Liiklussüüteod

vandeadvokaat Avo Pärmann, RÕA Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311-313, § 315, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus

RESOLUTSIOON

otsustas:

1-25-6822 tühistada see kohtuotsuse jõustumisel ja konfiskeeritud vara üleminekul riigile. Konfiskeeritud vara valitsejaks riigi nimel on riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel Siseministeerium.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Margus Hiiemäed süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem, s.o 19.12.2022. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt karistatud otsusega nr 1-22-7775 KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis uuesti 03.11.2025 kella 10:57 ajal X linnas X juures mootorsõidukit Mercedes-Benz reg nr XXX , olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seerianumbriga ARKB0019 tuvastati tema poolt väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,85 mg/l kohta. Seega juhtis Margus Hiiemäe mootorsõidukit

1-25-6822

joobeseisundis, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tegevusega pani Margus Hiiemäe toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtuistungil prokurör nõudis Margus Hiiemäe karistamist esitatud süüdistuse järgi 2 aastase vangistusega, mida vähendada lühimenetluses tulenevalt 1/3 võrra. Kaitsja taotles kergemat karistust, kaitsealune on kahetsenud tegu ja elanud juhtunut dramaatiliselt üle, sest ta elu juba hakkas joonepeale saama, sest viimasest karistusest oli möödas küllaltki palju aega ning antud sõit toimus väga juhuslikel asjaoludel. Kaitsja leiab, et karistus võiks olla tingimisi ja seaduslikke takistusi selles osas pole. Kaitsja ei nõustu ka, et sõiduauto tuleb konfiskeerida, sest juhtimisõigusest ilmajäämine ja karistus on piisav. Viimases sõnas M. Hiiemäe tõi välja, et viimasest karistusest tegi järeldused ja andis lubadused ka lähedastele, et võtab ennast käsile ja ta ei sõitnud ka joobes. Ta selgitas, et ta on püüdnud ennast parandada. Tal on olnud raskused alkohoolikust pruudi kõrval olla, samas ta ootab teda ja on üürinud ka suurema korteri. Ta soovib vabaduses olla ja töötada, vangistusse jäämisel tuleb teha töötamise osas aga suuri ümber korraldusi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I. Süüdistuse tõendatus Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud süüdistus on täies ulatuses tõendamist leidnud.

1-25-6822

1-25-6822

joobes juhist. Tunnistaja S.K ütlused haakuvad teiste tõenditega.

Maakohus on seisukohal, et põhjendatud on käesoleval juhul karistuse analüüsimisel võtta lähtealuseks mõne võrra keskmisest suurem sanktsiooni määr, arvestades süü suurust, mida ilmestab mootorsõiduki juhtumine tiheasustus alal linnas ja seda isiku poolt, kellele on varasemalt tehtud juba karistusega selliste tegude eest etteheiteid (ka viimane kehtivast kohtuotsusest nähtub joobes juhtimine linnas). Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda puhtsüdamlikku kahetsust

vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19.

1-25-6822

KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mis kohtu hinnangul võimaldab kohaldada keskmist sanktsiooni. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb talle karistuseks mõista 2 aastat vangistust ning lühimenetlusest tulenevalt KrMS § 238 lg 2 alusel, tuleb mõista talle lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kohtueelne ettekanne (82-83). Kriminaalhooldusametnik on leidnud, et vaatamata varasematele karistustele seoses mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis on ta jätkanud alkoholi tarvitamist. Vabaduses on alkoholi tarvitamise häire ravi ebaõnnestunud ja ta ei suuda sõbranna mõjutustele eitavalt vastata, kellega koos alkoholi tarvitatakse. Kriminaalhooldaja leiab, et otstarbekas oleks kohaldada tema suhtes reaalset vangistust., mis annaks talle võimaluse olla teatud eluperioodil kaine erinevatest sõltuvusainetest ja seeläbi parema võimaluse teha õigeid valikuid edaspidi. Samuti oleks vanglas kindlustatud tema ravi ja taasühiskonnastamise rehabilitatsiooni teenused. Maakohus nõustub kriminaalhooldaja seisukohaga, see on põhjendatud, sest varasemad karistused ei ole avaldanud M. Hiiemäele parandavat mõju, mistõttu eripreventsiooni eesmärk ei oleks vabaduse tingimustes saavutatav, sest isik ei suuda ise riske siis maandada ja õigeid valikuid teha. Seega esineb viimase abinõuna valikuks üksnes reaalse vangistuse kohaldamine. Üldpreventsiooni mõttes on samuti vältimatu reaalse vangistuse kohaldamine. Kohus leiab, et ka antud kuriteo tehiolud põhistavad ühe olulise aspektina reaalse vangistuse mõistmist, nimelt tunnistaja S.K juhtis M. Hiiemäe tähelepanu sisuliselt, et ta on joobes ja ei tohiks sõita, kuid sellele vaatamata asus ta sõitma. Eeltoodu kinnitab ultima ratio riigi tõsist sekkumise vajadust karistusega avalikkuse kaitseks. Kuigi kaitsja väitis, et ei ole seaduslikke takistusi tingimisi karistuse kohaldamiseks, on see väide siiski teoreetiline. Kohus leiab, et seaduslik karistus peab arvestama ka eripreventsiooni ja üldpreventsiooni, mis antud juhul välistab tingimisi karistuse kohaldamise. M. Hiiemäe soov vabaduses olla, ei kinnita piisavat kindlust, et risk uue kuriteo toimepanemiseks oleks maandatud. Ka oma viimases sõnas kurtis ta sisuliselt riske seoses alkohoolikust pruudiga suhtlemisel, samas oli see ka üks argument, et soovib vabadusse just pruudi pärast. Kohus leiab, et alkohoolikust pruut võib olla täiendav risk, millele on tähelepanu juhtinud juba ka kriminaalhooldaja. Asjaolud, mida toob kaasa reaalne vangistus tema tööd ja sissetulekuid arvestades, on kohtu hinnangul aga sellised asjaolud, mida peab iga isik enne mõtlema, eriti korduvalt karistatu, kui asub riskikäitumise teele ja otsustab kuritegu toime panna. Viimases sõnas andis süüdimõistetu mõista oma suitsiidsest jätkuvatest plaanidest ja sellest, et ta on oma otsused teinud, kui kohus talle vastu ei tule ja talle tingimisi karistust ei mõista. Maakohus leiab, et see on püüd kohut mõjutada ebasobival ja provokatiivsel viisil ning seda olukorras kus kohus mõistab karistust eeskätt isiku enda süüst lähtuvalt. Kohtu hinnangul on aga antud juhul M. Hiiemäele kasulikum turvaline ja kontrollitud keskkond vangistuses, kus saab muuhulgas tegeleda ka vaimse tervise küsimustega, mida ei sega vabaduse keskkonnas selgelt M. Hiiemäe puhul esinevad ohud ja riskid. Kohus ei näe võimalust, et sellisel taustal oleks võimalik vabaduses tal riske ka maandada, sh hoiduda alkoholist ja riskikäitumisest. Kohus nõustub täielikult kriminaalhooldaja

1-25-6822

hinnanguga, see on põhjendatud ja kaalutletud. III. Lisakaristus Arvestades asjaolu, et vangistuse kandmise ajal lisakaristusaeg peatub ja korduvaid varasemaid M. Hiiemäe rikkumisi KarS § 424 järgi, on vältimatu kohaldada ka talle lisakaristust, sest selle kohaldamine on seaduse järgi obligatoorne. Lähtudes süü suurusest, nii üld – kui eripreventsioonist tuleb temalt KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta 1 aastaks ja 8 kuuks, mis oleks natuke pikem periood kui eelmisel korral kohus kohaldas. IV. Konfiskeerimine Maakohus leiab, et taotlus konfiskeerimiseks kuulub rahuldamisele KarS § 83 lg 1 alusel, mille kohaselt kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Käesolevas asjas on kohtu poolt arestitud kuriteo toimepanemise vahend – liiklusregistri väljatrüki alusel Margus Hiiemäele kuuluv (tl 14-15) mootorsõiduki Mercedes-Benz , registreerimismärgiga XXX (tl 68-78). Maakohtu hinnangul kuivõrd M. Hiiemäel oli ka kuriteo toimepanemise ajal ja praegugi varasem kehtiv karistus korduvas joobes juhtimises ning ta on taaskord kavatsetult sama kuriteo toime pannud, on seaduslik tema mootorsõiduki konfiskeerimine. Maakohtu hinnangul on oluline, et varasem, sh reaalne vangistus, ei ole suutnud panna hoiduma M. Hiiemäed kuriteo toimepanemisest, mistõttu täiendavad meetmed eripreventiivses mõttes konfiskeerimise kaudu on vältimatult vajalikud. Seda isegi juhul, kui käesolevaga kohus mõistab taas M. Hiiemäele reaalse vangistuse. Siingi on oluline arvestada varasema karistuse mõju ja seda, et sisuliselt avalikkus (tunnistaja S.K) sekkus ja juhtis tähelepanu, et joobes ei tohi sõita. Kõik eeltoodu ei ole olnud vajalikult määral kahjuks heidutav. Eeltoodu alusel tuleb ka jätta jõusse 13.11.2025 Pärnu maakohtu määrus antud mootorsõiduki arestimiseks, tagamaks selle vara üleminekut riigile. V. Menetluskulud Kriminaalasja menetluskulud koosnevad II astme kuriteo sundrahast KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi summas 1329 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel sõiduki hoiukohta teisaldamise kulust summas 77,50 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja kohtueelses menetluses osalemise tasust summas 267,84 eurot ja kohtumenetluses summas 178,56 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Margus Hiiemäelt menetluskulud kogusummas 1852,90 eurot (1329+77,50+267,84+178,56) välja mõista. Kuivõrd Margus Hiiemäel tuleb kanda reaalne vangistus, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. VI. Tõkend Kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, sest vahistamisalus ei ole ära langenud ja

1-25-6822

eripreventiivses mõttes esineb vajadus koheseks karistuse täitmisele pööramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.