Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

Madis Haugasmägi anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt tellis ta alates 2014. a mai lõpust kuni sama aasta oktoobrini neljal korral narkootilist ainet, s.o 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-

N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe) sisaldavaid marke. 27 narkootilist ainet sisaldavat marki hoidis ta enda elukohas 9. veebruarini 2015, mil need läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Vähemalt 59 marki andis ta pärast 2014. a juunit edasimüümise eesmärgil S. R-ile. 86 narkootilist ainet sisaldava margi omandamise, hoidmise ja edasiandmisega käitles M. Haugasmägi suures koguses narkootilist ainet. Maakohtu otsus

puhul

piisab

keskmisele

inimesele joobe tekitamiseks ühest narkootilist ainet sisaldavast margist. Prokurör tugines narkootilise aine koguse tõendamisel selle aine pakendamise viisile ja välimusele, mis osutab annusteks jagamisele. Tunnistajate K. P., V. V-i, M. H. ja A. Õ. ütlused koostoimes asitõendite vaatluse protokolliga kinnitavad samuti, et narkootiline aine oli jagatud annusteks ning ühest annusest piisas ühele keskmisele inimesele joobe tekitamiseks. Seega on kümne 2-(4-jodo2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]etaanamiini sisaldava margi puhul tegemist suure koguse narkootilise ainega. 2.4

Ülejäänud

marki

sisaldasid

2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)

metüül]etaanamiini. Eksperdiarvamuse kohaselt on tegemist narkootilise ainega, mille puhul piisab keskmisele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,675 mg ja kümnele inimesele keskmiselt 6,75 mg ainest. Margina kasutatava 2C-B-NBOMe puhul on narkojoobeks vajalik annus üks mark ning kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks kümnest margist. 2.5 Asjatundja ütluste kohaselt on margi peal kasutatava aine puhul narkojoobeks vajalik kogus

äärmiselt väike. Seetõttu immutatakse paberit narkootilise ainega ja tarvitatakse margina. Järeldus, mille kohaselt vastab üks mark ühele doosile, tuleneb erialasest kirjandusest ja asjatundja töökogemusest. Üldise kogemuse kohaselt on sellised margid enamasti suure narkootilise aine sisaldusega ja tekitavad joovet. 2.6 Asitõendite vaatluse protokolli juurde lisatud fotolt nähtub, et margipoognad olid jagatud üksikuteks markideks ja seega annusteks. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et neile piisas joobe tekkimiseks ühest margist. Nimetatud tõendid kinnitavad, et ka 2-(4-bromo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini sisaldavad margid kujutavad endast suurt kogust narkootilist ainet. Apellatsioon

Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Haugasmäe kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver, kes vaidlustas süüdistatava süüditunnistamise ja karistamise KarS § 184 lg 1 järgi ning taotles tema õigeksmõistmist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Ringkonnakohtu otsus

Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2016. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.

4.1 Kaitsja arvates rikkus maakohus süüdistatava kaitseõigust sellega, et kuulas ta üle enne tunnistajaid. KrMS § 286 lg 1 kohaselt algab tõendite uurimine prokuröri esitatavatest tõenditest ning jätkub kaitsja ja teiste kohtumenetluse poolte esitatavate tõendite uurimisega. KrMS § 154 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse süüdistusakti põhiosas tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Süüdistusaktis nimetatakse tõendina süüdistatava ütlusi. Järelikult on M. Haugasmäe ütlused süüstava iseloomuga tõend, mille prokurör esitas kohtule uurimiseks KrMS § 286 lg 1 nõuete kohaselt. 4.2 Kuigi süüdistatav kuulati üle enne tunnistajaid, ei võetud temalt sellega võimalust ennast talle esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Tunnistaja võib KrMS § 287 lg 6 järgi istungisaalist lahkuda kohtu loal. Seega säilib menetlusosalistel ka ristküsitlemise järel võimalus esitada talle lisaküsimusi kohtuliku uurimise lõpuni. Kaitsja kohtuliku uurimise täiendamist ei taotlenud. 4.3 Ekslik on seisukoht, mille järgi pole M. Haugasmäele kümne joodi sisaldava margi osas süüdistust esitatud ning et selle aine puhul ei ole ka toime tõendatud. Joodil ja broomil üldteadaolevalt narkootilist või psühhotroopset toimet ei ole. Neid keemilisi elemente oli kasutatud aine koostises, mille üldnimetus on NBOMe. Tegemist on psühhotroopse ainega, mis võib sisaldada joodi, broomi või muud mittemetalli. Ka ekspertiisiakti kohaselt kasutatakse mõlema aine tähistamiseks sama väljendit. Süüdistatav tunnistas, et käitles tahtlikult NBOMe-d sisaldavaid marke. Seega on süüdistuses piisavalt täpselt ja arusaadavalt välja toodud selle aine nimetus, mille hoidmises M. Haugasmäge süüdistatakse. Kuigi süüdistuses nimetatakse NBOMed ekslikult narkootiliseks aineks, ei ole see ebatäpsus süüdistuse konkreetsust silmas pidades oluline. Nimetatud aine kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja ning selle käitlemine on hõlmatud KarS § 184

koosseisutunnustest. 4.4 Maakohus ei eksinud ka psühhotroopse aine suure koguse tuvastamisel. Ekspertiisiks esitatud markides sisalduvat puhta aine kogust ei mõõdetud, kuid asjatundja selgitas, et mõõtmine ongi praktiliselt võimatu. Joobe tekitamiseks vajaliku aine kogus on äärmiselt väike ja kuna see on imendunud paberisse, ei ole kogu ainekoguse eraldamine realistlik. Erialakirjanduses lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt vastab üks mark ühele doosile, ja sama seisukohta kinnitab kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt. 4.5 Olukorras, kus keelatud sünteetiliste ainete puhul narkojoobe tekitamiseks vajalikud kogused pidevalt vähenevad ning nende tarvitamise meetodid muutuvad selliseks, et ühes doosis puhta narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse tuvastamine pole võimalik, peab narkojoobe tekkimise tuvastama ühe tingliku annuse kaudu. Kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 13). Asitõendite vaatluse protokolli juurde lisatud foto ja tunnistajate ütluste alusel on veenvalt tuvastatud, et süüdistatav käitles suurt kogust psühhotroopset ainet. Maakohtuga saab nõustuda selleski,

et

2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini

puhul

piisab keskmisele inimesele joobe tekitamiseks samuti ühest psühhotroopset ainet sisaldavast margist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

asjasse puutuv. 5.4 Maakohus jättis alusetult tähelepanuta süüdistatava ja tunnistaja S. R-i ütlused selle kohta, et narkojoobe tekitamiseks ei piisanud ühest margist. Samuti jäeti analüüsimata, mis on joove ning kas tunnistajad oskasid joobe tekkimist hinnata. Maakohus pole kirjeldanud, missugune on keskmine inimene, kellel joobe tekkimist analüüsiti. Samuti ei vaetud, kuidas ühe margi tarbimine tunnistajate väliselt tajutavaid reaktsioone mõjutas ning kas toime oli piisavalt tugev, kvalifitseerimaks tekkinud mõju joobena. Sisuliselt ei analüüsitud ka väidet, kas tunnistajate joobeseisundi kirjeldus vastas korrakaitseseaduses ette nähtud joobe mõistele. Tunnistajate ütlustest seega joobeseisundi tuvastamiseks ei piisanud. 5.5 Ka leidis maakohus ekslikult, et markideks jaotamine näitab seda, et üks mark oli mõeldud tarvitamiseks ühe doosina ja et see doos tekitas narkojoobe. Tegemist on uue eksperimentaalse narkootikumiga, mille puhul ei ole tootmismetoodika ja tarbimisharjumused välja kujunenud. Narkootilise aine suurt kogust puudutavad asjatundja ütlused on oletuslikud, mille tõttu rajanevad ka kohtuotsused oletustel. Kassatsioonivastus

Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Elle Keeman leiab, et kassatsioon tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Prokuröri põhiseisukohad on järgmised.

6.1 Kassaatori hinnangul välistab M. Haugasmäe süüditunnistamise see, et süüdistuses on jäetud ära näitamata ühe narkootilise aine nimetus. Apellatsioonis leidis kaitsja seevastu, et narkootilise aine nimetus pole kriminaalasja lahendamisel tähtis ja süüdistus ning selle aluseks olevad elulised asjaolud on piisavalt konkreetsed. Seega oli kassaator varem seisukohal, et esitatud süüdistus hõlmab 27 narkootilist ainet sisaldava margi ebaseaduslikku käitlemist. Konkreetse narkootilise aine nimetus ei kuulu KarS § 184 objektiivsete tunnuste hulka ega pea olema hõlmatud toimepanija tahtlusest. Arvestades, et süüdistust täpsustati ühe aine nimetuse osas kohtulikul uurimisel ja kohtuvaidluse käigus, oli süüdistatavat ka informeeritud süüdistuse sisust ning teo õiguslikust kvalifikatsioonist. 6.2 Menetlusseadustikust ei tulene, et süüdistatava ütlused on kaitsja tõend. Süüdistusaktis käsitleti M. Haugasmäe ütlusi prokuröri tõendina. Võttes arvesse, et kohtumenetluse pooled ei leppinud kokku teisiti, algas tõendite uurimine KrMS § 286 lg 1 kohaselt prokuröri tõenditest. Menetlusseadus ei sea prokuröri tõendite uurimisele piiranguid ega tee erandeid süüdistatava ütluste osas. Samuti ei ole ette nähtud, et süüdistatav saab valida ütluste andmiseks sobiva aja. Kaitsja ja süüdistatav said valmistuda tunnistajate küsitlemiseks ja neile oli tagatud võimalus esitada vastuargumente. Ka oli neil õigus taotleda lisatõendite kogumist. Kuna märgitud õigust ei kasutatud, on kaitseõiguse rikkumist puudutavad etteheited paljasõnalised. 6.3 Narkootilise aine suur kogus on KarS § 184 normatiivne koosseisutunnus, mille sisustamisel lähtutakse NPALS § 31 lg-st 3. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-121-06 leidnud, et narkootilise aine koguse kindlaksmääramisel on tähtis puhta, mitte segatud aine kogus. Õiguskirjanduse järgi on mõne aine mõjuannus väga väike ning selle tarbimiseks on alati vaja ballastainet (nt paber).

Viimasel juhul ei räägita lahjendamise eesmärgil valmistatud segust. Praeguses asjas selgitas asjatundja, miks markide puhul ei toimu puhta aine eraldamist paberist ja miks lähtutakse sellest, et üks mark võrdub ühe doosiga. Üldjuhul on puhast ainet paberil enam, kui on vaja üheks joobeks. Kohtupraktika järgi saab narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist tuvastada ka siis, kui keelatud ainet ei ole õnnestunud kätte saada. Sama põhimõtet saab rakendada juhul, kui narkootilise aine eripära tõttu ei saa seda paberist eraldada. 6.4 Narkootilise aine suurt kogust ei pea tõendama ekspertiisiaktiga, vaid selleks saab kasutada kõiki kriminaalmenetluses

lubatavaid

tõendiliike.

Kohtupraktikas

on

narkojoobe

tekkimise

võimalikkust hinnatud annuste kaudu ja puhta aine kogust kindlaks tegemata. Ka käesolevas asjas jõudis kohus uuritud tõendite alusel veendumusele, et ühe margi puhul oli tegemist minimaalselt üheks narkojoobeks vajaliku kogusega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

M. Haugasmäge süüdistatakse selles, et ta hoidis enda elukohas ebaseaduslikult 27 narkootilist ainet sisaldavat marki. Süüdistusakti teokirjelduse järgi sisaldasid margid 2-(4-bromo-2,5dimetoksüfenüüli)-N-[(2-metoksüfenüül]metüül]etaanamiini

(25B-NBOMe;

2C-B-NBOMe).

Maakohus tunnistaski M. Haugasmäe süüdi 27 narkootilist ainet sisaldava margi käitlemises, kuid leidis erinevalt süüdistusaktis märgitust, et kõnealuse keemilise koostisega narkootilist ainet sisaldasid üksnes seitseteist marki, ülejäänud kümme marki sisaldasid aga 2-(4-jodo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini

(25I-NBOMe,

2C-I-NBOMe).

Süüdimõistvas otsuses on tehtud viide sellele, et kohtuvaidluse käigus käsitlesid kohtumenetluse pooled ka viimati nimetatud, s.t joodi sisaldava narkootilise aine käitlemisega seotud asjaolusid. Kaitsja arvates on teokirjeldus puudulik ja ta leiab, et M. Haugasmägi tuleb õigeks mõista. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

Esmalt on vajalik osutada, et mõlemad eelmises punktis nimetatud ained kujutavad endast psühhotroopseid aineid, mis kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega nr 73 kehtestatud lisa 1 (2. juunil 2014 jõustunud redaktsioonis) järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja ning mille käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt üldjuhul keelatud. Ringkonnakohus sedastas põhjendatult, et süüdistuses käsitatakse NBOMe-d ebaõigesti narkootilise ainena, kuid et KarS § 184 objektiivsed tunnused hõlmavad ka psühhotroopsete ainete käitlemist, ei mõjuta see eksimus kriminaalasja lahendamist.

marki

(25B-NBOMe;

2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüüli)-N-[(2-metoksüfenüül]metüül]etaanamiini

2C-B-NBOMe)

ja

kümme

marki

2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-(2

metoksüfenüül) metüül)etaanamiini (25I-NBOMe, 2C-I-NBOMe). Kuna ekspertiisiaktis kajastub selgelt, missuguse keemilise koostise ja valemiga psühhotroopset ainet ekspertiisiks esitatud margid sisaldasid, kuid süüdistusest nähtub üksnes see, et kõik margid sisaldasid broomil põhinevat ainet, on teokirjeldus tõepoolest mõnevõrra ebatäpne. Selline ebatäpsus pole aga käsitatav veana, mis tooks kaasa M. Haugasmäe õigeksmõistmise kümne psühhotroopset ainet sisaldava margi ebaseaduslikus käitlemises.

erinevad

süüdistuses

või

muudetud

või

täiendatud

süüdistuses

kirjeldatud

tõendamiseseme asjaoludest. Sama lõike teine lause sätestab, et kohus ei või otsust tehes tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb nende sätete põhjal süüdistuses asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Kui süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 21). Praeguses kriminaalasjas ei ole süüdimõistva otsuse tegemisel neid nõudeid rikutud.

ei ole aine nimetuses ühe osa muutumine käesolevas asjas käsitletav uue asjaoluna süüdistuse seisukohalt. Kaitsja hinnangul on siinkohal oluline, et süüdistusaktist nähtub, et süüdistus on esitatud 27-e isiku kodust leitud margi osas. Keeruline nimetus ei oma käesolevas asjas olulist tähendust, kuivõrd süüdistus ja selle aluseks olevad elulised asjaolud on ajaliselt ja ruumiliselt piisava konkreetsusega fikseeritud. Asjaoludest ei nähtu ka, et võiks esineda võimalus ajada margid sassi mõnede teiste sarnaste markidega.“ (Vt II kd, tl 29–30). Refereeritust järeldub ühemõtteliselt, et süüdistuse teokirjelduses tehtud karistusõiguslik etteheide on olnud kaitsja ja süüdistatava jaoks selgelt mõistetav ning jääb arusaamatuks, mis on selles osas kassaatori hinnangul pärast apellatsioonimenetlust muutunud. II

rikkumist.

Kriminaalkolleegium

leiab

lõppjäreldusena

samuti,

et

kriminaalmenetlusõiguse rikkumine pole selles küsimuses tuvastatav.

kokkulepet ei saavutata, määrab esmasküsitleja kohus (KrMS § 288 lg 1). Seega olukorras, kus süüdistatava ütlusi on soovinud enda tõendina kasutada rohkem kui üks kohtumenetluse pool, peab ka selle tõendi uurimise aeg olema läbirääkimiste esemeks. Kui kohtumenetluse pooled kokkulepet ei saavuta, peab süüdistatava ülekuulamise aja kindlaks määrama kohus kõiki asjaolusid arvestavalt.

arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11, 4. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-52-07, p 10, 1. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13, 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12, 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8 ja 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11).

aine

puhul

kindlaks

määrama

puhta

aine

koguse.

Kohtuotsustes

ja

kassatsioonivastuses on asjakohaselt välja toodud, et nõuet, mille järgi peab narkojoobe tekitamiseks vajaliku koguse hindamisel aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse, ei ole Riigikohus käsitanud absoluutsena.

kogus puhta aine kogust kindlaks määramata.

2015.

a

ekspertiisiaktile

nr

15E-AN0165,

jaanuari

2015.

a

kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktile nr 15E-LÕX0013 ja asjatundja ning tunnistajate ütlustele. Samuti nähtuvad kohtuotsustest põhjendused selle kohta, miks ei välista kaitsja väited ja süüdistatava ning tunnistaja S. R-i ütlused M. Haugasmäe süüditunnistamist KarS § 184 järgi.

joodi sisaldava psühhotroopse aine puhul kohtutoksikoloogiaekspertiisi ei tehtud, on ka selle aine kohta süüstavate järelduste tegemine võimalik teiste kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal.

otsuse

analüüsimiseks,

kassatsiooniteate

esitamiseks

ja

kassatsiooni

koostamiseks kulutatud aega 7 pooltundi. Kriminaalkolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on põhjendatud.

KrMS § 186 lg 2 alusel süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.