Liiklussüüteod

1-25-6946 Kirsipuule liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Madis Kirsipuu karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 02.07.2024, s.o 1 (üks) päev ning ärakandmata liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.01.2026.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Madis Kirsipuult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

LS §-s 127 sätestatud kohustuse täitmiseks edastada Madis Kirsipuu nimele välja antud Eesti Vabariigi juhiluba nr XXXXX, mis asub kriminaalasja toimikus (I kd tl 54), pärast kohtuotsuse jõustumist Transpordiametile.

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Madis Kirsipuult välja riigituludesse menetluskuludena: 

ekspertiisi kulu osaliselt, s.o summas 204 eurot;



määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku summas 318,42 eurot ning



sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot, s.t kokku 1851,42 eurot.

Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Madis Kirsipuul tasuda menetluskulud kokku summas 1851,42 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lg 3 ja § 175 lg 1 p 3 alusel jätta ekspertiisi kulu summas 148 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel jäävad valitud kaitsja tasud Madis Kirsipuu kanda.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 (4)

1-25-6946 MENETLUSE KÄIK, KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU 08.12.2025 on Harju Maakohtule üldmenetluses menetlemiseks edastatud süüdistusakt kriminaalasjas nr 24700000049, milles Madis Kirsipuule on esitatud süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi. 06.01.2026 andis Harju Maakohus Madis Kirsipuu temale KarS § 424 lg 2 järgi esitatud süüdistuses üldmenetluses kohtu alla. Põhiistungite toimumise ajaks määras kohus 27.01.2026 ja 29.01.2026. 27.01.2026 istungil esitas prokurör KrMS § 239 lg 3 alusel kohtule taotluse lahendada kriminaalasi kokkuleppemenetluses. Taotlusega nõustusid nii süüdistatav kui ka tema kaitsja. Kuivõrd prokurör, kaitsja ning süüdistatav olid nõus kokkuleppemenetluse kohaldamisega ning kokkulepe vastas formaalselt KrMS § 245 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetele, määras kohus KrMS § 250 lg 1 alusel jätkata kohtulikku arutamist kokkuleppemenetluse sätete alusel. 27.01.2026 sõlmisid abiprokurör Liis Juhalo, süüdistatav Madis Kirsipuu ja tema kaitsja jurist Toomas Alp alljärgneva kokkuleppe. Madis Kirsipuud süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. Harju Maakohtu 18.08.2020. a otsusega nr 1-20-885 karistati Madis Kirsipuud mh KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Sellele vaatamata juhtis Madis Kirsipuu 01.07.2024 kella 21.55 ajal uuesti ehk korduvalt ja tahtlikult Läti Vabariigis Riia linnas Lubānas iela 102A Virši tankla territooriumil mootorsõidukit BMW 525TDS registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis. Riiklik OÜ Riia psühhiaatria- ja narkoloogiakeskuse poolt teostatud keemilis-toksikoloogilise uuringu nr 238/1 kohaselt tuvastati Madis Kirsipuul etüülalkoholi kontsentratsioon veres 1,94‰ ja uriinis 2,21‰. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Läti Vabariigi kriminaalseaduse artikkel 262 lg 1 näeb ette, et sõiduki juhtimise eest, kui alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus või veres ületab 1,5 promilli või olles narkootiliste, psühhotroopsete, toksiliste või muude joovastavate ainete mõju all, karistatakse vabadusekaotusega kuni üheks aastaks või ajutise vabaduskaotusega või tingimisi järelevalvega või üldkasuliku tööga või rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni viieks aastaks. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Madis Kirsipuu liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Madis Kirsipuu toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 18.08.2020. a otsusega nr 1-20-885 mõistetud karistuse ärakandmata osa (arvestades, et 3 (4)

1-25-6946 kohtuotsuse nr 1-20-885 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud ja 23 päeva vangistust hakkas kulgema alates 19.08.2024), s.o kokkuleppe sõlmimise kuupäeval 3 kuud 15 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva vangistust. Kandmata karistuse osa arvestada uuesti kohtuotsuse tegemise päeva seisuga. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.07.2024, s.o 1 päev karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 4 kuud ja 14 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tasu 352 eurot, millest 148 eurot jätta riigi kanda /I kd tl 16-18, II kd tl 26-29/. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 318,42 (131,76+47,58+95,16+43,92) eurot /II kd tl 142-153/. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et süüdistataval tuleb väljamõistetud menetluskulud summas 1851,42 (204+318,42+1329) eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil selgitasid süüdistatav, kaitsja ja prokurör, et menetluskulud tasutakse 12 kuu jooksul ning süüdistatav ise vaatab mitmes osas ja kui suurtes osamaksetes ta kulud tasub, peamine, et kõik kulud oleksid 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest tasutud. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid ning andmekandjad

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.