Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Marina Ninaste
Kohtuasi ja menetlusliik
Gediminas Klimase süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi üldmenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2026 otsus
Apellant
Gediminas Klimase kaitsja Toomas Alp
Süüdistatav
Gediminas Klimas. Isikukood: 38102180932; Leedu Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; töötab FIE-na; viimati karistatud Austria Vabariigis ja Soome Vabariigis; tõkend: viibib vahi all alates 14. maist 2025
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari Kartau
Kaitsja
Toomas Alp
Menetluse vorm
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2026 otsus osas, millega Gediminas Klimast karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 8 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Gediminas Klimasele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 6 aastat vangistust.
3.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks 14. mai 2025.
5.Rahuldada apellatsioon osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus
1.Gediminas Klimas anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Süüdistuse kohaselt võttis ta tuvastamata inimese korraldusel 12.–13. mail 2025 Lätis enda valdusesse 999 g ainet, mis sisaldas 759 g alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) – ta peitis aine sõiduauto mootoriruumi ning tõi selle Eestisse. G. Klimas peeti sellega 14. mail 2025 kell 11.40 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia tee 60. kilomeetril kinni. G. Klimasel oli teo toimepanemise ajal kehtiv välisriigi karistus, mis vastab KarS § 184 lg 1 koosseisule: ta on süüdi tunnistatud Helsingi apellatsioonikohtu 14. mai 2019 otsusega nr 19/121334. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2026 otsusega mõisteti G. Klimas KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks. Samal ajal tunnistati ta süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 14. mai 2025. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati Leedu kodanikule G. Klimasele lisakaristusena väljasaatmist koos 4 aasta ja 6 kuu pikkuse sissesõidukeeluga. Kohtuotsuse põhjendused olid lühidalt järgmised.
3.Vaidlust ei ole selles, et G. Klimas omandas Lätis 999 g ainet, mis sisaldas 759 g alfaPVPd. Süüdistatav peitis selle sõiduauto mootoriruumi ning toimetas Eestisse, kus ta kinni peeti. Käideldud narkootikumiga saanuks joobe tekitada 58 384 inimesele. G. Klimase tegevus oli ebaseaduslik. Ehkki G. Klimase sõnul vedas ta narkootikume tuvastamata isiku juhiste järgi, ei osalenud ta selle soetamis- ega müümisprotsessis. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et G. Klimas võinuks tegutseda grupis. Seetõttu tuleb ta KarS § 184 lg 2 p 1 (narkootikumide käitlemine grupis) järgi õigeks mõista.
4.G. Klimas on Helsingi apellatsioonikohtu 14. mai 2019 otsusega süüdi tunnistatud suures koguses ebaseadusliku narkootikumide käitlemises: ta vedas 7. oktoobril 2017 välismaalt Soomesse metamfetamiini sisaldavat ainet. Niisugune tegu vastab Eestis vähemasti KarS § 184 lg-le 1. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ning kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Riigikohtu praktika järgi tuleb KarRS-i korduvuse tuvastamisel tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu 24. juuli 2008 raamotsusega 2008/675/ÜVJP viisil, et liikmesriigis tehtud süüdimõistva otsuse alusel mõistetud karistuse kustumise hindamisel kohaldatakse KarRS § 24 lg-s 1 sätestatud üldisi tähtaegu nendegi välismaalaste suhtes, keda KarRS § 27 otsesõnu ei nimeta. See tähendab, et KarRS § 24 lg 1 laieneb ka G. Klimasele. KarRS § 24 lg 1 p 9 järgi kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui 5- kuni 20-aastase vangistuse kandmisest on möödunud 10 aastat. Võttes arvesse, et G. Klimast karistati Soomes 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, saab seda karistust praegu korduvuse tuvastamisel arvesse võtta.
5.G. Klimas käitles narkootikume tahtlikult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
6.KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks süü. KarS § 184 lg 2 näeb ette 3- kuni 15aastase vangistuse. G. Klimast on varem eriliigiliste kuritegude eest karistatud. G. Klimas käitles väga suures koguses ohtlikku narkootikumi. Sellegipoolest ei olnud tema roll aine käitlemisahelas kuigivõrd suur, sest ta ei turustanud seda. Samuti ei kestnud tema tegevus
pikka aega. Karistust kergendavateks asjaoludeks saab lugeda puhtsüdamliku kahetsuse ja menetlusele aktiivse kaasaaitamise. Puuduvad asjaolud, millele toetudes saaks öelda, et G. Klimas oleks kuriteo sooritanud raske isikliku olukorra mõjul. KarS § 58 p 1 järgse karistust raskendava asjaoluna tuleb arvestada tõika, et G. Klimas taotles narkootikumi veoga majanduslikku kasu. Neil kaalutlustel tuleb G. Klimast karistada 8 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuna G. Klimas toimetas Eestisse märkimisväärse koguse ohtlikku narkootilist ainet, tingib temast lähtuv oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule vajaduse kohaldada lisakaristusena riigist väljasaatmist. Apellatsioonimenetlus
7.G. Klimase kaitsja Toomas Alp esitas Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2026 otsuse peale apellatsiooni, taotledes vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist osas, millega süüdistatav KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistati. Apellatsioonis välja käidud argumendid on kokkuvõetult sellised.
8.Riigikohus on kujundanud seisukoha KarRSi ja raamotsuse nr 2008/675ÜVJP art 3 lg-t 1 kooskõlalise tõlgendamise kohta oma volitusi ületades – kohus ei saa tegeleda õigusloomega. Seetõttu poleks maakohus tohtinud sellele toetuda. Liiati on esimese astme kohus tuginenud G. Klimasele Soomes mõistetud vangistuse pikkusele, ehkki KarRS § 24 järgi tuleb lähtuda kantud karistusajast. Pole teada, millal ja millisel alusel G. Klimas vanglast vabanes. Seega tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi.
9.Narkootikumidega seotud kuritegusid pannakse üldjuhul toime majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Seetõttu ei tohiks omakasu ajendit koosseisuvälise karistust raskendava asjaoluna arvesse võtta. Pealegi pidi G. Klimas teenima tulu üksnes veoteenuse osutamise eest, mida ei saa käsitada KarS § 184 lg 1 pärase teo puhul omakasu ajendina. Nõustuda ei saa väitega, nagu poleks süüdistatava elukaaslase rasket haigust võimalik arvesse võtta KarS § 57 lg 1 p 4 järgse karistust kergendava asjaoluna. Ehkki kogu G. Klimase sissetulek ei kulu tema elukaaslase raviks, tuleb tal toetada lapsi. Mõistetud karistus ei ole kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas.
10.Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus 2008/675/ÜVJP on vaid deklaratiivne, mistõttu peab selle rakendamine toimuma riigisisese õiguse kaudu. KarRS § 27 reguleerib välisriigi kohtuotsuste kandmist karistusregistrisse üksnes Eesti kodanike, Eestis elamisloa või õigusega välismaalaste ning Eesti juriidiliste isikute puhul: välismaalast, kellel puudub seos Eestiga, ei ole selles paragrahvis nimetatud. Riigikohus on oma pädevust ületanud, laiendades KarRS § 27 kohaldamisala isikutele, keda seadus ei hõlma. Selliselt toimimine ei ole enam seaduse tõlgendamine, vaid selle muutmine. Kui Eesti õiguses puudub vastav norm, tuleb see kehtestada Riigikogul, mitte kohtul. Tõlgendus, justkui hõlmaks KarRS § 27 ka välisriigi kodanikke, on vastuolus põhiseaduse §-dega 11, 23, 59 ja 146. Seetõttu tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tunnistada KarRS § 27 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei reguleeri välismaal süüdi tunnistatud välisriigi kodanike karistusandmetega seonduvat.
11.Prokuratuur peab apellatsiooni põhjendamatuks ja palub vaidlustatud kohtuotsuse muutmata jätta. Arvestades G. Klimase varasemat elukäiku, käideldud narkootilist ainet ja selle kogust, samuti süüdistatava suhtumist õiguskorda, ei saa mõistetud karistust pidada ülemäära karmiks.
Ringkonnakohtu seisukoht
12.Faktiliste asjaolude tuvastamist puudutavas osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Esimese astme kohus on tõenditele toetudes nõuetekohasel viisil ära näidanud, et G. Klimas hankis teise inimese korraldusel Lätist 999 g ainesegu, milles oli 759 g alfaPVPd, ning tõi selle Eestisse. Peamine vaidlus puudutab seda, kas G. Klimast on varem narkokuriteo eest karistatud ning kas tema tegu oli õigesti kvalifitseeritud korduvana.
13.Hoolimata apellatsioonis väljendatud kriitikast peab kolleegium välisriigi karistusele toetumist põhjendatuks. Niisiis lähtus maakohus korduvuse tuvastamisel õigustatult Helsingi apellatsioonikohtu 14. mai 2019 otsusest, millega tunnistati G. Klimas süüdi väga suures koguses narkootilise aine käitlemises. Viidatud otsusest ilmneb, et G. Klimas vedas 7. oktoobril 2017 – kümblustünni konstruktsiooni peidetuna – Soome Vabariiki 12 060 g ainet, mis sisaldas ligikaudu 37% metamfetamiini. Pidades silmas seda, et metamfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja, on tegemist narkootikumiga, mille käitlemine on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi Eestiski (üldreeglina) keelatud. Võttes arvesse käideldud ainekoguse mastaapi, on ilmne, et sellega saanuks joobe tekitada vähemasti 10 inimesele. Järelikult on G. Klimas sooritanud Soomes teo, mis oleks Eestiski käsitatav narkootikumidega seotud süüteona – nt KarS § 184 lg 1 järgi.
14.Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP artikli 3 lõike 1 järgi peab Euroopa Liidu liikmesriikide otsustel olema samaväärne õiguslik toime võrreldes riigisiseste varasemate süüdimõistvate otsustega. Teisisõnu kohustab raamotsus Euroopa Liidu liikmesriike arvestama kriminaalmenetluses teiste liikmesriikide otsustega, mis on saadud kas vastastikuse õigusabi korras või karistusregistri andmete vahetamise kaudu. Kuigi raamotsus ise pole otsekohalduv – ning selle ülevõtmine eeldab seadusandja tegevust – lasub kohtutel tulenevalt põhiseaduse täiendamise seaduse §-st 2 kohustus Eesti õigust raamotsusega (s.o Euroopa Liidu õigusega) kooskõlaliselt tõlgendada (Laffranque jt – Eesti Vabariigi Põhiseadus. 5. trükk, põhiseaduse täiendamise seadus § 2, komm 80). Seetõttu leidiski Riigikohus, et karistusregistri seadust ja raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP artikli 3 lõiget 1 tuleb kooskõlaliselt tõlgendada selliselt, et Eesti karistusseaduse kohaldamisel tuleb liikmesriikides tehtud süüdimõistva otsusega mõistetud karistuse kustumise hindamisel lähtuda KarRS § 24 lg-s 1 sätestatud üldistest tähtaegadest ka KarRS §-s 27 nimetamata välismaalaste puhul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-23-7174/66, p 20). Selliselt talitades pole kassatsioonikohus loonud uut õigusnormi, vaid tõlgendanud KarRS § 27 lg-t 1 viisil, mis tagab selle kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Liiati ei piira KarRS § 27 lg 1 kellegi põhiõigusi, vaid reguleerib peaasjalikult n-ö tehnilist laadi registripidamise korraldamist, pannes paika välisriigi karistuse kustutamise Eesti karistusregistrist. Neil asjaoludel osutub ainetuks kaitsja kriitika, justkui valitseks KarRS § 27 lg-s 1 põhiseadusvastane lünk.
15.Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) 15. mai 2025 väljatrükilt ilmneb, et Helsingi apellatsioonikohtu 14. mai 2019 otsus jõustus samal päeval (kd 1, tl 128). Küll aga puuduvad konkreetsed viited, millal G. Klimase karistusaeg lõppes. Ehkki süüdistatava sõnul vabanes ta Soome vanglast juba 2020. aastal (kd 2, tl 84 pd) ning seda kinnitab kaudselt ka registri väljatrükk (kd 1, tl 129), pole võimalik veenduda, millisel alusel toimus tema vabanemine ning kas ta jätkas mingil viisil – näiteks kriminaalhooldusele allutatuna – karistuse kandmist vabaduses. KrMS § 7 lg 3 järgi tuleb asjakohaste andmete puudumise tõttu
lähtuda G. Klimase jaoks soodsaimast variandist: lugeda tema vangistus lõppenuks 2020. aastast.
16.Pidades silmas seda, et G. Klimast karistati Soomes enam kui 5-aastase vangistusega, kustub tema karistus KarRS § 24 lg 1 p 9 järgi alles 10 aasta möödumisel. Nagu ülal märgitud, tuleb kustumistähtaega hakata arvestama alates 2020. aastast, mis tähendab, et kõnesolevat karistust ei kantaks Eesti õiguse järgi arhiivi enne 2030. aastat. Seetõttu pole tarvis prokuratuurile karistuse kandmise lõpptähtaega kinnitava dokumendi esitamata jätmist ette heita. Juhul, kui G. Klimas või tema kaitsja väidaksid, et süüdistatav on Soomes karistuse kandmiselt mõnel menetluslikul alusel oluliselt varem vanglast vabanenud, oleks tegemist aktiivse kaitseväitega, mis tooks kaasa ümberpööratud tõendamiskoormise: niisuguse väite kinnitamiseks tuleks neil esitada täiendavaid tõendeid või anda vähemasti menetlejale võimalus enda väidete paikapidavuse kontrollimiseks (vt aktiivsete kaitseväidete tõendamise kohta nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 3-1-1-58-16, p 41). Midagi sellist G. Klimas teinud ei ole ning ka kaitsja arutluskäik põhineb peaasjalikult vaid abstraktsetel hüpoteetilistel võimalustel. Olgu öeldud, et karistusele toetumist ei vääraks selle võimalik kustumine välisriigis: juhul, kui välismaalase varasem karistus on süüdimõistva otsuse teinud liikmesriigi seaduse kohaselt kustunud, kuid KarRS § 24 lg 1 alusel kehtiv, saab seda varasemat karistust arvestada kuriteo korduvana kvalifitseerimisel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-23-7174/66, p 20).
17.Järelikult talitas maakohus õigesti, kui tunnistas G. Klimase süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.
18.Siiski on esimese astme kohus formaalses mõttes eksinud, kui mõistis G. Klimase KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks. Ringkonnakohus meenutab, et kellegi saab õigeks mõista vaid mingis konkreetses teos, mitte selle teo mõnes asjaolus: KrMS § 306 lg 1 p-de 1–3 mõttes on teona käsitatav süüdistatava faktiline tegevus või tegevusetus, mitte teo kvalifikatsioonis väljenduv karistusõiguslik hinnang sellisele käitumisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-20-470/34, p-d 23-24). Lugedes G. Klimase süü tõendatuks küll korduvas narkootikumide käitlemises, ent mitte grupiviisilises tegevuses, pidanuks maakohus piirduma üksnes G. Klimase KarS § 184 lg 1 p 2 järgi süüdi tunnistamisega. See vajakajäämine ei tingi aga maakohtu otsuse muutmist. Kõnealust asjaolu vaidlustatud ei ole ja KrMS § 331 lg-st 3 tulenevalt saaks ringkonnakohus omal algatusel maakohtu otsuse tühistada vaid sellise materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise osas, millega süüdistatava olukorda raskendati. G. Klimase õigeksmõistmisega tema olukorda ei raskendatud.
19.Küll aga tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 4 alusel tühistada G. Klimasele mõistetud 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.
20.Maakohus leidis õigesti, et KarS § 58 p 1 järgse raskendava asjaoluna saab käsitada omakasu ajendit: G. Klimas on möönnud, et nõustus raha saamiseks narkootikume vedama (kd 2, tl 86 pd). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et omakasu motiivi saab KarS § 184 lg 2 pärase teo puhul karistust raskendava asjaoluna arvesse võtta, kuna see ei ole kõnesoleva paragrahvi koosseisuline tunnus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-185815/389, p 50). Ilmselt on õige see, et üldjuhul pannakse narkootikumidega seotud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samas ei ole see alati nii. Kohtupraktikas pole ülearu harvad ka olukorrad, kus narkootikumide käitlemine on osaks kellegi elustiilist (nt pidude tarbeks narkootikumi hankimine) või seondub
sõltuvusprobleemiga (nt on tarvitaja tolerants narkootikumidest sedavõrd kõrge, et vaevu „mõni üksik“ enda tarbeks mõeldud tarvitamiskogus täidab suure koguse lävendi) ega kätke endas kasu saamise soovi.
21.Ringkonnakohut ei veena ka väited, justkui soovinuks G. Klimas narkootikumi käitlemisega teenida tulu vaid selleks, et rahastada elukaaslase ravi. Teoreetiliselt võiks selle väite siduda isegi KarS §-ga 29 (hädaseisund): G. Klimas oli oma elukaaslase tervise parandamiseks (või isegi tema elu päästmiseks?) n-ö sunnitud toime panema kuriteo. KarS § 29 siiski ei kohaldu. Isegi kui G. Klimase ütlused tema elukaaslasel diagnoositud raske haiguse ravivajaduse kohta paika peavad, pidanuks ta sellega seonduvaid protseduure rahastama legaalsete sissetulekute arvelt – isegi olukorras, kus ta pidas üleval oma lapsi. Lisaks ei ole menetletava kuriteo puhul tegemist ühekordse eksimusega. G. Klimas on ennegi kuritegusid sooritanud. Soomes aset leidnule juba viidati. Ka on G. Klimast 2022. aastal karistatud Austrias raskendavatel asjaoludel toime pandud varguse eest. Niisiis saab öelda, et kriminaalsel teel sissetuleku teenimine on kujunenud osaks tema elustiilist. Lisaks viitas maakohus õigesti sellele, et väidetav ravi ei maksa ülearu palju ning G. Klimase elukaaslane käib tööl ja teenib nii raha. Seetõttu ei ole alust leida ka seda, et G. Klimase elukaaslase haigus on käsitatav KarS § 57 lg 1 p 4 järgse karistust kergendava asjaoluna.
22.Sellele vaatamata jättis esimese astme kohus G. Klimase teosüüd hinnates tähelepanuta, et KarS § 184 lg 2 hõlmab endas väga erineva ebaõigussisuga tegusid. Olgugi et G. Klimas käitles väga suures koguses võrdlemisi ohtlikku narkootikumi, vähendab tema tegevuse ebaõigust tõsiasi, et see seisnes üksnes aine transportimises ühest kohast teise, kestis lühikest aega ning jäi sisulises mõttes tagajärjetuks: Lätist toodud narkootikum ei jõudnud kunagi ringlusesse. Silmas tuleb silmas pidada sedagi, et G. Klimase tegu täidab KarS § 184 lg 2 järgse – ehk märkimisväärselt rangema sanktsiooniga – koosseisu üksnes aastatetaguse Soomes toime pandud ühe narkokuriteo tõttu – kusjuures Soomeski ei jõudnud narkootikumid ringlusse. Sellest lähtuvalt osutub talle mõistetud 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus kolleegiumi meelest ülemääraseks. Niisugust mõttekäiku ei väära ka tõik, et G. Klimast on välisriikides korduvalt karistatud, kuivõrd puuduvad viited, et ta oleks lisaks Soomes toime pandud narkokuriteole sooritanud muid uimastitega seotud süütegusid. Liiati täidab G. Klimase tegu vaid ühe KarS § 184 lg-s 2 sätestatud kvalifikatsioonipunkti, mistõttu tuleb kolleegiumi meelest hinnata G. Klimase süüd keskmisest madalamaks. Nende asjaolude mittearvestamisel on maakohus kohaldanud vääralt karistuse mõistmist puudutavat materiaalõigust (KarS § 56 lg 1). Juhindudes KrMS § 340 lg-st 1, kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu vea ning teeb uue lahendi, millega mõistab G. Klimasele uue karistuse.
23.KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. KarS § 184 lg 2 näeb ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Nagu viidatud, käitles G. Klimas narkootilist ainet väga suures koguses. G. Klimase kahjuks kõneleb seegi, et ta taotles kuriteost varalist kasu – kõnealust asjaolu ei saa siiski arvesse võtta kuigivõrd suurel määral, sest ülal viidatu kohaselt on see uimastite käitlemise puhul pigem tavapärane. Mitmed tegurid aga kõnelevad G. Klimase kasuks. G. Klimase roll narkootilise aine terviklikus käitlemisahelas oli pigem tagasihoidlik, sest ta ei turustanud seda, samuti kestis tema tegevus lühikest aega. Ka tuleb korrata, et reaalset kahju keegi ei kandnud: uimastid ringlusse ei jõudnud. G. Klimast on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud (kd 1, tl 122–134), kuid viimasest narkootikumidega seotud kuriteo sooritamisest on möödas enam kui 8 aastat. KarS § 57 lg 1 p 3 järgi kergendavad karistust puhtsüdamlik kahetsus ja menetlusele aktiivne kaasaaitamine. Neil asjaoludel mõistab kolleegium G. Klimasele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ja
lugeda karistuse kandmise alguseks 14. mai 2025, s.o G. Klimase kahtlustatavana kinnipidamise päev.
24.Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, tühistab ringkonnakohus osaliselt Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2026 otsuse ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab G. Klimasele karistuseks 6-aastase vangistuse. Kaitsja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele. Taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks jääb tagajärjetuks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.