Majandusalased süüteod › Ebaseaduslik majandustegevus

1-26-1893

1-26-1893

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Siarhei Hrusheuskit süüdistatakse selles, et tema toimetas 03.12.2025 kella 14.28 ajal veoauto Mercedes Benz, Leedu Vabariigi registreerimismärgiga XXX haagise Schmitz Leedu Vabariigi registreerimismärgiga XXX kaubaruumis Läti Vabariigist X piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki Eesti Vabariigi maksumärkideta sigarette „Fest“ koguses 3 600 000 sigaretti ja sigarette „Winston“ 5 400 000 sigaretti, mis on kokku 9 000 000 sigaretti, mis on vastavalt tubakaseaduse § 6 lõikele 2-1 suures koguses. Sigarettidel puudusid tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 12 lg 1 p 1 ja § 13 järgi kohustusliku nõudena sätestatud eestikeelne terviseohu hoiatus ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 61 järgi kohustusliku nõudena sätestatud märgistus Eesti maksumärk. TubS § 6 lg 21 kohaselt käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid või ATKEAS tähenduses alternatiivseid tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma. ATKEAS § 56 lg 1 järgi koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. 2025 aastal on fikseeritud määr 111,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Sama paragrahvi lõikest 1-1 tulenevalt sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 186,70 eurot 1000 sigareti kohta. ATKEAS § 60 lg 1 kohaselt maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiisi, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. Sigarettide levinuim hind avaldatakse igal aastal MTA kodulehel (https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/aktsiisid/tubakatooted#levinum-hind). 2025. aastal on sigarettide levinuim hind 5,35 eurot. Siarhei Hrusheuski poolt edasitoimetatud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata tubakatoodete aktsiisi fikseeritud määr on 1 003 500 eurot (9 000 000x111,50/1000) ja aktsiisi proportsionaalne määr on 722 250 eurot (450 000x5.35x30%), s.o kokku 1 725 750 eurot. Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata tubakatooteid on suures koguses, kuna 9 000 000 tk koguse aktsiis summas 1 725 750 eurot ületab ATKEAS § 56 lg 1-1 tuleneva aktsiisimäära 186,70 eurot 9243 kordselt (1 725 750 /186.70 =9243,438), so enam kui sajakordselt. Seega Siarhei Hrusheuski, maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamisega suures koguses, pani toime KarS § 376 lg 1 Lk 4 / 5

1-26-1893 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, avalik-õigusliku nõudeavaldusega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 3 aastat vangistust, millest kohe kuulub kandmisele 5 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat ja 7 kuud vangistust jäetakse KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga. Lisakaristusena kohaldatakse riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 4 aastaks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtueelses menetluses on süüdistatav end osaliselt süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Siarhei Hrusheuskilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 685,72 eurot, kokku 2014,72 eurot. Menetluskulu tasumine tuleb võimaldada ositi 8 kuu jooksul. Asitõendite ja konfiskeerimisele kuuluva vara osas on seisukoht võetud kohtuotsuse resolutiivosa punktides 5 ja 6. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, Tallinna Vanglale, Maksu- ja Tolliametile ning Politsei- ja Piirivalveametile.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.