusel. Kohus jättis avalduse rahuldamata ja puudutatud isiku HO menetluskulud peaksid jääma avaldaja kanda. Juba kohtuistungil 09.05.2013 ilmnes selgelt, et puudub sisuline vaidlus laste hooldusõiguse üle. Kohtuistungile 08.04.2014 avaldaja ei tulnud ja enda hilisemal ärakuulamisel kohtu poolt väitis, et ta ei soovi tütardega suhtluskorra kindlaksmääramist enne 2014. aasta sügist. Menetlus käesolevas asjas on veninud sõltumata HO tahtest. Alates 2011-ndast aastast, s.o. üle kolme aasta, on tütred elanud koos isaga. Avaldajal on olnud piisavalt aega, et kooskõlastada laste isaga tütardega suhtluskord, või pöörduda vastava avaldusega kohtu poole. Pikaleveninud menetlusega käesolevas asjas on kaasnenud HO negatiivne materiaalne tagajärg kuna elatise nõudes tütarde ülalpidamiseks (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-12-45657) on kohtu poolt menetlus 09.04.2013 peatatud. Määratud korras esindaja seisukoht
18.Laste esindaja leiab, et maakohtu määrus tuleb ettekirjutuse osas tühistada. Ema soov lapsi kohtu kaudu vastu nende endi tahtmist senisest elust välja kiskuda ja enda juurde elama viia, kahjustas laste ja ema suhet. Kui lapsed teavad, et ema neid kohtuga ära ei vii, on suhe emaga vabam. Eestkosteasutuste seisukoht
19.Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond toetab määruskaebuse esitajat. Avaldaja seisukoht
20.Avaldaja ei ole määruskaebusele vastanud. Menetluse edasine käik
21.Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus osaliselt tühistada. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on ettekirjutuse tegemise ja menetluskulude jaotuse osas.
23.Kolleegium leiab, et praegusel juhul on kohtu poolt tehtud ettekirjutus HO tsiviilasja asjaoludega vastuolus ning mittevajalik korraldus. PkS § 134 lg 3, mille alusel kohus ettekirjutuse tegi, ei ole käesoleval juhul asjakohane säte. PkS § 134 lg 3 sätestab, et kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu poolt määratud asutuse hooldusjuhiseid. Käesolevas asjas pole vaidluse all laste heaolu ohustamine. Maakohus jättis MB avalduse alaealiste laste suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata, leides, et HO on taganud lastele stabiilse elukorralduse ja turvalise elukeskkonna ning selle kõrval on lastele taganud ka parima arengu. Seega on vanematel laste M ja G suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning ühine hooldusõigus. Kui ema soovib rohkem osaleda laste elus, peab ta ise selleks oma panuse andma, vahetult tütardega suhtlema ja tegema isale ettepanekuid laste elu korraldamiseks. Asja materjalist ei nähtu, et isa oleks takistanud ema ja tütarde suhtlemist. Kui see nii oleks, saab ema teha ettepaneku suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja kokkuleppe mittesaavutamisel esitada vastava avalduse kohtule.
24.Määruskaebus on põhjendatud ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt, kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on põhjendatult jätnud alaealiste laste esindamisega seotud kulud riigi kanda, kuid ei ole põhjendanud muude kulude poolte endi kanda jätmist, sealhulgas HO esindaja kulude jätmist tema enda kanda. Menetluskulude jaotus ja selgitus
25.TsMS § 171 lg 1 ja 172 lg 7 teise lause alusel jätab ringkonnakohus esimeses ja teises kohtuastmes menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud avaldaja kanda. Laste esindamisega seotud menetluskulud jäävad riigi kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.