Kriminaalasi nr 1-25-683
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.02.2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-25-683 (24231751558)
Kohtukoosseis
kohtunik Merle Parts
Kohtuistungi sekretär
Kadri Vlassov
Kriminaalasi
Mihail Simonov süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi üldmenetluses
Süüdistatav
MIHAIL SIMONOV isikukood: 37711150295; elukoht: kohtule teadmata, viibib xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: ei tööta; karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Harju Maakohtu 14.09.2022.a otsusega nr 1-22-4477 karistati KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 658 tundi üldkasuliku tööga. Karistus täidetud 05.06.2024.a. Lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. 2 kehtivat väärteokaristust. Tõkend: Harju Maakohtu 08.05.2025.a määrusega kuulutati tagaotsitavaks.
Prokurör
Ilona Litvinova
Kaitsja
Merike Allikmäe
Süüdi tunnistada Mihail Simonov KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat. Karistuse kandmise alguseks lugeda Mihail Simonov’i poolt karistuse kandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lõikele 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel KrMS §-s 429 sätestatud korras. Mihail Simonov’i suhtes Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega kohaldatud tagaotsitavaks kuulutamine ja tabamisel tõkendi vahistamise kohaldamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Mihail Simonov’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Mihail Simonov’ilt riigituludesse: - sundraha summas 1329 eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot; - kaitsjatasu 811,62 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2264,62 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 188,72 eurot (sellisel juhul on viimase osamakse suurus 188,70 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99926700005704. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: -
pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5 mootorsõiduki Toyota Corolla, reg.märk XXX, erinevatest kohtadest võetud DNA-proovidega (sõiduki vaatlusprotokolli 04.03.2025 lisa), mis asuvad Lääne-Harju politseijaoskonna asitõendite laos – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.
Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, prokurör esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates
19.02.2026.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest.
Mihail Simonovi süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. Harju Maakohtu 14.09.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4477 karistati Mihail Simonovit KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, milline karistus on käesoleval ajal kehtiv. Sellegipoolest juhtis Mihail Simonov tahtlikult uuesti ehk korduvalt mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Hiljemalt 03.03.2024 tarbis Mihail Simonov teadlikult narkootilisi aineid. Seega teadis Mihail Simonov, et tema on narkootilise joobe seisundis, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Ent tema soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis sellises seisundis sõidukit juhtida. Nii, istus Mihail Simonov tahtlikult mootorsõidukisse Toyota Corolla, reg.märk XXX, ning sõitis sellega 03.03.2024 kella 23:43-23:44 paiku Tallinnas mööda Ehitajate teed, nimelt Ehitajate teel asuva maja nr 86 läheduses suunaga Tammsaare tee poole, kuni kaotas sõiduki üle juhitavuse ning põrkas kokku tänavavalgustuspostiga. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud uuringuga tuvastati, et Mihail Simonovil esineb narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joove (joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 24T-TXT01123, selle lisa – hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta ning terviseseisundi kirjeldamine). Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joove. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Mihail Simonov tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Mihail Simonov toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör asus seisukohale, et asjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad üheselt, et süüdistatav juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit joobeseisundis ning tegu on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör palus Mihal Simonov süüdi mõista KarS § 424 lg 2 järgi ning karistada teda vangistusega kaks aastat ja kuus kuud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel palus mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kaheks aastaks.
Asitõenditeks olevad DNA-proovid palus hävitada. Samuti palus prokurör süüdistatavalt välja mõista menetluskulud. Kaitsja asus seisukohale, et M. Simonovi süü on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Kaitsja leidis, et täielik reaalne vangistus ei oleks proportsionaalne. Karistusettepanekuna märkis, et karistuse pikkus võiks olla kaks aastat ja kuus kuud, kuid reaalselt piisaks ärakandmisele kuus kuud vangistust ning ülejäänud kaks aastat jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 sätete alusel kahe aasta kuue kuu pikkuse katseaja jooksul. Kaitsja hinnangul oleks kohane määrata ka lisakohustustena alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld ning sotsiaalprogrammis osalemine. Kaitsja palus juhtimisõiguse äravõtmist mitte kohalda. Kaitsja palus menetluskulude ajatamist ühe aasta peale.
a) Menetluslikud küsimused Käesolevas kriminaalasjas määras kohus kohtuistungite toimumiseks 05.05, 08.05.2025. Prokurör edastas süüdistatavale nõuetekohase kohtukutse eelnimetatud istungitele (tl 16), kuid süüdistatav 05.05.2025 istungile ei ilmunud. Süüdistatav edastas prokurörile üksnes e-kirja oma haigestumisest (tl 18), kuid ta ei lisanud dokumentatsiooni, mis kinnitaks tema väidet haigestumisest, mistõttu määras kohus kohaldada süüdistatava suhtes sundtoomist 08.05.2025 istungile (tl 20). 08.05.2025 istungiks sundtoomine ebaõnnestus, kuivõrd politsei vastuskirjast nähtuvalt lahkus süüdistatav 22.04.2025 kell 08.28 Luhamaa piiripunkti kaudu Venemaale. Süüdistatava elukoha kontrollimisel ilmnes, et Mihail Simonov on lahkunud Venemaale ning süüdistatava abikaasa sõnul ei kavatse süüdistatav kohtusse tulla (tl 26, 32). Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et süüdistatav asus kohtumenetlusest kõrvale hoiduma, ka oli tema asukoht teadmata, mistõttu Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega kuulutati süüdistatav tagaotsitavaks ning määrati, et tabamisel tuleb kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine (tl 41-43). 13.11.2025 edastas prokurör kohtule e-kirja, millest nähtuvalt kontrolliti 11.11.2025 politsei andmebaase, mille kohaselt puuduvad uued juhtumid, ka puuduvad andmed piiriületuse kohta. Arvestades, et kohtuasi oli kohtumenetluses 2025 veebruarist, leidis kohus, et tuleb võtta seisukoht, kuidas antud asjaga edasi minna, kas on võimalik menetleda kriminaalasja tagaselja. Kohus määras korraldava kohtuistungi toimumiseks 09.12.2025. Korraldaval istungil selgitas prokurör, et süüdistatav on vastanud uurija e-kirjadele, seega on temaga võimalik suhelda, kutseid edastada, mistõttu leidsid menetluspooled ühiselt, et otstarbekas on määrata uued kohtuistungi ajad. Kohus määras kohtuistungite toimumiseks 22.01.2026 ja 05.02.2026. 22.01.2026 istungile Mihail Simonov ei ilmunud. Prokurör edastas kohtule e-kirja vahetuse, millest nähtuvalt sai süüdistatav kätte kohtukutsed 22.01, 05.02.2026 istungitele mh hoiatusega tagaselja menetluse osas. Süüdistatav oma ühes vastuses selgitas, et ta hoolitseb oma haige ema eest ning ei saa kohtusse tulla. Seejuures ei edastanud süüdistatav mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumise osas. Prokurör selgitas, et vestluses Mihail Simonovi abikaasaga ilmnes, et tegemist ei ole mitte süüdistatava ema,
vaid süüdistatava abikaasa emaga. Prokurör taotles kriminaalasja arutamist erandlikult ilma süüdistatava osavõtuta. Kaitsja leidis samuti, et kriminaalasja on võimalik arutada ilma süüdistatava osavõtuta, kuivõrd prokurör on teinud pea aasta mõistlikke pingutusi, kuid süüdistatav lahkus aprillis 2025 Venemaale, ega pole sealt naasnud. Kohus määras arutada kriminaalasja erandlikult ilma süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel, kuna ta on kohtukutse kätte saanud, tema täpset asukohta ei suudeta tuvastada, on teada vaid, et ta asub kusagil Venemaal, on küllaldane alus arvata, et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. b) Süü küsimus Kuivõrd kriminaalasja arutati erandlikult süüdistatava Mihail Somonovi osavõtuta, siis KrMS § 294 p 2 alusel avaldati tema poolt 04.06.2024 kahtlustatavana antud ütlused (tl 186-189). Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas M. Simonov end süüdi. Ta selgitas, et sõitis sõiduautoga Toyota Corolla reg nr. XXX, mis kuulub firmale X ning ta kasutas seda volituse aluse. Ühel päeval, kui ta puhastas eelnimetatud sõidukit, leidis ta salongist 2 minigripp kotti, milles oli spetsiifilise lõhnaga pulber. Ta sai aru, et see on narkootiline aine ning ta otsustas jätta minigripp kotid endale, ta pani need rahakotti (tl 187). 03.03.2024 sõidutas ta kliente ning tagasi Tallinna sõites jäi ta ühel hetkel magama ja sõitis postile otsa. Ta ei mäleta liiklusõnnetuse toimumist, samuti seda, mis temast edasi sai. Arusaam tuli, kui ta toimetati kainestusmajja. Vastusena uurijale selgitas ta, et päeval, mil toimus liiklusõnnetus tarbis ta minigripp kottides olevat pulbrit ning tema uriinist leitud aine on sama, mida ta tarbis enne liiklusõnnetust (tl 187-188). Lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ja kohtueelses menetluses antud ütlustele, tõendavad süüdistatava süüd esmalt kohtuistungil avaldatud V. B. ütlused selle kohta, et ta on X OÜ juhatuse liige. Antud ettevõtte rendib välja sõidukeid ning veebruaris 2024 soovis M. Simonov rentida sõiduki. Rendileping sõlmiti 12.02.2024 ning samal kuupäeval väljastati M. Simonovile tehniliselt töökorras Toyota Corolla reg nr. XXX. 04.04.2024 said nad politseilt teate, et sõiduk osales liiklusõnnetuses. Sõiduki remont läks maksma umbes 4000 eurot (tl 98). Rendilepingust nähtub, et veebruaris 2024 rentis süüdistatav sõiduki Toyota Corolla reg nr. XXX (tl 97). Samuti tõendab süüdistatava süüd kohtuistungil avaldatud tunnistaja A. R. ütlused selle kohta, et 03.03.2024 õhtusel ajal sõitis ta Tallinna linnas Mustamäe poole ning Ehitajate teel märkas ta ohutussaarel seisvat avariitunnustega punast värvi sõiduautot Toyota, mis oli esiosaga sõitnud vastu tänavavalgustusposti. Sõiduki mootor ei töötanud, kuid sõidukil kõik tuled põlesid ning mootori alt tuli vedelikku, kuid vedeliku loik oli üsna väike, ta oli esimene, kes sündmuskohale jõudis. Ümbruses teisi sõidukeid ega inimesi ei olnud. Sõiduki juhikoht oli tühi, kuid juhiistme taga istus meesterahvas, kes oli teadvusel ja kontaktne, kuid ta ei vastanud tunnistajale adekvaatselt ning tunnistajale tundus, et meesterahvas on narkojoobes. Tunnistaja helistas koheselt Häirekeskusele ning kohale saabus politsei. Tunnistaja juuresolekul autos olnud meesterahvas midagi ei tarbinud (tl 102 pö). 02.12.2024 asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud 03.03.2024 Häirekeskusele tehtud kõne, nähtub, et 03.03.2024 kella 23.43 ajal teavitab meesterahvas Häirekeskust toimunud liiklusõnnetusest ning palus sündmuskohale saata politsei ja kiirabi (tl 126-127). Samuti tõendavad süüdistatava süüd kohtuistungil avaldatud patrullpolitseinik V. E. ütlused selle kohta, et 03.03.2024 teostades liiklusjärelevalvet said nad juhtimiskeskuselt teate, et Ehitajate tee X juures toimus liiklusõnnetus. Sündmuskohale jõudes seisis sõiduk Toyota
ohutussaarel. Sõiduki juhiistme taga istus M. Simonov, kes väitis, et ta oli roolis, kuid sõidukis olid lisaks veel 4 isikut, kes lahkusid. M. Simonovil esinesid narkojoobele viitavad tunnused, mistõttu toimetati ta PERH-i uriiniproovi võtmiseks. Tunnistaja sõnul esinesid M. Simonovil hallutsinatsioonid (tl 106). Lisaks tõendavad süüdistatava süüd terviseseisundi kirjeldamine (tl 114-114 pö), millest nähtuvalt süüdistatava käitumine oli ebaadekvaatne, jutt seosetu, nägi olematuid asju, samuti joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 115), millest nähtuvalt tuvastati süüdistatava uriinis amfetamiini ja metamfetamiini. Samuti hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, kus kohtuekspert-arst-toksikoloog Mailis Tõnisson on jõudnud järeldusele, et M. Simonovil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (tl 116). Kohus selgitab, et eelnimetatud hinnangus on kuupäevaks märgitud 03.05.2023, kuid tegemist on ilmselge ebatäpsusega, mis ei mõjuta kuidagi antud tõendi usaldusväärsust. Lisaks on süüd kinnitavateks tõenditeks joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll, millest nähtuvalt toimetati süüdistatav 04.03.2024 kainenema (tl 117118) ning vallasasja hoiulevõtmise protokoll, millest nähtuvalt kainestusmajas M. Simonovi läbivaatusel leiti ja võeti ära kaks läbipaistvat kilekotti pulbrilise ainega (tl 119-120). Väärteoasjas nr. 2317,24,001806 karistati 30.05.2024 M. Simonovi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15 1 lg 1 alusel, kuivõrd 04.03.2024 kell 01.30 valdas ta ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet (tl 167-168). Sündmuskoha 04.03.2024 vaatlusprotokollist nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki ja sündmuskoha andmed (tl 108-110) ning sõiduki vaatlusprotokollist nähtuvad sõiduki Toyota Corolla vigastused (tl 112). 15.05.2024 väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt lõpetati väärteoasjas 03.03.2024 sündmuse osas väärteomenetlus M. Simonovi osas seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega (tl 107). M. Simonovi näol on tegemist süüdistatavaga, keda on varasemalt karistatud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja seda Harju Maakohtu 14.09.2022 otsusega (tl 162-163). Kohus on seisukohal, et M. Simonov pani KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et on tarvitanud narkootilisi aineid, millest on tekkinud joove, kuid sellest hoolimata soovis ja asus mootorsõidukit juhtima. Kohus on seisukohal, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, tegemist oli KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga, s.o korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. c) Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.
Seaduseandja on M. Simonovi poolt toimepandud kuriteo eest ette näinud kuni neljaaastase vangistuse. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Prokurör taotles süüdistatava karistamist vangistusega kaks aastat ja kuus kuud. Kaitsja taotles süüdistatava karistamist vangistusega kaks aastat ja kuus kuud, millest koheselt kuuluks ärakandmisele kuus kuud vangistust ning ülejäänud vangistus jääks tingimisi täitmisele pööramata kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo ja seda kavatsetult. Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid, kergendavaid asjaolusid. Kohus ei arvesta karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on küll kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et kahetseb tehtut, kuid kohtu hinnangul ei ole kahetsus siiras, kuivõrd teda on varasemalt mitmel korral KarS § 424 järgi karistatud. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü on keskmine ja seda põhjusel, et M. Simonov lisaks joobes juhtimisele põhjustas ka liiklusõnnetuse, kuid kuritegu pandi toime ajal, mil üldteadaolevalt ei ole liiklustihedus suur, ka ei tekitatud kellelegi tervisekahjustusi. Süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja seda mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (tl 181-185). Viimati karistati M. Simonovi KarS § 424 lg 2 alusel vangistusega üks aasta kolm kuud. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 29.03.2021 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ning liitkaristuseks mõisteti üks aasta kümme kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti ärakandmata karistuseks üks aasta üheksa kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga (tl 162-163). Kõike eelnevat arvestades peab kohus põhistatuks karistada M. Simonovi vangistusega sanktsiooni keskmääras, s.o vangistusega kaks aastat. Kohus ei pea põhistatuks karistada M. Simonovi nn šokivangistusega. Kohus juba eelnevalt märkis, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seejuures on teda varasemalt karistatud nii šokivangistuse kui ka üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega. Sellist lühivangistuse toimet oleks raske loota aga isiku puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat (RKKKo 3-1-1-99-06 p-d 12, 21). Käesoleval juhul on tegemist süüdistatavaga, kes hoolimata varasematest karistustest (sh peale šokivangistust) on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemisega, mis tähendab, et süüdistatavale varasemalt määratud karistused ei ole täitnud karistuse eesmärke. Seejuures pani ta käesoleva süüdistusakti raames etteheidetava kuriteo toime eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal (tl 181). Selline süüdistatava käitumine ilmestab tema ükskõikset käitumist õiguskorda. Kaitsja taotlus šokivangistuse kohaldamiseks KarS § 74 alusel jääb kohtule mõistmatuks seetõttu, et süüdistatav ei asu Eesti Vabariigis, tema asukohta ei ole suudetud tuvastada, kuid teatavasti eeldab KarS § 74 alusel vangistusest vabastamine kindla elukoha olemasolu, mida antud süüdistataval aga Eesti Vabariigis ei ole. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et M. Simonovi väärtushinnangute muutmiseks ning
seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Karistuse kandmise alguseks lugeda Mihail Simonov’i poolt karistuse kandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lõikele 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel KrMS §-s 429 sätestatud korras. M. Simonov’i suhtes Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega kohaldatud tagaotsitavaks kuulutamine ja tabamisel tõkendi vahistamise kohaldamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel, kuivõrd määruse aluseks olevad asjaolud on ära langenud (kohtulik uurimine lõppenud, kohtulahend kuulutatud). Kohtule jääb mõistmatuks ka kaitsja taotlus lisakaristust mitte kohaldada. Esmalt selgitab kohus, et KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul KarS § 50 lg-s 2 sätestatud välistavat asjaolu ei esine. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kuriteo korral kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Prokurör taotles lisakaristuse kohaldamist kaheks aastaks. Kohus juba eelnevalt märkis, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seejuures on süüdistatavale varasemalt kohaldatud lisakaristust viieks kuuks. Arvestades juba eelpool nimetatud teo toimepanemise asjaolusid, isiku ükskõikset suhtumist liiklusnõuete täitmisesse ning lisaks ka õiguskorra kaitsmise huve, samuti asjaolu, et süüdistatava suhtes on varasemalt lisakaristust kohaldatud, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada lisakaristust varasemast rangemas määras. Kohus peab põhistatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheks aastaks. Istungil avaldas kaitsja, et juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab süüdistatav töökoha autojuhina. Kohus selgitab, et juhtimisõiguse vajalikkus oli süüdistatavale teada ka kuriteo toimepanemise ajal ning ta pidi arvestama, et pannes toime uue samalaadse kuriteo, jääb ta juhtimisõigusest ilma. Kohtule jääb mõistmatuks ka kaitsja väide töökohast ilma jäämisel, kuivõrd töötamise registrist nähtuvalt lõppes süüdistataval viimane töösuhe 21.06.2024 (tl 156). d) Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulud ning määratud kaitsjale makstud tasud. KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 1329 eurot, mis kuulub M. Simonovilt väljamõistmisele. Lisaks on menetluskuludeks määratud kaitsjale Merike Allikmäe makstud tasu 811,62 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot, mis samuti kuuluvad väljamõistmisele M. Simonvilt. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kes saab vangistuses tööle asuda. Arvestades menetluskulude suurust ning kaitsja sellekohast taotlust, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus
määrab kulude hüvitamise tähtajaks kaksteist kuud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igakuiste maksetena võrdsetes osades. e) Asitõendid Kriminaalasjas asitõenditeks olevad pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5 mootorsõiduki Toyota Corolla, reg. märk XXX, erinevatest kohtadest võetud DNA-proovidega (sõiduki vaatlusprotokolli 04.03.2025 lisa), tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.