Enno Koonik süüdistatuna karistusseadustiku § 424 lg 1 järgi lühimenetluses
Prokurör
Ainar Koik
Süüdistatav
Enno Koonik ID 35703125718; elukoht: xxx; Eesti kodakondsus; xxxharidus; emakeel: xxx keel; xxx; kriminaalkorras varem karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (riigi õigusabi korras)
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada Enno Koonik KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 264 (kakssada kuuskümmend neli) päevamäära (päevamäär 17,36 eurot), s.o 4583,04 eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Enno Koonikule mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 176 (ükssada seitsekümmend kuus) päevamäära (päevamäär 17,36 eurot), s.o 3055,36 eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Enno Koonik ei pane kahe (2) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27. märtsist 2026. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel võtta Enno Koonikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Selgitada Enno Koonikule, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Enno Koonikult järgmised menetluskulud: 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot, 2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 329,84 eurot, 3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 545,60 eurot 4) joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Enno Kooniku kriminaalmenetluse kulude summas 2226,44 eurot tasumine osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades Enno Koonikut kohtuotsuse jõustumisest arvates tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks 1/12 väljamõistetud menetluskuludest riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni. Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul päevast, mil poolel on võimalik tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, s.o 27. märts 2026. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates kolmekümne päeva jooksul. Prokuratuur lühimenetluse korras tehtud süüdimõistva otsuse peale apellatsiooni esitada ei saa. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.
Süüdistuse sisu Enno Koonikule (Koonik) on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis 31.03.2025 kell 19.21 xxx tänaval mootorsõidukit Ford Galaxy, reg nr xxx, olles seisundis, kus alkoholisisaldus tema veres ei olnud väiksem kui 2,73 mg/g (2,80 ± 0,07 mg/g). Kirjeldatud käitumisega rikkus Enno Koonik liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on mootorsõiduki juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Enno Koonik toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtu seisukoht
1.Kriminaalasjas ei ole vaidlust sellest, et tema juhtis 31.03.2025. a kell 19.21 xxx tänavatel mootorsõidukit Ford Galaxy. Vaidlusküsimus seisneb selles, kas Enno Koonik oli mootorsõiduki juhtimise ajal kriminaalses joobes.
2.Kohtule esitatud tõenditega leidis tuvastamist järgmine sündmuste käik. 31.03.2025 õhtusel ajal juhtis E. Koonik sõiduautot Ford Galaxy. Ta sõitis xxx tänavalt xxx tänavale üle kõnnitee, sest võttis kurvi liiga järsult. Sellise sõitmise tagajärjel lõhkes sõiduki rehv ning juht peatas masina xxx maja juures. Sõiduki juht toimetati joobeseisundi kontrollimiseks haiglasse, sest eksisteeris põhjendatud kahtlus, et ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi. Politseiametnike poolt tuvastati alkoholijoobele viitavad tunnused ning haiglas sunni abil võeti juhilt bioloogilise proovi analüüs. Analüüs kinnitas isiku veres alkoholi olemasolu.
3.Teabesalvestise vaatlusprotokollis kajastatud häirekeskuse kõne salvestise kohaselt anti 31.03.2025 kell 19:21:17 häirekeskusele teada, et helistajal on mure ühe sõidukijuhi pärast. See juht sõitis äärekivisid pidi vingerdades XXX 39-st mööda. Korraks sai juht sõiduki üle kontrolli tagasi, kuid siis sõitis üle kõnnitee ning peatus xxx tänaval ühe maja juures, xxx ja xxx tänava ristmikust veidi edasi. Helistaja andis teada, et sõiduki registreerimismärk on xxx ning juhiks on vanem mees, kes väljus autost ja istub auto taga äärekivil. Helistaja märkas sõidukis avatud korgiga õllepudelit ning autost väljunud juht eitas sõitmist.
4.Helistajaks ostus tunnistajana üle kuulatud M.C , kes kinnitas, et tema helistas häirekeskusesse. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta nägi oma majast mööda sõitvat sõidukit Ford Galaxy. Juhi sõidustiil oli ebakindel – sõiduk liikus üle kõnnitee, sest juht oli võtnud kurvi liiga järsult, mistõttu lõhkus sõiduki rehvi. Auto jätkas liikumist hoolimata kahjustustest. Tunnistaja järgnes tähelepanu äratanud sõidukile oma sõidukiga, kuni see peatus xxx maja juures. Peatumise järel väljus sõidukist vanem lühikeste juustega ja jämedama kehaehitusega mees, kellel ei olnud ühte plätut jalas. Tunnistaja kinnitab, et mees oli autos üksi.
5.Politseiametnikust tunnistaja Erik Kortšinski ütlused kinnitavad ülalkirjeldatud sündmuse aega ja kohta ning sedagi, et ta oli 31.03.2025 patrullis, kui kell 19.25 said väljakutse xxx tänavale. Väljakutse oli seotud teel vingerdava mootorsõidukiga. Sündmuskohale jõudes nägi tunnistaja peatunud auto Ford Galaxy juures istuvat meest, kes kinnitas, et sõitis selle autoga. Juhiks osutus Enno Koonik.
6.Tunnistajate ütlused on omavahelises kooskõlas ning ka häirekeskusesse tehtud kõnega. Tunnistaja M.C näol on tegu juhusliku sündmust pealt näinud isikuga, kel puudub varasem kokkupuude süüdistatavaga. Samuti pole kohtule teada ühtki põhjust, miks peaks selline juhuslik kõrvaline isik süüdistatava kohta valetama. Seega võib nii tunnistaja M.C kui ka politseiametniku E. Kortšinski, kel samuti puudub süüdistatavaga varasem kokkupuude, ütlusi pidada usaldusväärseteks. Kuigi süüdistatav avaldas nii kohtuistungil kui ka tunnistaja M.C-le sündmuse toimumise ajal, et tema sõitmist ei tunnista, on ta siiski nii teabesalvestise vaatlusprotokollis kajastatud politseiametniku vormikaamera salvestise kohaselt kui ka kahtlustatavana antud ütlustes möönnud, et juhtis 31.03.2025 õhtul mootorsõidukit Ford Galaxy. Seega on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Enno Koonik juhtis 31.03.2025 kell 19:21 mootorsõidukit Ford Galaxy xxx tänaval.
7.Järgnevalt on vajalik välja selgitada, kas Enno Koonik oli 31.03.2025 kell 19:21 mootorsõidukit xxx tänavatel juhtides alkoholijoobes ning kui suur tema alkoholijoove oli.
8.Tunnistaja M.C on andnud ütlusi, et sõiduki Ford Galaxy juhi sõidustiil oli vingerdav ning juht ei peatunud ka pärast autorehvi lõhkemist. Kui sõiduk peatus ja tunnistaja M.C juhile lähenes, et uurida, kas kõik on korras, märkas ta süüdistatava juhitud sõiduki avatud juhipoolse ukse taskus viit või kuut liitrilist õllepudelit ja tundis juhi suust tugevat alkoholilõhna. Ka hädaabikõnes häirekeskusele mainib M.C sõiduki ebakindlat liikumist, rehvi purunemise järel sõidu jätkumist ning ka sõiduki peatumisel ja juhipoolse ukse avanemisel märgatud õllepudelit.
9.Sündmuskohale saabunud politseiametniku E. Kortšinski tunnistajana antud ütlustest selgub, et juba kohale saabudes oli selge, et peatunud auto juures istuv meesterahvas on silmnähtavas joobes, kuigi see mees, kelleks osutus Enno Koonik, ise väitis, et ta ei ole alkoholi eelnevalt tarvitanud. Samas polnud E. Koonik võimeline järgima indikaatorvahendi protseduuri joobe tuvastamiseks. Mingil hetkel E. Koonik siiski tunnistas ühe õlle joomist. Tunnistaja ütlustest selgub seegi, et sõidukijuht tuli toimetada joobe tuvastamiseks haiglasse.
10.Selline tunnistaja ütlustes kirjeldatud sündmuste käik on jälgitav teabesalvestise vaatlusprotokollis kajastatud politsei vormikaamera salvestiselt. Salvestiselt nähtub, et politsei saabudes E. Koonik istub sõiduki juures teepervel ning tunnistab auto juhtimist ning ka ühe õlle tarvitamist. Samuti selgub, et E. Koonik pole suuteline ka mitmekordsel proovimisel indikaatorvahendisse puhuma ning joobekahtlusega juht toimetatakse politseisõidukiga edasi Valga haiglasse vereanalüüsile.
11.Valga haiglas polnud Enno Koonik nõus vabatahtlikult loovutama verd hoolimata nii politseiametnike kui ka meditsiinitöötajate veenmisest ning kasutada tuli sundi. Sellist sündmuste käitu tõendavad nii teabesalvestise vaatlusprotokollis kajastatud salvestis kui ka protokoll sunni kasutamise kohta vereproovi võtmisel. Proovi võttis Enno Koonikult 31.03.2025 kell 19:58 Valga haiglas kiirabiõde. Joobeseisundi uuringuaktist 165T nähtub, et veres tuvastati etanooli – 2,80±0,07 mg/g.
12.Seega on tõendamist leidnud, et Enno Koonik oli alkoholi tarvitanud. Järgmisena tuleb kohtul vastata küsimusele, kas süüdistatav oli enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning juhtis sõidukit joobeseisundis.
13.Tunnistaja M.C ütlustest selgub, et ta järgnes oma sõidukiga ebakindlalt liikunud sõidukile. Sõiduk peatus xxx maja juures, sõidukis oli juht üksinda. Tunnistaja küsis peatunud juhilt, et kas kõik on korras ja seejärel sõitis ise paarkümmend meetrit eemal asunud koju, et häirekeskusesse helistada. Tunnistaja avaldab, et tundis juhi suust tulevat tugevat alkoholilõhna. Helistamise ajal liikus tunnistaja jalgsi peatunud auto juurde tagasi ja sel ajal ühtlasi nägi, kuidas roolis olnud mees tuli vaevaliselt autost välja ja hoiab samal ajal toetuse saamiseks autost kinni. Sõidukijuht istus seejärel auto taha äärekivile ja auto kõrval istudes mees enam alkoholi ei joonud. Tunnistaja jälgis teda terve aja politsei saabumiseni.
14.Häirekeskusesse helistas tunnistaja 31.03.2025 kell 19:21:17 häirekeskuse andmebaasi kõnesalvestise detailandmete väljatrüki kohaselt. Politseiametniku DEMS360 vormikaamera salvestise kellaaeg sündmuskohta jõudmisel on 19:34:20 ning sunni abil võeti proov süüdistatavalt Valga haiglas kell 19:58. Seega tunnistaja häirekeskusesse
helistamisest vereanalüüsi võtmiseni süüdistatav E. Koonik alkoholi enam tarvitada ei saanud. Kuna häirekeskusesse helistamisel mainib tunnistaja, et sõidukijuht istub auto taga äärekivil, siis saab järeldada eelkirjeldatud ajalistest andmetest, et auto juhtimise ja vereanalüüsi andmise vahele jäi pool tundi. Vereanalüüsist selgus, et Enno Kooniku alkoholisisaldus veres 31.03.2025 kell 19:58 oli 2,80±0,07 mg/g
15.Süüdistatav sündmuskohal avaldas, et jõi ühe pudeli õlut, vt p 10. Politseiniku vormikaamera salvestiselt selgub, et süüdistatava sõnul ta viina ei joo ning sündmuspaigal viibinud tütar seda kinnitab. Ometi on E. Koonik kahtlustatavana ülekuulamisel avaldanud, kuidas ta sõites sai aru, et sõiduki kumm läks puru umbes 20 meetrit enne tütre maja. Tütrele helistades selgus, et viimast pole kodus ja aja viitmiseks võttis auto pagasiruumist Pepsi pudelisse ümber valatud viina ja jõi selle, mida oli umbes 200–300 grammi, korraga ära. Ja siis veel ka liitrisest õllepudelist umbes pool liitrit õlut. Seejärel helistas vanemale tütrele, kes tuli veerand tunni pärast, seni istus ta auto taga äärekivi peal. Tütar saabus ja seejärel ka politsei. Auto peatumisest ja jooma hakkamisest oli selle ajani möödunud pool tundi.
16.E. Kooniku kahtlustatavana antud ütlused ei ühti tema enda sündmuspaiagal antud ütlustega ega ka teiste ülalkirjeldatud tõenditega, millised on kohus lugenud usaldusväärseteks. Tunnistaja M.C ütluste kohaselt väljus E. Koonik tema nähes juhiistmelt, suundus auto taha ja istus äärekivile ning alkoholi ta tunnistaja nähes enam ei tarvitanud. Tõsi, tunnistaja vaateväljas polnud süüdistatav vaid need loetud minutid, kui tunnistaja sündmuspaigalt mõnikümmend meetrit eemal asuvasse koju oma auto tagasi viis ja jalgsi sündmuskohta naasis. Seega oli süüdistataval võimalus alkoholi peale tarvitada, sest tunnistaja M.C nägi süüdistatava sõiduki juhipoolse avatud uksetasku sees õllepudelit. Samuti on näha politsei vormikaamera salvestiselt samuti eelkirjeldatud õllepudeli olemasolu juhipoolse uksetasku sees.
17.Kui püstitada hüpotees, et E. Koonik juhtis kuni xxx tänaval peatumiseni mootorsõidukit täiesti kaines olekus, siis kui suure koguse alkoholi tulnuks tal mõne minuti jooksul tarbida (tunnistaja silma alt äraoleku ajal), et saavutada kell 19:58 etanooli sisaldus veres 2,8±0,07 mg/g? Keskmiselt sisaldab pool liitrit 5% õlut 20 grammi absoluutset alkoholi 1 ning 90 kg kaaluva inimese veres etanooli sisaldus oleks sellise koguse õlle joomise järel umbes 0,33 mg/g kohta. Seega veres 2,8 mg/g etanooli sisalduse saavutamiseks tuleks ära tarvitada 120–140 grammi puhast alkoholi, millele vastab korraga tarbitud 6–7 pudelit (s.o 3–3,5 liitrit) õlut. Sellise alkoholikoguse tarvitamine mõne minuti jooksul – ja veelgi enam, selle peaaegu täielik imendumine organismi vähem kui 40 minutiga – ei ole füsioloogiliselt võimalik. Seetõttu ei ole usutav, et vere etanoolisisaldus 2,8 mg/g kujunes üksnes pärast peatumist tarbitud alkoholist. Järelikult oli alkoholi tarbitud juba enne sõiduki juhtimist.
18.Järgnevalt tuleb hinnata hüpoteesi, mille kohaselt võis süüdistatav küll juhtida xxx tänava piirkonnas mootorsõidukit alkoholijoobes, kuid tema joove ei ületanud veel liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktis 1 sätestatud taset. Viidatud sätte järgi on juht alkoholijoobes, kui tema vere ühe grammi kohta sisaldub vähemalt 1,50 mg alkoholi. Hüpoteesi lähteandmeteks on, et süüdistatava kehakaal oli ligikaudu 100 kilogrammi ning et kella 19.20 paiku võis tema vere etanoolisisaldus olla maksimaalselt 1,49 mg/g. Pärast peatumist tarvitas süüdistatav mõne minuti jooksul 5-protsendilist õlut ning kella 19.58 võetud vereproovis oli etanoolisisaldus tõusnud minimaalselt 2,73 mg/g-ni.
Arvutused tehtud siin ja edaspidi Alkoholiühik – Alkoinfo.ee ja 147999787653_Alkoholiyhikute_kalkulaator_ketas_EST_kordustrykk_web.pdf alusel.
Widmarki valemi2 kohaselt tähendab verealkoholi kontsentratsiooni kasv 1,49 mg/g-lt 2,73 mg/g-ni 38 minuti jooksul ligikaudu 1,24 mg/g suurenemist. Sellise tõusu saavutamine eeldaks, et organismi jõuab selle ajavahemiku jooksul umbes 85–90 grammi absoluutset alkoholi. Arvestades, et pool liitrit 5% õlut sisaldab ligikaudu 20 grammi puhast alkoholi, vastab 90 grammi alkoholikogus ligikaudu 2,1–2,4 liitrile õllele ehk neljale kuni viiele pooleliitrisele pudelile. Nii suure koguse manustamine mõne minuti jooksul ei ole füsioloogiliselt võimalik, arvestades nii inimorganismi mahu- kui ka okserefleksi piiranguid. Ühe õlle — isegi kuni pooleliitrise kuni liitrise koguse — joomine ei saa põhjustada sellist etanoolisisalduse tõusu veres. Sellest tulenevalt tuleb järeldada, et süüdistatav oli juba xxx ja xxx tänaval sõites liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktis 1 tähendatud joobeastmes. Teisisõnu oli tema vere etanoolisisaldus tol ajal vähemalt 1,50 mg ühe grammi vere kohta.
19.Kokkuvõtvalt, kohus on seisukohal, et Enno Koonik juhtis 31.03.2025 kella 19.21 ajal mootorsõidukit joobeseisundis ning tema alkoholisisaldus tema veres ei olnud väiksem kui 2,73 mg/g. Kohtu sellist järeldust toetavad ka tunnistajate ütlustest, vormikaamerate salvestistelt sedastatav süüdistatava jutt ja olek. Süüdistatavat on kirjeldatud kui vaevaliselt autost väljuvat ja autost seismiseks ja liikumiseks tuge otsivat isikut, samuti ei suutnud ta mitmekordsel katsetamisel puhuda joobe tuvastamiseks indikaatorvahendisse. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis täheldatakse, et silmad punetavad, pupillid on väikesed, reaktsioonikiirus väga aeglane. Kõne on olnud arusaamatu ja aeglane ning isiku aja- ja kohatajus esineb häireid. E. Koonik ei mäletanud viimase 24 tunni sündmuseid ja koordinatsioon on olnud väga häiritud. Käitumine rahutu, ärritunud ning omamehelik. Selliselt kirjeldataksegi 3 juba üle kahepromillises joobes olevaid isikuid. Kui inimese vere alkoholisisaldus ületab kahte promilli, ilmnevad juba väga rasked joobeseisundile omased häired. Sellises olekus on inimene sageli segaduses ja oimetu ega suuda ümbritsevat adekvaatselt tajuda. Liikumine on ebakindel ning ta vajab tihti kõrvalist abi püsti tõusmisel või kõndimisel. Vigastuste korral ei pruugi ta olukorra tõsidust mõista, sest valu- ja ohutaju on oluliselt langenud. Selles joobetasemes võivad kaasneda iiveldus ja oksendamine, ning nõrgenenud okserefleksi tõttu suureneb oht oksemassi sisse lämbuda. Mälu on häiritud ning hilisem meenutamisvõime puudulik. Kui vere alkoholisisaldus tõuseb üle 2,5 promilli, on inimese psüühilised, füüsilised ja meeleelulised võimed juba tugevalt häiritud. Emotsionaalne reaktsioonivõime on märgatavalt vähenenud ning liikumine muutub äärmiselt ebakindlaks, mistõttu suureneb oluliselt oht kukkuda, saada tõsiseid vigastusi või sattuda muudesse õnnetustesse. Okserefleksi nõrgenemine suurendab endiselt lämbumisohtu.
20.Kirjeldatud käitumisega rikkus Enno Koonik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Samuti rikkus Enno Koonik LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi grammi kohta alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 23.07.2025. a karistusregistri väljavõte tõendab, et Enno Koonikul puuduvad kriminaalkaristused. Seega pani Enno Koonik toime KarS § 424 lg-s 1 sätestatud kuriteo, s.o juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.
21.KarS § 15 lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. KarS § 16 lg 1 järgi jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et juht tegutses kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Otsene
Vt Joove ja kainenemine – Alkoinfo.ee Vt Joove ja kainenemine – Alkoinfo.ee
tahtlus eeldab, et isik teab süüteokoosseisu moodustavatest asjaoludest ning tahab või vähemalt möönab nende realiseerumist. Kohus on seisukohal, et juht teadis mootorsõidukit juhtima hakates, et on eelnevalt tarvitanud suure koguse alkoholi. Eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtub, et juhi vere alkoholisisaldus oli kell 19.58 vähemalt 2,73 mg/g, mis viitab väga sügavale joobeseisundile. Sellise joobeastme puhul on inimese psüühilised ja füüsilised võimed märkimisväärselt häiritud ning alkoholi ulatuslik mõju on vältimatult tuntav. Seetõttu teadis juht, et juhib mootorsõidukit joobeseisundis, ning ta teadis või vähemalt möönis selle teo toimepanemist.
22.Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavale Enno Koonikule süüks arvatud teos teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei ilmnenud kohtumenetluse käigus asjaolusid, mis viitaks Enno Kooniku süüdimatusele või piiratud süüdivusele. Seega on isik süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.
23.Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Enno Kooniku süüdi KarS § 424 lg 1 järgi.
Karistus
24.Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 424 lg 1, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
25.Kohtupraktika kohaselt on karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. KarS § 424 lg 1 järgi on sanktsiooni keskmine määr rahalise karistuse puhul 265 päevamäära ning vangistuse puhul 1 aasta ja 6 kuud.
26.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid kaalutlusi.
27.Süü suuruse hindamisel tuleb esmalt arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Süüteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süüdistatav pani teo toime õhtusel ajal linnatänaval, kus liiklus on võrdlemisi suur võrreldes öise aja või asulavälise kõrvalise teega. Kuigi Enno Koonik toimepandud kuriteoga kellelegi tervisekahjustusi ega varalist kahju ei põhjustanud (viimase põhjustas küll iseenda valduses olnud sõidukile), ohustas ta sõites kaasliiklejaid – sõitis kurvis nii, et ületas äärekivi ja kõnnitee ning pälvis sellega läheduses viibinud isiku(te) tähelepanu. Joobe suurus ületas aga tugevalt, s.o pea kahekordselt LS § 69 lg 2 p 1 nimetatud miinimummäära. Enno Koonik pidi arvestama sellega, et olles alkoholi tarbinud, viibib ta joobeseisundis ja seetõttu ei tohi ta sõidukit juhtida. Teades, et ta on jätkuvalt alkoholi mõju all, asus süüdistatav sõidukit juhtima, seega võttis teadlikult riski, millega võib kaasneda oht nii enesele kui ka kaasliiklejatele. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ning liikluses on alati võimalik, et hüpoteetiline oht realiseerubki erinevail põhjusil. Isik, kes
asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele. Arvestades vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaasliiklejatele, siis tuleb mõista isikule selline karistus, mis mõjutaks teda edaspidistest analoogsetest õigusrikkumistest hoiduma. Seega lubavad teo toimepanemise asjaolud hinnata süüdistatava süü suurust keskmiseks.
28.Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
29.Prokurör taotles isiku karistamist KarS § 424 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt katseajaga 2 aastat ning lisaks taotleti kahe täiendava lisakohustuse määramist.
30.Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et Enno Koonik omab pensionärina sissetulekut ning süüdistatava suhtes, kes on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, on võimalik rahalise karistuse kohaldamine.
31.Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine Enno Kooniku suhtes ei ole vastuolus kohtupraktikaga ja rahaline karistus täidab oma eesmärki ka eripreventiivses mõttes, milline tähendab võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka võimalikest tagajärgedest.
32.Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas võib E. Kooniku isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades mõista prokuröri taotletust kergemaliigilisema karistuse ning karistada E. Koonikut rahalise karistusega. Maksu- ja Tolliameti andmetel süüdistatava keskmine päevasissetulek 2024. aastal oli 17,36 eurot. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus on seisukohal, et E. Kooniku suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale rahalise karistuse sanktsiooni keskmises määras. Rahaline karistus 264 päevamäära (päevamääraga 17,36 eurot) vastab nii E. Koonik süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
33.Lühimenetluse sätteid (KrMS § 238 lg 2) arvestades tuleb mõistetud karistust (rahaline karistus 264 päevamäära) vähendada 1/3 võrra, s.o 176 päevamäärani.
34.Kohus leiab, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada karistusest tingimisi vabastamist ning tema esmakordsel karistamisel on võimalik KarS-i § 73 alusel jätta karistus täitmisele pööramata arvestades tema isikut, kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema süü suurust. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Isikul puudusid kuni käesoleva kuriteosündmuseni kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused. Karistusest tingimisi vabastamisel on võimalik rakendada KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseaega keskmisest väiksemas määras, s.o 2 aastat.
35.KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada
lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-122-13 selgitas, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Süüdistatavat ei ole varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud. Lähtudes karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest ning arvestades siinjuures ka õiguskorra tagamise huvisid, on igati põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, s.o juhtimisõiguse äravõtmine. Pensionäri staatus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Selliseid andmeid kohtule esitatud pole. Kohus leiab, et inimene, kes vajab mootorsõidukit oma igapäevatoimetustes, peab seda kasutades olema eriti hoolikas ja vastutustundlik. Ta peab järgima kõiki liiklusseaduse nõudeid, et mitte kaotada juhtimisõigust ja sellega võimalust sõidukit regulaarselt kasutada. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, peab iga juhtimisõigust omav isik arvestama võimalusega, et ta võib kaotada juhtimisõiguse seaduses ettenähtud ajaks. Arvestades karistuse mõistmisel kohtupraktikas välja kujunenud seisukohti, leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole vajalik kohaldada lisakaristust üle sanktsiooni keskmise määra, vaid Enno Koonikut on võimalik mõjutada õiguskuulekale teele ka lisakaristuse minimaalmäära lähedase kohaldamisega. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks.
36.E. Koonik on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
Menetluskulude jaotus
37.KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 järgi joobe tuvastamisega tekkinud kuludest, määratud kaitsja tasudest ja sundrahast.
38.KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.
39.Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised: 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot, 2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 329,84 eurot, 3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 545,60 eurot, 4) joobe tuvastamise kulu 22 eurot.
40.Menetluskulud kokku summas 2226,44 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Enno Koonik on pensionär. Arvestades menetluskulude suurust ning süüdistatava rahalisi võimalusi pensionärina, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.