1.Süüdi tunnistada Kätlin Letlane KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.-22.10.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 5 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Kätlin Letlane ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Kätlin Letlane katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Kätlin Letlane kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel kohustada Kätlin Letlast alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenusele ja läbima esmase hindamise teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.
2.KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Kätlin Letlaselt välja menetluskuluna kaitsjatasu kokku 472,44 eurot ja sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Kätlin Letlasel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1801,44 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 150,12 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99925700034682 ning selgituseks „Kätlin Letlane, 1-25-4096, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kätlin Letlast (Letlane) süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.10.2024.a kella
16.08 paiku Tartu maakonnas Luunja vallas Luunja alevikus Tartu-Räpina-Värska tee 11. kilomeetril tahtlikult mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,84 mg/l kohta. Eeltooduga rikkus Kätlin Letlane liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Kätlin Letlane toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis
2.Prokurör avaldas, et teo tõendatuses vaidlust ei ole. Vaidluse all on karistus. Rahaline karistus ei ole põhjendatud, kuna Kätlin Letlane on korduvalt rõhutanud rahaliste vahendite puudumist. Kõiki teadaolevaid andmeid arvestades oleks Kätlin Letlasele vajalik kriminaalhooldus, kuna see aitaks kaasa alkoholisõltuvusest vabanemisel. Samuti, arvestades isikut, on vajalik lisakaristuse kohaldamine. Seega palus prokurör Kätlin Letlase KarS § 424 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada teda 6-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse 2 päeva karistusaja hulka ja mõista karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta see karistus tingimisi täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Kätlin Letlast mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 4 alusel kohustada teda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreerima end vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ning läbima esmase hindamise teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
3.Süüdistatavale oli süüdistus arusaadav ja ta tunnistas end süüdi. Viimases sõnas avaldas ta, et juhiload on tema töö, sest ta veab kaupa. Lisakaristusega kaotaks ta töökoha. Ta kahetses oma tegu kohe alguses. Ta vabandab ja kahetseb.
4.Kaitsja avaldas sarnaselt prokuröriga, et asjas on vaidlus vaid karistuses. Tuginedes teadaolevatele andmetele ei oleks ta vastu tingimisi vangistusele ühes kontrollnõuete kohaldamisega, kuid siis tuleks tõsiselt kaaluda, kas Kätlin Letlaselt võtta lisakaritusena ära juhtimisõigus. Ka 3-kuuline lisakaristus mõjutaks nii Kätlin Letlase pereelu kui ka tema tööd. Menetluskulud palus kaitsja ajatada 12 kuu peale.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kätlin Letlane tunnistas kohtuistungil mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, kuid ütlusi anda ei soovinud. Kohus võttis tõendina vastu tema kohtueelse menetluse ütlused. Ka neis tunnistas ta teo toimepanemist. Ta läks pühapäeval sõbrannadega Mehikoormasse ja nad tarvitasid seal alkoholi. Tema jõi rummi ja – kokteile kuni esmaspäeva hommikul kella 6-7-ni. Siis läks ta magama ja pärast 5-tunnist magamist võttis lonksu vett ja kohvi ning hakkas sõidukiga Volkswagen Golf reg.nr. XXX Tartu poole sõitma. Rooli minnes oli tal natukene kehv olla, aga ta ei uskunud, et võib promill olla. Arvas, et ei ole suurt joovet, pea valutas ja mõikas küll, kuid arvas, et see on rummi joomisest. Emajõe sillani jõudes peatas ta politsei, kuna keegi oli andnud teada, et ta vingerdas teel. See võis olla Luunja kandis. Tal tuvastati joove. (tl 10-11)
6.Süüdistatava ütlustega on kooskõlas tunnistaja G. I. ütlused. 21.10.2024 saadi mõned minutit enne kella 16-t väljakutse, et Ahja suunas liigub VW Passat reg.nr. XXX, mis vingerdab teel. Sõidukit nähti kell 16:08 ja see peatati Tartu-Räpina-Värska tee 11.
kilomeetril. Kätlin Letlasel tuli suust tugevat alkoholilõhna ja tema nägu õhetas. Isik tarvitas enda sõnul alkoholi viimati eile õhtul. Indikaatorvahend näitas väljahingatavas õhus alkoholi 1.07 mg/l kohta ja tõenduslik alkomeeter 0,84 mg/l kohta. Isik kõrvaldati juhtimiselt. (tl 1-2)
7.Seda, et Kätlin Letlane oli 21.10.2024 alkoholijoobes – väljahingatavas õhus 0,84 mg/l kohta – tõendab ka vastavasisuline tõendusliku alkomeetri väljatrükk (tl 4). Lisaks nähtub vastavast otsusest, et Kätlin Letlane kõrvaldati 21.10.2024 kell 16.10 TartuRäpina-Värska tee 11. kilomeetril Volkswagen Golf reg.nr. XXX juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 5-pöördel).
8.Eeltooduga kogumis loeb kohus tõendatuks, et Kätlin Letlane juhtis 21.10.2024 kella 16:08 paiku Tartu maakonnas Luunja vallas Luunja alevikus Tartu-Räpina-Värska tee 11. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.nr. XXX ja ta oli sel ajal alkoholijoobes, kuna tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,84 mg/l kohta. Seega rikkus ta LS § 69 lg-s 1 ja § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid ning realiseeris KarS § 424 lg 1 objektiivse koosseisu.
9.Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. 1 Eelnevast nähtus, et Kätlin Letlane tarvitas enne mootorsõiduki rooli asumist pikema aja vältel rummi ja – kokteile ning magas vaid 5 tundi. Enne mootorsõiduki rooli asumist ei tundnud ta end tavapäraselt, vaid tal oli kehv olla ja pea valutas. Samuti, kuigi ta avaldas, et ei uskunud, et tal võiks promill olla, arvas ta sedagi, et ei ole suurt joovet. Lisaks, kuigi Kätlin Letlane ei olnud vahetult enne juhtima asumist alkoholi tarvitanud, tuvastati tal kinnipidamisel joove 0,84 mg/l kohta. Kohtu hinnangul võimaldab eelnev (öö läbi kange alkoholi joomine, vähene magamine), sh Kätlin Letlasel tuvastatud küllaltki suur joove, asuda seisukohale, et ta sai aru ja teadis, et ta ei ole seisundis, millises tal oleks lubatud mootorsõidukit juhtida. Seda enam, et nii tema enda kui ka tunnistaja ütlustest selguvalt kutsuti politsei, kuna Kätlin Letlase juhitud sõiduk vingerdas teel. Ehk siis pani ta kohtu hinnangul teo toime otsese tahtlusega.
10.Kohus ei ole tuvastanud Kätlin Letlasele etteheidetava teo puhul õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei esine kohtu hinnangul süüd välistavaid asjaolusid. Seega tuleb ta toimepandus süüdi tunnistada ja karistada.
11.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
12.Hinnates Kätlin Letlase süü suurust võtab kohus arvesse, et Kätlin Letlane ei pannud mootorsõidukit joobeseisundis juhtides toime teisi õigusrikkumisi. Lisaks arvestab kohus, et tal tuvastati küllaltki suur joove: kriminaalvastutus algab alkoholisisaldusega 0,75 mg/l kohta, kuid tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,87 mg/l kohta. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et nii Kätlin Letlase ütlustest (tl 10-11) kui ka tunnistaja G. I.
J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 424 komm. 9.1
ütlustest (tl 1-2) selguvalt viibis Kätlin Letlase juhitud sõidukis ka tema XXX. Seega seadis Kätlin Letlane oma tegevusega ohtu nii enda kui ka temaga sõidukis viibinud XXX ning ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohtu hinnangul ei esine. Karistust kergendavana on võimalik arvestada, et Kätlin Letlane on kogu menetluse vältel toimepandut tunnistanud ja avaldanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus kahetsust. Seega, arvestades eelnevat, hindab kohus tema süü keskmiseks.
13.Kriminaalasjas peeti esialgu võimalikuks kriminaalmenetluse lõpetamist, pannes Kätlin Letlasele kohustuseks anda PEth laboratoorseid vereanalüüse (kokku 4 tükki), läbida tervishoiuasutuse poolt määratud ajal vaimse tervise õe esmane vastuvõtt alkoholitarvitamise häire teenuse raames ning läbida sotsiaalprogramm „Korralik juht“ ehk „KOJU“ (tl 21-22). Kätlin Letlane suutis aga ainult ühel korral anda laboratoorse analüüsi ja selle tulemus oli üle normi, s.o 1055 ng/ml (tl 27). Rohkem analüüse ta ei andnud ning ühtlasi ei täitnud ta ka teisi kohustusi, sh ka pärast seda, kui talle tuldi vastu ja asendati sotsiaalprogramm „Korralik juht“ läbimise kohustus viienda ja kuuenda PEth vereanalüüsi andmise kohustusega. Seejuures nähtub, et Kätlin Letlane põhjendas kohustuste täitmata jätmist nii materiaalse olukorra, vaimse tervise õe vastuvõtuaegade puudumisega kui ka nõelte kartuse ning häbiga perearsti ees. (tl 29-35 pöördel). Kohutuste mittetäitmine päädis kriminaalmenetluse uuendamisega (tl 36-38).
14.Kohus on seisukohal, et kuigi KarS § 424 lg 1 näeb ette rahalise karistuse ja Kätlin Letlast ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud (tl 12), ei ole rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamine põhjendatud. Samas ei välista kohus rahalist karistust seetõttu, et Kätlin Letlasel on varasemalt olnud rahalisi raskusi, kuna rahaliste vahendite puudumine või nende vähesus ei ole antud karistusliigi kohaldamisel kohtu hinnangul takistuseks2, vaid seepärast, et see ei täidaks karistuse eesmärke ega vastaks ka tema süüle. Kohtu hinnangul tuleb Kätlin Letlast karistada vangistusega. Arvestades aga, et Kätlin Letlasel ei ole, nagu nähtus, kehtivaid kriminaalkaristusi ja seda, et teo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud enam kui aasta ja Kätlin Letlane ei ole teadaolevalt pärast seda uusi õigusrikkumisi kohtule toime pannud, on kohtu hinnangul võimalik mõjutada teda edasisele seaduskuulekusele jättes karistuse täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata. Samas, arvestades Kätlin Letlase poolt ülekuulamisel avaldatut – alkohol on tema jaoks probleem (tl 10-11) –, mida kinnitab kohtu hinnangul ka tema poolt antud PEth analüüsi tulemus (tl 27), on kohus seisukohal, et Kätlin Letlase suhtes on põhjendatud kohaldada käitumiskontrolli koos täiendavate lisakohustustega, mis peaksid aitama tal alkoholi tarvitamise foonil uusi õigusrikkumisi toime mitte panna.
15.Arvestades eeltoodut kogumis mõistab kohus Kätlin Letlasele KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb selle karistuse hulka arvata tema kahtlustatavana kinnipidamise kaks päeva (21.-22.10.2024) ja lugeda kandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus vabastab ta selle karistuse kandmisest tingimuslikult KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel 1-aastase katseajaga, kohaldades talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel nii alkoholi tarvitamise keeldu kui ka kohustades teda KarS § 75 lg 4 alusel registreerima end kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; Valga Haigla; Raplamaa Haigla; Kuressaare Haigla SA; OÜ AJK Kliinik, Narva Haigla ning läbima esmase hindamise teenuse meditsiiniasutusest
J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 44 komm. 4.1.
saadud ajal.
16.Erinevalt prokurörist ei pea kohus põhjendatuks võtta Kätlin Letlaselt ära temal olemasolevat juhtimisõigust (tl 13). Nimelt, lisaks sellele, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole KarS § 424 lg 1 järgi süüdimõistmisel obligatoorne, ei ole Kätlin Letlane pärast etteheidetavat mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist uusi õigusrikkumisi, mis võiks tuua kaasa vajaduse mõjutada teda edaspidisele seaduskuulekusele läbi lisakaristuse kohaldamise, toime pannud. Samuti, arvestades, et kohus karistas Kätlin Letlast vangistusega, millise kandmiselt vabastas ta käitumiskontrolli ja lisakohustuste kohaldamisega, ei vastaks Kätlin Letlase karistus, kui kohaldada talle ka lisakaristust, kohtu hinnangul enam tuvastatud süü suurusele. Arvestades ka asjaolu, et joobes juhtimisest on möödunud üle aasta ning puuduvad nii varasemad kui ka uued liiklusseaduse rikkumised, siis oleks käesoleval ajal lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ebaproportsionaalne.
17.Kätlin Letlase menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 96,72 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 375,72 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistmisega sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on Kätlin Letlase menetluskulud kokku 1801,44 eurot.
18.Maksukohuslase registri kohaselt oli Kätlin Letlase deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist XXX eurot (tl 15) ja tema keskmiseks päevasissetulekuks – arvutamise alus aasta 2023 – oli XXX eurot (tl 16). Kohtulikul uurimisel avaldas Kätlin Letlane nii seda, et ta on tööga hõivatud kui ka viimases sõnas, et tal tõsteti palka, mistõttu on tema materiaalne olukord varasemaga võrreldes parem.
19.Süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Arvestades eelnevas punktis toodud andmeid ei oleks see kohtu hinnangul ka põhjendatud. Samas, arvestades menetluskulude suurust ja seda, et Kätlin Letlane on varasemalt viidanud materiaalsetele raskustele, on kohtu hinnangul alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine ei pruugi olla Kätlin Letlasele jõukohane. Seega rahuldab kohus kaitsja taotluse ja võimaldab Kätlin Letlasel tasuda menetluskulusid pikema aja jooksul. Eeltoodu alusel mõistab kohus Kätlin Letlaselt KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel menetluskuluna riigieelarvesse välja kaitsjatasu kokku 472,44 eurot ja sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus tal menetluskulud kokku 1801,44 eurot ära tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.