Liiklussüüteod

KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 27.11.2025.

Tsiviilhagi:

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1; § 128 lg 1, 5; § 134 lg 2, 5; § 136 lg 1; § 137 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldada A.R. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt. Mõista Eugen Jugalt ning tsiviilkostjalt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalilt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitisena välja A. R. kasuks 50 000 eurot. Väljamõistetud hüvitis tuleb kanda hageja ema Karin Kolk arveldusarvele nr EEXXX.

Menetluskulud:

7.1 Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, 10; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel välja mõista Eugen Jugalt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistmise korral järgmised kulud: - määratav sundraha 1329 eurot; - riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega (ekspertiisiakt nr 23E-AOI0237) tekkinud kulu summas 84 eurot; - riiklikul ekspertiisiasutusel seoses liiklusekspertiisi tegemisega (ekspertiisiakt nr 23ELL0039) tekkinud kulu summas 731 eurot; - määratud kaitsjale vandeadvokaat Indrek Västrikule määratud tasu 307.44 eurot, 351.36 eurot, 43.92 eurot ja 133.82 eurot s.o kokku 836.54 eurot 7.2 Menetluskulusid 2980.54 eurot on Eugen Jugal võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 248.38 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700034381. 7.3 KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega Eugen Jugale ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 7.4 KrMS § 182 lg 2, TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel mõista solidaarselt Eugen Jugalt ja tsiviilkostjalt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu, välja osaliselt tsiviilhagisse puutuv menetluskulu summas 587 eurot A. R. kasuks. 7.5 Kannatanu A. R. kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb peale kohtuotsuse jõustumist kanda hageja ema Karin Kolk arveldusarvele nr EEXXX.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde järgmised asitõendid: - üks DVD-plaat fotodega sündmuskohalt (sündmuskoha vaatlusprotokolli 30.08.2023 lisa); - üks CD-plaat häirekeskusele tehtud kõne audiosalvestisega (112 kõne väljavõtte 14.09.2023 lisa); - üks CD-plaat häirekeskusele tehtud kõne audiosalvestisega (112 kõne väljavõtte 09.10.2023 lisa); - üks CD-plaat animatsioonidega (ekspertiisiakt nr 23E-LL0039 lisa);

-2-

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 20.01.2026. Süüdistus 29.08.2023 kella 21:20 ajal juhtis Eugen Juga Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus mootorsõidukit Mercedes-Benz A170 CDI, reg.märk XXX, liikudes sellega Tallinn-RannamõisaKloogaranna maanteel Keila-Joa poolt Tallinna linna poole. Seejuures Eugen Juga: -

-

pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist, samuti olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist, sealhulgas ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat, vaid pidi tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ning andma ülekäigurada ületavale jalakäijale teed, vähendades sõidukiirust või jäädes seisma; samuti pidi reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada ülekäigurajale astunud jalakäijat, ning vajaduse korral seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; pidi kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Eugen Juga jättis need liiklusseadusest (edaspidi ka LS) tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Lähenedes teelõigule, millest paremal pool asub Teenuste tn 6 kinnistu ning vasakul pool Klooga mnt 10b kinnistul paiknev Tabasalu Rimi kauplus, teadis Eugen Juga, et Teenuste tn 6 kinnistu vahetus läheduses on majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (01.01.2021 jõustunud redaktsioonis) § 15 p-ga 20 kehtestatud liiklusmärkidega nr 543 ja 544 „Ülekäigurada“ tähistatud reguleerimata ülekäigurada. Samuti teadis Eugen Juga, et kella 21:20 ajal oli nähtavus pimeda tõttu oluliselt piiratud, mistõttu lasus temal kohustus kohandada sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ehk vähendada kiirust. Seega pidas Eugen Juga mootorsõiduki juhina võimalikuks, et juhi üldise hoolsuskohustuse täitmatajätmise ning liiklusoludele mittevastava kiirusega sõitmise korral võib tema jätta õigeaegselt märkamata ülekäigurajale astuvat või astunud jalakäijat, mistõttu ei jõua temale tee andmiseks kiirust vähendada ega seisma jääda ning võib põhjustada raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse. Sellegipoolest jättis tema täitmata juhi üldise hoolsuskohustuse (olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, arvestada teiste liiklejatega) ja arvestamata pimeda tõttu oluliselt piiratud nähtavuse tingimusi ning jätkas liiklusoludele mittevastava kiirusega sõitmist, lootes kohusetundetuse tõttu raskete tagajärgedega lõppeda võiva otsasõitu jalakäijale vältida.

-3-

Nii, sõites 29.08.2023 kella 21:20 ajal Tabasalu alevikus mööda ülalnimetatud teelõiku, ei olnud Eugen Juga hoolikas ja eriti tähelepanelik ega kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale (pimeda tõttu piiratud nähtavusele) vastavaks. Vastupidi, tema jätkas ühtlasel kiirusel 50 kilomeetrit tunnis liikumist ega sõitnud Teenuste tn 6 kinnistu vahetus läheduses reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada ülekäigurajale astunud jalakäijat, ei peatunud ega andnud temale teed, vaid sõitis otsa ülekäigurajal tema suhtes paremalt vasakule sõiduteed ületanud jalakäijale A. R. (R., XXX). Otsasõidu tulemusena paiskus A. R. üle mootorsõiduki kapoti ja katuse ning kukkus sõiduteele. Eugen Juga eespool kirjeldatud ettevaatamatu tegevuse tagajärjel sai A. R. järgmised tervisekahjustused: vasakpoolne peaaju kõvakelmealune verevalum, ämblikuvõrkkestaalune verevalum, põrutushaav ja nahaalune verevalum vasakul peapoolel, mõlemapoolne õhkrind, lülisamba 5.-nda nimmelüli murd, ristluu murd, mõlemapoolselt häbemeluude ülemiste ja alumiste harude murrud. Liiklusõnnetuse järgselt esines A. R. sügav teadvusetus ehk kooma. Antud tervisekahjustused on rasked (eluohtlikud). Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 23EAOI0237 05.09.2023 võisid tervisekahjustused olla tekitatud 29.08.2023 liiklusõnnetuse käigus sõiduki otsasõidul jalakäijale. A. R. sai rasked (eluohtlikud) tervisekahjustused, kuna Eugen Juga rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; d) LS § 17 lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõidukijuht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; e) LS § 18 lg 1, mille kohaselt peab juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, andma sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; f) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; g) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes; h) LS § 35 lg 4, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; i) LS § 50 lg 3 p 1, 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

-4-

Seega pani Eugen Juga toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Asjaolud ja menetluse käik

tõendite osas pole esitatud, seega ei sa öelda, et arst on arvanud valesti. Tagajärjena on jäänud kannatanule mäluprobleemid, mis ei ole paranenud, seda kinnitab nii kanntanu ise kui arst.

-6-

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid,

kuulanud ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja, kostja esindaja, kannatanu ja tema esindaja seisukohad asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on E. Juga süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ning E. Juga tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi mõista.

Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust

juhul, kui kohtualuse süülisus on tõendatud ja kohtumenetluse käigus kohtul on kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindas tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtus kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest.

KarS § 423 lg 1 objektiivse koosseisu teo

moodustab sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumist ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.

-7-

Menetlusosaliste

vahel

puudub

vaidlus

teo

toimepanemise ning tõendatuse osas.

On tuvastatud, et 29.08.2023 kella 21:20 ajal

juhtis E. Juga Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus mootorsõidukit Mercedes-Benz A170 CDI, reg.märk XXX, liikudes sellega Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel Keila-Joa poolt Tallinna linna poole.

Liiklusseaduse

tähenduses

lasub

igal

juhil

kõrgendatud hoolsuskohustus tagada liiklusohutus ning vältida ohu ja kahju tekitamist. LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 kohaselt on liikleja kohustatud olema liikluses hoolikas, ettevaatlik ja viisakas, hoidudes tegevustest, mis võivad takistada liiklust või ohustada inimesi, vara ja keskkonda. Juht peab oma käitumises arvestama teiste liiklejatega ja tagama liikluse sujuvuse. Erilist tähelepanu nõuab seadus sõidukijuhtidelt vähekaitstud liiklejate suhtes. LS § 33 lg 1 ja § 35 lg 1 kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel või teeservas liikuva jalakäija ja jalgratturi suhtes, vältides igasugust ohustamist. Seejuures on juht kohustatud olema eriti tähelepanelik eakate, laste ja puudega isikute suhtes, tagades, et tema tegevus ei seaks neid ohtu. Tee andmise kohustuse täitmisel peab juht juhinduma liikluskorraldusvahenditest (LS § 17 lg 1) ning andma teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale (LS § 17 lg 5 p 21). Seejuures ei ole tee andmine passiivne tegevus – LS § 18 lg 1 kohaselt peab juht sõidukiiruse vähendamise või seismajäämisega selgelt märku andma, et ta kavatseb seda kohustust järgida. Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes on juht LS § 35 lg 4 järgi kohustatud valima piisavalt väikese sõidukiiruse, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale, ning vajadusel seisma jääma. Seega on seadus igakülgselt ära reguleerinud, et ohutu liikluse aluseks on õige sõidukiiruse valik. LS § 50 lg 3 punktide 1 ja 2 kohaselt peab juht kohandama sõidukiiruse -8-

vastavalt oma kogemustele, tee- ja ilmastikuoludele ning liikluse tihedusele. Valitud kiirus peab võimaldama juhil seisma jääma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja iga ettenähtava takistuse ees. Halva nähtavuse korral või kui liiklustingimused seda nõuavad, on juht kohustatud kiirust vähendama või täielikult peatuma, et täita oma üldist hoolsuskohustust ja ennetada liiklusõnnetust.

Kohtule esitatud tunnistajate A. S., I. V., R. A., D.

B. ja K. K. ütlustega on kogumis tõendatud liiklusõnnetuse toimumise asjaolud süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Kõikide tunnistajate ütlused hindas kohus usaldusväärseks, need kattuvad omavahel ning on kooskõlas asjas kogutud ja kohtu poolt uuritud kirjalike tõenditega, sealhulgas sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklus-tehnilise ekspertiisi tulemustega. Tunnistajate ütluste sarnasus ja detailide kattuvus veenis kohut selles, et sündmustik arenes just viisil, mis muutis süüdistatava poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmise ja sellest tulenevad tagajärjed vältimatuks.

Kohtule on esitatud tunnistaja A. S. 09.10.2023 ja

29.08.2023 ütlused millest nähtub, et 29.08.2023 kella 21:20 ajal sõitis tunnistaja Tabasalu alevikus Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel suunaga Rannamõisa poole viibides sõitjana isaga autos, kui nägi tüdrukut Tui pargi poolt reguleerimata ülekäigurajal tee ületamist alustamas. Tunnistaja vaatas korraks kõrvale ning siis käis pauk, sest toimus kokkupõrge – Rannamõisa poolt sõitev auto, reg.märk XXX, mille juht oli vanem habemega meesterahvas, sõitis tüdrukule otsa ning tüdruk lendas. Nad peatusid isaga ning läksid tüdruku juurde, tunnistaja helistas häirekeskusesse ning tegutses vastavalt häirekeskuse töötaja juhistele. Ütlustest nähtub, et kui tunnistaja tüdruku juurde jõudis, lamas too külili maas ning oli teadvuseta. Ka teised mööduvad sõidukid olid peatunud ning tüdruku ümber oli mitmeid inimesi. Tunnistaja kirjeldas kuidas üks peatunud mootorrattur keelas kannatanut liigutada, keegi teine korjas kokku kannatanu jalast tulnud jalatsid. Keegi katsus tüdruku pead ning tema käte külge jäi veri. Tunnistaja sõnul tüdrukule otsa sõitnud sõiduk seisis eemal tee servas. Tunnistaja mäletab, et põles tänavavalgustus.

-9-

Tunnistaja R. A. 08.11.2023 antud ütlustest

nähtub, et ta sõitis 29.08.2023 õhtul enne kella 22.00 Kloogarannast Tallinna suunas, kui märkas Tabasalu alevikus ülekäiguraja lähedal sõiduteel jalatsit ja seejärel kätega vehkivat meesterahvast. Tunnistaja peatas sõiduki vahetult enne ülekäigurada ja nägi selle taga Tallinna suunas tee peal looteasendis lebavat teadvuseta tütarlast. Tunnistaja kinnitusel lebas kannatanu ülekäigurajast mõne meetri jagu edasi Tallinna poole. Sündmuskoha olude kohta märkis tunnistaja, et oli pime ja nähtavus pärisuunas oli halb, mida piirasid ka teeservas asuvad põõsad, kuigi asulas üldine tänavavalgustus põles. Tunnistaja kirjeldas kannatanu vigastustena tursunud huuli ja veritsevat peapiirkonda. Samuti märkas ta Tallinna suunas eemal seisvat hästivalgustatud alal autot, mille juures kõndis rahutult vanem meesterahvas, kes kannatanu juurde ei tulnud. Hiljem sündmuskohalt lahkudes märkas tunnistaja kaasreisija osundusel, et nimetatud sõidukil oli esiklaas purunenud.

Tunnistaja D. B. ütlustes selgitas ta, et sõitis

29.08.2023 kella 21:20 paiku mootorrattaga Tabasalu Rimi juures, kui märkas vastassuunavööndis tee peal takistust ja peatunud autosid. Sündmuskohal tuvastas ta keset sõidurada lebava teadvuseta tütarlapse. Tunnistaja kinnitusel asus kannatanu ülekäigurajast umbes 20 meetrit Tallinna suunas eemal. Kannatanu kõrval maas olid mobiiltelefon, kõrvuti asetatud valged tossud ning valged juhtmega kõrvaklapid. Tunnistaja märkis, et ei näinud kannatanu juures helkurit. Tunnistaja kirjeldas, et Tallinnasse suunduval suunal, õnnetuskohast umbes 40 meetrit edasi, seisis sõiduauto MercedesBenz A170, millel oli purunenud esiklaas. Sõidukis viibinud naisterahvas selgitas tunnistajale, et nad sõitsid koos abikaasaga Vääna-Jõesuust Tallinna suunas ega märganud tüdrukut enne kokkupõrget. Sündmuskohal viibinud vanem meesterahvas (juht) tõi sõiduki juurest võtmekimbu, mille tunnistaja asetas kannatanu jalatsite juurde. Valgustingimuste kohta märkis tunnistaja, et kuigi tänavavalgustus põles, oli nähtavus halb, piirkonnas esines palju valgustamata alasid ning ülekäigurada eraldi valgustatud ei olnud.

- 10 -

Tunnistaja I. V. on oma ütlustes selgitanud, et

viibis 29.08.2023 õnnetuse hetkel kaasreisijana talle kuuluvas sõidukis Mercedes-Benz, mida juhtis tema elukaaslane E. Juga. Tunnistaja sõnul sõitsid nad suvilast Tallinna suunas rahulikul ja keskendunud viisil, raadio ei mänginud ning sõitjad omavahel aktiivselt ei vestelnud. Tabasallu jõudes tundis tunnistaja ootamatut kokkupõrget ja nägi esiklaasi mõranemist, kuid ei märganud jalakäijat enne otsasõitu. Tunnistaja oletusel võis jalakäija astuda sõiduteele paremalt poolt ja väga ootamatult, kuid ta ei osanud täpsustada, kas see toimus ülekäigurajal. Ütluste kohaselt ei pidurdanud E. Juga järsult, vaid peatus sujuvalt Tallinna suunas edasi sõites. Pärast peatumist tuvastas E. Juga maas lamava inimese, misjärel tunnistaja helistas häirekeskusesse. Sõiduki klaasi ja kapoti vahelt leiti võtmekimp. E. Juga tervisliku seisundi kohta märkis tunnistaja, et E. Juga on karske eluviisiga, tal puuduvad kroonilised haigused ning kuigi tal oli varem probleeme silmanägemisega (glaukoom), oli talle enne 2023. aasta augustit tehtud edukas operatsioon, mille järel ta nägemisvaeguse üle ei kurtnud.

Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt läks tema tütar

A. R. 29.08.2023 pärast kella 20.00 kodunt (Tabasalu alevikus) välja, suundudes tõenäoliselt lähedalasuvasse poodi. Tunnistaja kinnitas, et tütrel olid seljas heledad laiad teksapüksid, erkhelesinine t-särk ja valged vabaajajalatsid. Riietusel puudusid helkurid või reflektiivsed detailid. Lisaks olid tütrel kaasas telefon, akupank, juhtmega kõrvaklapid ja võtmed.

Tunnistaja kirjeldas kannatanul õnnetuse järgselt

tuvastatud raskeid kehavigastusi: vaagnaluumurrud, õhkrind ja ajutrauma. Ütluste kohaselt viibis kannatanu sündmuskohast alates koomas. Tunnistaja kirjeldas pikaajalist ja rasket taastumisprotsessi, mis hõlmas mitmenädalast koomat, vaagnaluu operatsiooni ning ulatuslikku taastusravi Haapsalus. - 11 -

Kuigi füüsiline liikumisvõime on osaliselt taastunud, on ajutrauma tagajärjel kannatanul tekkinud tõsised kognitiivsed häired: ta ei mäleta juhtunut, tal puudub haiguskriitilisus, esinevad rasked mäluhäired ning ta vajab igapäevast juhendamist ja meeldetuletusi. Arstide hinnangul kestab aju funktsioonide taastumine veel vähemalt aasta.

Seega on

tunnistajate ütlustega tuvastatud, et

toimus kokkupõrge Tabasalus Rimi kaupluse lähedal reguleerimata ülekäigurajal, kus Rannamõisa suunalt Tallinna poole liikunud sõiduauto Mercedes-Benz reg.märk XXX, mida juhtis süüdistatav E. Juga, sõitis otsa teed ületanud kannatanule. Tunnistaja A. S. kinnitas, et nägi kannatanut vahetult enne kokkupõrget ülekäigurajal teed ületamas. Tunnistajad R. A. ja D. B. tuvastasid vahetult pärast sündmust kannatanu asukoha ülekäigurajast eemal Tallinna suunas, mis viitab, et löögi jõulisusele.

Sõidukis viibinud tunnistaja I. V. kinnitusel

toimus kokkupõrge ootamatult ning E. Juga ei teostanud juhina äkkpidurdust. Tunnistajate ütlused ühtivad sündmuskoha olustiku osas: õnnetus toimus hämaral ajal põlevate tänavalaternate tingimustes, nähtavust piiras osaliselt haljastus (põõsad) ja teel esinenud pimedamad alad.

Tunnistaja

K.

K.

ütlustega

on

tõendatud

kannatanu raske tervislik seisund vahetult pärast õnnetust (kooma, mitmed kehavigastused) ning sündmuse järgne pikk taastumisperiood. Tunnistajate ütlused on omavahelises loogilises seoses, kinnitades süüdistatava seotust õnnetusega ja selle rasket tagajärge.

- 12 -

15.01.2024

teostatud

liiklustehnilisest

ekspertiisist nähtub, et sõiduauto, mida juhtis E. Juga arvutuslik liikumiskiirus otsasõidu hetkel oli ca 50 km/h. Samuti kinnitab ekspertiis, et jalakäijale otsasõit pidi toimuma ülekäigurajal. Vastavalt akti uurimuslikule osale puudus sõiduauto juhil võimalus otsasõidu vältimiseks. Läbiviidud uurimuse osas, millest tulenevalt on ekspert oma arvamuse koostas, ühelgi menetlusosalisel vaidlust ei olnud.

Riigikohus on asunud seisukohale, et ühe

liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (vt nt RKKKo 3-1-1-85-12, p 8.2 koos edasiste viidetega). Kolmanda isiku esindaja väitis, et kannatanu astus ise teel asuvale ülekäigurajale veendumata kas auto tuleb või mitte, seega peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Läbi viidud liiklustehniline ekspertiis tuvastas üheselt, et otsasõit toimus ülekäigurajal, seda kinnitavad ka tunnistajad. LS § 35 lg 4 kohaselt on juhil kohustus läheneda reguleerimata ülekäigurajale kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat. Isegi kui arutleda selle üle, et jalakäija võis käituda hooletult, on juhi kohustus ülekäigurajale lähenedes eeldada võimalikku ohtu ja kohandada kiirust nii, et ta suudaks ka ootamatult teele astunud jalakäija ees peatuda. Ei saa eeldada, mida jalakäia oleks pidanud tegema teisiti ning mõelda välja võimalikke hooletusvigu ilma neid põhjendamata. Praegusel juhul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et jalakäia ise oleks olnud kuidagi hooletu. Kolmanda isiku järeldused on oletuslikud, nt telefoni aktiivne ekraan võib olla tingitud ka kukkumisest (löök aktiveerib seadme). Puuduvad tõendid, et kannatanu tegeles kõrvaliste tegevustega, mis oleksid otseselt põhjustanud tema astumise auto ette. Puudub ka seos kõrvaklappidega, mil leidi kannatanu juurest. Ei ole tuvastatud, kas kannatanu neid tol korral kasutas või mitte. Lisaks on ekspertiisiga tuvastatud, et kiirusel 50 km/h oli õnnetus vältimatu. Kohus selgitab, et LS § 50 lg 3 kohaselt peab juht valima kiiruse vastavalt teeoludele ja nähtavusele. Tunnistajad (R. A., D. B.ja I. V.) kinnitasid kõik, et tee kus ülekäigurada asus oli osaliselt valgustamata kuigi üldine tänavavalgustus põles. Ülekäigurada ei olnud eraldi valgustatud. Seega oli nähtavus pigem halb pimeduse tõttu ja osaliselt piiratud ka põõsaste tõttu. Kui 50 km/h (lubatud suurim kiirus) ei võimaldanud halva nähtavuse tõttu ülekäigurajal ohtu märgata ja peatuda, tuleb tõdeda, et see kiirus oli antud oludesse liiga suur. Teatud juhtudel on mõistagi võimalik vältida liiklusõnnetust ka kannatanul, kuid käesolevas kriminaalasjas ei ole toodud välja ühtegi sellist asjaolu, millest saaks järeldada, et see oli võimalik käesoleva sündmuse toimumise ajal. Samas oleks aga süüdistatav õigete juhtimisvõtetega saanud vältida sellise olukorra tekkimist. Kannatanu juba järgis omalt poolt kehtestatud liiklusnõudeid. - 13 -

Nõuetekohaselt on teostatud ka sündmuskoha

30.08.2023 vaatlusprotokoll, juurde on lisatud skeem ning talletus DVD-plaadil. Sellest nähtuvalt on fikseeritud sündmuskoht Harjumaal Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee 7. kilomeetril, Teenuste tn 6 vahetus läheduses. Fikseeritud on olustik 30.08.2023 kell 01:30, s.o vahetult pärast 29.08.2024 kell 21:20 toimunud liiklusõnnetust, märgitud sündmuskoha sõidutee parameetreid (püsikattega korras, kohalik sõidutee, ilmastik oli pilvine, teekate oli kuiv). On fikseeritud kannatanule otsa sõitnud mootorsõiduki Mercedes-Benz A170 CDI, reg.märk XXX asukoht sündmuskohal ja selle seisukord. Sõiduki kohta on eraldi koostatud vaatlusprotokoll ning sellest nähtub, et sõiduk oli tehniliselt igati töökorras ning nõuetele vastav (rooliseade korras, pidurid olid töökorras, rehvid vastasid nõuetele, sõiduki valgustus, suunatuled jms olid töökorras). Kohtule on esitatud ka tõendid, et E. Juga tervislik seisund võimaldas sõidukit juhtida.

Süüdistatav E. Juga jäi kohtus oma kohtueelses

menetluses antud ütluste juurde, milles selgitas, et juhtis 29.08.2023 kella 21:20 paiku sõiduautot Mercedes-Benz, liikudes koos elukaaslasega Vääna-Jõesuust Tallinna suunas kiirusega ligikaudu 48 km/h. Süüdistatava hinnangul oli tänavavalgustus olemas ja nähtavus hea, samuti ei pimestanud teda vastutulevate sõidukite tuled. Süüdistatav möönis, et ta ei märganud ülekäigurajale lähenedes ühtegi jalakäijat ega näinud kannatanut teele astumas. Ta tajus toimunut alles kokkupõrke hetkel, kirjeldades seda "paugu" ja esiklaasis nähtud jalgadena. Süüdistatav viitas šokiseisundile, mistõttu ei alustanud ta pidurdamist koheselt, vaid peatas sõiduki mõni aeg pärast kokkupõrget teeservas. Pärast peatumist tuvastas süüdistatav ülekäigurajast ligikaudu 10 meetrit Tallinna suunas eemal teadvusetult lebava naisterahva. Ta märkas kannatanu selja taga aktiivse ekraaniga mobiiltelefoni ning leidis hiljem oma sõiduki kapoti ja tuuleklaasi vahelt võtmekimbu, mille toimetas kannatanu juurde. Süüdistatav ei osanud täpsustada kannatanul helkuri olemasolu ega jalakäija täpset teele astumise kohta, oletades, et see võis toimuda vahetult pärast ülekäigurada, millele viitas ka vahetult peale sündmuse toimumist tehtud tunnistaja ülekuulamisel. Tervisliku seisundi kohta märkis ta, et enesetunne oli tal hea ning ta ei olnud teadlik oma tervisetõendi aegumisest.

- 14 -

Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et E.

Jugal on esinenud varasemalt probleeme silmadega, täpsemalt on talle teostatud kahel korral silmaoperatsioon. Operatsiooniprotokollide märked viitavad sellele, et E. Jugale tehti 2021. aasta sügisel katarakti ehk hallkae operatsioonid mõlemale silmale. Tunnistaja I. V. sõnul oli E. Jugal glaukoom kuid see sai ravitud ning õnnetuse toimumise hetkel oli E. Juga tervislik seisund täielikult paranenud. Kohtu hinnangul ei saa kohtule esitatud operatsiooniprotokollidest järeldada muud, kui, et E. Juga on tegelenud oma tervisega ja tema nägemist on kirurgiliselt korrigeeritud. Prokuratuur on teinud 06.03.2024 järelpärimise Transpordiametile seoses E. Juga juhtimisõiguse peatumisega ning Transpordiamet oma 05.04.2024 vastuses kinnitas, et E. Jugale saadeti meeldetuletus 1 kuu enne tervisetõendi kehtivuse tähtaja lõppu 04.12.2022 ning teade juhtimisõiguse peatumise kohta tervisekontrolli tähtaja saabumisel 04.01.2023. Küll aga on Transpordiameti vastuses kirjas ka asjaolu, et teadete saatmine isikule on õnnestunud kuid Transpordiametil puudub teave, kas E. Juga sai teate kätte või mitte. Seega õnnetuse toimumise hetkel s.o 29.08.2023 oli E. Juga juhtimisõigus peatunud seoses tervisetõendi tähtaja lõppemisega kuid kinnitust selle kohta, kas E. Juga on selle info ka kätte saanud ei ole. E. Juga ise leidis, et ta ei teadnud sellest midagi ning kogumina tõendeid analüüsides veendus ka kohus, et tõenäoliselt ei olnud E. Jugal aimugi, et ta tervistõend enam ei kehti. Kohtule on esitatud ka tõendid, mille kohaselt viimati avaldas E. Juga oma tervisetõendit pikendada 16.11.2023 s.o pisut alla kolme kuu peale traagilise õnnetuse toimumist. Perearsti kinnituskiri on kohtule esitatud, sellest nähtub, et otsus lubada juhtida B-kategooria sõidukit väljastati E. Jugale taas 26.01.2024. Kuivõrd E. Juga käis ülekuulamisel 07.11.2023 on eluliselt usutav, et ta sai teada oma tervisetõendi aegumisest sel päeval, peale mida ta asus ka uut tervisetõendit taotlema.

On tuvastatud, et E. Juga ei olnud hoolikas ega

tähelepanelik, ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale (pimeda tõttu piiratud nähtavusele). Sõites küll lubatud, ent ühtlasel kiirusel 50 km/h lähenes ta reguleerimata ülekäigurajale, ei peatunud ega andnud teed, vaid sõitis otsa ülekäigurajal tema suhtes paremalt vasakule sõiduteed ületanud jalakäijale A. R.le. Otsasõidu tulemusena paiskus A. R. üle mootorsõiduki kapoti ja katuse ning kukkus sõiduteele. Teatisest 29.08.2023 liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtub, et vahetult pärast liiklusõnnetust toimetati kannatanu A. R. Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse üliraskete kehavigastusega.

- 15 -

E. Juga ettevaatamatu tegevuse tagajärjel sai A.

R. järgmised tervisekahjustused: vasakpoolne peaaju kõvakelmealune verevalum, ämblikuvõrkkestaalune verevalum, põrutushaav ja nahaalune verevalum vasakul peapoolel, mõlemapoolne õhkrind, lülisamba 5.-nda nimmelüli murd, ristluu murd, mõlemapoolselt häbemeluude ülemiste ja alumiste harude murrud. Liiklusõnnetuse järgselt esines A. R.l sügav teadvusetus ehk kooma. Antud tervisekahjustused on rasked (eluohtlikud). Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 23E-AOI0237 05.09.2023 võisid tervisekahjustused olla tekitatud 29.08.2023 liiklusõnnetuse käigus sõiduki otsasõidul jalakäijale. Tekkinud tervisekahjustused on tõendatud kannatanu suhtes läbi viidud ekspertiisiga, 05.09.2023 on koostatud ekspertiisiakt nr 23EAOI0237 koos lisaga 05.09.2023.

Lisaks

ekspertiisiaktiga

tuvastatud

rasketele

kehavigastustele on liiklusõnnetus põhjustanud kannatanule ulatuslikku mittemateriaalset kahju, mis on detailselt lahti kirjutatud esitatud kohtule esitatud tsiviilhagis. Kui füüsilised traumad on ajas osaliselt paranenud, siis õnnetusega kaasnenud kognitiivsed häired ja elukvaliteedi drastiline langus on tekitanud püsivaid kannatusi. Kohtule esitatust nähtub, et kannatanul esinevad õnnetuse järgselt püsiva info salvestamise raskused. Kannatanu vahetu- ja töömälu maht on taastunud vaid vanusenormi alumise piirini, mis takistab uue informatsiooni omandamist ja tööprotsesside järgimist ilma korduva üle kinnitamiseta. Samuti on jäänud püsima vasaku kehapoole kerge nõrkus ja motoorne aeglus. Kannatanul on häiritud koordinatsiooni nõudvad tegevused ja peenmotoorika (nt täppistegevused käega), mis piirab kutsevalikut edaspidises elus ning purunes ka kannatanu soov asuda õppima ripsmetehnikuks, milline eesmärk oli tal enne õnnetuse toimumist. Väga oluliseks tagajärjeks on ka kohtule esitatud asjaolu, et süüteo tagajärjel on kannatanul tekkinud sotsiaalärevus ja depressiivne meeleolu. Kogumina saab jõuda järeldusele, et tagajärjed on oluliselt vähendanud kannatanu senist elukäiku ja sotsiaalset võimekust. Ekspertiisi ja ravikokkuvõtte võrdlusest nähtub, et kognitiivsed häired nagu mälu ja keskendumine on muutunud püsivaks probleemiks, millest tulenevalt on see muutnud kannatanu ka tööturul vähem konkurentsivõimeliseks ja sotsiaalselt haavatavaks.

- 16 -

Riigikohtu

seisukoha

kohaselt

tuleb

liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei tähenda see tingimata seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Seejärel on vaja analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. Mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (RKKKo 3-1-1-23-13, p 6 ja 3-1-1-136-05, p 9 koos edasiste viidetega).

Süüdistatav E. Jugal on juhtimisõigus alates 1958.

aastast s.o väga pikk sõiduki juhtimise kogemus. See teave aga annab aluse eeldada, et E. Jugal on vajalikud oskused ja kogemused liiklemiseks sõidukiga igasugustes ilmastiku- ja teeoludes.

Kokkuvõtlikult loeb kohus tõendatuks, et E. Juga

rikkus LS § 35 lg 4 ja § 17 lg 5 p 2 1 toodud sätteid. Ekspertiisiga on tuvastatud, et otsasõit toimus reguleerimata ülekäigurajal. LS § 35 lg 4 kohustab juhti lähenema sellisele ülekäigurajale kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat. E. Juga eiras seda kohustust, lähenedes ülekäigurajale ühtlasel kiirusel (ca 50 km/h), märkamata üldse ülekäigurajale astunud kannatanut. - 17 -

Samuti loeb kohus tõendatuks, et E. Juga rikkus

LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 sätestatut. Vastavalt LS § 50 lg 3 punktidele 1 ja 2 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades muuhulgas ilmastikutingimusi ja nähtavust, et suuta seisma jääda eespoolse nähtavusulatuse piires. Kuigi E. Juga ei ületanud lubatud piirkiirust, oli tema valitud kiirus antud oludesse liiga suur. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et sündmuskohal oli pime, valgustus oli ebaühtlane ja nähtavus oli osaliselt põõsaste tõttu piiratud. Kui valitud kiirus ei võimaldanud E. Jugal märgata ülekäigurajale astunud jalakäijat piisavalt aegsasti, et vältida otsasõitu, siis on kohus seisukohal, et valitud sõidukiirus ei vastanud LS § 50 lg 3 nõuetele.

Kohtu hinnangul saab E. Jugale ette heita ka

tähelepanematust mida nõuavad sõiduki juhilt LS § 33 lg 1 ja § 35 lg 1. E. Juga ei olnud piisavalt tähelepanelik teel liikuva vähekaitstud liikleja suhtes. Ekspertiisiga on tuvastatud, et kannatanu oli enne otsasõitu jõudnud läbida sõiduteel ca 2,5 meetrit s.o ca pool sõidurajast, seega pidanuks tähelepanelik juht teda märkama enne kokkupõrget.

Süüdistatava tegevuse otsese tagajärjena sai

noores eas olev kannatanu eluohtlikke kehavigastusi (peaaju verevalumid, kooma, vaagnaluude ja lülisamba murrud), mis on kinnitatud kohtuarstliku ekspertiisiga nr 23E-AOI0237. Lisaks on kannatanul tuvastatud püsivad kognitiivsed ja neuroloogilised vaegused (mäluhäired, koordinatsiooniprobleemid). Puudub vaidlus selles osas, et vigastuste näol on tegemist raske tervisekahjustusega KarS § 423 lg 1 tähenduses.

- 18 -

Kohtu hinnangul on E. Juga poolt toime pandud

liiklusnõuete rikkumise ja saabunud tagajärje vahel vältimatu põhjuslik seos. Süüdistatava kaitsja poolt välja toodud asjaolu, et ohu tekkimise hetkel (s.t kui jalakäija astus teele) oli otsasõit kiirusel 50 km/h tehniliselt vältimatu, ei välista paraku juhi vastutust. Riigikohtu praktika kohaselt algab juhi hoolsuskohustus juba ohu ennetamisest. Kui juht läheneb ülekäigurajale (kui ohualale) piiratud nähtavuse tingimustes kiirusega, mis muudab õnnetuse vältimise tehniliselt võimatuks hetkest, mil takistus ilmub, on tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega kiiruse valikul. Kui E. Juga oleks täitnud LS § 35 lg 4 nõuet ja vähendanud ülekäigurajale lähenedes kiirust vastavalt piiratud nähtavusoludele (nt kiiruseni 30–35 km/h), oleks tal tõenäoliselt olnud piisav nähtavusulatus ja reaktsiooniaeg jalakäija märkamiseks ning sõiduki peatamiseks. Kannatanu poolset liiklusnõuete rikkumist (nt ootamatut teele jooksmist vms) tuvastatud ei ole, vastupidi, kannatanu ületas teed selleks ettenähtud kohas ja heledates riietes, olles seega märgatav takistus, mida juht pidi ette aimama. Seega sai tagajärg tulla vaid E. Juga poolsest liiklusseaduse normide, mille eesmärk on kaitsta just ülekäigurajal teed ületavaid jalakäijaid, rikkumisest.

Eeltoodust tulenevalt on E. Juga tegevusega

täidetud KarS § 423 lg 1 objektiivne koosseis.

KarS § 423 lg 1 subjektiivne koosseis eeldab

ettevaatamatust nii teo kui tagajärje suhtes. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus. Nende ühine tunnus seisneb selles, et mõlemal juhul oleks toimepanija tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral süüteokoosseisu realiseerumist (tagajärge) ette näinud. Kohtu hinnangul pani E. Juga teo toime hooletuse tõttu (KarS § 18 lg 3). Süüdistatav E. Juga selgitas nii kohtueelses menetluses korduvalt kui ka kohtuistungil, et ta ei märganud ülekäigurajale - 19 -

lähenevat ega sellel liikuvat kannatanut üldse enne kokkupõrget, millistes ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda. Järelikult ei pidanud E. Juga otsasõidu toimumist konkreetseks võimaluseks, seega on välistatud teo toimepanemine kergemeelsusest mille puhul oleks süüdistatav pidanud võimalikuks pidama jalakäijale otsasõitu, kuid lootis seda vältida tähelepaneliku ning kohusetundliku suhtumise korral. Seega on E. Juga käitumise puhul tegemist hooletusega kuivõrd hooletuseks loetakse kohtupraktika puhul olukorda, kus isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (ei näe ohtu), kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Keskmine mõistlik ja kohusetundlik juht peab

reguleerimata ülekäigurajale lähenedes piiratud nähtavuse tingimustes (hämarus, ebaühtlane valgustus, teeserva haljastus) olema kõrgendatud tähelepanuga ning vähendama vajadusel kiirust, et märgata võimalikku jalakäijat. Ka E. Juga pidi võimalikku ohtu ette nägema. E. Juga on pikaajalise sõidukogemusega juht ning kuigi tema tervisetõend ei olnud enam kehtiv ei ilmnenud asjaolusid mis viidanuks, et tema tervislik seisund ei võimaldanud tal liiklusolusid adekvaatselt tajuda. Seda kinnitab asjaolu, et talle väljastati peale õnnetust 5 kuu pärast kehtiv tervisetõend. Seega pidi E. Juga tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et ühtlasel kiirusel (ca 50 km/h) ülekäigurajale lähenemine võib olla ohtlik ja võib kaasa tuua otsasõidu jalakäijale, keda ta oleks pidanud õigeaegselt märkama. Kohtule esitatud tõendite kohaselt kandis kannatu ka heledavärvilisi riideid, seega pidi ta liikluses olema ka nähtavam kui tumedates riietuses jalakäijad. On eluliselt usutav, et E. Juga ei näinud ette süüteokoosseisule vastava teo (liiklusõnnetuse) ja tagajärje (raske tervisekahjustuse) saabumist, kuid paraku pidi E. Juga seda tähelepaneliku ja kohusetundliku juhina ette nägema ja see oli talle võimalik. Hooletus seisnebki käesolevas õnnetusjuhtumis tähelepanematuses – E. Juga jättis märkamata midagi, mille tähelepanemiseks ta oli kohustatud (LS § 35 lg 4). E. Juga väited, et ta ei näinud jalakäijat, kinnitabki kaudselt subjektiivset hooletust. Hoolas käitumine eeldanuks aktiivset tähelepanu suunamist ülekäigurajale ja liikumist kiirusega, mis välistanuks olukorra, kus ohu märkamine toimub alles kokkupõrke hetkel.

Kaitsja viitas, et õnnetuse tekkimine oli tehniliselt

vältimatu. Kohus selgitab, et tuvastatud asjaolu ei välista siiski hooletust. Hooletus algas hetkest, mil E. Juga loobus kiiruse vähendamisest piiratud nähtavusega alale sisenemisel. See, et ta ohu tekkimise hetkel enam pidurdada ei jõudnud, on otsene tagajärg tema esialgsele hooletule suhtumisele hoolsuskohustusse valida oludele vastav sõidukiirus. - 20 -

Kokkuvõttevalt on E. Juga süü KarS § 423 lg 1

järgi tõendatud hooletuse vormis. Ta ei näinud ette koosseisupärase tagajärje saabumist, kuigi pidi seda kogenud autojuhina ning konkreetseid liiklusolusid arvestades ette nägema.

Kohus ei tuvastanud E. Juga süüd ega

õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistus

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1

sätestatud alustest, võttes aluseks süü suuruse ning arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse preventiivset mõju.

- 21 -

KarS § 423 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmise lähtepunktiks on sanktsiooni keskmine määr, mis on käesoleval juhul 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Kohtu hinnangul on E. Juga süü antud kuriteo

toimepanemises keskmisest suurem. Süü suurust hindas kohus kogumis: süüdistatav rikkus liikluses korraga mitut olulist hoolsuskohustust ning põhjustas noorele kannatanule pöördumatu ja äärmiselt raske tagajärje. Kannatanu elukäiku jäävad püsivalt saatma kognitiivsed ja füüsilised vaegused, mis ületavad märgatavalt tüüpilise raske tervisekahjustuse piire.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb karistuse

mõistmisel arvestada aja möödumist teo toimepanemisest, kui menetlus on kestnud kaua ja süüdistatav on sellel ajal käitunud õiguskuulekalt. Tuleb tõdeda, et liiklusõnnetusest on tänaseks möödunud üle kahe aasta, E. Juga on käitunud õiguskuulekalt nii peale õnnetust saranselt nagu käitus enne õnnetust. Seega on kohus veendunud, et tegemist oli üksikjuhtumiga. Kohus arvestab sedagi, et E. Juga on kõrges eas ning varem karistamata (kinnitab kohtule esitatud Karistusregistri väljatrükk). Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse (KarS § 57 lg 1 p 3), mis on siiras.

- 22 -

Puudub vaidlus, et tegemist on ettevaatamatusest

toime pandud süüteoga. Arvestades teo üldohtlikku iseloomu ja ränka tagajärge, kohaldab kohus vangistust, kuid leiab, et süüdistatavat ei ole vaja ühiskonnast isoleerida. Rahalise karistuse kohaldamise välistab antud juhul asjaolu, et E. Juga on avaldanud, et on pesnionär kelle igakuine sissetulek ei ole suur. Seda kinnitab ka kohtule esitatud dokumendid E. Juga sissetulekute kohta. Süüdistataval tuleb tasuda ka otsusega välja mõistetav tsiviilhagi ja menetluskulud. Võttes kokku temale kriminaalmenetlusega kaasnevad kõik rahalised kohustused, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole rahaline karistus süüdistatava suhtes oma olemuselt kergemaliigiline karistus ning oma eesmärki ei täidaks. Lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest üldpreventsiooni tähenduses ehk riigi poolt tuleb anda selge signaal ühiskonnale ja isikutele seoses liikluskultuuriga. Kõik liiklejad peavad mõistma, et vaatamata sellele, millist kiirust lubavad liiklusmärgid, tuleb igal üksikul liiklejal arvesse võtta liigeldes nii oma sõidukogemust, ilmastikutingimusi kui ka muid liiklusolusid, et tagada nii enda kui ka kõigi teiste liiklejate ohutus.

Arvestades kergenava asjaoluna puhtsüdmlikku

kahetsust ning kõiki kriminaalmenetluse asjaolusid kogumina peab kohus põhjendatuks karistuseks E. Jugale mõista 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, mida lühimenetluse sätete alusel (KrMS § 238 lg 2) vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb seega 1 aasta vangistust.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid

erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise aluseks. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral - 23 -

aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 8). Antud põhimõtetest lähtuvalt on esmakordsel karistamisel võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning E. Juga suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Kohus ei täheldanud E. Juga isikus ja tema käitumises asjaolusid, mida oleks vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Seega peab kohus võimalikuks vabastada E. Juga KarS § 73 lg 1 alusel täielikult talle mõistetud karistusest KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseajaga 2 aastat. On põhjendatud uskuda, et süüdistatav hoidub edaspidi süütegude toimepanemisest ilma reaalset karistust kandmata.

Hoolimata sellest, et põhikaristus on põhjendatud

määrata tingimisi, peab kohus vältimatuks lisakaristuse kohaldamist – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Vastavalt KarS § 50 lg 1 punktile 1 võib kohus liikluskuriteos süüdi mõistetud isikult võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Antud asjas peab kohus lisakaristuse kohaldamist 12 kuuks vältimatuks ja põhjendatuks.

Lisakaristuse mõistmisel juhindub kohus KarS §

49 ja § 50 tõlgendustest ning Riigikohtu praktikast (nt RKKK 3-1-1-33-07), mille kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet.

Ehkki käesoleval juhul on tegemist E. Juga

esimese liikluskuriteoga tuleb arvestada, et E. Juga rikkus koguni üheksat liiklusseaduse sätet. Karistuse üheks eesmärgiks on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul ei ole põhikaristus antud menetluse asjaolusid arvestades piisav eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks olenemata sellest, et juhtunust on möödunud üle kahe aasta. Juhtimisõiguse - 24 -

äravõtmine on suunatud otseselt üldise turvalisuse ja liiklusohutuse kaitsele ning praegusel juhul on lisakaristuse eesmärk vahetu liiklusohutuse tagamine.

Juhtunu faktilised asjaolud kinnitavad, et E. Juga

ei suutnud adekvaatselt ja õigeaegselt reageerida takistusele teel. Põhjuseid tagantjärele tuvastada on ilmvõimatu kuid kohtul tekkis materjale läbi vaadates veendumus, et üheks argumendiks võib olla süüdistatava kõrge iga. On üldteada asjaolu, et ealised iseärasused võivad paratamatult mõjutada juhi füsioloogilisi võimeid, nagu reaktsioonikiirus ja tähelepanu jaotus, mis on kriitilise tähtsusega just piiratud nähtavusega tingimustes ja reguleerimata ülekäigurajale lähenemisel. Tuvastatud asjaolud kinnitavad paraku, et E. Juga ei märganud ülekäigurajal viibinud jalakäijat üldse enne kokkupõrget, see viitab ohule, et süüdistatava liiklusalane tähelepanuvõime ei vasta enam täiel määral ohutu liiklemise standarditele. Juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks ei ole käsitatav pelgalt karistusena, vaid ettevaatusabinõuna, mis tagab, et süüdistatav ei asu uuesti ohtu tekitama enne, kui tema suutlikkust on liiklusteooria- ja sõidueksami raames uuesti kontrollitud (LS § 129 lg 2).

Asjaolu, et õnnetuse hetkel oli süüdistatava

juhtimisõigus tervisetõendi aegumise tõttu juba peatunud, on märgiline. Isegi kui süüdistatav ei olnud sellest teadlik, viitab see teatud ebakohasusele oma terviseseisundi ja dokumentatsiooni jälgimisel. Juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks on vajalik, et tagada kohustuslik ja põhjalik kontroll (nii meditsiiniline kui ka sõidueksam), kas süüdistatava tervislik ja kognitiivne seisund üldse lubab tal veel kord ohtliku ohuallika juhina liiklusesse naasta.

Kohus kaalus lisakaristuse mõju süüdistatavale. proportsionaalne teo ebaõigusega, moodustades vaid - 25 -

kolmandiku seadusega lubatud maksimaalsest määrast. Seejuures ei ole tuvastatud asjaolusid (nt liikumispuue vastavalt KarS § 50 lg 2), mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmise. Üldpreventiivsest aspektist peab lisakaristus saatma ühiskonnale signaali, et liikluseeskirjade ränk rikkumine, mis toob kaasa eluohtlikke tagajärgi, toob kaasa reaalse ja tuntava piirangu juhtimisõiguse osas. See kinnitab õiguskorra kehtivust ja usaldust liiklusohutuse vastu. Kohtu hinnangul on 12-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine vajalik, et tagada süüdistatava poolt liikluseeskirjade uuesti omandamine ja tervislikule seisundile vastava sõiduoskuse kontrollimine, täites seeläbi KarS § 56 lg 1 ls 2 eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Juhtimisõiguse ajutine äravõtmine E. Juga suhtes on vajalik meede, et ennetada sarnaste traagiliste juhtumite kordumist ja kaitsta teiste liiklejate elu ning tervist. Tsiviilhagi

Kriminaalasjas on kannatanu A. R. lepinguline

esindaja vandeadvokaat Alari Urm esitanud tsiviilhagi süüdistatava Eugen Juga ning tsiviilkostja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu mittevaralise kahju 150 000 eurot solidaarses nõudes.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 lg-te 1, 2

kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab muuhulgas kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 1). Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas (lg 2).

- 26 -

VÕS § 1057 alusel vastutab mootorsõiduki otsene

valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 lg 3 tähenduses on E. Juga olnud tema poolt juhitud sõiduki otseseks valdajaks. Vastutust välistavad asjaolud VÕS § 1057 p-de 1-5 alusel puuduvad. Vääramatu jõuga käesolevalt tegemist ei olnud.

LKindlS § 23 lg 1 sätestab, et kahjustatud isik

võib kindlustusjuhtumi toimumisel esitada kahju hüvitamise nõude ka kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kannatanu ees VÕS § 1057 alusel või VÕS õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. VÕS § 521 lg 1 sätestab samuti, et kahjustatud isik võib kahju hüvitamist nõuda nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt. Mootorsõiduki Mercedes-Benz A170 CDI, reg.märk XXX kindlustusandjaks oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel AAS BTA Baltic Insurance Company, Eesti filiaali kaudu. Nimetatud asjaolu on ka AAS BTA Baltic Insurance Company, Eesti filiaali kaudu jaatanud. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et Eugen Juga on süüdi liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest KarS § 423 lg 1 järgi, siis on AAS BTA Baltic Insurance Company, Eesti filiaali kaudu kohustatud hüvitama Eugen Juga poolt põhjustatud liikluskahju ja on käesolevas kriminaalasjas tsiviilkostjaks.

VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut

vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 vastutavad süüdistatav E. Juga ja tsiviilkostja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu solidaarselt.

- 27 -

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438

lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise

eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kannatanu

ütlustest

tulenevalt

on

hageja

elukvaliteet peale liiklusõnnetust oluliselt langenud ja hageja on jäänud ilma võimalusest teatud liiki tegevustega nii käesoleval ajal kui ka tulevikus tegeleda (näiteks õppida enda soovitud eriala saada ripsmetehnikuks, teha täiskoormusel tööd). Nüüd, enam kui kaks aastat hiljem pärast õnnetuse toimumist on kannatanu olukorras, kus tema tervislik seisund ei ole taastunud ja on täiesti ebaselge millisel määral see lõplikul kujul üldse taastuda saab. Kannatanu ema kinnitas kohtus, et kannatanut ootab veel ees hulk teraapiaid, et taastada emotsionaalne tasakaal. Kohus nõustub, et see on kannatanu vaimsele tervisele kurnav. Tema elu on seega oluliselt piiratud.

- 28 -

On tuvastatud, et liiklusõnnetuse tulemusena sai

A. R. üliraskeid ja eluohtlikke vigastusi, mis on tõendatud eelkõige kohtuarstliku ekspertiisiga ning hagi lisana esitatud kokkuvõttest kannatanu ravist. Kannatanul tuvastati peatrauma, mis oli kukkumisest tingitud, tekkis ajuverejooks ja sügav teadvusetus (kooma), millele järgnes neljanädalane intensiivravi.

Samuti sai kannatanu hulgi- ja killustatud murde

vaagnapiirkonnas lisaks nimmelülide murdudele. Vaagnaluud fikseeriti operatiivselt fiksaatoritega pooleks aastaks, mis eemaldati alles märtsis 2024. Kannatanu viibis pikaajalisel haiglaravil ja taastusravil Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskuses. Talle on määratud keskmine puue ja töövõimetus.

Kannatanul esinevad ka püsivad füüsilised ja

neuroloogilised vaegused. Kuigi füüsiline taastumine on olnud märkimisväärne, on säilinud liikumise ja koordinatsiooni häired. Nimelt esineb vasaku kehapoole kerge nõrkus ja motoorne aeglus. Koordinatsioonihäired takistavad jooksmist, treenimist ja keerulisemate füüsiliste harjutuste sooritamist. Ühe jala peal hüppamine on takistatud hirmu ja koordinatsioonipuudulikkuse tõttu. Häired on kannatanul ka peenmotoorikas, täpsemalt vasaku käe täppistegevused on aeglased, pigistusjõud on langenud. See pärsib otseselt A. R. võimalusi töötada erialadel, mis nõuavad täpsust (nt ripsmetehniku eriala mida ta õppida soovis enne õnnetust). Esinevad ka vaagnapiirkonna jääknähud. Kuigi implantaadid on eemaldatud, püsib ebakindlus ja hirm võimaliku mõju suhtes tulevasele laste saamise võimekusele, mis põhjustab lisaks psüühilisi kannatusi.

- 29 -

Peale õnnetust on kannatanule jäänud erinevad

kognitiivsed häired ja tema psüühiline seisund on halvenenud. Kannatanu kõige suuremaks probleemiks on post-concussion syndrome ehk peapõrutusjärgne sündroom, mis väljendub mäluhäiretes, kognitiivsetes häiretes ja psüühilistes tüsistustes. Nimelt on kahjustunud kannatanul uue info salvestamine. Kannatanu ema ning kannatanu ise kirjeldas ka kohtuistungil kuidas see on kõige häirivam tegur. Lisana esitatud ravidokumentidest nähtub, et kannatanu vahetu mälu maht on normi alumisel piiril. Ta vajab info korduvat ülerääkimist ja kirjalikku fikseerimist, kuna unustab kiiresti ning on tegevustes aeglane. Ravidokumentide järgi esineb kannatanul ka skriining-testide põhjal orgaaniline tunnetushäire nii täidesaatvate funktsioonide kui ka mälu osas. Kannatanul on diagnoositud mõõdukas korduv depressioon ja sotsiaalärevus, mis pärsib sotsiaalset kohanemist ja enesekindlust. Esineb paanikahäire ja agorafoobia sümptomeid.

Tulenevalt

õnnetusest

esinevad

kannatanul

tagajärjed ka elukorralduslikult ning sotsiaalselt. Nimelt toimus õnnetus vahetult enne kooliaasta algust, mistõttu jäi gümnaasiumihariduse jätkamine pooleli. Mäluhäirete tõttu on õppimisvõime tulemuslikkus küsitav. Seega kannatanu haridustee katkes osaliselt. Pooleli jäi ka autokool. Kohtuistungite toimumise ajaks ei olnud teada, kas kannatanul on peatrauma ja mäluhäirete tõttu võimalik kunagi üldse juhilube saada. Kannatanu on püüdnud leida tööd, kuid on mäluhäirete tõttu saanud korduvalt eitavaid vastuseid. See on tekitanud majanduslikku ebakindlust ja süvendanud depressiooni. Lisaks eeltoodule tunneb kannatanu süüd oma pere (ema ja venna) ees, kelle elukorraldus on tema hooldamise tõttu rängalt kannatanud. Seega on liiklusõnnetus pöördumatult mõjutanud kannatanu elukäiku.

- 30 -

Kohtu

hinnangul

näitab

eelpool

kirjeldatu

kannatanu elukvaliteedi olulist pikemaajalist ja püsivat langust. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kasvõi osaliselt kuriteo negatiivseid tagajärgi. Kohus nõustub kannatanu esindajaga selles, et tervel inimesel on väga raske ette kujutada, kui ulatuslikult on liiklusõnnetus ja sellega kaasnenud tagajärjed ning terviseseisund muutnud kannatanu elu.

VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele

kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Kannatanu on esitanud ainult mittevaralise kahju nõude. Kokkuvõtvalt kannatanu kaitsja leidis, et noore naisena (19-aastane õnnetuse hetkel) on tema jaoks mäluhäired ja vajadus juhiste üleskirjutamise järele eakohaselt sobimatud ning võrreldavad sisuliselt dementsusega. Arvestades kaheaastast rasket taastumisperioodi, püsivaid mälulünki, elukäigu muutust ja igapäevaseid piiranguid, hindas kannatanu talutud ja tulevikus tekkivaid kannatusi rahaliselt 150 000 eurole, mida nõutakse kostjatelt E. Juga ning tsiviilkostjana kaastatud kindlustusettevõte AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali solidaarselt.

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline

kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

- 31 -

VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb muuhulgas isikule

kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

VÕS

§

järgi

peab

teisele

isikule

õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7).

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et

kannatanu A. R. vigastused on tekkinud süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetuse käigus ning selle tagajärjel. Ekspert on tuvastanud, et tegemist oli raske tervisekahjustusega, esinevad tervisekahjustused olid eluohtlikud kuna tegemist oli peaajukahjustusega. Samuti on kohus käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et E. Juga on süüdi liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest KarS § 423 lg 1 järgi.

- 32 -

Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et kui

varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurus, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (RKKKo 3-2-1-73-13, p 13 koos edasiste viidetega). Seega on mittevaralise kahju hüvitise määramine kohtu diskretsiooniotsus (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1), mille kohaselt peab kohus välja mõistma mõistliku rahasumma. See otsustus tugineb faktilistele asjaoludele ja õiguse üldpõhimõtetele.

Kannatanu ja tema ema ütlustest, ekspertiisist ja

kohtule esitatud terviseandmetest nähtub, et kannatanu A. R. elukvaliteet on pärast liiklusõnnetust pöördumatult halvenenud. Kannatanu on olukorras, kus tema tervislik seisund ei ole enam kui kahe aasta jooksul taastunud ning on täiesti ebaselge, millisel määral see lõplikul kujul üldse taastuda saab. Kohtu hinnangul on kannatanu igapäevane toimetulek oluliselt pärsitud asjaoludega, mis varem puudusid. Nt kannatanu vahetu- ja töömälu maht on normi alumisel piiril. Ta vajab info korduvat ülekinnitamist ja kirjalikku fikseerimist, mis noore inimese puhul tekitab sügavat abituse tunnet ja on tõepoolest võrreldav dementsuse sümptomaatikaga. Lisaks esinevad kannatanul senimaani koordinatsioonihäired, samuti vasaku kehapoole nõrkus takistavad täppistegevusi (peenmotoorikat), muutes võimatuks õppimise soovitud ripsmetehniku erialal. Samuti on takistatud igasugune sportlik aktiivsus ja liikumine on ebakindel (nt hüppamine ja jooksmine koordinatsioonihäirete ja hirmu tõttu). Lisaks eeltoodule arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel sedagi, et kannatanut ootab tõenäoliselt ees hulk teraapiaid emotsionaalse tasakaalu taastamiseks. Kohtu hinnangul on pidev tegelemine järelraviga ning suutmatus naasta tavapärasesse töö- ja kooliellu hageja vaimsele tervisele äärmiselt kurnav.

- 33 -

Hüvitise määramisel lähtub kohus põhimõttest, et

mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga ning arvestama muutustega ühiskonna väärtushinnangutes.

Tsiviilkostja

AAS

BTA

Baltic

Insurance

Company poolt pakutud 6000 euro suurune hüvitis ei ole antud asjas kuidagi proportsionaalne ega põhjendatud. Kuigi LKindlS § 32 lg 3 sätestab orientiirid, selgitab kohus, et need on mõeldud minimaalsete alammääradena ega piira kohtu kaalutlusõigust. Arvestades A. R. noort iga, püsivaid mäluprobleeme ja vaimset kurnatust, on kindlustusandja pakutud summa proportsionaalselt liiga väike ega vasta ühiskonna väärtushinnangutele ega elukalliduse tõusule.

Kohtu hinnangul on kohtupraktika dünaamiline.

Liiga väikesed hüvitised tekitavad kannatanule täiendava trauma, marginaliseerides tema kannatusi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kannatanule liiklusõnnetusest tekkinud tagajärjed äärmiselt tõsiseltvõetavad ja rasked kuid hagetud 150 000 euro suurune nõue ei ole kohtu hinnangul proportsioonis Eesti kohtupraktika ega süüdlase E. Juga ettevaatamatu süü vormiga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (nt lahendites 3-2-1-80-13 ja 1-22-5835), et mittevaralise kahju hüvitised peavad sarnastel asjaoludel olema võrreldavad ning mittevaralise kahju hüvitis peab olema seoses ühiskonna üldise heaolu tasemega. Kohtulahendi kuulutamise hetkel, 2025 aasta novembris, oli Statistikaameti andmetel Eesti keskmine brutokuupalk 2075 eurot1. Kohtupraktikat ja üldist elatustaset arvestades on hagetav 150000 eurot ettevaatamatusdelikti (hooletuse) puhul pigem ebamõistlik ja ülemäärane. Hageja poolt nõutud 150 000 eurot vastaks ligikaudu 72 kuu (s.o 6 aasta) keskmisele brutopalgale, mis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vaatamata tekkinud tagajärgedele. Siinkohal tuleb kohtu

Keskmine brutokuupalk | Statistikaamet

- 34 -

hinnangul arvestada, et E. Juga pani teo toime hooletusest ning tuleb arvestada ka asjaolu, et ettevaatamatusest põhjustatud kahju hüvitised võiksid reeglina olla väiksemad kui tahtlike tegude puhul. Arvestades kannatanu noort iga ning õnnetuse tagajärjel tekkinud püsivaid kognitiivseid probleeme leiab kohus, et õiglaseks, mõistlikuks ja ühiskonna heaolu tasemele vastavaks mittevaralise kahju hüvitiseks on põhjendatud 50 000 eurot. See vastab ca 24 kuu keskmisele brutopalgale ning on proportsionaalne süü tekitatud pöördumatute tagajärgedega. Kohus võtab arvesse, et kannatanu täielik paranemine on ebatõenäoline ning tema kognitiivne võimekus jääb püsivalt piiratuks. 50 000 eurot on summa, mis on piisavalt kaalukas, et täita hüvitise eesmärki – leevendada kannatusi ja pakkuda ressursse elukorralduse kohandamiseks – ilma, et see muutuks karistuslikuks rikastumiseks. Kohus selgitab, et arvestas hüvitise määramisel sedagi, et vaatamata kannatanu ränkadele tagajärgedele, nähtub 2025. aasta juuni ravikokkuvõttest füüsilise seisundi osas positiivne dünaamika ning A. R. on suuteline oma kognitiivseid häireid teadlikult kompenseerima.

Menetluses ei ole tuvastatud, et kannatanu

käitumine oleks kuidagi soodustanud õnnetuse tekkimist seega kindlustusandja esindaja viited justkui võiks kohalduda VÕS § 139 ei ole põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus A. R.

tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt, määrates mõistlikuks mittevaralise hüvitise suuruseks 50 000 eurot ning mis mõistetakse välja solidaarselt Eugen Jugalt ja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalilt.

Hüvitise

väljamõistmine

solidaarselt

süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal tugineb VÕS § 137 - 35 -

lg 1 ja LkindlS § 23 lg 1 sätetele ning tagab nõude reaalse täidetuse. Kindlustusandjal on oma majandustegevusest tulenevalt nimetatud kahju tasumise võimekus olemas ning see ei too kaasa füüsilisest isikust kahju tekitaja heaolu olulist langust määral, mis oleks ebaõiglane VÕS § 140 tähenduses. Liikluskindlustussüsteemi oluline eesmärk on mootorsõidukite liiklusega seotud riskide õiglane jaotamine liiklusest kasusaajate vahel. Solidaarne kohustus tagab, et rängalt kannatada saanud isik saab talle määratud hüvitise kätte viivitusteta, tuginedes kindlustusandja majanduslikule suutlikkusele ja professionaalsele riskivastutusele. Kohus kaalus määratava mittevaralise hüvitise suurust süüdistatava kui füüsilise isiku perspektiivist. VÕS § 140 kohaselt võib kohus hüvitist vähendada, kui selle sissenõudmine tooks kaasa kahju tekitaja heaolu olulise languse. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist liikluskindlustusjuhtumiga ja tsiviilkostjaks on kaasatud kindlustusandja, puudub alus hüvitise vähendamiseks süüdistatava isikliku varalise seisu tõttu. Kindlustuskaitse olemasolu välistab olukorra, kus 50 000 euro suurune hüvitis tooks kaasa lahendi hetkel 86-aastase süüdistatava või tema perekonna heaolu ebaõiglase languse. Vastupidine tõlgendus jätaks ebaproportsionaalselt suure koormuse raske tervisekahjustuse saanud kannatanu kanda, mis oleks vastuolus liikluskindlustuse sotsiaalse eesmärgi ja õigluse põhimõttega. Kohus selgitab, et kuigi rahaline hüvitis ei taasta kannatanu tervist, on sellel solidaarselt välja mõistetuna oluline funktsioon kannatanu elukvaliteedi toetamisel. See võimaldab kannatanul jätkata vältimatute teraapiatega ning leevendada hingelisi kannatusi, teadmises, et riik on taganud tema nõude tegeliku rahuldamise tsiviilkostja kaudu.

Vastavalt KrMS § 182 lg-le 2, kui kohus rahuldab

tsiviilhagi täielikult või osaliselt, mõistab kohus süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kannatanu kasuks välja tema poolt valitud esindajale makstud tasu ja muud tsiviilhagiga seotud menetluskulud. Kannatanu valitud esindaja esitas maakohtule dokumendi menetluskuludega kogusummas 2556.40 eurot. Menetluskulude nimekirjast lähtuvalt on kaitsja tutvunud asja materjalidega mais 2024 kaks tundi ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega seotud kulud on olnud kokku kolm tundi. Tegemist on ajaga, mis on kohtu hinnangul mõistlik ning proportsionaalne.

Ei

saa

nõustuda

kaitsja

ajaarvestusega

kohtuistungitel. Menetluskulude nimekirjas on kaitsja märkinud, et kõik istungid kestsid 1.5 h. Kohus kontrollides üle tuvastas, et 17.10.2024 toimunud istung kestis 12 minutit, 07.11.2024 istung kestis 1 h ja 53 minutit ja 14.10.2025 toimunud istung kestis 48 minutit. Seega kulus kaitsjal aega kokku - 36 -

mitte kauem kui 2 tundi ja 53 minutit mis ümardatult on 3 tundi. Põhjendamata on nõuda hetkel tasu 4.5 tunni eest kui reaalne kulunud aeg on 3 tundi. Seega arvestas kohus menetluskulude väljamõistmisel reaalselt kulunud ajakuluga.

Seega

kulus

kannatanu

kaitsjal

kogu

kriminaalmenetluse ajal aega mitte rohkem kui 8 tundi.

Kuivõrd tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt 1/3

ulatuses on põhjendatud ka tsiviilhagile kulunud aja osas mõista tasu välja osaliselt. Menetletavas asjas tuleb tsiviilhagiga seotud menetluskulu jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kui lugeda tsiviilhagi lahendamisega seotud kannatanu menetluskulu suuruseks 8 tundi arvestusega 220 eurot tund ning kohus rahuldas esitatud hagist 1/3 osa siis 1/3 8 h-st on hinnanguliselt 2 tundi ja 40 minutit, s.o 33.3%. Kui arvestada tunnitasu 220 eurot on põhjendatud kulu ümardatult täisarvuni 587 eurot. Seega rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt ning mõistab solidaarselt välja 587 eurot, mis on ka asjakohane, vajalik ja mõistlik suurus. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja liiklusekspertiisi tegemisega seotud kuludest ja kaitsjatasust.

- 37 -

Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja

KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, 10; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel ning vastavalt järgmiselt: määratav sundraha 1329 eurot, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega (ekspertiisiakt nr 23E-AOI0237) tekkinud kulu summas 84 eurot, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses liiklusekspertiisi tegemisega (ekspertiisiakt nr 23E-LL0039) tekkinud kulu summas 731 eurot, määratud kaitsjale vandeadvokaat Indrek Västrikule määratud tasu 307.44 eurot, 351.36 eurot, 43.92 eurot ja 133.82 eurot s.o kokku 836.54 eurot. Seega kokku kuulub E. Jugalt väljamõistmisele 2980.54 eurot, mille ta on kohustatud tasuma Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (vt käesoleva lahendi p 7).

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus

menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtule esitatud andmetest on E. Juga pensionär, kelle sissetulekud ei ole suured. Seda kinnitab kohtule esitatud E. Juga keskmine päevasissetulek ning teatis keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta. Kohtu hinnangul tuleks E. Jugale KrMS § 180 lg 3 alusel anda võimalus menetluskulude tasumiseks ositi pikema perioodi jooksul, kui selleks on üks kuu. Seega määrab kohus tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

- 38 -

Asitõendid

Kriminaalasja raames ära võetud asitõendite osas

leiab kohus, et üks DVD-plaat fotodega sündmuskohalt (sündmuskoha vaatlusprotokolli 30.08.2023 lisa), kaks CD-plaati audiosalvestisega (112 kõnede väljavõtted) ja üks CD-plaat animatsioonidega (ekspertiisiakti nr 23E-LL0039 lisa), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 238, § 313, § 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

- 39 -

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.