Riigivastased süüteod › Süüteod riigivõimu vastu

1-25-7095 1218,24 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot, kokku 3433,24 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Tekin Ağacikut (Ağacik) süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 237 3 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o terroristliku ühenduse muul viisil teadvalt toetamises ja mis seisneb alljärgnevas. Tekin Ağacik (sündinud 02.10.1972, xxx kodanik) elab Eesti Vabariigis Politsei- ja Piirivalveameti 23.01.2023 rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmise otsuse nr xxx-1 alusel, mis on talle antud xxx eest. 30.10.2023 tegi T. Ağacik Eesti Vabariigis oma Facebooki kontol kasutajanimega „xxx“ (konto ID xxx) ning 30.10.2023 (s.o samal päeval) kell 17:04 oma X kontol (endine Twitter) kasutajanimega „xxx“ (ID: xxx) avalikud postitused, mis kutsusid üles ühinema terroristliku ühendusega Kurdistan Workers Party (Kurdistani Töölispartei – edaspidi ka PKK).

1-25-7095 Mõlemal sotsiaalmeediakontol tehtud postitused on sisult identsed ja koosnevad videost ning nende juurde lisatud inglise ja kurdi keelsest (kurmandži dialekt) sõnumist. Videos on näha rääkimas meesterahvast, kes kõneleb inglise keeles, nimetab end Mazalum ATAKAN ́ks, britiks ja PKK liikmeks ning kutsub oma kõnes üles kurdi ja Euroopa noori ühinema PKK-ga. Video juurde on postituses lisatud trükikirjas inglis- ja kurdikeelne (kurmandži dialekt) sõnum, mis kutsub üles järgima Mazalum ATAKAN ́i ja seda järgmiselt: „Listen to the British guerilla, Mazlum Atakan: For a socialist, free end equal life the only way is to struggle! Join the freedom movement! Werin Cenga Azadiye!“ Mis eesti keelde tõlgituna tähendab: „Kuulake seda Briti guerillat, Mazalum Atakan: Sotsialistliku, vaba ja võrdse elu nimel ainus tee on võitlus. Liituge vabadusvõitlusega! Ühinege vabadusvõitlusega!“. Facebookis ja X kontol tehtud postitustes kasutatud video ja sõnumi teksti võttis Tekin Ağacik suhtlusrakenduse TELEGRAM kanalist nimega xxx (ID xxx), mida Tekin Ağacik on jälginud vähemalt alates 20.02.2023.a ning kus levitatakse terroristliku ühenduse PKK propagandat ja terroristlikku veebisisu. Samasisuline video koos samasisulise inglise keelse sõnumiga, mida on oma Facebook ja X kontol jaganud ka Tekin Ağacik, laeti TELEGRAM xxx kanalisse üles 30.10.2023 kell 12:01. Tekin Ağacik tegi viidatud postitused 30.10.2023 Eesti Vabariigis avalikult kättesaadavaks enda Facebooki ja X kasutajakontodel (eelpool nimetatud), lisades enda poolt juurde kurdikeelse üleskutse: „Werin Cenga Azadiye!“, mis eesti keelde tõlgituna tähendab: „Ühinege vabadusvõitlusega!“. Terroristlikuks veebisisuks peetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29.04.2021 määruse (EL) 2021/784 järgi muuhulgas materjali, mis õhutab või ärgitab kedagi terroriakte toime panema või nende toimepanemisele kaasa aitama või ärgitab kedagi osalema terrorirühmituse tegevuses või ülistab terroristlikku tegevust. Propagandamaterjal on terroristliku organisatsiooni alustalaks – see on organisatsiooni ideoloogia, sõnumite, järgijate ja liikmete värbamise tööriist. Oma eesmärgi ja tähtsuse terroristliku organisatsiooni tegevuse jaoks saavutab propagandamaterjal, kui selline materjal saavutab autonoomsuse oma esialgsest allikast ning hakkab levima radikaliseerunud toetajate tegevuse toel ka väljaspool terroristliku ühenduse enda ametlikke kanaleid, sest see tagab propaganda eluspüsimise ja leviku. Seega teenib ja soodustab propaganda levik ja levitamine igakülgselt terroristliku organisatsiooni PKK huve ja eesmärke ning on tööriistaks organisatsiooni inimeste värbamiseks, radikaliseerimiseks ja nendes vägivaldse teotahte tekitamiseks. PKK on 02.05.2002 Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukohaga nr 2002/340/CFSP tunnistatud rühmituseks, mis on seotud terroriaktidega. Seisukoha kujundamisel on võetud aluseks Euroopa Liidu Nõukogu 27.12.2001 otsuses 2001/931 toodud „terroriakti“ ja „terrorirühmituse“ määratlust, mis vastab Eesti Vabariigi Karistusseadustikus KarS § 237 ja KarS § 2371 toodud terrorikuriteo ja terroristliku ühenduse määratlusele. Seega on PKK puhul tegemist terroristliku ühendusega KarS § 2371 mõistes. Terroristlik ühendus eksisteerib,

1-25-7095 toimetab ja viib oma eesmärke ellu läbi enda liikmete, mistõttu on uute liikmete värbamine terroristliku ühenduse eksistentsi ja toimimiseks jaoks vajalik. Tekin Ağacik, tehes Eesti Vabariigis avalikult kättesaadavaks enda Facebooki ja X kasutajakontodel postitusi, mis ärgitasid liituma terroristliku ühendusega PKK, aitas oma tegevusega kaasa ühendusse liikmete värbamisele, mis on terroristliku ühenduse toimimiseks oluline ning toetas seega teadlikult terroristliku organisatsiooni ebaseaduslikku tegevust. Seega on Tekin Ağacik toime pannud KarS § 237 3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. toetanud teadlikult muul viisil terroristlikku ühendust PKK.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Tekin Ağaciku, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Tekin Ağacikule mõistetavaks karistuseks KarS § 2373 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust /13.06.2024/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 2 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Tekin Ağacik ei pane 2 aastas 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 1218,24 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Tekin Ağacik KarS § 237 3 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus selgitab, et menetluskulude ühe osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse kõigi osamaksete tähtaeg saabunuks, misjärel on Maksu- ja Tolliametil õigus pöörata otsus tasumata nõuete osas täitmisele kohtutäituri kaudu (Tallinna Ringkonnakohtu määrus kriminaalasjas 1-25-2450 p 6). Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313.

1-25-7095

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.