Tartu Maakohus 15. jaanuar 2026, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22
Kriminaalasja number
1-25-4519 (kohtueelses menetluses nr 25930000098)
Kriminaalasi
Gediminas Klimas süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi üldmenetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Hint rahvakohtunik Epp Kongas rahvakohtunik Taimo Tugi
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Prokurör
ringkonnaprokurör Mari Kartau
Süüdistatav
Gediminas Klimas isikukood: 38102180932; elukoht: XXX ; töökoht: XXX; karistatus: Eesti Vabariigis varasemalt kriminaalkorras karistamata, karistatud viimati Austria Vabariigis ja Soome Vabariigis; tõkend: vahistatud alates 14.05.2025
Kaitsja
Toomas Alp (lepinguline kaitsja)
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 2, 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas:
1.Õigeks mõista Gediminas Klimas KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, kui see on toime pandud grupi poolt.
2.Süüdi tunnistada Gediminas Klimas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda Gediminas Klimase vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamine 14.05.2025.a. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada Gediminas Klimasele lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud. KarS § 55 lg 2 alusel arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega 4 aastat 6 kuud Gediminas Klimase väljasaatmisest. Gediminas Klimasele kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3.Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 181 lg 1 alusel Gediminas Klimase osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 2215 eurost 715 eurot, ekspertiisikuludest 1814 eurost 614 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 447,40 eurost 147,40 eurot ja sõiduki VW Golf reg nr XXX XXX transportimisega seotud kuludest 480,68 eurost 180,68 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Gediminas Klimaselt riigi tuludesse menetluskuludena 3300 eurot: s.h sundraha 1500 eurot, ekspertiisikulud 1200 eurot, riigi õigusabi tasu 300 eurot ja sõiduki VW Golf reg nr XXX XXX transportimisega seotud kulud 300 eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud 3300 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 275 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99926700000864 ning selgituse “Gediminas Klimas, otsus nr 1-25-4519, menetluskulu“. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.Konfiskeerimine ja asitõendid: - KarS § 83 lg 2 ja KarS § 84 alusel konfiskeerida ja välja mõista Gediminas Klimaselt riigituludesse 495 eurot kui kuriteo toimepanemise vahend. Eelnimetatud summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV
Pank), märkides ära viitenumbri 99926700001067 ning selgituse “Gediminas Klimas, otsus nr 1-25-4519, konfiskeerimine“. - KarS § 191 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ja hävitada kuriteo vahetuks objektiks olev narkootiline aine, mis on narkootilise aine ekspertiisist üle jäänud ja on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis; - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida mobiiltelefon Samsung Galaxy A05S (pakendatud turvakotti nr G720678) ja ekspertiisidest tagastatud pakendid, mis asuvad MTA uurimisosakonna Lõuna talituses, Sõpruse pst 4a, Tartu; - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada mobiiltelefonist Apple iPhone kopeeritud andmed (koopiafaili suurus 10,12 GB, 30,8 MB ning 49,4 GB) ning mobiiltelefonist Samsung kopeeritud andmed (koopiafaili suurus 47,3 MB), mis asuvad MTA uurimisosakonna Lõuna talituses, Sõpruse pst 4a, Tartu; Mobiiltelefon iPhone 12 s/n XXX (pakendatud turvakotti nr G720679) tagastada kohtuotsuse jõustumisel Gediminas Klimasele.
5.Kohtuotsuse avalikustamise osas: Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2, 3 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetu elukohta ja xxxx xxxxxxxxx S.S isikuandmeid, s.h ka tema terviseandmeid. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest kohtumenetluse pooltele. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 28. jaanuar 2026.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
1.Süüdistus ja kvalifikatsioon Gediminas Klimast süüdistatakse narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis koos eeluurimisel tuvastamata jäänud isikuga. Seejuures on Gediminas Klimas käidelnud narkootilisi aineid korduvalt. Ta on toime pannud KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis täpsemalt seisnes järgnevas: Gediminas Klimast süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Soome Vabariigis kohtuotsusega
(Helsingi apellatsioonikohtu otsusega nr 16/2019/121334, otsus jõustus 14.05.2019) narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (Eesti Vabariigis karistatav vähemalt KarS § 184 lg 1 järgi) käitles taas Eesti Vabariigis suures koguses narkootilisi aineid järgnevalt: Gediminas Klimas võttis tuvastamata inimese korraldusel 12.–13.05.2025 Läti Vabariigis eeluurimisel tuvastamata jäänud kohast enda valdusesse 999 g ainet, mis sisaldas 76% => 759 g alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP). Ta peitis aine enda kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Golf (Leedu reg-nr XXX XXX ) mootoriruumi. Seejärel vedas ta aine Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Gediminas Klimas peeti kinni 14.05.2025.a. kell 11.40 riikliku järelevalve raames Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia tee 60. km-l. Tema juhitud sõiduki Volkswagen Golf, reg nr XXX XXX läbiotsimise käigus võeti narkootiline aine ära. NPALS § 2 p 3 järgi on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP) kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. NPALS § 3-1 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Alfapürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) puhul on see kogus 0,13 g. Gediminas Klimasel oli kuriteo toimepanemise ajal kehtiv välisriigi karistus, mis vastab vähemalt KarS § 184 lg 1 koosseisule: Helsingi apellatsioonikohtu 14.05.2019 otsus nr 19/121334. Sellega pani Gediminas Klimas toime KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kui see on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. jaos sätestatud kuriteo.
2.Menetluse käik ja kohtus uuritud tõendid
2.1.Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: a) ristküsitluse vormis kuulati üle süüdistatav Gediminas Klimas; b) kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud kirjalikeks tõenditeks olid:
2.2.Poolte seisukohad: Prokurör taotles Gediminas Klimas süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda süüdistatava vahistamise kuupäev, s.o 14.05.2025. KarS § 54 lg 1 alusel mõista Gediminas Klimasele lisakaristusena riigist väljasaatmine ja kohaldada tema suhtes Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu 10 aastaks. Prokurör taotles konfiskeerimise kohaldamist alljärgnevalt: - KarS § 83 lg 2 ja KarS § 84 alusel välja mõista G. Klimaselt sõiduki XXX XXX rendilepingu p 7.3 järgi tasumisele kuuluv summa 495 eurot; - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida mobiiltelefon Samsung Galaxy A05S; - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada nutitelefonidest Apple iPhone ja Samsung kopeeritud andmed; - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada narkootilise aine ekspertiisist üle jäänud narkootilised ained, mis on hoiul EKEI-s. Mobiiltelefon iPhone 12, tagastada otsuse jõustumisel G. Klimasele. Prokurör taotles süüdistatavalt välja mõista menetluskuludena: DNA ekspertiisikulu summas 1680 eurot, narkootilise aine ekspertiisikulu summas 134 eurot, sõiduki VW Golf transpordikulu summas 480,68 eurot, kaitsjatasud summades 242,44 eurot ja 204,96 eurot, sundraha 2215 eurot, seega menetluskulusid kokku summas 4957,08 eurot. Süüdistatav Gediminas Klimas tunnistas end süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, kuid vaidles vastu sellele, et tegu on toime pandud grupi poolt ja korduvalt. Kaitsja leidis, et Gediminas Klimase süüdistus on põhjendatud osaliselt ja tema tegevus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi, kuna ei ole tuvastatud, et tegu on toime pandud grupi poolt ja puudub ka korduvus. Karistust kergendavate asjaoludena arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 ja p 4 asjaolusid: puhtsüdamlikku kahetsust, süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ja süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul. Kaitsja palus KarS § 184 lg 1 alusel mõista G. Klimasele alammäära lähedane karistus.
3.Kohtu seisukoht süüdistuse osas.
3.1.Gediminas Klimasele esitatud süüdistusega heidetakse temale ette suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. jaos sätestatud kuriteo, milline tegu on kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.
3.2.Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt leidis, et süüdistatava Gediminas Klimase süü KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud osaliselt, s.t Gediminas Klimas on põhjendatud süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS
12.jaos sätestatud kuriteo (s.t tegu on toime pandud korduvalt). Kohtu hinnangul narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud grupi poolt (KarS § 184 lg 2 p 1 järgi), tõendamist ei leidnud ning selles osas tuleb Gediminas Klimas õigeks mõista. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.
3.3.KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga kahjustatav õigushüve on rahvatervis. Rahvatervis on kollektiivne ehk indiviidiülene õigushüve: kaitsmisväärseks on tunnistatud määratlemata hulga isikute tervis ning ühiskonna toimimisvõime laiemalt.
3.4.Esmalt märgib kohus, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et Gediminas Klimas on saanud enda valdusesse Läti Vabariigis 999 g ainet, mis sisaldas 76% => 759 g alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) ning peitis aine enda kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Golf (Leedu reg-nr XXX XXX) mootoriruumi. Seejärel vedas ta aine Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kus Gediminas Klimas peeti kinni riikliku järelevalve raames ning tema juhitud sõiduki läbiotsimise käigus võeti narkootiline aine ära. Eelmärgitu on tõendatud alljärgnevalt käsitatud tõenditega.
3.4.1.14.05.2025.a. koostatud Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll koos fototabeliga (kd 1, tl 36-44) tõendab, et 14.05.2025 kell 11.40 kontrolliti riikliku järelevalve raames Politsei- ja Piirivalveameti patrulli poolt Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt 60 km-l suunaga Viljandi poole Sultsi külas sõiduautot Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Gediminas Klimas. Sõidukijuhiga vesteldes tekkis kahtlus, et sõidukis võib olla keelatud aineid. PPA patrull teavitas Maksu- ja Tolliameti patrulle ning Maksu- ja Tolliameti patrull jõudis sündmuskohale kell 11.47. Sõiduk eskorditi Viljandi Politseijaoskonda Pargi 1, Viljandi. Kell 12.51 teostati põhjalik läbivaatus sõidukile. Aine avastati kell 13.16. Õhufiltri avamisel tuli nähtavale valge kilekott peenikese kirjega (vt. fotod nr 1-3). Peale avamist ning kilekoti tuvastamist, õhufiltri kaas uuesti suletud. Õhufiltri kaanele pandud kollane kleebis MTA asitõend (vt. foto nr 4). Kohale tellitud treiler sõiduki transpordiks Tartusse Maksu- ja Tolliametisse. Läbivaatus lõpetatud 14.05.2025 kell 14.50.
3.4.2.Läbiotsimismäärus (kd 1, tl 45-49), läbiotsimisprotokoll ja sellele lisatud fototabel (kd 1, tl 50-62) tõendavad, et Gediminas Klimase juhitud sõiduki Volkswagen Golf (Leedu reg-nr XXX XXX) suhtes toimetati läbiotsimine Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 14.05.2025 määruse alusel. Läbiotsimist alustati sõiduki mootoriruumist, kust õhufiltri korpuse seest võetakse välja kilekott, mille sees on läbipaistev vaakumpakend kollaka ainega, mis kaaluti kaaluga
KERN nr WD210033851, kaal koos pakendiga 1061,1 grammi (fotod nr 15-19). Pakendisse tehakse lõige ja võetakse Multi-drug test narkotesti ribale aine proov. Narkotest reageerib positiivselt fentanüülile (foto nr 20). Pakendisse tehtud ava suletakse pruuni teibiga. Pakend ainega pakendatakse paberkotti ja suletakse turvakleebisega nr L17-0108316. Kilekott pakendatakse paberkotti ja suletakse turvakleebisega nr L17-0108317. Viimasena vaadati läbi seljakott, milles musta värvi Tommy Hilfiger logoga õlakott, millest leiti ja võeti ära kaks mobiiltelefoni. Mobiiltelefon iPhone 12 s/n H4YM537C0F0N IMEI:XXX, IMEI2: XXX pakendatakse koos märkmepaberil oleva avamiskoodiga staatilisse kilekotti ning omakorda turvakotti nr G720679. Mobiiltelefon Samsung Galaxy A05S IMEI1: XXX, IMEI2: XXX pakendatakse koos märkmepaberil oleva avamiskoodiga staatilisse kilekotti ning omakorda turvakotti nr G720678. Gediminas Klimas andis vabatahtlikult mobiiltelefonide avamiskoodid, mis hoitakse mobiiltelefoni juures. Peale sõiduki läbiotsimist pargitakse Volkswagen Golf reg. nr XXX XXX Koidula piiripunkti sõidukite hoiuplatsile aadressil Võrumaa, Setomaa vald, Koidula küla.
3.4.3.Ekspertiisimäärus (kd 1, tl 71–73) ja ekspertiisiakt nr 25E-AN00650-01 (kd 1, tl 74-76) tõendavad, et 14.05.2025 kell 11.40 riikliku järelevalve raames sõiduautost Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis Gediminas Klimas, on avastatud aine kaaluga 1061,1 grammi, mille suhtes viidi läbi narkootilise aine ekspertiis. Eksperdiarvamuse kohaselt uuringute tulemusena selgus, et ekspertiisiks esitatud kollakas kristalliline aine massiga kokku 999,0 g sisaldab 76% alfa-pürrolidinovalerofenooni, aines sisaldub 759 g alfapürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP). Alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Selleks, et tuvastada, kas 14.05.2025 kell 11.40 riikliku järelevalve raames sõiduautost VW Golf registreerimismärgiga XXX XXX leitud narkootilise aine pakendil leidub DNA-d korraldati kriminaalasja kohtueelses menetluses DNA ekspertiis ning põhistamata ekspertiisiakti nr 25E-GE00478-01 kohaselt narkootilise aine pakendilt võetud DNA proovidest saadud DNA profiilid ei olnud seostavad Gediminas Klimase DNA-profiiliga (kd 1, tl 80-90).
3.4.4.Sõiduki Volkswagen Golf, reg. nr XXX XXX registreerimistunnistuse koopia ja kindlustuse ning ülevaatusega seonduv dokumentatsioon koos tõlgetega eesti keelest leedu keelde (kd 1, tl 63-70) tõendab, et sõiduk on registreeritud D.S nimele, kes on nimetatud sõiduki kasutamiseks kindlustusvõtjana sõlminud kohutusliku transpordivahendite liikluskindlustuse lepingu kindlustusandjaga AB „Lietuvos draudimas“ ajavahemikuks 09.03.2025 – 08.06.2025. Sõiduki Volkswagen Golf, reg. nr XXX XXX rendilepingust koos lisadega ja tõlkega (kd 1 tl 65-79) nähtub, et sõiduk on antud eelmärgitud rendilepingu alusel süüdistatava Gediminas Klimase kasutusse rendileandja UAB „Auto 14a“ poolt 33-päevaseks rendiperioodiks 28.04.2025 – 31.05.2025, mille eest on Gediminas Klimas rentnikuna kohustatud rendileandjale tasuma 495 eurot (lepingu p 7.3.).
3.4.5.19.05.2025.a. koostatud vaatlusprotokollist (kd 1, tl 91-92) nähtub, et vaatluse käigus vaadeldi automaatse numbrituvastussüsteemi (ANTS) päringu vastust ajavahemikus 01.01.2025 kuni 14.05.2025. Sõiduauto VW Golf, reg. nr XXX XXX liikumine Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ja tagasi. Vaatlusprotokoll tõendab, et Gediminas Klimase
kasutuses olev sõiduk registreerimismärgiga XXX XXX viibis Eesti Vabariigis järgmistel kuupäevadel: - 03.04.2025 kell 22:08:14 sisenemine Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, sisenemispunkt EE (LV1) Ikla; - 04.04.2025 kell 04:00:18 väljumine Eesti Vabariigist Läti Vabariiki; sisenemispunkt EE (LV1) Ikla; - 14.05.2025 kell 11:09:17 sisenemine Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, sisenemispunkt EE (LV12) Lilli.
3.4.6.Süüdistatav Gediminas Klimas võttis ristküsitlusel antud ütlustega omaks süüdistuse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses. Tema ütlustest nähtub, et ta vedas narkootikumid Läti Vabariigist Riia lähedal asuvast peidikust Eesti Vabariiki ja järgnevalt pidi ta toimetama narkootikumid Tallinna lähedal asuvasse peidikusse. Ettepaneku narkootilise aine veoks tegi temale isik nimega Sanja ehk Aleksander. G. Klimas nõustus Sanja eelnevalt kirjeldatud ettepanekuga üksnes seetõttu, et tekkis erakorraline vajadus teenida raha, millega aidata oma elukaaslasel läbida tasulise ravi protseduur. Narkootilise aine sai G. Klimas enda valdusesse 13.05.2025 Riia lähedalt, kui tema telefoni äppi tulid koordinaadid ning pilt aine asukoha kohta. Narkootiline aine oli kilekotis, mille G. Klimas peitis enda kasutuses oleva auto õhufiltrisse. Järgnevalt pidi G. Klimas viima selle aine Tallinna lähedale ning talle lubati aine vedamise eest tasuks 2000 eurot. Sanjaga suhtlemiseks omas Gediminas Klimas Sanja soovitusel kahte konspiratiivtelefoni. Üks neist telefonidest oli SAMSUNG, mille Sanja andis G. Klimasele Eestisse sõitmiseks, see toimus 2-3 nädalat enne G. Klimase kinnipidamist 14.05.2025 Eesti Vabariigis. Sellele telefonile pidi saadetama G. Klimasele sõnum ning sama telefoni kaudu pidi G. Klimas saatma koordinaadid, kui ta Eestis oli paki narkootilise ainega ära peitnud. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Gediminas Klimase kinnipidamisel 14.05.2025 leiti tema seljakotis olevast õlakotist mobiiltelefon mobiiltelefon Samsung Galaxi A05S. Sanja andis G. Klimasele juhise, võtta endale teinegi konspiratiivtelefon, mille kaudu oli G. Klimasel võimalik suhelda Sanjaga ning ühtlasi edastati selle telefoni kaudu G. Klimasele Läti Vabariigis asuva narkootilise aine peidiku asukoha koordinaadid. 13. mail 2025.a. läks Gediminas Klimas narkootilise aine peidukohta Läti Vabariigis Riia lähistel ja sai selle aine kätte. Enne Eestisse sõitu 1-2 päeva (s.o 12.05.2025 või 13.05.2025) toimus G. Klimasel telefonivestlus Sanjaga, kes andis G. Klimasele korralduse see konspiratiivtelefon ära visata ja G. Klimas viskaski selle telefoni minema.
3.5.Prokuratuur leiab, et G. Klimas on tegutsenud grupi liikmena – ta oli pidevas suhtluses Sanjaga, rentis sõiduki (n.ö valmistas ette), sai Sanjalt konkreetse juhise, kuidas liikuda Eestisse ja mida Eestis teha tuleb jne. Ei olnud juhuslikkust, kõik oli läbi räägitud ja kõik toimus kindla teoplaani alusel. Sellega on prokuratuuri väitel põhjendatud G. Klimasele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi s.o narkootilise aine suures koguses käitlemine grupi poolt. Süüdistatav ja tema kaitsja ei nõustunud Gediminas Klimasele esitatud süüdistusega, et süüdistatav on kuriteo toime pannud grupis tegutsedes, vaid teo pani toime üksinda ning sõidu ajal Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mingit tegevuse koordineerimist ei olnud ja G. Klimasel puudus kohustus lisaks narkootilise aine veole selle narkootilise ainega veel midagi ette võtta.
Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel on vaidlus, kas süüdistatavat tuleks käsitada isikuna, kes pani teo toime ise (KarS § 21 lg 1 järgi) või isikuna, kes pani teo toime kaastäideviimise vormis (KarS § 21 lg 2 järgi). Vastavalt KarS § 21 lg 1 on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmetes lahendites selgitanud, kuidas määratleda KarS § 21 lg 2 süüteo toimepanemist kaastäideviijate poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.03.2023.a. kohtuotsuses asjas nr 1-20-9591 p 18-22 on sedastatud, et kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et kooskõlastatus tähendab, et kaastäideviijad langetavad subjektiivses mõttes ühise teootsuse. Nad lepivad kokku rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses, st panevad süüteo toime teadlikult ja soovitult koos tegutsedes. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Ühine tegutsemine eeldab, et kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Iga kaastäideviija lisab tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Seejuures ei ole nõutav, et kaastäideviija realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. (RKKK 18.01.2005, 3-1-1-97-04, p-d 21.1-21.2). Kokkuvõtvalt tegutsevad isikud kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. (Vt nt RKKK 27.09.2005, 3-1-1-93-05, p 10; viidatud 3-1-1-97-04, p 21.2). Konkreetsetest asjaoludest johtuvalt on mõistagi võimalik, et narkootilise aine käitlemisahelas on nn kuller ning narkootikumide käitlemiseks juhtnööride andjad kaastäideviijad. Riigikohtu varasemas praktikas on kaastäideviimiseks loetud näiteks olukorda, kus kuritegeliku ühenduse juht korraldas ja organiseeris narkootilise aine käitlemist, mille raames asetas ta grupi liikmetele keelatud aine käitlemisega seotud konkreetseid ülesandeid, andes neile sh ka täpseid juhiseid narkootilise aine omandamise, vedamise, hoidmise, edasiandmise jne kohta. (RKKK 18.01.2010, 3-1-1-57-09, p-d 19.1-20). Lahendi nr 1-20-9591 p 21-22 on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et ainuüksi narkootikumide peidiku koordinaatide süüdistatavale teatavaks tegemisega ning talle antud juhisega, et narkootikumidele saab ja tuleb järele minna ei ole võimalik väita, et menetluses tuvastamata isik ja süüdistatav tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviimise tähenduses. Kas, kuidas ning millal narkootikumid peidikust ära tuua, oli täiel määral süüdistatava otsustada. Ka ei osalenud ta kooskõlastatud teoplaani alusel narkootilise aine soetamis- ega müümisprotsessis, tema ülesandeks oli pelgalt narkootilise aine transport ühest peidikust järgmisesse. Kohtute vastupidise seisukoha aktsepteerimisel kaoks sisuliselt piir (kaas)täideviimise ning teise isiku kuriteost osavõtu vahel. Riigikohtu praktikas on aga rõhutatud, et pelgalt teise isiku juhendamise tuvastamine narkootilise aine käitlemise juures ei anna veel alust jaatada kaastäideviimist (RKKK 06.11.2014, 3-1-1-64-14, p 13.2). Niisamuti ei tähenda nt nõuanne röövi vahetuks täideviimiseks ilma lisatingimusteta grupiviisilist kuritegu, vaid kaasaaitamist (RKKK 12.11.2007, 3-1-1-62-07, p 13).
3.6.Kohus märgib, et käsilolevas kriminaalasjas anti Gediminas Klimasele kriminaalmenetluses tuvastamata isiku – Sanja poolt mõned juhised narkootilise aine veo teostamiseks, nimelt soovitas Sanja Gediminas Klimasele narkootilise aine veoks Eestisse marsruudi ning selle aine Tallinna lähedal enda valitud asukohta peitmisel, pidi G. Klimas saatma tema telefoni saabuvale sõnumile koordinaadid ja pildi narkootilise aine asukoha kohta. Samas aga ei osalenud G. Klimas kooskõlastatud teoplaani alusel narkootilise aine soetamis- ega müümisprotsessis. Tema ülesandeks oli pelgalt narkootilise aine transport ühest peidikust järgmisesse. Seega, lähtudes Riigikohtu lahendi nr 1-20-9591 selgitustest puudub kohtu hinnangul alus käsitada Gediminas Klimast kaastäideviijana KarS § 184 lg 2 p 1 mõttes. Seega ei ole tõendamist leidnud Gediminas Klimasele esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, kui see on toime pandud grupi poolt.
3.7.Prokurör on kohtuvaidlustes väitnud, et Gediminas Klimas ei pidanud tegema vaid ühte tööotsa, vaid tema tegevus oli ilmselt laiem ja püsivam, kui selle menetluse käigus on kinnitust leidnud. Nimelt on telefoni kaudu edastatud sõnum kelleltki Vasiliilt, kes uurib 14.05.2025, millal ta tema juurde tuleb ning lisaks on G. Klimas suhelnud kasutajatega XXX ja XXX. 15.07.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavaks objektiks on Gediminas Klimase seljakotis olevast õlakotist leitud ja äravõetud mobiiltelefon Samsung Galaxy A05S, IMEI1: XXX, IMEI XXX. Telefonis on tuvastatud vestlus Vasiliilt 14. mai kell 13:53: Tervist, Mis kuupäeval sa tuled minu juurde? Samuti on toimunud vestlus isikutega gebbe häälkõned algus K, 19. märts – viimane N, 8. mai. Telefonis ikooni Galerii avamisel on üks video pikkusega 35 sekundit. Video kuupäev 12. mai 2025 20:52. Videolt näha pakendid ainega, pakendil kleebis GUEVARA LA MOUSSE 2025 (fotod nr 20-21). Kohtu hinnangul asjaolu, et Gediminas Klimas käis ka enne 14. maid 2025 ühel korral Eestis (s.o 03.-04.05.2025) ning telefoni Samsung vaatlusel tuvastatud sõnum kelleltki Vasiliilt ning suhtlus kasutajatega XXX ja XXX ei tõenda G. Klimase suhtlust nn. kuritegeliku grupi liikmetega. Süüdistatav oma ütlustes prokuröri väiteid ei kinnita. Ta on rääkinud, et väidetud isikud soovisid tõenäoliselt suhelda telefoni eelneva kasutajaga s.o Sanjaga. Kohus leiab, et viidatud tõend – asitõendi vaatlusprotokoll ei tõenda, et eelnevalt nimetatud isikute Vasilii, XXX ja XXX suhtlus on toimunud G. Klimasega või on nad temaga suhelda soovinud. Telefonis tuvastatavalt videolt pikkusega 35 sekundit ei nähtu, millise konkreetse ainega tegemist on, seega ei oma asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvad asjaolud tähtsust käsilolevas kriminaalasjas tõendamisele kuuluvate asjaolude tõendamisel. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohus ei saa väljuda süüdistuse piiridest ja ei saa sisustada süüdistust tegevustega, milliseid G. Klimasele süüdistusega etteheidetud ei ole, näiteks süüteo toimepanemisega seonduvaid muid toiminguid, nagu süüdistuses märgitud kuupäevast varem ühel korral Eestis käimist, samuti suhtlust isikutega Vasilii, XXX ja XXX.
3.8.Järgnevalt analüüsib kohus kohtumenetluse poolte vaidlust selle üle, kas Gediminas Klimast on põhjendatud käsitada isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. jaos sätestatud kuriteo ehk siis, kas Gediminas Klimas on narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses toime pandud korduvalt.
3.8.1.Süüdistatav Gediminas Klimase kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et teda on küll karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest Soome Vabariigis, aga ta ei teadnud, et ta vedas narkootikume.
Gediminas Klimase süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse teda selles, et tema isikuna, keda on karistatud Soome Vabariigis kohtuotsusega (Helsingi apellatsioonkohtu otsusega nr 16/2019/121334, otsus jõustus 14.05.2019) narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (Eesti Vabariigis karistatav vähemalt KarS § 184 lg 1 järgi) käitles taas Eesti Vabariigis suures koguses narkootilisi aineid. Prokurör leidis, et käsilolevas kriminaalasjas on teo korduvuse küsimuse lahendamisel võimalik arvesse võtta Gediminas Klimase varasemat karistust narkokuriteo eest Soomes võttes aluseks Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/675/ÜVJP, 24.07.2008 artikkel 1 p 1 ning artikkel 3 ning KarRS § 24 lg 1 sätteid. Kaitsja vaidles prokuröri seisukohale vastu. Kaitsja on leidnud nii kaitseaktis kui ka kohtuvaidluses, et KarS § 184 lg 2 p 2 õiguslik käsitlus Eesti Vabariigi õiguspraktikas on kaugenenud õigusemõistmise üldpõhimõtetest ja viinud meelevaldsete seaduse tõlgendusteni. Kaitsja leidis, et süüdistuses ei ole välja toodud, millisele seadusesättele või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normile süüdistaja korduvustunnuse esiletoomisel tugineb ning puudub isegi viide Karistusregistri seadusele. Kaitsja arvates on ebaõige ja õiguse üldisest mõttest mittetulenev Riigikohtu otsuses nr 1-23-7174 p 20 toodud seisukoht selles, et Karistusregistri seadust ja Euroopa Liidu Nõukogu 24.07.2008 raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP artikli 3 lõiget 1 tuleb kooskõlaliselt tõlgendada selliselt, et Eesti karistusseaduse kohaldamisel tuleb liikmesriikides tehtud süüdimõistva otsusega mõistetud karistuse kustumise hindamisel lähtuda KarS § 24 lg-s 1 sätestatud üldistest tähtaegadest ka KarS §-s 27 nimetamata välismaalase puhul. Samuti leiab kaitsja, et Riigikohtu käsitlus otsuses 1-23-7174 on vastuolus Põhiseaduse §-ga 23.
3.8.2.Kohus nõustub prokuröri seisukohaga lähtudes alljärgnevatest asjaoludest. Süüdistatav Gediminas Klimas on varem karistatud Soome Vabariigis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest Helsingi apellatsioonikohtu 14.05.2019 otsusega nr 19/121334 vangistusega 5 aastat 6 kuud. Eelmärgitud asjaolu on tõendatud Euroopa karistusregistrite infosüsteemi – ECRIS 15.05.2025 väljatrükiga (kd 1, tl 132-134), Helsingi apellatsioonikohtu 14.05.2019 otsusega nr 19/121334 (kd 2, tl 1-21) ja Helsingi 1. astme kohtuotsusega 25.04.2018 (kd 1, tl 135-215). Eelmärgitud kohtuotsustest nähtuvalt mõisteti Gediminas Klimas süüdi selles, et ta tõi 07.10.2017 ebaseaduslikult Soome Vabariiki 12060 grammi metamfetamiini, milles metamfetamiini sisaldus oli ligikaudu 37 protsenti ehk tegemist oli keskmisest suurema uimastisisaldusega. Narkootiline aine oli peidetud kümblustünni konstruktsiooni. Euroopa karistusregistrite infosüsteemi – ECRIS 15.05.2025 väljatrükiga on tõendatud, et Helsingi apellatsioonikohtu 14.05.2019 otsus nr 19/121334, millega Gediminas Klimast karistati vangistusega 5 aastat 6 kuud jõustus 14.09.2019. Tulenevalt Soome Vabariigis toimepandud kuriteo tehioludest on tegemist kuriteoga, milline Eesti Vabariigis oleks karistatav vähemalt KarS § 184 lg 1 järgi. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 järgi on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Käsilolevas kriminaalasjas süüdistatava teo korduvuse tuvastamisel tuleb karistusregistri seadust tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu 24. juuli 2008.a. raamotsusega nr 2008/675/ÜVJP. Viidatud raamotsuse artikkel 1 p 1 kohaselt on raamotsuse eesmärk kindlaks määrata tingimused, mille kohaselt võetakse liikmesriigis isiku vastu alustatud
kriminaalmenetluses arvesse sama isiku suhtes teises liikmesriigis muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Raamotsuse artikkel 3 lõige 1 näeb ette, et kõik liikmesriigid tagavad, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamist käsitlevatele kohaldatavatele õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses, nagu siseriikliku õiguse kohaselt võetakse arvesse siseriiklikult tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ning neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu siseriiklikult tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 04.02.2025.a. otsuses kohtuasjas nr 1-23-7174 p 20 selgitanud, et karistusregistri seadust ja Euroopa Liidu Nõukogu 24. juuli 2008.a. raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP artikli 3 lõiget 1 tuleb kooskõlaliselt tõlgendada selliselt, et Eesti karistusseaduse kohaldamisel tuleb liikmesriikides tehtud süüdimõistva otsusega mõistetud karistuse kustumise hindamisel lähtuda KarRS § 24 lg-s 1 sätestatud üldistest tähtaegadest ka KarRS §-s 27 nimetamata välismaalase puhul. KarRS §-s 27 sätestab välisriigi kohtus süüdi mõistetud isiku karistusandmete kustutamise m.h ka Eestis elamisluba v. elamisõigust omava välismaalase puhul ning Riigikohtu poolt ülalviidatud lahendis antud KarRS § 27 tõlgenduse kohaselt laieneb KarRS § 24 lg 1 kohaldamine ka neile välismaalastele, keda KarRS §-s 27 nimetatud ei ole s.t kõikide välismaalaste suhtes. Seega antud juhul on KarRS § 24 lg 1 kohaldatav ka Gediminas Klimase suhtes. KarRS § 24 lg 1 p 9 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi kui viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. Kuna Helsingi apellatsioonikohtu 14.05.2019 jõustunud kohtuotsusega nr 19/121334 on Gediminas Klimast narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest karistatud vangistusega 5 aastat 6 kuud, siis on põhjendatud arvesse võtta Soomes tehtud kohtuotsust korduvuse arvestamisel KarS § 184 lg 2 p 2 mõttes.
3.9.KarS §-s 184 lg 2 p 2 järgi sätestatud süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. jaos sätestatud kuriteo ehk siis isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo s.t eelmärgitud süüteo korduvalt. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Gediminas Klimasele inkrimineeritud kuritegu seisneb narkootilise aine Läti Vabariigis enda valdusesse võtmises ning selle aine Läti Vabariigist Eesti Vabariiki vedamises (e. sisseveos).
3.10.NPALS § 3l lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt
tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule (RKKKo nr 3-1-1-95-16 p 21). Keskmise isikuna ei saa sealjuures käsitleda esmatarvitajat ega pikaajalist narkosõltlast, vaid keskmine on teatud määral narkootikumidega puutumuses olev isik (RKKK nr 3-1-1-121-06). Ekspertiisiaktis nr 25E-AN00650-01 sisalduva eksperdiarvamusega on tõendatud, et Gediminas Klimas käitles süüdistuses kirjeldatud ajal narkootilist ainet alfapürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) 759 grammi. EKEI kohtuekspert-arst-toksikoloogi M.Ti koostatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annused (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annuste tabel - kd 1, tl 77-79) kohaselt narkootiline aine Alfa-pürrolidinovalerofenooni keskmine ühekordne kogus on 13 mg (0,013 g) ja keskmine kogus kümnele inimesele on 130 mg (0,13 g). Seega oli võimalik Gediminas Klimase poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogust arvestades tekitada joovet 58384 inimesele. Tegemist on seega väga ohtliku narkootilise ainega.
3.11.NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Gediminas Klimas käitles ainet NPALS § 3 lg 1 järgi eesmärgil, mis on seadusega lubatud. Seega KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud koosseisu definitsioonis ebaseaduslik käitlemine tähendab normatiivse koosseisutunnusena eelkõige narkootilise või psühhotroopse aine käitlemist õigustava loa puudumist (RKKK nr 3-1-1-72-13 p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Gediminas Klimas käitles narkootilist ainet ebaseaduslikult, kuna tal puudus sellist tegevust õigustav luba.
3.12.Seega on põhjendatud süüdistatava tegu kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kuna süüdistatavale Gediminas Klimasele esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses käitlemine grupi poolt tõendamist ei leidnud, siis on põhjendatud G. Klimas õigeks mõista narkootilise aine suures koguses käitlemises grupi poolt (KarS § 184 lg 2 p 1).
3.13.Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani Gediminas Klimas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Isik paneb viidatud sätte kohaselt teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatava poolt antud ütlused tõendavad tema teadlikkust, et ta võttis enda valdusesse narkootilise aine, peitis selle enda kasutuses olnud sõiduki mootoriruumi ning vedas narkootilise aine Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Süüdistatava tegevus näitab, et ta oli teadlik sellest, et ta teostab narkootilise aine vedu (s.o sissevedu) Eesti Vabariiki ning selliselt käitudes sai ta selgelt aru ka oma tegevuse olemusest ja ebaseaduslikkusest.
3.14.Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
4.Kohtu seisukoht karistuse osas.
4.1.KarS § 56 lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK nr 3-1-1-52-13, p 19, nr 3-1-1-63-14, p 15.2) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohus leidis, et Gediminas Klimas on toime pannud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 184 lg 2 p 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust.
4.2.Gediminas Klimase isikut iseloomustab negatiivselt asjaolu, et teda on varem korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest erinevates Euroopa Liidu riikides, mida tõendavad Euroopa karistusregistrite infosüsteemi – ECRIS andmed (kd 1, tl 122-131). Lisaks Soome Vabariigis kohaldatud vangistusele narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest on G. Klimast viimati karistatud Austria Vabariigi kohtu - Landesgericht Salzburg poolt 27.10.2022.a. kohtuotsusega (jõustus 20.04.2023) raskendavatel asjaoludel toimepandud varguse eest 2-aastase vangistusega. Karistusregistri registriteate kohaselt ei oma Gediminas Klimas karistatust Eesti Vabariigis toimepandud süütegude eest (kd 1, tl 121). Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse nr 1-17-10162 p-s 41 selgitanud, et kuivõrd KarS § 184 kaitsvaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü suurust kõigepealt rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub eelkõige ohustatud isikute arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest. Kõiki neid süü suurust mõjutavaid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. 30.03.2023.a. otsuse nr 1-20-9591 p-s 24 on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et kui isik üksnes vedas narkootilist ainet ega turustanud seda ja tema tegevus oli lühiajaline, siis võib hinnata isiku rolli narkootilise aine terviklikus käitumisahelas pigem tagasihoidlikuks. Käsilolevas kriminaalasjas kohus leiab, et süüdistatava Gediminas Klimase süüd suurendava asjaoluna tuleb arvestada, et süüdistatav käitles märkimisväärselt suures koguses väga ohtlikku narkootilist ainet, kokku 759 grammi alfapürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP-d), millega on võimalik joovet tekitada 58384 inimesele. Samas aga vähendab Gediminas Klimase süüd asjaolu, et tema roll narkootilise aine terviklikus käitumisahelas ei olnud väga suur, kuna ta teostas üksnes narkootilise aine vedu Eesti Vabariiki, samas ta ei tegelenud narkootilise aine turustamisega. Süüd vähendab seegi, et tema tegevus oli lühiajaline 12.-13. maist kuni 14. maini 2025. Eeltoodud asjaoludest kogumis lähtudes on Gediminas Klimase süü suurus kohtu hinnangul keskmine.
4.3.Kaitsja taotles karistustust kergendavate asjaoludena arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 ja p 4 asjaolusid: puhtsüdamliku kahetsust, süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ja süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul.
4.3.1.KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Kohus tuvastas Gediminas Klimase käitumises karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse, kuna süüdistatav võttis talle omistatava süüteo omaks, kahetses seda siiralt ning väljendas kahetsust kohtuistungil antud ütlustes.
4.3.2.KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süüteo avastamisele aktiivne kaasaitamine.
Kaasaaitamine peab olema aktiivne, s.t ei piisa sellest, et isik ei tee asjaolude väljaselgitamiseks takistusi. Samas aga ei tähenda eeltoodu, et aktiivne kaasaaitamine eeldaks alati isiku poolt enda süü täielikku tunnistamist. Kuid aktiivse kaasaaitamisega ei ole kindlasti tegemist olukorras, kus isik annab ütlusi vaid osas, mis on selleks hetkeks teiste tõenditega kinnitust leidnud. Aktiivne kaasaaitamine peab aitama menetlejal uurimist edasi viia (vt. RKKK nr 1-17-10162, p 26). Käsilolevas kriminaalasjas andis Gediminas Klimas vabatahtlikult menetlejale välja tema kinnipidamisel leitud mobiiltelefonide avamiskoodid, millega süüdistatav aitas menetlejal uurimist edasi viia. Eelmärgitud asjaolu on põhjendatud hinnata karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.
4.3.3.KarS § 57 lg 1 p 4 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul. Gediminas Klimas on andnud ütlusi, et tema poolt narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise tingis asjaolu, et tema xxxxxxx (xxxxxxxxxx .S.S ) diagnoositi haigus – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxja selleks, et pöörduda tasulise arsti juurde oli vajalik esimese maksena tasuda 1500 eurot, mida Gediminas Klimasel ei olnud ning kelleltki laenata ka ei olnud võimalik. Kaitsja on esitanud kohtuistungil Gediminas Klimase xxxxxxxx S.S tervislikku seisundit tõendavad dokumendid: meditsiiniline tõend 24.07.2025, ambulatoorse visiidi kirjeldus, millest nähtub S. S diagnoos 24.04.2025 seisuga – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (kd 2, tl 69-77). S.S on andnud kirjaliku nõusoleku oma terviseandmete avaldamiseks Gediminas Klimase kriminaalasja menetlemisel Tartu Maakohtus (kd 1 tl 34-34p, kd 2, tl 78-83). Kaitsja palus esitatud andmeid arvesse võtta KarS § 57 lg 1 p 4 järgi karistust kergendava asjaolu kohaldamisel s.o süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul. Õigusalases kirjanduses käsitatakse süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul majanduslikest, perekondlikest, isikust endast tulenevatest põhjustest (nt haigus) vm asjaoludest tingitud olukorda või seisundit, mis mõjutas isikut süütegu toime panema (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, 5. vlj., lk 229, komm. 5). Kohus leiab, et antud juhul puuduvad asjaolud, mis annaksid alust käsitada G. Klimase süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul. Iseenesest on tõendamist leidnud, et mõni aeg enne süüteo toimepanemist diagnoositi süüdistatava xxxxxxxx raske haigus, kuid kohtu hinnangul esinevad antud juhul asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik süüdistatava väidet arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes. Kõnealusel juhul on süüdistatava poolt tõendamata, et tema xxxxxxxxx poolt soovitud ravi toimub Leedu Vabariigis üksnes tasulises vormis. Lisaks eeltoodule on süüdistatav rääkinud, et ta on kutsekoolis omandanud puidutöölise eriala ning ta tegeles mööbli kokkupanekuga, uste paigaldamisega, akna laudade valmistamisega ning põranda soojustamisega ning ta teenis kuus keskmiselt 1300 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtub seegi, et sissetulekut töisest tegevusest omas ka süüdistatava xxxxxxxx S. S, kes töötas xxxxxxxx ja tema teenis 800 eurot kuus. G. Klimase ütlustest tuleneb, et S. S esimene raviprotseduur maksab 1500 eurot. Seega oli võimalik G. Klimasel ja tema xxxxxxxx ravi eest tasuda oma töiste sissetulekute arvel.
4.4.KarS § 58 sätestab karistust raskendavad asjaolud ning KarS § 58 p 1 kohaselt on karistust raskendavaks asjaoluks omakasu või muu madal motiiv. Omakasu all mõistetakse milleski või millegi kaudu saadavat majandusliku tulu, ainelist kasu raha, asja, vara, varalisest kohustusest vabanemise vms näol (RKKK nr 1-18-2232, p 61). Karistust raskendava asjaoluna tuvastas kohus süüteo toimepanemise omakasu motiivil KarS § 58 p 1 järgi. Süüdistatava G. Klimase ütlustest tuleneb, et narkootilise aine veo eest Läti Vabariigist Eesti Vabariiki lubati talle tasuda 2000 eurot. Seega pani süüdistatav teo toime omakasu motiivil.
4.5.KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 184 lg 2 p 2 sanktsioon näeb ette üksnes vangistuse.
4.6.Arvestades Gediminas Kimase süü suurust ja karistust kergendavaid asjaolusid (KarS § 57 lg 1 p 3) ning karistust raskendavat asjaolu (KarS § 58 p 1) kogumis on põhjendatud Gediminas Klimast karistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega, mis jääb mõne võrra alla sanktsiooni keskmist määra s.o vangistusega 8 aastat 6 kuud.
4.7.Isiku kahtlustavana kinnipidamise protokoll (kd 2, tl 29-31) tõendab, et Gediminas Klimas on kahtlustatavana kinni peetud 14.05.2025 ning Gediminas Klimas on vahistatud Tartu Maakohtu 16.05.2025.a. määrusega ning tõkendina vahistamist kohaldatakse süüdistatava suhtes alates tema kinnipidamisest (kd 2, tl 44-56). Käsilolevas kriminaalasjas Gediminas Klimasele karistuse kohaldamisel on põhjendatud KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda Gediminas Klimase vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamine 14.05.2025.a. Gediminas Klimasele mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks on põhjendatud kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja see kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.
4.8.Puutuvalt prokuröri poolt taotletavat lisakaristust märgib kohus järgnevat. Mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega võib kohus KarS § 54 lg-st 3 tulenevalt Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidu keeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Süüdistatav Gediminas Klimas on Leedu Vabariigi kodanik ehk siis Euroopa Liitu kuuluva riigi kodanik. Seega peab väljasaatmiseks ja sissesõidukeelu rakendamiseks temast lähtuma oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule. Ohtu avalikule korrale käsitleb korrakaitseseaduse (KorS) § 5, mille lõike 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Riigikohtu halduskolleegium on 27.02.2014.a. kohtuotsuse nr 3-3-1-1-14 p 17 selgitanud, et kui isik on kuriteo toime pannud ja seda kinnitab süüdimõistev kohtuotsus, siis on kolleegiumi hinnangul üheks avalikule korrale ja seeläbi riigi julgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks juba eeldatult kuriteo toimepanemise fakt. Seega eeltoodust lähtuvalt kohus märgib, et Euroopa Liidu kodaniku poolt Eesti Vabariigis kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud võivad anda alust järeldada sellest isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel ning isiku varasem käitumine võib anda piisava aluse
põhjendatud arvamuseks, et isik jääb ka tulevikus ohtlikuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-103-06 p 15 sedastanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks narkokuriteod. Väljasaatmine tugineb rahvusvahelisele õigusele. Euroopa inimõiguste konventsiooni 4. lisa-protokolli järgi võib riik piirata igaühe õigust riigi territooriumil vabalt liikuda ja elukohta valida, kui seda on vaja riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või avaliku korra huvides või kuriteo ärahoidmiseks ning tervise, kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks (art 2 p 3). Kuna Gediminas Klimas on toimepannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise s.o rahvatervise vastase süüteo toimetas Eesti Vabariiki märkimisväärselt suure koguse väga ohtlikku narkootilist ainet, siis on temast lähtuv oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule suur ning tulenevalt sellest, et tegemist on korduvalt toimepandud narkokuriteoga esineb suur risk, et isik võib tulevikus jätkata Eesti Vabariigis narkokuritegude toimepanemisega, seega on põhjendatud tema suhtes KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKK, nr 3-1-1-18-17, p 13). Mõistes süüdistatavale lisakaristuseks väljasaatmise koos sissesõidukeeluga, tuleb arvestada, et põhi- ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada süüdistatava süü suurust (RKKK, nr 1-17-9941, p 16). Seega, antud juhul nii nagu põhikaristust kohaldades, tuleb Gediminas Klimasele ka lisakaristuse kohaldamisel lähtuda tema süü suurusest, mis kuriteo asjaolusid arvestades on keskmine, samas esineb karistust kergendavate asjaoludena puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine KarS § 57 lg 1 p 3 järgi ning karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemine omakasu motiivil KarS § 58 p 1 järgi, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks Gediminas Klimase suhtes kohaldada maksimaalset seaduses toodud sissesõidukeelu tähtaega, vaid kohaldada Gediminas Klimasele Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga, mille tähtaeg on 4 aastat 6 kuud. KarS § 55 lg 2 alusel arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega Gediminas Klimase väljasaatmisest.
5.Konfiskeerimine ja asitõendid.
5.1.KarS § 83 lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS §-st 84 tuleneb, et juhul kui kuriteo toimepanemise vahend võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Antud kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav Gediminas Klimas rentis sõiduki XXX XXX 28.aprillil 2055 33-ks päevaks. Rendilepingu p 7.3 nähtub, et ta süüdistatav pidi sõiduki rentimise eest tasuma 495 eurot. Eelmärgitud summat on
põhjendatud käsitada süüteo toimepanemise vahendina, mis on ära tarvitatud ning mille äravõtmine ei ole võimalik. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud 495 eurot kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeerida ja süüdistatavalt välja mõista riigi tuludesse KarS § 83 lg 2 alusel ja KarS § 84 alusel.
5.2.KarS § 191 kohaselt kohus konfiskeerib süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Vastavalt KarS § 83 lg 4 vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud konfiskeerida ja hävitada kuriteo vahetuks objektiks olev narkootiline aine, mis on narkootilise aine ekspertiisist üle jäänud ja on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis.
5.3.KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud konfiskeerida mobiiltelefon Samsung Galaxy A05S (pakendatud turvakotti nr G720678) ja ekspertiisidest tagastatud pakendid, mis asuvad MTA uurimisosakonna Lõuna talituses, Sõpruse pst 4a, Tartu.
5.4.KarS § 83 lg 1 on põhjendatud konfiskeerida ja hävitada mobiiltelefonist Apple iPhone kopeeritud andmed (koopiafaili suurus 10,12 GB, 30,8 MB ning 49,4 GB) ning mobiiltelefonist Samsung kopeeritud andmed (koopiafaili suurus 47,3 MB), mis asuvad MTA uurimisosakonna Lõuna talituses, Sõpruse pst 4a, Tartu.
5.5.Kuna mobiiltelefoni iPhone 12 s/n XXX (pakendatud turvakotti nr G720679) ei kasutatud kuriteo toimepanemiseks, on põhjendatud see tagastada kohtuotsuse jõustumisel Gediminas Klimasele.
6.Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas.
6.1.Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja riigi õigusabi tasu. Tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, mis moodustab 2215 eurot.
6.2.KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud moodustavad kokku 1814 eurot, s.h: 1) narkootilise aine ekspertiisi kulu 134,00 eurot (kd 1, tl 75); 2) DNA-ekspertiisi kulu 1680 eurot (kd 1, tl 89).
6.3.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Gediminas Klimase kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele vastavalt kaitsja taotlustele riigiõigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrustele: 242,44 eurot ja 204,96 eurot s.o kokku 447,40 eurot (kd 2, tl 58-67).
6.4.KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud. Müügiarve nr 250520 29.05.2025 tõendab, et menetlejal on tekkinud sõiduki VW Golf reg nr XXX XXX transportimisega seotud kulud summas 480,68 eurot. Lähtudes KrMS § 181 lg 1 jätab kohus süüdistatava osalise õigeksmõistmise tõttu riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 2215 eurost 715 eurot, ekspertiisikuludest 1814 eurost 614 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 447,40 eurost 147,40 eurot ja sõiduki VW Golf reg nr XXX XXX transportimisega seotud kuludest 480,68 eurost 180,68 eurot. Seega on põhjendatud KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Gediminas Klimaselt menetluskuluna riigi kasuks välja: sundraha 1500 eurot, ekspertiisikulud 1200 eurot, riigi õigusabi tasu 300 eurot ja sõiduki VW Golf reg nr XXX XXX transportimisega seotud kulud 300 eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud 3300 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 275 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.Kohtuotsuse avalikustamise osas Kohtuistungil uuriti kaitsja taotlusel süüdistatava elukaaslase S.S tervislikku seisundit tõendavaid tõendeid. Eeltoodu tõttu kuulutas kohus 18.12.2025.a. määrusega kohtuistungi osaliselt kinniseks. Lähtudes eeltoodust ning KrMS § 4081 lg 2, 3 on põhjendatud jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetu xxxxxxxx S.S isikuandmeid, m.h ka tema terviseandmeid. Kohtulahendis ei avalikustata süüdimõistetu elukohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Epp Kongas Rahvakohtunik
Taimo Tugi Rahvakohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.