Võlaõigus › Töövõtulepingud

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

  



tuvastada poolte vahel 25. septembril 2018 sõlmitud ehitus- ja remonditööde lepingu nr 6.1-9/1070 üldtingimuste täpsustuse jrk nr 37 „Leppetrahv“ punkti I alusel kostjal hageja suhtes leppetrahvi nõude puudumine (resolutsiooni p 1.1); tuvastada kostjal Swedbank AS-i väljastatud garantiikirja nr 18-118347-GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine (resolutsiooni p 1.2); tuvastada kostjal AS-i LHV Pank väljastatud garantiikirja nr GK-20140707NE-47 alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine (resolutsiooni p 1.3); alternatiivselt resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.2 esitatud nõuetele tuvastada kostja kohustus esitada Swedbank AS-ile tahteavaldus garantiikirja nr 18-118347-GF alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga (resolutsiooni p 1.4); alternatiivselt resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.3 esitatud nõuetele tuvastada kostja kohustus esitada AS-ile LHV Pank tahteavaldus garantiikirja nr GK-20140707NE-47 alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga (resolutsiooni p 1.5).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-157-12 p-s 14 märkinud, et kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi näol tegemist sama hagiga samade poolte vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Hageja poolt esitatud nõuete eesmärk on tuvastada, et kostjal puudub leppetrahvi saamise õigus ning välistada võimalus, et kostjale tehakse garantiikirjade alusel leppetrahvi ulatuses väljamakse. Maakohus oli seisukohal, et alates vastuhagi menetlusse võtmisest puudub alus hageja esitatud tuvastusnõuete menetlemiseks, kuna kohus lahendab need vastuhagis esitatud leppetrahvi nõude raames.

Maakohus selgitas, et juhul kui kohus peaks jätma kostja leppetrahvi nõude rahuldamata on hagejal võimalik vältida garantiikirjade alusel väljamaksete tegemist pankadele jõustunud kohtuotsuse edastamisega. Maakohtu hinnangul ei oleks selliselt täidetud garantiikirja nr GK-20140707NE-47 p 2.1.2 alused ning LHV pank ei saa garantiikirja punktist 2.4 lähtuvalt väljamakset teha. Garantiikirja nr 18-118347-GF punkti 3 kohaselt peab garantiikirja alusel väljamakse saamiseks garantii saaja esitama garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis sisaldab garantii saaja kinnitust garantii tellija poolse lepingust tuleneva kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust. Seega piisaks hagejal ka garantiikirjade alusel pankade poolt väljamaksete tegemise takistamiseks neile kohtuotsuse esitamisest, millest nähtuks, et kostjal ei ole õigust leppetrahvi nõuda.

MÄÄRUSKAEBUS

esemeks ning kohus ei saa sellisel juhul anda ühtegi hinnangut kostja garantiikirjadest tulenevatele õigustele ega kohustustele. Hageja tuvastushuvi säilimist väljendab ka see, et juhul, kui jõustub maakohtu tehtud määrus, millega on garantiikirjadega seonduvad tuvastusnõuded jäänud läbi vaatamata, kaovad menetlusest hageja esitatud nõuded, mille tagamiseks maakohus on 2. märtsi 2021. a määrusega keelanud Swedbank AS-il ja AS-il LHV Pank väljamaksete tegemise. Maakohus on hagi tagades põhjendanud seda just tuvastushagi tagamismeetmena. Taolistes vaidlustes on tuvastushuvi olemasolu ning tuvastushagi menetlemise võimalikkust jaatatud ning just garantiikirjadest tulenevate väljamaksete peatamine menetluse ajaks on olnud üks alustest, miks on hagejal võimalik ja vajalik esitada asjakohased tuvastusnõuded (vt nt RKTKo 3-2-1-79-16, p 16). Asjaolu, et nii hageja tuvastusnõuete ja kostja vastuhagina esitatud sooritusnõude eelduseks võib olla küsimus, kas tellija rikub pooltevahelist töövõtulepingut, ei välista hageja tuvastushuvi garantiikirjast tulenevate väljamaksete õiguse puudumise tuvastamise vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

korral oleks saanud jätta hageja garantiikirjadega seonduvad tuvastusnõuded läbi vaatamata õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel (vt nt RKTKo 10.12.2014, 3-2-1-124-14, p 20). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus oleks enne hageja nõuete läbivaatamata jätmist pidanud andma võimaluse hagejale õigusliku huvi põhjendamiseks. Hageja nõuded oleks saanud jätta läbi vaatamata alles siis, kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada (vt nt RKTKm 12.04.2023, 2-22-2527, p 15.2). Riigikohus on selgitanud, et hagejal on iseenesest õigus esitada tuvastusnõue, et kostjal ei ole õigust pangagarantiid realiseerida. Riigikohus leidis aga, et isikul on TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut (RKTKo 20.10.2016, 3-2-1-79-16, p 16). Hageja on tuginenud hagis asjaoludele, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut. Maakohus ja kostja on iseenesest õigesti välja toonud, et juhul kui kohus peaks jätma kostja leppetrahvi nõude rahuldamata, on hagejal võimalik vältida garantiikirjade alusel väljamaksete tegemist pankadele jõustunud kohtuotsuse edastamisega (vt ka RKTKo 16.05.2012, 3-2-1-49-12, p 11). Eeltoodu ei välista aga hageja jätkuvat õiguslikku huvi esitada garantiikirjadega seonduvaid tuvastusnõudeid. Hageja tugineb õigesti asjolule, et leppetrahvi nõude lahendamisega ei lahendata küsimust selle kohta, kas kostjal on õigus garantiikirjadest tulenevate väljamaksete järele. Ringkonnakohus leiab, et hageja on lisaks õigesti viidanud, et juhul, kui tuvastushagi eseme ulatus on laiem, kui vastuhagi ulatus, ei kao tuvastushuvi osas, milles kostja ei ole sooritusnõudega vastuhagi esitanud (vt RKTKo 3-2-1-56-17, p 18).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.