3.Vangistus 2 (kaks ) aastat ja 9 (üheksa) kuud jäetakse täitmisele pööramata, kui Mardo Merila ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku Lk 1 / 18
1-25-4423 kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Mardo Merila kohustatud: 1) elama oma alalises elukohas: XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 8 alusel kohustada Mardo Merilat osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 8.04.2026. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 g 1 p 1 alusel võtta Mardo Merilat lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus kogu vangistuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Tsiviilhagid: 7.1.Rahuldada kannatanu XX-i tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ning mõista solidaarselt Mardo Merilalt ja Ergo Insurance SE-lt välja XX-i kasuks 7000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras selle põhinõude tasumata osalt alates 8.04.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
7.2.Rahuldada kannatanu XX-i tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ning mõista solidaarselt Mardo Merilalt ja Ergo Insurance SE-lt välja XX-i kasuks 7000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras selle põhinõude tasumata osalt alates 8.04.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
7.3.Rahuldada kannatanu XX-i tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ning mõista solidaarselt mõista solidaarselt Mardo Merilalt ja Ergo Insurance SE-lt välja XX-i kasuks
eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras selle põhinõude tasumata osalt alates 8.04.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Asitõendid:
8.1.XXle kuuluv sõiduk Ford Focus C-Max reg. märgiga xxx, mis on teisaldatud Politsei- ja Piirivalveameti parklasse Tallinnas Rahumäe tee 6 (II kd tl 22) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule tagastada.
8.2.Jalgratas Rocky ja 2 valget jalatsit (pakend 1), jalgratas Dawes Discovery Sport 3 (pakend 2) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikele tagastada.
8.3.Sõidukilt Ford Focus c-Max reg nr xxx võetud värviproovid (2 pakendit) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Lk 2 / 18
1-25-4423
9.KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Mardo Merilalt riigituludesse menetluskuluna 2816 eurot: ekspertiiside tegemise kulu 1397 eurot ja sundraha 1419 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, igakuiselt kuulub tasumisele 234,67 eurot (v.a viimasel kuul 234,63 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS, EE522200221013264447 Swedbank AS, EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700012467. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Mõista KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 182 lg 2 alusel Mardo Merilalt ja tsiviilkostjalt Ergo Insurance SE solidaarselt välja kannatanute XX-i, XX-i ja XX-i kasuks menetluskulude katteks 12 375,62 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, prokurör ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 08.04.2026. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 29.04.2026 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantseleist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Süüdistus Mardo Merila anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et tema juhtides 02.08.2024 kella 22:17 paiku Rapla maakonnas Rapla vallas Sikeldi külas Rapla-Varbola tee 5 kilomeetril suunaga Rapla poole mootorsõidukit Ford Focus reg.nr xxx rikkus mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest liiklusnõudeid, millega põhjustas kannatanu XX-ile tervisekahjustused ja kannatanu XX surma. Kohtuliku uurimise lõpus esitas prokurör Mardo Merilale KrMS § 268 lg 2 alusel muudetud süüdistuse KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt rikkus Mardo Merila mootorsõiduki juhina tahtlikult LS § 33 lg 11 p-s 1 sätetatud keeldu ning ettevaatamatusest LS § 14 lg 2, LS § 16 lg 1, LS § 35 lg 1, LS § 45 lg 12 ja LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, põhjustades sellega XX-ile tervisekahjustused ja XX-i surma. Muudetud süüdistuse kohaselt kasutas Mardo Merila 02.08.2024 kella 22:17 paiku Rapla maakonnas Rapla vallas Sikeldi külas Rapla-Varbola tee 5 kilomeetril suunaga Rapla poole mootorsõiduki Ford Focus reg.nr xxx juhtimise ajal mobiiltelefoni, vesteldes Snapchati keskkonnas, mistõttu liikus hooletusest sõiduautoga teepeenra asfaltkattega osale ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis oleks võimaldanud tal seisma jääda eespool Lk 3 / 18
1-25-4423 nähtavuse piires teel oleva takistuse ees ning ei märganud temaga samas suunavööndis üksteise järel sõitvaid kahte jalgratturit, vaid sõitis mootorsõidukiga tagant otsa sõiduraja parempoolse serva ja teepeenra asfaltkattega osal liikunud jalgratturitele XX-ile ja tema ees liikunud XX-ile. XX sai otsasõidu tagajärjel tervisekahjustused ning XX hukkus liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal. Mardo Merila rikkus tahtlikult LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid, mis keelab juhil tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Samuti rikkus Mardo Merila ettevaatamatusest LS § 14 lg 2, LS § 16 lg 1, LS § 35 lg 1, LS § 50 lg 3 p 1 nõuet ning lisaks LS § 45 lg 12 nõudeid, mille kohaselt teepeenral ei tohi mootorsõidukiga sõita, va seaduses sätestatud juhtudel peatumiseks ja parkimiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
1.Mardo Merila tunnistas ennast süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises, kuid ta ei tunnistanud, et kasutas sõidu ajal mobiiltelefoni suhtlemiseks XX-iga . Mardo Merila loobus kohtuistungil ütluste andmisest ning kohus võttis KrMS § 294 p1 alusel tõendina vastu tema poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. (II kd tl 105-107 ja tl 109-110).
2.Mardo Merila poolt 14.08.2024 kahtlustatavana antud ütlused on kokkuvõtlikult järgmised. Mardo Merila sai esmase juhiloa 21.11.2023. XX-il 02.08.2024 otsustas ta minna Raplasse XXilt e-sigaretti ostma ja poodi. Oli juba pime aeg. Mardo Merila võttis isale kuulunud sõiduki, enne, kui auto juurde läks, kirjutas ta XX Snäppi, et hakkab liikuma ning enne sõitma hakkamist pani mobiili sõiduki keskkonsooli telefoni hoidikusse. Mardo Merila keeras Kodilast vasakule suurele teele Rapla poole, tee oli tuttav, sõiduki kiirus 90 km/h. Teeolud olid kuivad, oli pime aeg ning ta kasutas täistulesid. Jõudes sündmuskoha lähedusse, 150 meetrit Kodila poole nägi ta tumedat kogu, ülakeha, enda sõidusuunas parempoolse tee märgistuse juures. Mardo Merila tegi sõidukiga põike vasakule, olles vasakpoolsete ratastega vastassuunas, aeglustas hoogu, võttis jala gaasipedaalilt ja sõitis edasi. Mardo Merila jälgis tumedat kogu ja arvas, et saab sellest ilusti mööda aga jõudes kogule lähemale nägi järsku esiklaasis paremal pool nägu ja silmi, mis vaatasid temale otsa. Koheselt peale seda toimus kokkupõrge, ta sai aru, et oli inimesele otsa sõitnud. Mardo Merila hakkas pidurdama, tõmbas paremale tee äärde, jooksis autost välja. Ta kuulis karjumist, kraavis oli poiss, kellel oli jalaga midagi halvasti, jalgratast nägi samuti. Poisil oli telefon käes ja hädaabinumber sisestatud aga ta ei olnud jõudnud sellele vajutada. Mardo Merila küsis, kas tema helistab, poiss andis telefoni. Ta liikus telefoniga tee poole ja märganud teist jalgratast, läks paanikasse ning hakkas teist kannatanut otsima. Mardo Merila leidis kannatanu kraavist, kannatanu silmad liikusid aeglaselt, suust ja ninast tuli verd. Kui Mardo Merila poisi juurde jõudis oli 112 juba vastanud, ta küsis, mida peab tegema, andis kogu aeg infot, milline kannatanu seis on, ta oli šokis ja värises, kuid püüdis teha kõike, mida öeldi. Kui politsei kohale oli tulnud sai ta korralduse elustama hakata, kuid kiirabi tuli ja võttis elustamise üle. Kiirabi vaatas Mardo Merila üle ning temal lubati ära minna. Mardo Merila lahkus oma sõidukiga, elukaaslane oli roolis. Mardo Merila ei tea, kas tema kaastundeavaldus elukaaslase isa kaudu jõudis hukkunud poisi vanemateni, ta kirjutas ka ise kaastundeavalduse sõnumina hukkunud poisi isale. ( sõnum II kd tl 108 ) Mardo Merila tunneb hukkunud poisi isa ees hirmu, sest poisi isa lubas selle, kes tema pojale seda tegi, maha lüüa. 03.12.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel jäi Mardo Merila varem antud ütluste juurde, kuid soovis lisada, et tunneb hirmu XX-i ees. Sotsiaalmeedias levinud videos, mille autor on XX , on sündmuskohal filmitud relva ja haua kaevamist ning lõpus on XX-i poolt inglise keelses öeldu : „Varsti tulen“. Mardo Merila soovib, kuid ei julge, XX vanematele silmast silma kaastunnet avaldada. Lk 4 / 18
1-25-4423
3.08.08.2024 vaadeldi häirekeskusele tehtud kõnet numbrilt xxx ja politsei vormikaamera salvestisi, millelt on näha politseiametnike tegevus sündmuskohal, kuulda nende omavahelisi vestlusi, vestlust Mardo Meriloga ning kannatanu XX-iga. (III kd tl 1-2 salvestised II kd ümbrikus tl 208). Häirekeskusesse tehtud kõnes palub hüsteeriline helistaja kiiresti abi. Ta ütleb, et sõitis autoga inimesele otsa, kirjeldab kannatanu seisukorda, küsib mida ta teha saab ja tohib ning käitub seejärel vastavalt temale meediku poolt antud juhistele. Kõne viiendal minutil on kohale jõudnud politseipatrull, teataja selgitab politseiametnikule juhtunut:„ Ma sõitsin autoga, nad sõitsid tee ääres, ma nägin, nad keerasid nagu natuke ratastega tee peale“. Politsei vormikaamera P17238 /39709280263 salvestiselt on näha sama hetk, samuti kuulda, kuidas Mardo Merilo juhtunud selgitab. (salvestis väikeses ümbrikus nr 1, esimese fail algus) Vormikaamera U01783/37611056028 salvestisel on näha ja kuulda, kuidas Mardo Merilo selgitab juhtunut naispolitseinikule järgmiselt: „ Nad sõitsid tee ääres, ta nägi neid, üks ratas oli valge. Üks kaldus nagu tee peale, mitte keskele, ta oli rohkem ääres. Ma tulin siiapoole natuke oli neile suht lähedal, kui üks nagu kaldus, kas tal oli lenks või midagi või kogemata. Siis oli ees valgus, ei näinud muud. Ratturteid nägi umbes 100 kuni 150 meetri kauguselt. (salvestis väikeses ümbrikus nr 2, esimene fail alates 01.20 kuni 02.48 ) Samal salvestisel alates 04.30 ütles kannatanu XX politsei küsimusele vastates, et nad sõitsid tee ääres, tema sõitis rattaga sõbra taga ja sai esimesena löögi.
4.01.04.2025 tehtud häälekspertiisi käigus transkribeeriti politsei vormikaamera salvestis U01783 (02.08.2024 22.39.12) 6-st minutist kuni 8-nda minutini. (II kd tl 14-19) Ekspertiisi määrusest võib järeldada, et ekspertiisi eesmärk oli taustal rääkijate öeldu esile tuua ja selle arusaadavust parandada. Salvestiselt on näha, et 7-l minutil vestleb autojuht, ehk Mardo Merila (M3), taustal naisterahvaga, kes oli sündmuskohale saabunud Mardo Merila elukaaslane. Transkribtsioon sellest vestluses on järgmine: ... lihtsalt /kaldus/ ( siia) poole/ ma ei jõudnud enam midagi teha / ( ma nägin )... /. Kohtu hinnangul ei oma need kõnekatked Mardo Merila ja tema elukaaslase vahelisest vestlusest tõenduslikku tähtsust ning jätab need tõendikogumist välja.
5.Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos lisadega (I kd tl 34-55) selgub, et 02.08.2024 alustati kell 22.51, pimedal ajal, Rapla Varbola tee 5. kilomeetril sündmuskoha vaatlust. Vaatluse käigus fikseeriti jalgrataste detailide, sõiduki parempoolse küljepeegli detaili, jalgrataste ning kannatanute asukohad. Sõidukil reg. märgiga xxx, mis oli pärast kokkupõrget jalgratastega oli jäänud seisma parempoolsel sõidurajal pärisuunavööndis suunaga Rapla poole, fikseeriti esiosa paremal nähtavad deformatsioonid tuuleklaasil, kapotil, esitulel ja stangel. Kahjustada oli saanud ka sõiduki parem rattatiib, puudu oli esimese parema rattakoopa logar. Sündmuskoha vaatluse käik on fikseeritud sündmuskoha vaatluse protokollis ning sellele lisatud skeemil. Sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fotol nr 11 on asfaltkattega teepeenra osal fikseeritud jälg. Järgmisel päeva hommikul käis sündmuskohal hukkunud XX isa, XX, koos sõpradega ning üks tema sõpradest filmis asfaltkattega teepeenra osal olevat jälge. (II kd CD plaat ümbrikus tl 207, neljas video) 05.08.2024 tegi menetleja päevavalguses sündmuskoha täiendava vaatluse täiendavate tõendite leidmiseks (I kd tl 56-61). Vaatluse käigus fikseeriti sõidutee äärest 15,1 meetri kaugusel koht, kust XX-i isa leidis hukkunule kuulunud Nike jalatsi.
6.Avariitunnustega mootorsõiduki Ford Focus C-Max reg. märgiga xxx vaatluse käigus ( I kd tl 73-120) leiti ja fikseeriti jäljed, mis viitavad kokkupõrkele jalgratastega. Sõiduki esitiib on rebitud tahapoole, parempoolse esiukse ülaosas on deformatsioon ja kraapejäljed, ukselingi juures on kraapejäljed. Parempoolne küljepeegel on eraldunud ning parempoolsel uksel on näha nühkejälg. Sõiduki parempoolne esilatern on purunenud, kaitseraual kraapejäljed, kapoti Lk 5 / 18
1-25-4423 parempoolne serv, parempoolne aknaposti ülemine pool ja katuse parempoolne esinurk on deformeerunud. Esiklaasi parem pool on purunenud. Avariitunnustega jalgrataste Rocky MTB 10000 GT ja Dawes Discovery Sport 3 vaatluse käigus (I kd tl 121-236) leiti ja fikseeriti jäljed, mis viitavad kokkupõrkele mootorsõiduki Ford Focus C-Max reg. märgiga xxx.
7.Liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr 24E-LL00020 (II kd tl 1-5 koos lisadega) antud arvamuse kohaselt oli sõiduauto Ford Focus reg. märgiga xxx arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel esimeses jalgratturiga 80 km/h ja teise jalgratturiga 75km/h. Kokkupõrgetel jalgratturitega pidi sõiduauto liikuma teepeenra asfaltkattega osale. Kuna kokkupõrkel liikus sõiduauto teepeenrale ei saanud jalgratturid sõiduauto juhile liiklusohtu kujutada, sõiduauto juhil olid tehniliselt kõik võimalused jalgratturitest ohutult mööduda. Teepeenral liikuvatel jalgratturitel ei olnud põhjust eeldada, et tagant lähenev sõiduk liiguks teepeenrale ja sõidaks neile otsa. Jalgratturitel ei olnud enne autolt löögi saamist võimalik ohtu tajuda. Sõiduauto ja kahe jalgratta vastastikused asendid ja paiknemine teel kokkupõrgete ajal on nähtav aktile lisatud rekonstruktsioonist salvestisel ja rekonstruktsiooni skeemil (II kd salvestis ümbrikus tl 3 ja tl 4).
8.Ekspert XX andis kohtuistungil ütlused ekspertiisiakti sisu selgitamiseks ( II kd tl 39-41). Ekspert tegi kindlaks, et sõiduk sõitis teepeenral, läbi kokkupõrkekoha tuvastamise. Kokkupõrkekohale viitab üks jalgrattarehvi jälg, mis pidi jääma kokkupõrke hetkel, kui jalgratta tagaratas purunes. Seda on erinevate fotode pealt näha. Prokurör esitab fotod ( II kd tl 6-6 pöördel), ekspert kinnitab, et teepeenra asfaltkattega osal on jalgrattarehvi jälg. Prokurör näitab kannatanu XX-i poolt menetlejal esitatud videot. (II kd CD plaat ümbrikus tl 207, neljas video) Ekspert selgitab, et seal on näha sama jalgratta rehvi lohisemise jälge, mis eelnevatel fotodel, võimalik on näha ka kraapejälge, mis on selle olukorra puhul üsna tüüpiline. See peaks olema esimese, kaugemale paiskunud, ratta jälg. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotol nr 11 on fikseeritud sama jälg.
9.Liiklustehnilise ekspertiisi aktis antud arvamusega ja eksperdi ütlustega kohtuistungil on tõendamist leidnud, et Mardo Merila juhitud mootorsõiduk sõitis teepeenra asfaltkattega osale ning seal tagant otsa sõiduraja parempoolse teepeenra asfaltkattega osal liikunud jalgratturitele XX-ile ja tema ees liikunud XX-ile.
10.KrMS § 2911 alusel jättis kohus prokuratuuri, süüdistava ja kaitsja kokkuleppel kannatanu XX-i ja tema isa tunnistaja XX-i ning tunnistaja XX-i ristküsitlemata ning võttis tõendina vastu nende kohtueelses menetluses antud ütlused. Prokuratuuri, süüdistava ja kaitsja kokkuleppe kinnitab kohtule, et kohtumenetluse pooled ei sea kannatanu ja tunnistajate poolt kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla.
11.XX-i ütlustest (II kd tl 23-26) selgub, et 02.08.2024 hakkas kodust liikuma kell 22.00, et minna koos Raplasse. Kui ta rattaga sõitma hakkas pime ei olnud, kannatanu rattal oli helkur nii ees kui taga. XX tuli oma kodust, kokku said Kodila poole oleval teel Otsa bussipeatuses ja hakkasid koos Rapla poole liikuma. Nad sõitsid koos paremal tee poolel reas, XX ees, tema taga. Kui auto tagant tuli siis XX andis ka XX teada, nad tõmbasid ratastega rohkem tee äärde. Ühel momendil nägi, et selja tagant tuleb auto, nägi auto tulesid, ei olnud päris pime aeg. Ütles XXle, et auto tuleb selja tagant, liikusid üksteise järel ca 2 meetrise vahega veel rohkem tee äärde, sõitsid tasakesi edasi, äkki sõitis auto talle otsa, vasakule poole jalga ja rattasse. Järgmisel hetkel oli ta paremal küljel pikali kallaku peal murul koos rattaga, hoidis ratta lenksudest kinni. Rattaga kukkumist ei mäleta ning seda, mis XXiga juhtus, ei näinud. Üritas ennast liigutada aga ei saanud vasak jalg oli nii valus. Kui ta toibus kuulis, et auto sõidab edasi, siis kuulis pidurdamise ja tagurdamise häält. Võttis oma telefoni ja helistas kell 22.18 numbrile 112, kõne Lk 6 / 18
1-25-4423 algas kell 22.19. Tuli üks mees, tema nime, Mardo Merila, teab tuttavate kaudu, kes võttis temalt telefoni ja rääkis häirekeskusega. Kannatanu arvutuse kohaselt juhtus õnnetus kell 22.16 või 22.17 ajal ning asukoht oli enne teeparanduse kollast silti. Õnnetuse ajal ei sõitnud vastu ühtegi autot, autojuht oleks saanud neid nähes nende kõrvalt ilusti mööda sõita.
12.XX-i ütlustes ei ole põhjust kahelda. Tema ütlusest selgub, et sõiduauto kokkupõrge jalgratastega toimus teepeenral, sama kinnitab ka ekspert oma arvamuses, sõiduauto kokkupõrge jalgratastega teepeenral on nähtav ka liiklusõnnetuse rekonstruktsiooni videost. XX-i ütlusi kinnitab ka tema isa, kellele poeg juhtunust rääkis.
13.XX-ile (II kd tl 32-35) ütles poeg, et nad olid sõitnud teepeenral üksteise järgi, X ees, kui nad kuulid, et auto tuleb ja tõmbasid veel rohkem teepeenra peale. Poeg rääkis ka, et helistas peale õnnetust numbrile 112, jõudis numbri ära valida. Mardo oli võtnud pojalt kõne üle, ta oli öelnud, et tal endal telefoni kaasas ei ole. 06.08.2024 toimus, Mardo pruudi isa, initsiatiivil kohtumine, kus osales tunnistaja elukaaslasega ning Mardo, tema vanemad, X ja Mardo pruut. Mardo tunnistas otsasõitu, ta ütles, et lapsed ei sõitnud keset teed, ta nägi neid viimasel hetkel. Mardot kummitas see, et üks poiss vaatas kokkupõrke hetkel tagasi, ta kinnitas, et see poiss ei kaldunud teele. Mardo ütles, et tunneb ennast väga halvasti, ta vabandas ja kahetses väga juhtunut.
14.Tunnistaja XX-i 07.08.2024 antud ütlustest (II kd tl 28-31) selgub, et temal oli 02.08.2024 Mardo Merilaga Snapchatis kirjavahetus, mis kahjuks säilinud ei ole. Mardo võttis tunnistajaga ühendust, kuna soovis osta temalt e-sigarit. Tunnistaja hakkas Mardoga vestlema enne kella 22.00, tunnistaja oli Raplas, Mardo oli Kodilas. Tunnistaja pidi Mardot Raplas Prisma ees ootama, juttu oli ka sellest, kas Mardo saab tunnistaja pärast Uuskülla ära viia. Tunnistaja mäletab, et kell 22.12 kirjutas Mardo, et hakkab sõitma. Tunnistaja oli ise seal ajal WC-s, kirjutas oma tüdruksõbrale, et see Prisma poes kiiresti ära käiks. Kell 22.15 kirjutas Mardo viimase asja, tunnistaja ei mäleta enam teksti, ta kirjutas midagi vastu aga Mardo enam vastu ei kirjutanud. Tunnistaja ootas, et Mardo vastaks, kell 22.34 kirjutas Mardo, et ta ei tule. Tunnistaja ei saa kindlalt väita, et Mardo just siis temaga vestles, kui see õnnetus juhtus. Räägitakse, et see on kõige loogilisem, et ta kasutas juhtimise ajal mobiili, ei vaadanud teele ega märganud jalgrattureid, mistõttu sõitis neile otsa. Aga see on oletus, selle kohta teab Mardo kõige paremini. Tunnistaja ülekuulamise protokollile on lisatud pilt tüdruksõbra telefonist, millel on näha kõneaeg 22.14, tüdruksõber olevat vahetult enne Prismas kauba eest tasumist oma emale helistanud.
15.Tunnistaja XX-i ütlustest selgub, et tema hakkas Mardoga Merilaga Snapchatis vestlema/kirjutama enne kella 22.00, kell 22.12 kirjutas Mardo, et hakkab sõitma, kell 22.15 kirjutas Mardo viimase asja ning tunnistaja kirjutas midagi vastu. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et vahetult enne kokkupõrget jalgratturitega kirjutas Mardo Merila Snapchatis, tegemist on toiminguga, mis ilmselgelt segab juhtimist ja liiklusolude tajumist ning sellega on seletatav ka põhjus, miks Mardo Merila juhitud sõiduk sirgel teelõigul teepeenrale sõitis ning seal jalgratastega kokku põrkas.
16.KrMS § 2911 alusel jättis kohus kaitsja, süüdistava ja prokuratuuri kokkuleppel tunnistajate XX ja XX-i ristküsitlemata ning võttis kaitsja taotlusel tõendina vastu nende kohtueelses menetluses antud ütlused. XX alustas 02.08.2024 kell 21.52 Valtu külast. sõitu läbi Rapla Alu poole. Olles Mamma tööstusest mööda ja pärast teetöid natuke sõitnud, sõitsid temale vastu kaks jalgratturit kõrvuti, ilma tuledeta. Oli nn „ kanapime aeg “, kui tuledest ei ole kasu ja niisama ka ei näe. Tunnistaja kohtus ratturitega umbes 200 meetrit enne õnnetuse kohta. Kui tunnistaja Lk 7 / 18
1-25-4423 keeras Kodila teeristist Kodila poole sõitis Varbola poolt üks auto Rapla poole.(III kd tl 43-45) XX sõitis 02.08.2024 peale kella 22.00-i Rapla Varbola teed pidi Kodila poole. Välja oli hämar, mitte pime. Tunnistaja on harjunud sõitma metsavahelisi kõrvalteid mööda ja oskab märgata liikuvaid objekte. Ta nägi kaugelt, et teel on mingid objektid, kui tunnistaja jõudis lähemale nägi ta, et tegemist oli lastega, kes sõitsid jalgratastega. Ratturid sõitsid kõrvuti, tee ääres olev rattur oli lühem ja teine, kes sõitis oma sõidusuunas tee keskel, oli pikem. Tunnistaja ei näinud ratastel ühtegi tuld, nad olid väga tumedad kogud. Kui tunnistaja sai aru, et tegemist on lastega vähendas ta kiirust ja andis neile signaali, mispeale tee ääres olev rattur liikus veel rohkem tee äärde ning tee keskel olev rattur tema ette. Koht, kus tunnistaja ratturitega kohtus oli hukkunud poisi kodu lähedal teel. Järgmisel päeva õnnetusest teada saades, sai tunnistaja aru, et õnnetusse sattusid kohe pärast tunnistajast möödumist samad poisid, kellega ta oli teel kohtunud. (III kd tl 46-48)
17.Jalgratturid, keda tunnistajad teel kohtasid olid X XX ja XX, puudub vähimgi alus arvata, et vahetult enne õnnetuse toimumist liikus samas kohas veel teinegi paar noori jalgrattureid. XX ja XX-i ütlustest selgub, et õnnetuse toimumise ajal oli väljas hämar, mis tähendab, et mootorsõiduki juhil tuleb liikluses olla eriti tähelepanelik ning keskenduda sõiduki juhtimisele, et õigeaegselt märgata teel olevaid teisi liiklejaid, loomi või muid objekte, et õigeaegselt ohule reageerida ja kokkupõrget vältida. XX-i ütlustest selgub samuti, et pärast seda, kui ta jalgratturitele signaali andis, reastusid nad tee äärde. Ka XX-i ütluste kohaselt sõitsid nad X XX-iga teepeenral, kui toimus kokkupõrge sõidukiga.
18.Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 24E-AOS00767-01/PRN101 (I kd tl 64-72) antud arvamuse kohaselt on X XX-i surma põhjuseks pea ja kaela kinnine tömp trauma koos kuklaliigese ja koljupõhimiku murruga ning peaaju põrutusega. Need vigastused on saadud tömbi trauma tagajärjel 02.08.2024 toimunud liiklusõnnetuse käigus sõiduauto ja jalgratturi kokkupõrkel, kus hukkunu osales jalgratturina liiklusõnnetuses. Lisaks tuvastati X XX-il kehatüve kinnine tömp trauma: rangluu ja hulgiroidemurrud ning siseorganite vigastused, samuti mõlema üla- ja alajäseme kinnine tömp trauma vasaku sääreluu ja pindluu murruga. XX-i haigusloo väljavõttest (II kd tl 7-9) selgub, et tema sai jalgratturina kokkupõrkes sõidukiga tervisekahjutuse ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 24E-AOI00257-01 (II kd tl 11-13 ) antud arvamuse kohaselt esinesid tervisekahjustustena vasaku pindluu murd ja nahamarrastused, mis on saadud tömbi vägivalla toimel 02.08.2024 toimunud liiklusõnnetuse käigus. XX-i tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud.
19.KarS §-s 422 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seinevad mootorsõiduki juhtimise käigus liiklusreeglite rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Koosseis on täidetud kui isik rikkus liiklus- või käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega. Koosseisupärase tagajärje, käesoleval juhul inimese surm, põhjustamise osas piisab kergemeelsusest.
20.Kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et Mardo Merila suhtles sõiduautot juhtides tunnistaja XX-iga Snapchatis sõnumeid kirjutades, vahetult enne kokkupõrget jalgratturitega, seega rikkus tahtlikult LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid, mis keelab juhil tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Snapchatis sõnumite kirjutamine on ilmselgelt toiming, mis segab juhtimist ja liiklusolude tajumist, seega viis liiklusõnnetuseni asjaolu, et Mardo Merila rikkus tahtlikult LS § 33 lg 11 p-s 1 sätestatud keeldu, mistõttu tema juhitud sõiduauto sõitis teepeenrale, kus toimus kokkupõrge jalgratastega, mille tagajärel saadud vigastustesse suri X XX sündmuskohal ning XX sai Lk 8 / 18
1-25-4423 tervisekahjustuse. Mardo Merila rikkus ettevaatamatusest LS § 45 lg 12 nõudeid, mille kohaselt teepeenral ei tohi mootorsõidukiga sõita, va seaduses sätestatud juhtudel peatumiseks ja parkimiseks. Tema poolt eelnimetatud nõuete rikkumine tõi kaasa ka LS § 14 lg 2, LS § 16 lg 1 sätestatud liiklusseaduse üldsätete ning LS § 35 lg 1 ja LS § 50 lg 3 p 1 nõuete rikkumise.
21.Mardo Merila täitis oma käitumisega KarS §-s 422 sätestatud süüteokoosseisu objektiivse külje, ta pani liiklusõnnetuse kaasa toonud liiklusnõuete rikkumise toime tahtlikult, koosseisupärase tagajärje, inimese surma, põhjustas aga Mardo Merila ettevaatamatusest. Mardo Merila teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud ning temale tuleb toimepandu eest karistus mõista. Karistuse mõistmine
22.KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni viieaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kannatanud nõudsid Mardo Merila karistamist vangistusega maksimaalses määras, prokurör leidis, et Mardo Merilale mõistetava vangistuse võib jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata.
23.Mardo Merila rikkus mootorsõiduki juhina tahtlikult liiklusnõudeid, rikkumine tõi kaasa kokkupõrke jalgratastega ning põhjustas ühe inimese surma, seega on tegemist antud süüteokoosseisus ettenähtud raskeima tagajärjega. Tervisekahjustus põhjustati veel ühele inimesele, mis tagajärje tähenduses ilmestab süü suurust ning kohus hindab Mardo Merila süü keskmisest suuremaks.
24.Mardo Merila osutas vahetult pärast süüteo toimepanemist sündmuskohal kuni politsei ja kiirabi saabumiseni X XX-ile abi häirekeskuselt saadud juhiste järgi (vt otsuse punkt 3), mis kohtu hinnangul on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes. Mardo Merila saatis kohtueelses menetluses kannatanu XX-ile sõnumi, ta avaldas kaastunnet, pakkus abi ja väljendas kahetsust (II kd tl 108), samuti väljendas Mardo Merila kohtuistungil kannatanute ees kahetsust. (III kd tl 18 pöördel ja tl 27 pöördel) Peale äärmiselt traagilist ja pöördumatute tagajärgedega sündmust on väga keeruline hinnata, millal ja millises vormis on kohane kannatanutele esitada vabandust, kahetsust ja kaastunnet. Mõistetavalt on vanematel raske, kui mitte võimatu, Mardo Merilalt, kes nende poja surma põhjustas, vabandus vastu võtta ning tema kahetsust siiraks pidada. Poja niivõrd rängas õnnetuses kaotanud vanemate jaoks ei saagi ükski vabandus või kahetsus olla piisav ega siiras. Kohtumenetluse jooksul ei ole kohtul aga kujunenud arvamust, et Mardo Merila suhtub juhtunusse ükskõikselt ning ei mõista kannatanutele oma teoga põhjustatud tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kannatanute hinnangut, et Mardo Merila poolt saadetud sõnum, milles väljendas kaastunnet, pakkus abi ja väljendas kahetsust, ei ole siiras ning tehtud üksnes kaitsja soovitusel. Asjaolu, kas vabandused ja kahetsus ei ole esitatud kannatanutele sobival ajal ja vormis, ei saa olla aluseks nende siiruse hindamisel. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et antud asjas esineb süüdistatava süüd kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamlik kahetsus. Mardo Merila käitumises ei ilmne karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes.
25.Kuna Mardo Merila teo tagajärjeks on ühe inimese surm ja ühe inimese tervisekahjustused ning tema süü on keskmisest suurem, on kohane karistus üle KarS § 422 lg-s 1 sätestatud Lk 9 / 18
1-25-4423 sanktsiooni keskmise määra ning kohus mõistab Mardo Merilale karistuseks kolm aastat vangistust.
26.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks ning vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära ( RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 16-17, nr 3-1-1-40-04, p 8, 15, nr 3-1-1-11-10, p 6.1, nr 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2 ja nr 1-23-52, p 22-23). Seega on mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine kehtiva seaduse, pikaajalise ja seni muutumatu kohtupraktika kohaselt reegel, millest saab irduda vaid teatud asjaolude ilmnemisel ning karistuse individualiseerimise staadiumis räägib igasugune raske tagajärg, nagu näiteks inimese surm, karistuse täitmisele pööramata jätmise vastu.
27.Mardo Merila on varem karistamata isik, teo toimepanemise ajal oli ta üheksateistaastane noor täiskasvanu karistusõiguse mõttes, seega peab temale karistuse mõistmisel muuhulgas arvestama tema resotsialiseerumise väljavaadetega ning võimalusega mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et Mardo Merila hoidumine uue süüteo toimepanemisest on saavutatav KarS § 74 lg 1 ja lg 2 sätete kohaldamisega, jättes mõistetud vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata ning allutades ta resotsialiseerumise tagamiseks käitumiskontrollile. Kohe kuulub kandmisele kolm kuud vangistust, mis kohtu hinnangul tagab ka õiguskorra huvide kaitse. Ülejäänud kaks aastat ja üheksa kuud vangistust jääb täitmisele pööramata, kui Mardo Merila ei pane kolmeaastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Mardo Merila isikut, tema poolt toimepandud teo asjaolusid ning tagajärgi arvestades tuleb teda kohustada KarS § 75 lg 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
28.KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada süüdimõistetule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks.
29.Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Arvestades, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise peamine eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb lisakaristuse määramisel hinnata isikut iseloomustavaid asjaolusid ja tema süüd. Mardo Merila pani esmast juhiluba omades toime tahtliku liiklusreeglite rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest ühe inimese surma ja tekitas teisele tervisekahjustusi. Esmane juhiluba kehtib kaks aastat, see on n-ö katseaeg, mille jooksul esmase juhiloa omanik õpib liikluses iseseisvalt hakkama saama ning peab oma õiguskuuleka liikluskäitumisega näitama valmidust juhiluba omandada. Kuigi Mardo Merilal on see katseaeg läbitud, näitas ta oma liikluskäitumisega, et tema arusaam liiklusohutusest on vaatamata omandatud juhtimisõigusele puudulik. Seetõttu on ühiskonna turvalisuse tagamiseks põhjendatud Mardo Merila ajutine kõrvaldamine liiklusest. Kõiki neid asjaolusid arvestades tuleb Mardo Merilalt sõiduki juhtimisõigus ära võtta üheks aastaks. Kohus leiab, et põhi- ja lisakaristus koosmõjus vastavad Mardo Merila süü suurusele, eripreventiivsetele vajadustele ning õiguskorra kaitsmise huvidele. Lk 10 / 18
1-25-4423 Tsiviilhagi
30.Kannatanute XX, XX ja XX-i lepinguline esindaja on 08.07.2025 esitanud tsiviilhagi (tsiviilhagi nõuete muutmine ja uus tsiviilhagi terviktekst), milles palub Mardo Merilalt ja ERGO Insurance SE-lt solidaarselt igale kannatanule mittevaralise kahju väljamõistmiseks õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. (I kd tl 5-17)
31.Kohtueelses menetluses esitas XX 06.02.2025 prokurörile taotluse kaasata menetlusse kannatanutena XX ja XX ning tsiviilkostjana ERGO Insurance SE. Kannatanud esitasid samal kuupäeval ka ühise tsiviilhagi, milles XX ja XX XX palusid hüvitada varalise kahju, mis neil tekkis seoses poja matusega ja ravimite ostmisega ning õigusabi kulud kohtueelses menetluses. Lisaks esitasid kõik kannatanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, igaüks summas 40 000 eurot ning palusid hüvitada ka kriminaalmenetlusega seotud õigusabikulud.
32.Tsiviilkostja ERGO Insurance SE on kannatanute haginõuded osaliselt rahuldanud, varalise kahju osas on hüvitamata alla 100 euro, mistõttu ei pea XX ja XX mõistlikuks selles osas haginõuete menetlemisega jätkata ning loobuvad hüvitamata osas enda varalise kahju hüvitamise nõuetest Mardo Merila ja ERGO Insurance SE vastu. Mittevaralise kahju katteks on tsiviilkostja tasunud XX-ile 20 000 eurot, XX-ile 20 000 eurot ja XX-ile 6 000 eurot. Tsiviilkostja on selles osas tuginenud Eesti Liikluskindlustuse Fondi (ELF) esindaja seisukohale. Kannatanu esitas dokumendid suhtlusest tsiviilkostjaga kohtueelses menetluses. (II kd 94-104 )
33.Kannatanud on seisukohal, et tsiviilkostja poolt tasutud summa ei ole piisav, hüvitamaks neile tekkinud mittevaralist kahju, tegelik kahju on suurem. Hüvitis ei vasta kehtivale kohtupraktikale, ühiskonna heaolu tasemele ega arvesta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.04.2024 otsuses kriminaalasjas nr 1-22-5835 esitatud selgeid juhiseid mittevaralise kahju hüvitiste määramisel. Kannatanute hinnangul on oluline, et kohtupraktika selles osas ühtlustuks ning areneks. Selleks muudavad kannatanud enda mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid ning ei esita numbriliselt kindlaksmääratud kahjunõudeid, vaid paluvad kohtul mõista mittevaralise kahju hüvitised välja kohtu õiglasel äranägemisel, arvestades juba tsiviilkostja poolt tasutud summasid.
34.Kannatanud on seisukohal, et käesoleval juhul õigustavad neile VÕS § 134 lg 3 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise maksmist väga mitmeid erandlikud asjaolud. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks tuleneb VÕS § 134 lõikest 6, et isikuõiguse rikkumise eest võib kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks VÕS § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Samuti peab hüvitise suurus olema sedavõrd mõjus, et edasisi rikkumisi ühiskonnas ära hoida.
35.Poja ja venna kaotamine niivõrd julmal viisil ei ole ka liiklusõnnetuste puhul tavapärane. Sündmuskohas avanenud pildist on võimalik järeldada, et tegemist oli äärmiselt raske õnnetusega ning Xi vigastused pidid olema kohutavad. Tegemist oli äärmiselt raske õnnetusega. Läbielamisi süvendab asjaolu, et X suri kodust üksnes ca 600 meetri kaugusel, mistõttu ei olnud kannatanutel hetkeski võimalik selle sündmuse eest põgeneda. Iga päev seda teed liigeldes või isegi kodust sündmuskoha poole vaadates tuleb kõik jälle eredalt meelde. Vastutusest pääsemiseks ja enda teo õigustamiseks on Mardo Merila juhtunu kohta valetanud nii menetlejale kui ka kolmandatele isikutele, väites, et X ise kaldus talle viimasel hetkel ilma põhjuseta ette. Sellega on ta loonud väärkuvandi, et X on ise vastutav raske liiklusõnnetuse põhjustamise ja Lk 11 / 18
1-25-4423 oma surma eest. Sellise väärkuvandi loomine on põhjustanud täiendavaid üleelamisi. XX ja XX on kohanud palju süüdistamist ja halvustamist enda kui vanemate suunal. XX pidi 2024/2024 õppeaasta aktusel kuulma isegi koolidirektorilt, kuidas X ise õnnetuse põhjustas. Seda on olnud äärmiselt raske taluda.
36.Xi ääretult traagiline ja ootamatu surm on põhjustanud kõigile hagejatele väga raskeid üleelamisi ja vaimse tervise probleeme. Kõik käivad psühholoogi juures. Hetkel ei oska keegi öelda, kui kaua psühhoteraapia vajadus kestab. XX ja XX muretsevad väga XX-i pärast, kes on siiamaani proovinud mitte Xi surmaga tegeleda ja sellele mõelda ning kes on siiani eituse faasis. XX-il ja XX-il on mõlemal psüühhilised häired (ärevus- ja paanikahood, depressioon, surmahirm jne), mille ravimiseks võtavad nii ravimeid kui ka on pannud end psühhiaatri vastuvõtule. Nende läbielamisi iseloomustab eriti kurb tõsiasi, et mõlemad on lisaks elutüdimuse mõtetele proovinud endalt ka päriselt elu võtta. Murettekitav on see, et ka XX on korduvalt väljendanud soovi surra. Hagejate vaimse tervise seisundi osas ei ole lõplik diagnoos ega prognoos tervenemise osas veel teada.
37.Xi surm ja sellega kaasnenud sügav lein pani viimase punkti ka XX ja XX abielule. Kui vahetult enne õnnetust oli abielukriis ületatud ja otsustatud koos edasi minna, siis Xi surm muutis olukorda drastiliselt. Seega ei jäänud XX ja XX ilma mitte üksnes enda lapsest ja XX vennast, vaid kaotati ka senine pereelu ja side teiste pereliikmetega.
38.Mardo Merila ei ole pärast Xi surma XX-ile, XX-ile ega XX-ile vahetult kaastunnet avaldanud ega pakkunud ka abi Xi surmaga toimetulekuks või kahjude hüvitamiseks. Xi poolt XX-ile saadetud sõnumit peavad XX-i ebasiiraks ning tehtuna ilmselt üksnes kaitsja soovitusel. XX teab, et Mardo Merila on olnud varasemalt liikluses hooletu juht ja on olnud seda ka pärast Xi surma põhjustamist. Kohalikud elanikud, sh XX ning X ja XX, on näinud, kuidas Mardo Merila on pärast õnnetust autoga driftinud ning harrastanud muid ebaturvalisi sõiduvõtteid. Mardo Merila ei ole näidanud, et on juhtunust ise järeldusi teinud või enda liikluskäitumist muutnud.
37.Mardo Merila, tema kaitsja ja tsiviilkostja nõustusid kohtuistungil tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaoludega ning palusid, et kohus annaks hinnangu, milline on õiglane mittevaralise kahju hüvitis. Samasisulist seisukohta on tsiviilhageja väljendanud ka oma vastuses hagiavaldusele ( I kd tl 19).
38.Kohtuistungil ütlusi andes kirjeldasid XX ja XX seda, kuidas nad said teada poja surmast, millised olid nende ja nende teise poja XX-i esmased reaktsioonid, kuidas nad on püüdnud leinaga ja eluga pärast poja hukkumist toime tulla. XX ja XX-i poja ja XX-i venna kaotus kodu lähedal toimunud traagilises liiklusõnnetuses on nende elu pöördumatult muutnud. XX ja XX-il on tekkinud tervisekahjustused ja XX-il vaimse tervise probleemid, mille tagajärjel on tekkinud raskused igapäevaeluga toimetulekul. Kannatanud vajavad jätkuvalt teraapiat leina ja vaimse tervise probleemidega toimetulekuks tõenäoliselt kogu elu jooksul.
39.XX (III kd 12-18 pöördel) kirjeldab hukkunud poega kui kuulekat, sportlikku, tarka, empaatilist ning suure õiglustundega last. XX toetus oma tegemistes Xile ning koolis kaitses X XX-i. Kui Xit enam polnud kartis XX pimedas bussi peale minna, X oli temaga koos kogu aeg läinud. XX oli enne Xi surma naerusuine ja avatud, käis õues, mängis koertega ja Xiga palli. Pärast Xi surma ta väldib õues olemist. Xi matusepäeval ütles XX, et ta tahab surnud olla. XX-i õppeedukus langes, proovis käia mitmes huviringis, jalgpallitrennis, aga tuli ära. XX ei talu enam mingit nalja ega kriitikat, hakkab väga kergelt nutma, on väga hell. XX ei ole täna enam Lk 12 / 18
1-25-4423 see laps, kes ta enne oli. Keegi meist ei ole. XX on käinud terapeudi juures ja psühholoogi juures. XX-i sõnul olid nad XX-iga abielukriisist väljumas, kuid leinaga kaasnevad emotsioonid tekitasid palju eriarvamusi, mistõttu lahutati. Kuna senises kodus ei olnud emotsionaalselt mugav jäi maja peaaegu terveks aastaks tühjaks. XX kolis majast garaaži peale korterisse ning XX ja XX kolisid Raplasse üürikorterisse Kannatanute esindaja esitas abielulahutuse tõendi, millest selgub, et 12.09.2024 on XX ja XX abielu lahutanud. (II kd, tl 112) XX ei saanud pärast poja surma kaheksa kuud tööd teha, ta viibis haiguslehel. Tema töövõimetuslehtedest on näha, et ta töötas XX -s, töövõimetuslehed on väljastatud perioodidel 09.10.24-07.11.24, 08.11-07.12.24 ja 08.12.24- 05.01.25. (II kd, tl 113- 115). Kuna XX ei olnud võimeline tööd tegema, öeldi üles tema laenulepingud, kuid ta sai abi sõpradelt-tuttavatelt, nad aitasid pankadega suhelda ning ta ei pidanud müüma kodu, millel on tema jaoks pärast Xi surma suur emotsionaalne väärtus. Praegu töötab XX oma ettevõttes, töötab kuni saab või jaksab, kuna sõidab iga päev õnnetuse kohast mööda, võtab see emotsionaalselt rajalt maha. XX ei tarvitanud enne õnnetust isegi peavalurohtu, peale õnnetust tarvitab iga päev erinevaid tablette seoses ärevuse, depressiooni, keskendumise raskustega ja paanikahoogudega. XX on käinud teraapias, vaimse tervise õe ja psühhiaatri juures, kuid ta on aru saanud, et teda ei ravi ükski rohi ega terapeut, ta peab ise elu lõpuni hakkama saama. Väljavõtted XX-i retseptidest alates 03.08.2024 kuni 09.01.2025 (II kd, tl 116-145) kinnitavad tema ütlusi erinevate ravimite tarbimise kohta pärast poja hukkumist. Väljavõtted XX-i digiloost kinnitavad tema terviseseisundit pärast poja hukkumist, korduvaid pöördumisi Perearstikeskusesse ning Ennetuskliinik OÜ-sse alates 03.08.2024 seoses ägeda stressreaktsiooniga, depressiivse episoodi e depressiooniga. (II kd, tl 146-159) PERH digiloo haigusjuhtumist selgub, et 31.10.2024 oli väljakutse seoses ähvardusega sooritada enesetappu. (II kd, tl 160-162) PERH digiloo haigusjuhtumist selgub, et 14.11.2024 oli kiirabi väljakutse seoses kahtlusega raskele psüühikahäirele, patsient käitub agressiivselt, soovitus psühhiaatri konsultatsioonile. (II kd, tl 163-166). Terviseportaali väljavõttest selgub, et 11.03-22.05.25 eriarsti vastuvõtu põhjuseks oli mõõdukas depressioon. Patsiendi jaoks on probleemiks ärevus, keskendumisraksused. (II kd, tl 167-169) XX selgitab, et oli suitsiidikatseid, ta sõi tablette, kuid ta ei tahtnud väljakutsete ajal kiirabile tõtt rääkida, muidu nad oleks viinud minema. Mardo Merila väitis, et üks jalgrattur keeras ette ja oli täiesti pime. XX kuulis sellest meediast, tulid halvustavad kommentaarid, nende, kui vanemate kohta. Need süüdistused meedias kestavad tänaseni. Väga palju on neid, kes arvavad, et poisid olid ise süüdi, et keerasid ette. Ka uue õppeaasta alguses Rapla Kesklinna Kooli direktor avaldas seda koolis, et X kaldus teele ja sai surma. Kannatanute esindaja poolt esitatud meediakajastusest koos kommentaaridega (II kd, tl 170-186) selgub, et sündmuskohal viibinud politseiametnik on meediale edastanud esialgsed andmed toimunu kohta, mille kohaselt kaldus ühel hetkel üks jalgratturitest sõiduteele ning autojuht ei jõudnud ootamatule manöövrile reageerida ning sõitis ratturitele otsa. Samuti ütles politseiametnik, et ratturitel ei olnud peas kiivreid ja ratastel polnud tulesid. Sellele järgnesid samasisulised artiklid ERR-i portaalis, Postimehes ja Õhtulehes. Kannatanu esindaja esitas XX-i poolt 10 kuud pärast õnnetust tehtud Facebooki postituse, koos kommentaaridega selle kohta, et lapsed olid ise süüdi ja kommentaaridega selle kohta, et inimesed ei ole rahul karistustega, mis kohtu poolt mõistetakse. (II kd tl 187-206)
Lk 13 / 18
1-25-4423 XX-ile tuli 08.08 sõnum, Mardo Merila väljendas, et tal on äärmiselt kahju, see oli väga formaalne. XX eeldab, et kaitsja oli jõudnud Mardo Merilat selleks ajaks õpetada aidata, et kuidas käituda. XX-il ei tekkinud selle sõnumiga absoluutselt mingit emotsionaalselt sidet, ta ei näinud selles siirust, ega seda, et Mardo Merilal päriselt kahju on. Mardo Merila isa XX Merila kirjutas pika kirja messengeri, mille mõte oli, et kui mingit abi vaja, siis nad on olemas. XX-i vastanud, jäi ootama nende poolset tegutsemist, empaatiat. Arvestades Mardo käitumist peale õnnetust, siis siirast kahetsusest rääkida ei saa, XX on tundnud ülimat üleolevust. XX on pärast õnnetust näinud Mardo Merilat autoga sõitmas ühe käega roolil ja pea suunatud allapoole. XX nägi, kuidas Mardo driftis Kodilas stoppmärgi juures.
40.Ka XX (II kd tl 23 pöördel- 27 pöördel) sõnul oli Xi roll XX-i elus klassikaline vanema venna roll, ta kaitses XX-i koolis, läks koos temaga pimedas koolibussi peale, aitas õppimises, kandis isarolli, kui XX töötas Soomes. XX on peale venna surma kinnine, introvertne, ei talu mingit kriitikat ja on väga haavatav, nukrameelne, kinnine ega jaga emotsioone. Peale matuseid ütles ta, et tahab koos Xiga surnud olla. Terapeudi hinnangul on XX-il suur vajadus teraapia järele aga 10 tasuta korda sai täis aga rahaliselt ei olnud võimalik jätkata. Xi surmast teavitas politsei, kes helistas, palus välja tulla, öeldi, et raske liiklusõnnetus, et X on surma saanud. Sealt edasi XX ei mäleta, ta ei jäänud magama enne järgmist õhtut, söödeti xanaxit täis. Oma last nägi ta nädal hiljem reedesel päeval, pühapäeval olid matused. XX-i sõnul oli see uskumatult ebainimlik, et peab hakkama korraldama matuseid, keegi ei küsi, kas suudad. Järgnevad päevad olid udu sees. Väljavõttest perearsti vastuvõtust selgub, et 05.0829.08.2024 oli pöördumise põhjus äge stressreaktsioon peale poja surma autoõnnetuses, kirjutati ravimid alprasolaam, xanax jt. Ka edaspidi, nt 04.02.2025 on ravimeid välja kirjutatud depressiooniga. (II kd tl 44-59) Pärast õnnetust on paanikahood, depressiivsus, suitsiidsed mõtted, ühe korra proovis enesetappu. Meditsiinidokumentidest selgub, et 17.09.2024 pöördus XX eriarsti poole täpsustamata depressiivse episoodiga, sotsiaalne ärevus, soovitus jätkata teraapiaga, väljavõte ravimitest. 01.10.-04.10 2024 viibis XX haiglaravil PERH 5.osakonna Seewaldi korpuses, kuhu ta 30.09.2024 hospitaliseeriti ta seoses mürgitusega psühhotroopsete ravimitega, mida oli võtnud koos alkoholiga enesetapu eesmärgil. ( II kd tl 44-87) XX on abi saanud terapeudilt, kus käis 12 korda, kuid aga rahaliselt ei olnud võimalik jätkata aga ravi jätkamine on vajalik. Perekond XX-i on käinud psühholoogilistel nõustamistel, osalenud teraapias perekonnana, XX ja XX individuaalsetes teraapiates. Kõigile soovitatakse teraapia jätkamist. (II kd tl 88-93) XX töötas kodus, osutas iluteenuseid, peale poja surma ei suutnud väga pikalt tööd teha. Enne Xi surma oli läbisaamine XX-iga künklik, mõnda aega oli kestnud abielukriis, mida püüdsid lahendada aga peale Xi surma muutus kõik väga lõplikuks. Igapäevaelu peale Xi surma on keeruline kirjeldada, lein, üks laps on kodus puudu. Leina läbi töötada ei ole suutnud. Detsembri algul kolis XX-iga Rapla üürikorterisse, kolimiseks tuli võtta võlgu. Peale poja surma ei suutnud päris pikalt autot juhtida. Õnnetuspaigast möödus iga päev, ei olnud muud varianti. Järgmisel päeval pärast õnnetust kuulis seda versiooni, et üks lastest oli kaldunud teele ja auto alla jäänud XXi käest ja uudistest ka. Luges kommentaare, mis tekitasid kurbust ja viha. Üldsuse arvamus oli, et oli pime, keeras ise ette, polnud helkureid. Kui kolis kuulis naabritelt et helkureid polnud, ise keeras ette. Lk 14 / 18
1-25-4423
41.XX (III kd tl 19-23) kuulis õnnetusest esimest korda samal õhtul, see oli õudne, XX oli põlvili, röökis nutta. XX on pärast Xi surma muutunud, esimesed kolm kuud, septembernovember oli päris hull, olid pidevad enesetapukatsed, tunnistaja puutus kahega kokku. Tunnistaja läks garaaži, leidis põrandalt palju tableti kestasid, garaaži teisel korrusel rippus nöör, millel silmus. Tunnistaja leidis XX peamajast, kas magas või oli teadvuseta, kutsus kiirabi. Teine kord oli töötava automootoriga garaažis, ruum oli heitgaase täis, tunnistaja sai XX ärkvele ja ruumist välja. Ühte katset teab veel, XX leidis ta. Kui tunnistaja XX-i nägi oli tal kaela peal punane rant. XX nägi Mardo Merilat sinise Audi A4-ga sõitmas 2025 aasta veebruaris, võis olla 15.02, kella 13-14 ajal Kodilas Palamulla teel sõitmas, kitsas külavahetee oli lumine. Mardo Merila ei sõitnud rohkem, kui 50 km /h, kuid tema juhtimisstiil oli ohtlik, ta tekitas vasakus kurvis tahtlikult külglibisemise, libistas vasakut külge. Teeolud olid lumised ja libedad. Tunnistaja sõitis 300-400 meetrit järele 5 meetri kaugusel ja nägi, et tagumised rattad on loha, see pole kogemata. Libisemine oli kahes kurvis, oli pime kurv. Samal päeval teavitas sellest XX-i.
42.Kannatanud leiavad, et meedias esitatud valeväidete eest õnnetuse toimumise asjaolude kohta on vastutav Mardo Merila ning on vastutav ka kannatanute üleelamiste eest, seoses meediakajastustega kaasnenud halvustavate kommentaaridega. Kohus sellega ei nõustu. Lisaks Mardo Merilale rääkis sündmuskohal politseiametnikele juhtunu asjaoludest ka XX. (vt otsuse punkt 3). Politseiametnikele juba sündmuskohal teada kaks versiooni õnnetuse toimumise asjaoludest, kuid sellele vaatamata otsustas kohapeal viibinud patrullpolitseinik edastada avalikkusele esialgse ja kontrollimata info, mis ei vastanud ka tegelikkusele. Sellega lõi politseiametnik avalikkuses liiklusõnnetuse toimumise asja oludest väärkuvandi, millega põhjustas kannatanutele täiendavaid üleelamisi. Kannatanud viitavad VÕS § 134 lg-le 5 mis sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Tsiviilhagis väidetakse, et Mardo Merila ei ole pärast Xi surma XX-ile, XX-ile ega XX-ile vahetult kaastunnet avaldanud ega pakkunud ka abi Xi surmaga toimetulekuks või kahjude hüvitamiseks. Mardo Merila poolt XX-ile saadetud sõnumit peavad XX-i ebasiiraks ning tehtuna ilmselt üksnes kaitsja soovitusel. Kohus on selles osas seisukoha kujundanud otsuse punktis 25 ning leiab, et Mardo Merilale ei saa ette heita seda, et kannatanud ei soovinud ega suutnud Mardo Merila vabandust ja kahetsust vastu võtta. Tsiviilhagis on viidatud VÕS § 134 lõikele 6, mille kohaselt võib isikuõiguse rikkumise eest kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks VÕS § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kohtu hinnangul ei ole viide selle sättele asjakohane, sest kõnealune säte käsitleb mittevaralise kahju hüvitamise määramist isiku au teotamise, isiku nime või kujutise õigustamata kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise korral. Kohus oletab, viide kõnealusele sättele on seotud Mardo Merila väidetava liiklusohtliku käitumisega, mis ei ole aga kohtu hinnangul tõendatud. Asjaolu, et kohalikud elanikud on näinud ja teavad, ei ole piisav, tõendamaks Mardo Merila poolt liiklusnõuete tahtlikku rikkumist. Samuti ei ole selleks piisavad tunnistaja X ütlused. Talvisel ajal libedal teel 50 km /h sõitev auto võib külglibisemisse sattuda ka valede sõiduvõtete tõttu, s.o ettevaatamatusest.
43.Kohus nõustub, et käesolevasjas asjas esinevad erandlikud asjaolud, mida on käsitletud ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangus (II kd tl 95-101) ning nõustub kannatanutega selles, et Lk 15 / 18
1-25-4423 tsiviilkostja poolt tasutud summa ei ole piisav, hüvitamaks kannatanutele tekkinud mittevaralist kahju.
44.Riigikohtu korduvate selgituste kohaselt peab mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Tartu Maakohus on oma 06.05.2024 otsuses kriminaalasjas nr 1-23-52, mille asjaolud on käesoleva asjaga paljuski sarnased, leidnud, et kohane mittevaraline hüvitis lapse kaotanud vanemale on 25 000 eurot. Erandlikud asjaolud, millele kõnealuses otsuses tuginetakse, langevad üldjoontes kokku ka käesolevas tsiviilhagis ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangus tooduga. Seega on ka kannatanutele XX ja XX-ile mittevaralise kahju hüvitis vähemalt 25 000 eurot põhjendatud, kuid arvestades et kõnealune otsus on tehtud 2024 aastal ning sellest ajast on tarbijahinna indeks kasvanud 6, 7 % on kannatanutele XX ja XX-ile mõlemale põhjendatud hüvitise suuruseks 27 000, millest 20 000 on tsiviilkostja poolt hüvitatud.
45.Kohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitus kannatanu XX-ile summas 6000 eurot ei ole piisav. Hüvitise suuruse arvutamisel on aluseks võetud Pärnu Maakohtu otsus nr 1-23-2985, milles kohus mõistis täisealisele õele hüvitiseks 4000 eurot. Käesoleva juhul on kannatanuks laps, kes 9 aastasena kaotas oma venna, kellega oli väga lähedane side. Kohus leiab, et hüvituse suuruse määramisel on alahinnatud lapse üleelamisi seoses venna surmaga ja selle tagajärjel tekkinud üleelamisi ja vaimse tervise probleeme. Lisaks oma leinaga toimetulekule, milleks lapsel puudub vanusest tulenevalt piisav ressurss on ta pidanud toime tulema vanemate leinaga ja nende vaimse tervise probleemidega. Seose vanemate vaimse tervise probleemidega on XX jäänud ilma vanemate piisavast toest leinaga toimetulekuks Samuti on ta pärast venna surma näinud pealt ema enesetapukatset, millega seotud üleelamisi ei ole võimalik üle hinnata. Tegemist on sellise erandliku asjaoluga, mis õigustab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist oluliselt suuremas summas ning kohus leiab, et käesoleva juhul on põhjendatud XX-ile mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 15 000 euro, millest tsiviilkostja on hüvitanud 6000 eurot.
46.VÕS § 1043 alusel on teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kohustatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Mardo Merila rikkus mootorsõidukijuhina tahtlikult liiklusnõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest X XX-i surma ning tekitas sellega XX, XX ja XX-ile tervisekahjustuse, seega vastutab XX, XX ja XX-ile kahju tekitamise eest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel. Mardo Merila juhitud sõiduk oli kohustusliku liikluskindlustuse korras kindlustatud ERGO Insurance SE juures. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 23 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees VÕS § 1057 või võlaõigusseaduse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Kuna Mardo Merila vastutus tuleneb VÕS §-dest 1043 ja 1045 lg 1 punktist 1, vastutab kannatanutele tekkinud kahju eest ka ERGO Insurance SE.
47.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kannatanute hagi mittevaralise kahju nõudes ja mõistab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel Mardo Merilalt ja ERGO Insurance SE-lt solidaarselt Raigo XX-i kasuks välja 7000 eurot, XX-i kasuks välja 7000 eurot ja XX-i kasuks välja 9000 eurot ning mõistab välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kannatanute põhinõuete tasumata osalt alates 8.04.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Lk 16 / 18
1-25-4423 Asitõendid
48.XXle kuuluv sõiduk Ford Focus C-Max reg. Märgiga xxx, mis on teisaldatud Politsei- ja Piirivalveameti parklasse Tallinnas Rahumäe tee 6 (II kd tl 22) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule tagastada. Jalgratas Rocky ja 2 valget jalatsit (pakend 1), jalgratas Dawes Discovery Sport 3 (pakend 2) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikele tagastada. Sõidukilt Ford Focus c-Max reg nr 740 BCP võetud värviproovid (2 pakendit) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Menetluskulud
49.Vastavalt KrMS § 180 lg- le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevaks kriminaalasjas on menetluskuludeks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p- dele 3 ja 9 riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja sundraha. Ekspertiisi tegemisega tekkinud kuludeks on surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu ( I kd tl 64-72 ) 511.00 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu (II kd tl 11-13) 155.00 eurot ning liiklustehnilise ekspertiisi tegemise kulu (II kd tl 1-5) 731.00 eurot kokku 1397 eurot. Need ekspertiisid on olnud tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vajalikud, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelnimetatud ekspertiisikulud tuleb jätta süüdistatava kanda täies mahus, kogusummas 1397 eurot. Häälekspertiisi tegemise kulu (II kd tl 14-15) 862.00 eurot, kokku tuleb jätta riigi kanda, kuna selle ekspertiisi tegemine ei olnud tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vajalik. Sundrahaks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära (kuupalga alamäär on alates 01. aprillist 2026 946 eurot), s.o 1419 eurot. Menetluskulu, mis kuulub väljamõistmisele Mardo Merilolt on kokku 2816 eurot
50.KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuluks ka valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kannatanute esindaja vandeadvokaat Sandra Sepp on esitanud taotluse kannatanutel tekkinud menetluskulude välja mõistmiseks summas 12245,62 eurot, milles on hinnangulisena kajastatud tasu 17.02 istungil osalemise eest ja kohtuotsuse kuulutamisel osalemise eest. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Lepmets & Nõges arve nr LN4425 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust 1,9 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 225,70 eurot, arve nr LN4530 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust 5,24 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 225,70 eurot, arve nr LN4627 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust 4,76 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40 eurot, arve nr LN4869 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust 0,75 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40 eurot, arve nr LN5012 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust 1,09 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40 eurot, arve nr LN5148 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust 0,17 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40 eurot, arve nr LN5272 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust 2,55 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40 eurot, arve nr LN5454 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust Lk 17 / 18
1-25-4423 8,62 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40 eurot, arve nr LN5480 kohaselt on osutatud kannatanutele õigusteenust 23,3 tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 229,40 eurot ning sõidule on kulunud on aega 6 tundi ja sõidukulud on 159 eurot. Kokku on kannatanutel tekkinud menetluskulud 12245,62 eurot. (tl 97-107 pöördel) Kohus suurendab kannatanute esindaja tasu 17.02 istungil osalemise eest vastavalt istungi tegelikule ajale 34 minuti võrra, mis koos käibemaksuga on 130 eurot. Esindaja ühe töötunni hind, 185 eurot käibemaksuta, ei ületa keskmist tavapärast advokaadi tasu määra. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ning kohtumenetluses tehtud toimingutele kulunud aega ja sõidukulu saab pidada põhjendatuks. Seega rahuldab kohus esindaja tasu hüvitamise taotluse ning mõistab KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 182 lg 2 alusel Mardo Merilalt ja tsiviilkostjalt Ergo Insurance SE solidaarselt välja kannatanute XX-i, XX-i ja XX-i kasuks menetluskulude katteks 12 375,62 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
Lk 18 / 18
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.