Andrus Nõmme süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi üldmenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Ets (vanemprokuröri Ken Kiudorfi volitusel) Andrus Nõmm isikukood: 36801034913; viibib vahi all Tartu Vanglas; elukoht vabaduses: XXX; XXX; töökoht: XXX; emakeel: XXX ; XXXkodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 28.10.2021. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi; KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristus 3 aastat 6 kuud 22 päeva vangistust, millest kandis kohe ära 2 kuud 10 päeva. Harju Maakohtu 30.09.2022. a määrusega pöörati kandmata karistuse osa täitmisele. Tartu Maakohtu 03.12.2024. a määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega. Katseaeg lõpeb 26.06.2026. tõkend vahistamine alates 04.07.2025 vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud kaitsja)
Süüdistatav
Kaitsja
RESOLUTSIOON
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:
1.Tunnistada süüdi Andrus Nõmm KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
2.KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.10.2021. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 6 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ning mõista Andrus Nõmmele liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 7 päeva vangistust.
5.KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võtta lisakaristusena Andrus Nõmmelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
6.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Andrus Nõmmelt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobe tuvastamise kulu 22 eurot, määratud kaitsja tasu 1489,86 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 2840,86 eurot.
7.KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Andrus Nõmmel tasuda menetluskulud 2840,86 eurot ositi 12 jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks päevaks tasuda 236,74 eurot ja viimasel
12.kuul tuleb kuu viimaseks päevaks tasuda 236,72 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700034763. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistuse sisu
1.Andrus Nõmme süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 28.10.2021. a otsusega nr 1-21-4019 KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis 04.07.2025 kella 15:33 paiku Tartu linnas Võru 250 juures mootorsõidukit BMW X5 registreerimisnumbriga XXX XXX , kusjuures tema ühes grammis veres oli 3,08 mg alkoholi. Oma käitumisega rikkus A. Nõmm liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani A. Nõmm toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad
2.Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles A. Nõmme süüditunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi 3-aastase vangistusega, mida suurendada Harju Maakohtu 28.10.2021. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 6 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuse 4 aasta 6 kuu ja 7 päevase vangistuse kandmise alguseks lugeda 04.07.2025. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena A. Nõmmelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Samuti mõista A. Nõmmelt välja menetluskulud.
3.A. Nõmm kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ta sõitis tanklasse kainena ja tarvitas alkoholi tankla territooriumil autos.
4.Kaitsja taotles A. Nõmme õigeksmõistmist, märkides, et A. Nõmme ütlused langevad kokku videosalvestisega. Kuna pole tehtud toksikoloogia ekspertiisi ja politseinikud ei vaadanud auto salongi läbi, pole A. Nõmme väidet sõidukis alkoholi tarvitamise kohta millegagi ümber lükata. Ainuüksi asjaolu, et A. Nõmm avaldas kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta tarvitas alkoholi tankla tualettruumis, ei tähenda, et tema ütlused on ebausaldusväärsed. Juhul, kui kohus tunnistab A. Nõmme süüdi, on võimalik mõista kuni 2-aastane liitkaristus, mille saab asendada üldkasuliku tööga. Võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul. Kohtu seisukoht Süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi
5.Praeguses asjas pole vaidlust, et A. Nõmm juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, kuid prokuratuuri ja kaitse seisukohad lahknevad küsimuses, kas A. Nõmm oli sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Kohtu arvates on A. Nõmme süü tõendatud ja ta tuleb KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada.
6.Nimelt ilmneb tunnistaja B.I ütlustest, et ta puutus A. Nõmmega tööalaselt kokku 04.07.2025, mil ta reageeris politseinikuna koos paarilise G.E-ga väljakutsele, et joobes juht parkis Circle K parklasse. Kohapeal oli Circle K Ringtee poolsele küljele pargitud halli värvi BMW X5 registreerimisnumbriga XXX XXX , mille kõrvalistmel istus A. Nõmm, keskkonsoolis oli kohvitops ja esimese kõrvalistuja ukse sees oli kinnine purk alkoholi. Lahtiseid pudeleid autos polnud. Kui B.I avas sõiduki ukse, oli A. Nõmme lähedal ja suust kohe tunda alkoholi lõhna. Teisel pool oli teine sõiduk, kus oli meesterahvas, kelle käes oli BMW võti. Meesterahva sõnul võttis ta võtme A. Nõmmelt ära, sest talle tundus, et A. Nõmm oli alkoholijoobes. A. Nõmm ütles esialgu politseinikele, et ta ei sõitnud, kuid hiljem avaldas, et ta tarvitas sõbraga alkoholi, sõber lahkus ning A. Nõmm tuli Circle K-sse süüa ostma ja plaanis end autos kaineks magada. G.E kontrollis indikaatorvahendiga A. Nõmme joovet, kuid tõenduslikusse alkomeetrisse ei suutnud A. Nõmm puhuda ja politseinikud toimetasid ta Raja tn-le vereproovi andma. Sarnaselt B.I ütlustega nähtub tunnistaja G.E ütlustest samuti, et ta puutus A. Nõmmega tööalaselt kokku 04.07.2025, mil ta sai politseinikuna väljakutse Võru 250 asuvasse Circle K parklasse, kus oli joobes juht. Kohapeal oli BMW X5 registreerimisnumbriga XXX XXX ning paar inimest, kes seisid mõned meetrid BMW-st eemal ja kelle hulgas oli väljakutse tegija. Väljakutse tegija andis politseinikele BMW võtme ja ütles, et juht võib olla joobes, sest tema sõidustiil oli kahtlane. BMW kõrvalistmel istus A. Nõmm, lisaks oli autos Circle K kohvitops ja juhi kõrvalistme taskus oli kinnine 0,5-liitrine plekkpurk. Auto salongis oli tunda alkoholi lõhna. A. Nõmm ütles esialgu, et ta ei sõitnud, kuid pärast seda, kui G.E käis Circle K-s turvakaamera salvestisi vaatamas, avaldas A. Nõmm, et ta tarvitas sõbraga alkoholi ning tuli Circle K-sse süüa ostma ja end välja puhkama. G.E kontrollis indikaatorvahendiga A. Nõmme joovet, kuid tõenduslikusse alkomeetrisse ei suutnud A. Nõmm puhuda ja politseinikud toimetasid ta Raja tn-le vereproovi andma. A. Nõmm käitus rahulikult ja allus politseinike korraldustele.
7.Täiendavalt selgub Tartu linnas Võru tn Circle K tankla turvakaamerate videosalvestistelt, et 04.07.2025 kell 15:33 sõidab halli värvi sõiduauto BMW tankla territooriumile, peatub, liigub veidi edasi, peatub uuesti, hakkab taas liikuma ja pargib äärekiviga paralleelselt. Kell
15:36 paneb BMW juht endale valget värvi mütsi pähe, kell 15:38 väljub autost, ukse sulgemisel taarub paremale vastu auto külge ja tankla poole kõndides taarub veel 2 korda vasakule. Kell 15:38 siseneb BMW juht tankla teenindussaali, seisab, kõigub ja taarub kohviaparaatide ees ning kell 15:43 lahkub kohvitopsiga kohviaparaatide juurest. Kell 15:44 taarub BMW juht tankla teenindussaalis, kell 15:46-15:47 taarub korduvalt kassaleti ees ja kell 15:48 väljub teenindussaalist. Kell 15:48 kõnnib BMW juht, kohvitops paremas käes, tanklast oma auto suunas, kui tema juurde astub musta värvi T-särgiga meesterahvas, vestleb temaga ja suunab ta BMW kõrvalistuja poolele. Kui BMW juht ja musta T-särgiga meesterahvas seisavad BMW kõrval, taarub BMW juht vasakule, musta T-särgiga meesterahvas haarab tal käest ja suunab kõrvalistmele istuma. Kell 15:50 annab T-särgiga meesterahvas BMW juhile kohvitopsi ja lahkub BMW juurest. Seejärel vestleb T-särgiga meesterahvas musta värvi dressipluusiga meesterahvaga, mõlemad vaatavad BMW suunas, dressipluusiga meesterahvas võtab kätte telefoni, T-särgiga meesterahvas kõnnib uuesti BMW kõrvalistuja istme juurde ja dressipluusiga meesterahvas hoiab telefoni kõrva ääres. T-särgiga meesterahvas vestleb BMW juhiga ja kell 15:52 lahkub BMW juurest. Kell 15:52 sõidab tankla territooriumile politseisõiduk ja T-särgiga meesterahvas ulatab midagi dressipluusiga meesterahvale. Politseisõiduk peatub BMW taga ja kui politseinikud väljuvad sõidukist, kõnnib nende juurde musta värgi dressipluusiga meesterahvas, kes annab midagi politseinikule.
8.Tulenevalt indikaatorvahendi kasutamise protokollist kontolliti 04.07.2025 kell 16:12 indikaatorvahendiga A. Nõmme joovet ja indikaatorvahendi näit oli positiivne. Samuti A. Nõmme silmad punetasid, reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli segane, suust tuli alkoholi lõhna, aja-, isiku- ja kohataju oli häiritud, koordinatsioon oli väga häiritud ning ta oli unine. (tl 17-17 pöördel). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati A. Nõmm 04.07.2025 kell 16:22 Tartu linnas Võru 250 juures mootorsõiduki BMW X5 registreerimisnumbriga XXX XXX juhtimiselt, sest oli alust arvata, et tema organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 23). Ning joobeseisundi tuvastamise saatekirja järgi võeti 04.07.2025 kell 18:11 SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus A. Nõmmelt verd ja uuringuakti nr 348T kohaselt oli A. Nõmme ühes grammis veres 3,08 mg alkoholi (tl 20).
9.A. Nõmm selgitas kohtus omakorda, et ta saabus 04.07.2025 umbes kella 15:00 paiku koos U.Aga sõiduautoga BMW X5 registreerimisnumbriga XXX XXX Tallinnast Tartusse, kusjuures sõidukit juhtis U.A. Ülenurmel lahkus U.A autost ja A. Nõmm asus autot juhtima, et sõita Võrru, kuid vaegnägemise ja pearingluse tõttu sõitis kuskilt valesti ja sattus tanklasse, samuti ei tunne A. Nõmm Tartu linna. Tanklas jõi A. Nõmm autos Jägermeistrit, sest tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ja ta nägi autos eelmisest õhtust sinna pandud alkoholi. A. Nõmm helistas ka sõbrale, kes ütles, et A. Nõmm ei läheks kuhugi, ja lubas poja saata või ise tulla. A. Nõmm ei osanud selgitada, miks ta autost väljus. Ta andis tanklas auto võtme U.A tuttavale ning ütles, et ta ei lähe kuhugi, kuid ei tea, mis kell U.A tuleb, ja kui U.A tuttav teda ei usu, siis andku ise võti U.A kätte. Kui politsei saabus, oli A. Nõmmel Jägermeistri pudel käes ja ta viskas selle taha. A. Nõmme enesetunne oli väga halb, kuid ta oli adekvaatne ja mäletab täpselt vestlust politseinikega. A. Nõmm ütles politseinikele, et ta polnud purjus peaga roolis, ning ta toimetati meditsiiniasutusse, sest tema enesetunne halvenes minutitega ja ta ise palus, et teda viiakse arsti juurde. A. Nõmmel on ajuinfarkti tagajärjel püsiv ajukahjustus, millest tekivad tasakaaluhäired. Näiteks kui A. Nõmm hakkab istudes püsti tõusma ega astu kohe kaks jalga kõrvale, siis esimesed 3-4 meetrit ta taarub.
10.Asudes analüüsima ülal refereeritud tõendite usaldusväärsust, toob kohus esmalt välja, et A. Nõmme versioon on ajas muutunud ning kohtuistungil antud ütlused on ühelt poolt vastuolus nii kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega kui ka tema käitumisega sündmuskohal. Teiselt poolt on istungil avaldatud versioon ka sisemiselt vastuoluline. Esiteks väitis A. Nõmm kohtuistungil, et ta eksis tanklasse, sest tal polnud prille, kuid samas ütles, et ta võib prillideta sõita ja tema juhiloal pole märget, et tal peavad prillid olema. Taoline sisemine vastuolu tekitab kohtu silmis kahtluse A. Nõmme versiooni usaldusväärsuses. Teiseks väljus A. Nõmm turvakaamerate salvestiste järgi 04.07.2025 autost ning ostis tanklast juua ja süüa. Eelkirjeldatud käitumine on otseses vastuolus istungil esitatud versiooniga, et A. Nõmm eksis juhuslikult tanklasse, ja A. Nõmm ei osanud istungil samuti oma käitumist selgitada. Viimati märgitu suurendab A. Nõmme ütluste usaldusväärsusega seotud kahtlusi. Kolmandaks tarvitas A. Nõmm enda sõnul tanklas eelmisest õhtust autosse pandud alkoholi. Kohus märgib, et järelikult varus A. Nõmm juba enne tanklasse sõitmist autosse alkoholi ja selline käitumine on täiendavalt vastuolus versiooniga tanklas juhusliku alkoholi tarvitamise kohta. Ning viimaks lubas kohus prokuröri taotlusel avaldada A. Nõmme kohtueelses menetluses antud ütlused osas: „Sõitsin tankla juurde ja parkisin sõiduki parkimiskohale ja läksin tanklasse sisse. Tanklas ostsin ma ühe kange alkoholi 350 ml suuruse pudeli ja kohvi. Läksin tankla WC-sse ja jõin seal alkoholi ära ja kohvi peale.“ Kohtuistungil ütles A. Nõmm kõnealuse vastuolu kohta üksnes, et ta oli psühholoogiliselt ja vaimselt katki. Kohtu meelest ei nähtu A. Nõmme selgitustest arusaadavaid põhjuseid, miks ta andis kriminaalmenetluse erinevatel etappidel alkoholi tarvitamise kohta vastukäivaid ütlusi. Kuna A. Nõmm ei suutnud oma versiooni muutumist jälgitavalt selgitada ja istungil avaldatud versioon on vastuolus tema käitumisega sündmuskohal, on A. Nõmme ütlused tervikuna ebausaldusväärne tõend ja kohus jätab selle kriminaalasja lahendamisel kõrvale.
11.Muud eelpool refereeritud tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Kuigi indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi kontrolliti A. Nõmme organismis alkoholi olemasolu 40 minutit pärast auto parkimist, juhtis A. Nõmm videosalvestiste kohaselt tankla territooriumil mootorsõidukit ebakindla sõidustiiliga (pidurdas ja kiirendas korduvalt), istus pärast parkimist 5 minutit autos (sh 2 minutit pärast mütsi pähe panekut) ning taarus ja kõikus kogu jalgsi liikumise vältel (kokku 12 minuti jooksul). Nii vajus A. Nõmm pärast autost väljumist küljega vastu autot, taarus tankla poole liikudes 2 korda vasakule, tankla teenindussaalis tuikus ja taarus korduvalt ning pärast tanklast väljumist taarus auto kõrval seistes nii tugevalt, et musta värvi T-särgiga meesterahvas haaras tal käest ja suunas ta autosse istuma. A. Nõmme käitumine äratas ka kaasliiklejate tähelepanu, kes helistasid Häirekeskusesse ja võtsid tema sõiduki võtme enda kätte. Kokkuvõtlikult avaldusid A. Nõmme puhul joobeseisundile viitavad välised tunnused järjepidevalt alates kella 15:33, mil A. Nõmme sõiduk ilmus tankla turvakaamera vaatevälja.
12.Kuigi kohtueelsest ettekandest nähtuvalt on A. Nõmmel probleeme koordinatsiooniga ning ta lonkab ja lohistab järgi vasakut jalga (tl 46-47), ei tekita kõnealune asjaolu kohtu arvates tõsiseltvõetavat kahtlust, et 04.07.2025 avaldunud joobeseisundile iseloomulikud välised tunnused olid tingitud A. Nõmme tervisehäirest. Esiteks ei selgita A. Nõmme raskused jalgsi liikumisel vähimalgi määral tema ebakindlat sõidustiili, mil ta pidurdas ja kiirendas tankla territooriumil korduvalt. Teiseks ilmneb kohtueelsest ettekandest, et vaatamata oma tervisehäirele, on A. Nõmm täieliku töövõimega, töötas vabaduses ametlikult XXX ja suudab teha üldkasulikku tööd (tl 47). Pidades silmas, et A. Nõmm taarus ja kõikus 04.07.2025 järjepidevalt nii tanklasse kõndides, tanklas sees kui ka pärast tanklast väljumist, poleks A. Nõmm niivõrd raskete tasakaaluhäirete korral ilmselgelt võimeline tööd tegema. Arvestades eelnevat, on ülejäänud tõendid (s.o v.a A. Nõmme ütlused) omavahel kooskõlas ja
usaldusväärsed ning neist selgub, et A. Nõmme ebakindel sõidustiil ja rasked tasakaaluhäired olid tingitud alkoholi tarvitamisest.
13.Tuginedes usaldusväärsele tõendikogumile, tuvastabki kohus, et A. Nõmm juhtis 04.07.2025 kella 15:33 paiku Tartus Võru 250 juures mootorsõidukit BMW X5 registreerimisnumbriga XXX XXX, kusjuures tema ühes grammis veres oli 3,08 mg alkoholi.
14.Asudes andma A. Nõmme tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Kuna A. Nõmme veres oli alkoholi üle nimetatud piirmäära (s.o 3,08 mg/g), oli ta mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis KarS § 424 mõttes. A. Nõmme karistusregistri väljavõtte ja kriminaalasjas nr 1-21-4019 tehtud kohtulahendite järgi on A. Nõmmel 2 kehtivat kriminaalkaristust joobes juhtimiste eest, kusjuures viimati tunnistati ta Harju Maakohtu 28.10.2021. a otsusega nr 1-21-4019 süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust, millest ta kandis kohe ära 2 kuud ja 10 päeva. Harju Maakohtu 30.09.2022. a määrusega pöörati kandmata karistuse osa täitmisele, kuid Tartu Maakohtu 03.12.2024. a määrusega vabastati A. Nõmm vangistusest tingimisi enne tähtaega ja ta vabanes vanglast 19.12.2024. Katseaeg lõpeb 26.06.2026 (tl 39, 54-56 ja 58). Pidades silmas, et A. Nõmm juhtis 04.07.2025 alkoholijoobes olles mootorsõidukit ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud kriminaalhoolduse ajal, oli eelmine karistus uue joobes juhtimise ajal (ja on ka praegu) kehtiv. Seega pani A. Nõmm toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.
15.Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 424 lg 2 subjektiivsed tunnused. Arvestades, et A. Nõmme sõidustiil oli ebakindel ning ta taarus ja kõikus jalgsi liikudes järjepidevalt, olid A. Nõmmel lisaks alkoholi sisaldumisele organismis äratuntavad välised joobetunnused, mis äratasid tanklas viibivate inimeste tähelepanu, ja temast teatati Häirekeskusele. Pidades silmas taolist teo välist pilti, tundis ja teadis A. Nõmm mootorsõiduki juhtimise ajal, et ta on alkoholijoobes. Kuna A. Nõmm juhtis vaatamata eelnevale mootorsõidukit, möönis ta, et paneb toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Seega tegutses A. Nõmm otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.
16.Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb A. Nõmm KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Karistus
17.KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat vangistust. Samuti kohaldatakse KarS § 424 lg 4 p 2 järgi sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 3 järgi kohaldab kohus juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 3 aastani.
18.Analüüsides A. Nõmme süü suurust, märgib kohus, et A. Nõmme ühes grammis veres oli 3,08 mg alkoholi, mis ületab oluliselt seaduses sätestatud joobe piiri (1,50 mg/g). Samuti olid A. Nõmmel väliselt tajutavad joobe tunnused (ebakindel sõidustiil, taarumine ja kõikumine), mistõttu ta polnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Ning viimaks juhtis A. Nõmm mootorsõidukit reede pärastlõunal kella 15:33 paiku, minnes tanklasse, kus liiklustihedus on keskmisest suurem. A. Nõmme ohtlik käitumine ärataski kaasliiklejate tähelepanu, kes helistasid Häirekeskusesse. Pidades silmas ülal kirjeldatud käitumist, seadis A. Nõmm reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise,
mistõttu on tema süü märkimisväärselt suur. Arvestades viimati märgitut, pole võimalik A. Nõmmele mõista karistust alla sanktsiooni keskmise määra.
19.Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, kuid ̶ nagu öeldud ̶ on A. Nõmme ka varem korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud. Täpsemalt tunnistati ta karistusregistri väljavõtte kohaselt Harju Maakohtu 03.01.2019. a otsusega nr 1-18-10153 (s.o peaaegu 7 aastat tagasi) muu hulgas süüdi KarS § 424 järgi 09.02.2018. a joobes juhtimises ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vangistust, millest A. Nõmm kandis kohe ära 2 kuud ja 8 päeva (viibis vanglas 07.11.2018-07.01.2019). Kuigi ülejäänud karistus jäeti esialgu KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, pani A. Nõmm katseajal 15.08.2020 (s.o ca 1 aasta ja 7 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) toime uue joobes juhtimise, mistõttu ta tunnistati Harju Maakohtu 28.10.2021. a otsusega nr 1-21-4019 (s.o veidi enam kui 4 aastat tagasi) KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ning KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust, millest A. Nõmm kandis kohe ära 2 kuud ja 10 päeva (viibis vanglas 18.12.2021-28.02.2022). Kuigi ülejäänud karistus jäeti taas KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, pöörati Harju Maakohtu 30.09.2022. a määrusega (s.o veidi enam kui 10 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) kandmata karistus muu hulgas alkoholikeelu rikkumise tõttu siiski täitmisele ja A. Nõmm naasis vanglasse 14.02.2023. Tartu Maakohtu 03.12.2024. a määrusega (s.o ca 1 aasta tagasi) vabastati A. Nõmm vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.06.2026, kusjuures A. Nõmmel keelati katseajal alkoholi tarvitamine. A. Nõmm viibis viimasel korral vanglas 1 aasta
kuud ja
päeva (tl 39-41, 54-56 ja 58-61). Vaatamata kõigele eelnevale, selgus praeguses asjas, et A. Nõmm juhtis 04.07.2025 (s.o ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud kriminaalhoolduse ja alkoholikeelu ajal veidi enam kui 6 kuud pärast vanglast vabanemist) 3. korda alkoholijoobes olles mootorsõidukit.
20.Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et A. Nõmm on pannud alkoholijoobes olles samasuguseid kuritegusid toime viimase peaaegu 8 aasta jooksul (s.o alates 09.02.2018), kusjuures alkoholi tarvitamisega seotud rikkumised on muutunud ajas üha tihedamaks. Nimelt kui A. Nõmm pani 2020. aastal toime uue joobes juhtimise ca 1 aasta ja 7 kuud pärast kriminaalhoolduse algust, siis 2022. aastal pöörati kandmata karistus muu hulgas alkoholikeelu eiramise tõttu täitmisele veidi enam kui 10 kuud pärast kriminaalhoolduse algust ja viimati juhtis A. Nõmm alkoholijoobes olles mootorsõidukit 2025. aastal veidi enam kui 6 kuud pärast ennetähtaegselt vanglast vabanemist. Seega on A. Nõmme puhul ebaõnnestunud nii korduvad süüdimõistvad kohtuotsused, kriminaalhooldused, katseajad kui ka reaalsed lühema- ja pikemaajalised vangistused. Pidades silmas, et ükski senistest abinõudest pole mõjutanud A. Nõmme hoiduma alkoholi tarvitamisest ega alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimisest, tuleb teda praeguses asjas järjekordse joobes juhtimise eest vältimatult karistada reaalse vangistusega. KarS § 76 lg 8 sätestab samuti, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide.
21.Lähtudes ülaltoodust kogumis, mõistab kohus A. Nõmmele KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 2 aastat vangistust (s.o KarS § 424 lg 2 sanktsiooni keskmises määras). Kuna A. Nõmm pani uue kuriteo toime ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal, suurendab kohus KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõistetavat karistust Harju Maakohtu 28.10.2021. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 6 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ning mõistab A. Nõmme liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 7 päeva vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg-st 1, tuleb liitkaristuse kandmise alguseks lugeda A. Nõmme kahtlustatavana
kinnipidamise aeg 04.07.2025 (tl 27). Kohus tühistab A. Nõmmele kohaldatud tõkendi vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.
22.KarS § 424 lg 4 p 2 alusel tuleb A. Nõmmelt lisakaristusena vältimatult ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus. Arvestades A. Nõmme pikaaegset alkoholiprobleemi, kalduvust asuda alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima, korduvalt samasuguste rikkumiste toimepanemist ja põhikaristuseks mõistetud vangistuse pikkust, nõustub kohus prokuröriga, et A. Nõmmelt tuleb juhtimisõigus ära võtta 1 aastaks. Kriminaalmenetluse kulud
23.KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud (p 3), määratud kaitsjale makstud tasu (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). A. Nõmm tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 järgi, s.o teise astme kuriteos. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot (1,5x886=1329). Joobeseisundi tuvastamise kulu on 22 eurot (tl 20) ja A. Nõmme määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 719,82 eurot (tl 73, 77, 81, 85 ja 89). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult summas 770,04 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu kogu kriminaalmenetluses kokku 1489,86 eurot (719,82+770,04=1489,86). Ning kõik menetluskulud on kokku 2840,86 eurot (1329+22+1489,86=2840,86), mis tuleb A. Nõmmelt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.
24.Kohtuistungil palus kaitsja võimaldada A. Nõmmel tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul. Kohtu arvates on kaitsja taotlus põhjendatud. Pidades silmas, et A. Nõmm peab käesoleva otsuse alusel viibima vanglas ca 3 aastat ja 6 kuud, möönab kohus, et ligi 3000-euroste menetluskulude korraga tasumine võib käia A. Nõmmele üle jõu. Võimaldamaks A. Nõmmel oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.