lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/1-26-366/17

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-26-366/17
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2172
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-26-366/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.01.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-366

Kohtukoosseis

Sten Lind, Janika Kallin ja Andres Parmas

Kriminaalasi

Aleksejs Škuratovsi süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 28. jaanuaril 2026 lühimenetluses tehtud otsus

Apellant

kaitsja Aleksejs Škuratovs

Süüdistatav

isikukood: 38807150467; elukoht: XXX; Läti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; üks kehtiv kriminaalkaristus

Kaitsja

Natalja Kutepova

Prokurör

Katrin Tron

RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:

Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 28. jaanuari 2026 otsus muutmata. Kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluse kulu jätta rahuldamata.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus tegi 28. jaanuaril 2026 otsuse, millega tunnistas Aleksejs Škuratovsi süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks ühe aasta kuue kuu pikkuse vangistuse. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust ühe aastani. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 2. juuni 2025 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üheaastase vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks kaks aastat vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldas maakohus ka lisakaristust, võttes Aleksejs Škuratovsilt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse üheks aastaks. Kohus jättis konfiskeerimata Aleksejs Škuratovsile kuuluva sõiduauto Audi A4 ja vabastas selle aresti alt. Kohus mõistis Aleksejs Škuratovsi süüdi selles, et ta juhtis 27. septembril 2025 kella 05.38 paiku Tallinnas Sõle 27 juures mootorsõidukit Audi A4 reg-nr XXXXXX, olles joobeseisundis (tema vere alkoholisisaldus oli vähemalt 2,10 mg/g); tegemist oli korduva teoga, sest Aleksejs Škuratovsit oli Harju Maakohtu 2. juunil 2025 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi karistatud. Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et Aleksejs Škuratovsi süü on üle keskmise suur. Kohus võttis arvesse, et Aleksejs Škuratovs pani teo toime kavatsetusega. Samuti arvestas kohus Aleksejs Škuratovsi vere alkoholisisalduse suurust, mis ületas märkimisväärselt seaduses sätestatud piirmäära. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võttis arvesse seda, et Aleksejs Škuratovsit on KarS § 424 järgi karistatud. Kohus märkis, et kohtupraktikas omaks võetud seisukoha kohaselt ei kaitse samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine õiguskorra huve ega mõjuta süüdlast hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leidis, et seetõttu peab karistuse määr minema üha raskemaks. Kuna menetluse esemeks olev tegu oli pandud toime katseajal, mõistis kohus liitkaristuse, suurendades karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra. Maakohtu otsuse kohaselt taotlesid nii prokurör kui ka kaitsja mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuid kohus seda põhjendatuks ei pidanud. Maakohus pidas oluliseks, et Aleksejs Škuratovs pani uue kuriteo toime katseajal, kolm ja pool kuud pärast eelmise karistuse mõistmist, kusjuures tal oli katseajal keelatud alkoholi tarvitada. Kohus leidis, et seega ei mõjutanud katseaeg ega alkoholi tarvitamise keeld Aleksejs Škuratovsit õiguskuulekalt käituma. Lisaks pidas kohus vajalikuks välja tuua järgmist: “Riigikohtu praktika kohaselt loetakse mõistetud karistuseks KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud, mitte KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistust. Seega on käesolevas asjas mõistetavaks karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. Kuna eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuseks on 1 aasta vangistust, siis ei ole võimalik vangistust üldkasuliku tööga asendada, kuivõrd KarS § 69 lg 1 sõnastuse kohaselt on

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 13.07.20261-26-5007/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20261-26-4644/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 07.07.20261-26-2978/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 07.07.20261-26-4895/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20261-26-4896/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20261-26-4894/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

võimalik üldkasulikku tööd kohaldada kuni kahe aasta pikkuse vangistuse puhul.“ Lisakaristust kohaldades märkis kohus, et tulenevalt KarS § 424 lg 4 p-st 2 tuleb mootorsõiduki korduva joobes juhtimise puhul kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Aleksejs Škuratovsil ei ole juhtimisõigust, kuid Riigikohtu praktikast tulenevalt on ka sellisel juhul lisakaristuse kohaldamine võimalik. Kohus leidis, et lisakaristust võib kohaldada alla sanktsiooni keskmise määra, pidades kohaseks üheaastast tähtaega. Auto konfiskeerimist kohus vajalikuks ei pidanud, kuna Aleksejs Škuratovs on pannud auto varasemate menetluskulude tasumiseks müüki.

2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Aleksejs Škuratovsi kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, Aleksejs Skuratovsile mõistetud põhikaristuse vähendamist ja selle asendamist üldkasuliku tööga ning lisakaristuse kohaldamata jätmist või selle vähendamist kuue kuuni. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus on liiga karm. Kuigi karistuse alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü, tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust määratakse karistuseks üksnes äärmise meetmena siis, kui see on ainuke viis mõjutada isikut edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest. Praeguses kriminaalasjas sellist olukorda ei esine. Aleksejs Škuratovs ei ole tekitanud liiklusohtlikku olukorda ega kahju. Seetõttu puudub vajadus ta tingimata ühiskonnast eemaldada, eriti niivõrd pikaks ajaks. Risk, et ta jätkab edaspidi analoogsete kuritegude toimepanemist, on minimaalne. Sellega nõustus kaudselt ka maakohus, pidades võimalikuks arestitud auto Aleksejs Škuratovsile tagastada. Aleksejs Škuratovs mõistab oma probleemi ja tegeleb sellega aktiivselt. Kohus jättis tähelepanuta, et A.Škuratovs lasi endale implanteerida alkoholivastase ampulli. Kaitsja on seisukohal, et karistuse eesmärke saab saavutada vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Sellise karistusega olid nõus ka prokurör ja kriminaalhooldaja, kes juba töötas A. Škuratovsiga. Ka lisakaristuse kestus on liiga pikk ja selle määramine ei ole piisavalt põhjendatud. Karistuse määramine üksnes põhjendusel, et selline on Riigikohtu praktika, on lubamatu. Eelmise kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse pikkus oli kolm kuud. Kaitsja leiab, et Aleksejs Škuratovsit võiks karistada 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel kümne kuuni. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel tuleb seda suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangisust. See tuleks aga omakorda asendada 660 tunni üldkasuliku tööga, andes töö tegemiseks aega 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja palub ka jätta lisakaristus kohaldamata. Juhul aga, kui kohus sellega ei nõustu, siis vähendada selle pikkust kuue kuu võrra.

Apellatsioonimenetluses esitas kaitsja taotluse hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluse õigusabikulu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

4.Apellatsioonis märgitu, et vangistust võib kohaldada üksnes erandjuhul ja vaid siis, kui see on ainus võimalus isikut mõjutada, on asjakohatu. KarS § 56 lg 2 ütleb küll, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, kuid sellest saab kohus lähtuda vaid juhul, kui karistusõiguse eriosa norm näeb ette võimaluse karistusliiki valida. Nagu maakohtu otsuses märgitud, näeb KarS § 424 lg 2 ainsa karistusliigina ette vangistuse. Seetõttu on seisukoht, et Aleksejs Škuratovsi vangistusega karistamine pole põhjendatud, ilmselgelt alusetu.
5.Apellatsiooni argumendid ei anna alust ka järelduseks, et karistuse määr, st mõistetud vangistuse pikkus on ülemäärane. Nagu apellatsiooniski märgitud, on karistuse alus isiku süü. Kaitsja toob välja, et Aleksejs Škuratovs ei ole tekitanud liiklusohtlikku olukorda ega kahju. Ringkonnakohus märgib, et see, kui isik oleks tekitanud mootorsõidukit joobes olles juhtides liiklusohtlikku olukorra või koguni mingi tagajärje, mille põhjustamine ei täida mõnda muud kuriteokoosseisu, tuleks seda arvestada KarS § 424 lg 2 kontekstis süüd suurendavana. Samas tuleb arvestada, et KarS § 424 lg 2 on abstraktne ohudelikt ega eelda mingit negatiivset tagajärge ega isegi konkreetset ohtu. Seetõttu on võimalik, et isiku süü on suur isegi juhul, kui tegu ei toonud endaga mingeid negatiivseid tagajärgi kaasa. Süü suurust mõjutavad näiteks joobe raskus; isiku põhjendused autorooli istumise kohta; korduva joobes juhtimise puhul ka see, kui palju on aega möödunud eelmisest samalaadsest teost ja/või süüdimõistvast otsusest. Just need asjaolud on maakohus toonud süü suurust iseloomustavatena välja. Mingeid vastuväiteid maakohtu otsuses neile asjaoludele antud hinnangule esitatud pole. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ei nõustu maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, justkui peaks iga järgnev karistus samalaadse kuriteo eest olema eelnevast raskem. Maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu seisukoht ei ole üldistatav kõikidele korduvatele kuritegudele. Karistuse mõistmisel ei tohi irduda KarS § 56 lg 1 esimeses lauses öeldust, et karistamise alus on isiku süü. Seega ei tohi karistuse mõistmisel unustada konkreetse kuriteo asjaolusid ning mõista uue kuriteo eest eelmisest raskemat karistust olukorras, kus uus kuritegu oli eelmisest ilmselgelt kergem. Praegusel juhul oli kõnealusele Riigikohtu seisukohale viitamine aga nagunii üleliigne, kuna eelmine karistus oli mõistetud KarS § 424 lg 1 järgi, KarS § 424 lg 2 näebki ette raskema karistuse (KarS § 424 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, KarS § 24 lg 2 aga üksnes kuni neljaaastase vangistuse). KarS § 424 karistusraamist tulenevalt oligi põhjendatud eelnevast raskema karistuse mõistmine ja kokkuvõttes ei toonud maakohtu seisukoht, et korduva kuriteo puhul tuleb uue kuriteo eest karistada eelmisest korrast karmimalt, praegusel juhul kaasa viga karistuse mõistmisel.

Arvestades seda, et Aleksejs Škuratovsi vere alkoholisisaldus oli suur ning ta juhtis autot joobes olles kõigest umbes kolm kuud pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust, ei saa maakohtu mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkust ehk sanktsiooni keskmisest määrast kergemat vangistust pidada kuidagi Aleksejs Škuratovsi süü suurusele mittevastavaks.

6.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu otsusega mõistetust kergema karistuse mõistmiseks alust ka eripreventiivsed kaalutlused. Määruskaebuse kohaselt on oht, et Aleksejs Škuratovs paneb toime uue kuriteo, minimaalne. Seda on kaitsja hinnangul möönnud ka maakohus, kes pidas võimalikuks jätta Aleksejs Škuratovsi auto konfiskeerimata. Samas heidetakse kaebuses ette, et kohus jättis tähelepanuta, et Aleksejs Škuratovs lasi endale implanteerida alkoholivastase ampulli. Alusetu on kaebuse väide, nagu näitaks auto konfiskeerimata jätmine, et ka maakohtu hinnangul on uute kuritegude toimepanemise oht on väike. Maakohtu otsuse selgituse kohaselt oli auto konfiskeerimata jätmise ja selle süüdistatavale tagastamise põhjus see, et auto on müügis eelmisest otsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks. Seega oli kohtu otsustus kantud eeskätt soovist mitte takistada Aleksejs Škuratovsil rahaliste kohustuste täitmist. Otsusest ilmneb, et uute kuritegude toimepanemise ohtu pidas maakohus pigem suureks – kohus tõi välja, et uue kuriteo pani Aleksejs Škuratovs toime katseajal, mil tal oli muuhulgas keelatud alkoholi tarvitada. Samuti ei takistanud Aleksejs Škuratovsit see, et tal ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust. Need on asjaolud, mis ilmselgelt näitavad pigem suurt uute samalaadsete kuritegude toimepanemise ohtu. Tõdeda tuleb, et toimikust nähtuvalt on Aleksejs Škuratovs lasknud paigaldada endale alkoholi tarvitamise vastase ravimi ampulli (lisaks süüdistatava ütlustele kinnitab seda Wismari haigla patsiendi teabeleht), maakohus sellele otsuses hinnangut andnud pole. Kohtukolleegiumi hinnangul näitab ampulli paigaldamine, et Aleksejs Škuratovs ei suhtu alkoholiprobleemi täiesti ükskõikselt. Samas ei kaalu see üles fakti, et katseaeg ja sellega kaasnenud alkoholi tarvitamise keeld ei hoidnud Aleksejs Škuratovsit alkoholi tarvitamast. See näitab ohtu, et ka ampulli paigaldamine ei pruugi uusi samalaadseid rikkumisi ära hoida. Patsiendi teabelehest nähtuvalt seisneb ravimi mõju teadmises, et alkoholi tarvitamine toob kaasa negatiivse mõju tervisele ja halva enesetunde. Ka katseaja mõju seisneb süüdlase teadmises, et tingimuste rikkumine toob tema jaoks kaasa negatiivse tagajärje, nt karistuse täitmisele pööramise. Seega näitab katseajal alkoholi tarvitamine, et teadmine, et tegu võib tuua kaasa ebameeldiva tagajärje, ei pruugi hoida Aleksejs Škuratovsit alkoholi tarvitamast. Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus alust ka mõistetud vangistuse määra muutmiseks.
7.Kaitsja on taotlenud ka mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kuigi maakohus on avaldanud arvamust, et see polegi võimalik, on kohus esitanud ka argumente, miks ei ole vangistuse üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud isegi juhul, kui see on seaduse järgi võimalik. Maakohtu seisukoht, et Aleksejs Škuratovsi vangistuse suuruse puhul polegi üldkasuliku töö kohaldamine võimalik, on ekslik. Maakohus tugines asjaolule, et KarS § 69 lg 1 kohaselt võib üldkasuliku tööga asendada kuni kaheaastase vangistuse ning lühimenetluse puhul tuleb

lähtuda algsest, mitte KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistusest. Ringkonnakohtu hinnangul on viide sellele praktikale kohatu, sest praegusel juhul jäi ka esialgne maakohtu mõistetud vangistus alla kahe aasta. Praegusel juhul oleks kaheaastase piiri ületanud karistus juhul, kui liitkaristusel oleks liidetud esialgne, 1/3 võrra vähendamata karistus ja eelmise karistuse ärakandmata osa. Kuna päriselt kohus neid ei liitnud, siis selle hüpoteetilise olukorra arvesse võtmiseks ei ole alust. Seega oli kohtul õigus kaaluda, kas asendada vangistus üldkasuliku tööga. Maakohus on seda ka kaalunud. Ringkonnakohus on maakohtuga nõus, et vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga pole alust, kui isik on juba näidanud, et võib katseaja tingimusi rikkuda. See, et prokurör ja kriminaalhooldaja olid vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega nõus, ei ole argument, mis annaks alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et kohus oleks pidanu karistuse mõistmisel kohtumenetluse poolte ega muude menetlusosaliste seisukohast; selle otsustamine, kas mõistetud vangistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga, on kohtu pädevuses. Maakohtu otsuse muutmiseks oleks KrMS § 338 p-st 2 või 4 tulenevalt alust ainult siis, kui kohus oleks teinud karistuse kohaldamisel mingisuguse vea. Sellist viga apellatsioonist ei nähtu.

8.Kaitsja taotlus jätta lisakaristus kohaldamata on ilmselgelt põhjendamatu. KarS § 424 lg 4 näeb ette, et sama paragrahvi teisele lõikele vastava teo korral tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Niisiis ei ole võimalikki lisakaristust kohaldamata jätta. Seetõttu on ka alusetu kaebuse etteheide, nagu oleks kohus kohaldanud karistust „üksnes põhjendusel, et selline on Riigikohtu praktika“. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale üksnes seoses küsimusega, kas lisakaristuse kohaldamine on võimalik, kui süüdistataval juba pole juhtimisõigust – kohus viitas sellele, et vastavalt Riigikohtu tõlgendusele on juhtimisõiguse äravõtmine võimalik ka sel juhul. Apellatsioonis pole ka argumente, mis annaks põhjust lisakaristuse tähtaja lühendamiseks. Kaitsja on viidanud vaid sellele, et eelmisel korral võeti Aleksejs Škuratovsilt juhtimisõigus kolmeks kuuks. Sellega seoses tuleb nentida, et maakohus ei ole kuidagi seotud eelmisel korral mõistetud lisakaristuse pikkusega.
9.Eelnevast tulenevalt ei anna apellatsiooni argumendid alust maakohtu otsuse muutmiseks. Seetõttu teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-le 1 vastava otsuse, jättes apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kuna süüdistatava huvides esitatud apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda. Seetõttu jääb kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluse õigusabikulu rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20261-26-4120/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.07.20261-26-4044/9Viru Maakohus Rakvere kohtumaja