M.S-i hagi O.W vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. juuli 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
M.S-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
9654,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: M.S (isikukood XXX)
Istungi toimumise aeg
8. jaanuar 2025
Kostja: O.W (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja menetlus otsust tegemata osas, millega M.S nõudis O.W-lt enda kasuks 1059,82 euro (sh põhivõlg 1057,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2,02 eurot) ja 1057,80 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
2.Jätta M.S-i apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, millega ta palub tühistada Harju Maakohtu 9. juuli 2024 otsuse resolutsiooni punkti 1 OÜ X suhtes kuriteoteate esitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta ja ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 9. juuli 2024 otsus muutmata.
5.Jätta O.W menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
6.Mõista M.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv 770 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda võrdsete osamaksetena viie kuu jooksul, s.o 154 eurot kuus. Esimene osamakse tuleb teha 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest
2-21-18739 ja iga järgmine osamakse hiljemalt 30 päeva jooksul eelmise osamakse tasumise tähtpäevast.
7.Käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 6 nimetatud osamaksete tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.M.S esitas 30.11.2021 (täpsustatud 21.01.2022, 01.02.2022, 07.03.2023 ja 20.03.2023) Harju Maakohtule hagi O.W vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitised 1939,77 eurot ja 7200 eurot, alates 30.06.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 64,50 eurot ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse 04.05.2023 tervikteksti kohaselt palub kostja mõista hagejalt välja varalise kahju hüvitised 1925,97 eurot, 6156 eurot ja 798 eurot, alates 01.07.2021 kuni 25.11.2021 1925,97 eurolt sissenõutavaks muutunud viivise 62,48 eurot ja alates 26.11.2021 viivise 8879,97 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt esindas kostja hagejat tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluses riigi õigusabi korras määratud esindajana. Hageja nõudis selles asjas OÜ-lt X (tööandja) saamata jäänud töötasu ning tasu ületunni- ja öötöö eest ajavahemiku eest 01.01.2018–30.04.2019 kokku 1912,17 eurot, samuti kahjuhüvitist 13,80 eurot.
4.Tsiviilasjas nr 2-20-4258 esitatud hagi jäi Harju Maakohtu 30.06.2021 otsusega rahuldamata kostja ebaprofessionaalsuse tõttu. Ringkonnakohtus ei õnnestunud esimeses kohtuastmes tehtud vigu parandada. Hageja kanda jäeti ka tsiviilasja menetluskulud. Sellega on kostja põhjustanud hagejale kahju.
5.Kostja põhjustas kahju järgmise tegevuse ja tegevusetusega:
5.1.Kostja ei esitanud vastuväidet tööandja poolt pärast eelmenetluse lõppu esitatud uute tõendite vastuvõtmisele.
2-21-18739
5.2.Kostja ei esitanud kohtule selgitusi nõude suuruse kujunemise kohta, kuigi kohus seda palus.
5.3.Kostja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja poolt kohtule esitatud töögraafikud kajastavad tehtud tööaega õigesti.
5.4.Kostja jättis välja nõudmata mehitatud valve žurnaalid.
5.5.Kostja ei põhistanud veenvalt ega tõendanud, et tööandja esitatud töögraafikud on võltsitud ja jättis taotlemata ekspertiisi nende võltsituse tõendamiseks.
5.6.Kostja esitas kasutamata puhkuse hüvitamise nõude alles 25.11.2020, kuigi see oleks tulnud esitada hiljemalt 20.05.2020 ja ei selgitanud tähtaja ennistamise võimalikkust.
5.7.Kostja jättis tegemata toimingud, mis oleksid võimaldanud tõendada T-särgi ostmiseks kulunud summa hüvitamise nõuet.
5.8.Kostja ei teavitanud hagejat menetluse käigust, ei suhelnud hagejaga ja ei selgitanud vaidluse perspektiivi, pidas hageja teadmata kompromissläbirääkimisi ning teavitas hagejat tööandja ettepanekust kuu aega hiljem.
6.Kostja väljastas hagejale 26.11.2020 järgmise sisuga võlakirja: „Kui minu tegevuse tõttu tekib M.S-ile kahju seoses vaidlusega OÜ Xga hüvitan selle kahju“. Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. Hagejale ongi kahju tekkinud. Hageja kahju on tsiviilasjas nr 2-20-4258 nõutud, kuid saamata jäänud töötasu, ületunni- ja öötöö ning T-särgi kulu kokku 1925,97 eurot (1912,17 + 13,80), hagejalt tööandja kasuks välja mõistetud menetluskulud 6156 eurot ja sellega kaasnenud täitemenetluse kulu 798 eurot. Hageja nõue muutus sissenõutavaks Harju Maakohtu 30.06.2021 otsuse tegemisega tsiviilasjas nr 2-204258. Kostja ei ole võlatunnistusest tulenevat kohusust täitnud. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohus ei oleks hagi rahuldanud ka siis, kui kostja oleks tööandja 20.05.2021 esitatud tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud. Ka ringkonnakohus leidis, et nende tõendite vastuvõtmine maakohtu poolt ei mõjutanud asja lahendust, kuna need ei omanud asja lahendamisel tähtsust.
9.Õige ei ole väide, et kostja ei täitnud maakohtu korraldusi nõude täpsustamise vajaduse kohta. Kostja poolt 22.03.2022 esitatud seisukohtadest nähtub selgelt töötaja nõude kujunemine ja selle suurus. Samas ei mõjutanud töötasu arvestus ega maakohtu hinnang sellele hagi rahuldamata jätmist, kuna maakohus leidis, et tööaega kajastas õigesti tööandja esitatud tööajagraafik. Nii märkis ka ringkonnakohus, et maakohtul ei olnudki vaja töötasu nõude kujunemist ega selle suurust hinnata. Seega ei mõjutanud see hagi rahuldamata jätmist.
10.Hageja väide, et mehitatud valve žurnaalid olid üldse olemas ja et kostja oleks pidanud need välja nõudma, on tõendamata.
11.Väide, et kostja oleks pidanud taotlema tööandja esitatud töögraafikute suhtes ekspertiisi läbiviimist, on arusaamatu. Hageja ei ole selgitanud, millisel viisil oleks saanud toimuda digitaalsete andmete väljatrüki võltsimine ja kuidas oleks kostja saanud seda tõendada. Kohtud tuvastasid, et hageja esitatud nn värvilised töögraafikud olid esialgsed ja neid muudeti.
2-21-18739
12.Alusetu on etteheide, nagu oleks kostja viivitanud hageja kasutamata puhkuse hüvitamise nõude esitamisega, kuna see tulnuks esitada hiljemalt 20.05.2020. Kostja määrati hageja esindajaks Harju Maakohtu 16.06.2020 määrusega ja ta ei oleks saanud nõuet varem esitada. Nõude esitamise tähtaja ennistamise aluseid ei esinenud, samuti ei olnud nõude aegumine peatunud või katkenud.
13.Väide, et kostja ei selgitanud hagejale piisavalt menetluslikku olukorda seoses T-särgi kahju hüvitamise nõudega ega teinud toiminguid, mis oleksid võimaldanud hageja nõuet tõendada, on paljasõnalised. Selgusetuks jääb, milliste toimingute tegemist kostjale ette heidetakse.
14.Menetluskulude jätmine hageja kanda ei olnud põhjustatud kostja tegevusest. Samuti ei olnud kostja tegevusest põhjustatud ringkonnakohtu otsus maakohtu otsuse muutmata jätmise kohta. Põhjendamatu on ka täitemenetluse kulu ja viivise hüvitamise nõue.
15.Õige ei ole väide, nagu ei oleks kostja hagejaga suhelnud ega olukorda selgitanud. Hagejaga suhtlemine muutus konfliktseks pärast seda, kui kostja teavitas hagejat, et viimane on esitanud menetluses valeandmeid. 26.11.2020 kinnitus on antud just selle konflikti tõttu. Samas ei kinnitanud kostja sellega, et oleks kahju tekitanud. Kostja ei ole andnud võlatunnistust. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus vabastas hageja riigilõivu 770 euro ja riigi õigusabi tasu 9197,52 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Sama otsusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse OÜ X suhtes kuriteoteate esitamiseks.
17.Kostja ei ole andnud hagejale võlatunnistust VÕS 30 lg 1 tähenduses, arvestades 26.11.2020 dokumendi teksti tingivat kõneviisi (vt p 6 ülal) ja kostja selgitusi selle andmise kohta. Kostja ei tunnista dokumendis kohustuse olemasolu ega luba kohustuse täitmist selliselt, et sellega luuakse iseseisev kohustus.
18.Kostja osutas hagejale tsiviilasjas nr 2-20-4258 õigusabiteenust maakohtu 16.06.2020 määruse alusel riigi õigusabi korras. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 5 lg-st 1 ja advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg-st 3 tulenevalt on ka riigi õigusabi korras õigusabiteenuse osutamine käsitatav VÕS § 619 jj alusel käsundina. Kostja ei ole AdvS § 44 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning VÕS §-st 620 tulenevat hoolsuskohustust rikkunud. Hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostja kohase hoolsusega toimimisel oleks hageja tsiviilasjas nr 2-20-4258 esitatud hagi rahuldatud.
19.Tööandja poolt pärast eelmenetluse lõppemist esitatud tõenditele vastuväite esitamine ei oleks toonud kaasa hageja nõude rahuldamist, sest maakohtu otsus jätta hagi rahuldamata ei põhinenud nendel dokumentidel. Tööandja möönis ringkonnakohtu 09.11.2021 istungil ka ise, et need dokumendid ei oma vaidluse lahendamisel olulist tähtsust. Ringkonnakohus jättiski 19.11.2021 otsuse p-s 9 tööandja 20.05.2021 esitatud tõendid tähelepanuta ja märkis, et kuigi maakohus rikkus tõendite vastuvõtmisel menetlusõiguse normi, ei mõjutanud see asja lõppjäreldust, sest tõendid ei omanud asjas tähtsust ja maakohus ei olegi nende põhjal asjaolusid tuvastanud. Seega, isegi kui kostjale saab ette heita hilinenult esitatud tõenditele vastuväite esitamata jätmist, ei mõjutanud see asja lahendust.
2-21-18739
20.Hageja ei kaotanud võimalust nõuda tööandjalt kasutamata puhkuse hüvitist kostja tegevuse tõttu. Kostjal ei olnud võimalik esitada seda nõuet hiljemalt 20.05.2020 ega täiendada töövaidluskomisjonile esitatud avaldust, sest sellel ajal ei olnud ta hageja esindaja. Ebaselge on hageja etteheide, et kostja oleks pidanud vähemalt üritama puhkusetasu hüvitist nõuda ja kui tööandja ei oleks aegumise vastuväidet esitanud, oleks hageja nõue rahuldatud. Kostja esitaski nõude kohtumenetluses 25.11.2020 ja kohus jättis selle aegumise vastuväite tõttu rahuldamata. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel oleks kostja pidanud taotlema tähtaja ennistamist või mille alusel võinuks aegumine peatuda või katkeda. Seega ei saanud hagejale kahju tekkida kostja tegevusetuse tulemusel.
21.Hageja etteheide, et kostja ei selgitanud hagejale menetluslikku olukorda piisavalt ja ei teostanud toiminguid, mis oleksid võimaldanud rahuldada hageja T-särgi maksumuse hüvitamise nõude, ei ole põhjendatud. See nõue jäi rahuldamata juba töövaidluskomisjoni 27.02.2020 otsusega, milles leiti, et kuna tööandja kindlustas hagejat tööriietega, ei olnud hagejal vaja riideid osta. Hagejale oli seega teada, millistel põhjustel tema nõue rahuldamata jäi. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, milliste tõenditega ta oleks oma nõuet maakohtus tõendanud ega seda, et ta oleks nendest tõenditest kostjat teavitanud.
22.Maakohus ei jätnud tsiviilasjas nr 2-20-4258 esitatud hagi rahuldamata kostja poolt valvežurnaalide/postiraamatute tööandjalt välja nõudmise taotluse esitamata jätmise tõttu.
22.1.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oli valvežurnaalidest teadlik. Hageja viitas valvežurnaalile korra töövaidluskomisjoni istungil ja tööandja ei vaielnud žurnaalide olemasolule vastu. Tsiviilasjas nr 2-20-4258 maakohtu menetluse ajal ei maininud hageja aga terve menetluse käigus, hagis ega ka enda isiklikult esitatud selgitustes kordagi nii olulisi tõendeid nagu mehitatud valvežurnaalid/postiraamatud. Arvestades, et hageja hinnangul on käesolevas menetluses mehitatud valvežurnaalid asja lahendamiseks kõige olulisemad tõendid, oleks tal olnud võimalik neile ka tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluses oma mitmetes selgitustes viidata. Samas kinnitas hageja isiklikult, et on kõik asjasse puutuva ära rääkinud. Selline käitumine tsiviilasjas nr 2-20-4258 ei ole vastavuses käesolevas asjas esitatud väidetega. Hageja käitumist arvestades, on usutav kostja väide, et ta ei teadnud nendest dokumentidest.
22.2.Väide, nagu ei oleks hageja olnud teadlik menetluslikust olukorrast, st milliseid seisukohti, tõendeid ja taotlusi oli kostja menetluses esitanud või esitamata jätnud, on vastuoluline. Hageja pidi sellest teadlik olema, sest muidu ei oleks ta saanud kostja tegemata jäämise puudusi ise kõrvaldada. Vastasel korral jääb ebaselgeks, mille põhjal hageja kohtule oma täiendavaid selgitusi esitas. Hageja väited on vastuolus tema käitumisega. Kui mehitatud valvežurnaalid oleksid tõendanud hageja graafikute õigsust ja hageja teadis, et kostja ei ole neid välja nõudnud, oleks ta saanud vastava taotluse ise esitada. Selleks ei oleks olnud vaja õigusteadmisi. Hageja teataski korduvalt, et esindab ennast ise.
22.3.Hageja selgitused selle kohta, milliseid korraldusi ta kostjale andis, on vastuolulised. Hageja väidab, et pöördus kostja poole sooviga, et ta taotleks žurnaale kohtu kaudu ja samal ajal, et kostja pidi žurnaalide väljanõudmist ise mõistma. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis valvežurnaalidest/postiraamatutest. Kostja sai menetluses esitada üksnes neid tõendeid ja selgitada üksnes neid asjaolusid, mille kohta ta on kliendilt vajaliku materjali või informatsiooni saanud. Samal ajal teatas hageja tsiviilasjas nr 2-20-4258 korduvalt, et loobub täielikult riigi õigusabi korras määratud esindajast ning esindab ennast ise.
2-21-18739
22.4.Juhenditega tutvumise allkirjade leht, tööandja telefoniraamat ega juhend ja objekti koodid ei tõenda, et tööandjal on olemas hageja töötamist puudutavad mehitatud valve vahetuse aruanded ajavahemikust 01.01.2018–30.04.2019. Hageja tõenditest nähtub, et tööandja kasutas Rotales süsteemi. Tööaja algus ja lõpp registreeriti telefoni teel vastava koodi teatamisega töötaja poolt. See ei tõenda mehitatud valve aruannete pidamist, vaid seda, et lõplik tööajagraafik kujunes töö alustamise ja lõpetamise registreerimise kaudu, s.t nii kujunes tööandja nn must-valge töögraafik, mille alusel arvestati töötasu. Kuna tööaja arvestuse pidamine on tööandja kohustus, on usutav, et valvežurnaalid/postiraamatud ei olnud tööaja arvestuse aluseks ega saanudki olla, sest neid täitsid töötajad. Hageja tõend tööaja registreerimise kohta kinnitab tunnistaja Y ütluseid, et töötajale esitati kuu lõpus esialgne graafik (hageja esitatud värvilised graafikud) järgmise kuu kohta (seda kinnitas hageja ka ise 04.12.2023 istungil), mis kajastas, millal peab töötaja järgmisel kuul tööl olema ning tööaja kestust. Jookval kuul ette tulnud muudatused (haigestumised, puhkused jmt) tegi süsteemis turvajuht, et asendaja saaks ennast läbi telefoni registreerida.
22.5.Hageja vastuolulised väited ei kinnita, et mehitatud valvežurnaalid/postiraamatud eksisteerisid ega seda et hageja andis kostjale korralduse nende välja nõudmiseks. Isegi, kui kostja oleks esitanud taotluse nende välja nõudmiseks, ei oleks see tulemust andnud. Tööandja selgitas, et ei pidanud 01.01.2018 kuni 30.04.2019 mehitatud valvežurnaale. Ta pidas mehitatud valve vahetuse aruandeid, ehk postiraamatuid, kuid neid ei ole säilitatud. Postiraamatud kajastavad peamiselt tehnilisi rikkeid valveobjektil. Nende alusel ei koostatud graafikuid ega arvestatud hageja töömahtu ega maksmisele kuuluvaid tasusid. Isegi kui tööandjal säilitamiskohustus oli, ei vastuta nende hävitamise eest kostja. Kuna valvežurnaalid ei olnud tööaja arvestuse aluseks, ei oleks need ka tõendanud hageja väiteid.
23.Kostja poolt ekspertiisi taotluse esitamine ei oleks toonud kaasa hagi rahuldamist. Kuigi tsiviilasjas nr 2-20-4258 ei viidud läbi ekspertiisi, hindas maakohus hageja väiteid tööandja esitatud töögraafikute võltsituse kohta ja kontrollis nende usaldusväärsust, kõrvutades neist tulenevat teavet muude tõenditega. Maakohus ei tuvastanud, et tööandja palga arvestuse aluseks olevad töögraafikud oleksid olnud ebausaldusväärsed. Seda kinnitas ka ringkonnakohus. Hageja töötamist tema esitatud graafikutes väljatoodud mahus ei tõenda ka siinses menetluses esitatud tõendid (tööinspektsiooni märgukirjad ja vastus teabenõudele). Hageja tugines tsiviilasjas 2-20-4258 sellele, et tegemist on graafikute intellektuaalse võltsimisega, s.t küsimus oli dokumendi usaldusväärsuses, mitte selle autentsuses. Intellektuaalse võltsimise küsimust ei lahendata TsMS § 277 alusel. Dokumendi usaldusväärsust on kontrollitud. Isegi kui kostja oleks esitanud tsiviilasjas 2-20-4258 taotluse ekspertiisi tegemiseks, oleks maakohus ilmselt jätnud selle rahuldamata. Samal põhjusel jäi rahuldamata ka siinses asjas esitatud taotlus.
24.Hagi rahuldamata jätmist ei mõjutanud asjaolu, et tööaja arvestus ei olnud selgelt esitatud. Hageja nõue jäi rahuldamata seetõttu, et hageja ei suutnud tõendada, et ta töötas tema esitatud töögraafikutes väljatoodud mahus.
25.Hageja kinnitas vande all, et kuigi ta oleks kompromissi soodsalt suhtunud, ei andnud ta kostjale korraldust, et kostja võtaks tööandjaga ühendust, et teatada kompromissettepaneku vastuvõtmisest. Samuti kinnitas hageja, et ta ei võtnud ka ise tööandjaga ühendust. Kuna hageja enda hinnangul tegeles kostja kompromissläbirääkimisi pidades „tühja-tähjaga“ ja kuigi hageja oli solvunud, et kostja ei arutanud temaga enne ettepanekust keeldumist, ei astunud hageja samme, et tööandja kompromissettepanek vastu võtta, kuigi see võimalus tal oli.
2-21-18739
26.Hageja teatas tsiviilasjas nr 2-20-4258 kohtule juba 27.07.2020, et loobub õigusabist ning esindab ennast ise. Siiski esindas kostja hagejat edasi. Hageja tõi ise esile, et kostja siiski suhtles hagejaga, kuna edastas talle kompromissettepaneku. Tõendamata on, et kostja ei oleks talle vaidluse perspektiivi selgitanud. Kui riigi õigusabi korras määratud advokaat Ratnikov asja perspektiivi selgitas, taotles hageja esindaja vahetamist, mida maakohus ka tegi. Kostja selgitas, et hageja suhtlemine muutus konfliktseks pärast seda kui kostja teavitas hagejat, et hageja on esitanud menetluses valeandmeid. Arvestades põhjust, miks hageja soovis riigi õigusabi korras õigusabiteenust osutanud advokaat Ratnikovi vahetust ja lähtudes sellest, et hageja andis ka käesolevas menetluses erinevaid ütlusi töötamise kohta haiguselehel viibimise ajal, on kostja selgitus pingete tekkimise põhjuste kohta eluliselt usutav.
27.Alusetu on hageja tööandja menetluskulude hüvitamise nõue. Keeldudes ringkonnakohtu pakutud kompromissettepanekust, jättis hageja ise kasutamata võimaluse pääseda tööandja menetluskulude hüvitamisest. Riigikohtus jättis hageja kautsjoni tasumata. Seega ei kasutanud ta võimalust menetluskulude jaotust ja suurust vaidlustada. Kostja ei vastuta selle eest, et hagejalt mõisteti tööandja kasuks välja menetluskulud ja viivis sellelt. Seetõttu ei ole kostja õigusabi teenuse osutamisega seotud ka täitemenetluse kulud. Apellatsioonkaebus
28.Hageja palub maakohtu otsuse õigusnormide rikkumise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja kuriteokaebuse esitamise taotluse, samuti osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palub esitada tööandja vastu kuriteoteade, saata asi tühistatud osas tagasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
29.Maakohus jättis kuriteoteate ebaõigesti esitamata. Hageja on kuriteoteate esitamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud.
30.Maakohus võttis asja lahendamisel ebaõigesti vastu kostja ebaseaduslikult saadud tõendid. Kostja tutvus 24.05.2024 tsiviilasja nr 2-20-4258 toimikuga, milleks tal puudus õigus, kuna ta vabastati hagejale riigi õigusabi osutamisest 02.07.2021. Hageja ei ole kostjale asja materjaliga tutvumiseks nõusolekut andnud. Järelikult on kostja 27.05.2024 seisukoha lisadena 18–20 esitanud tõendid saadud ebaseaduslikul teel ja oleks tulnud maakohtus jätta vastu võtmata ja/või otsuse tegemisel arvestamata. Maakohtu otsus ei saa seega olla õiguspärane ja tuleb tühistada.
31.Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et kostja ei ole hoolsuskohustust rikkunud ja hagejale ei ole kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu kahju tekkinud. Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-20-4258 esitatud hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahuldanud ja Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Maakohtu 30.06.2021 otsus on jõustunud. Maakohus tõi tsiviilasjas nr 2-20-4258 tehtud otsuses välja puudused hageja menetluslikes seisukohtades, mis tulenesid otseselt kostja kohustuste rikkumisest. Maakohus on siinses asjas neid kostjale tehtud etteheiteid ebaõigesti hinnanud ja jättis hagi ebaõigesti rahuldamata.
31.1.Kostja oleks pidanud kohe esitama vastuväite tööandja hilinenult esitatud tõenditele. Kui kostja oleks seda teinud, ei oleks kohus neid vastu võtnud ja oleks hagi hageja tõendite alusel rahuldanud.
2-21-18739
31.2.Kostja tegutses ebakompetentselt ja hooletult, kuna ei esitanud korrektselt formuleeritud nõuet, mille tulemusel jäi hagi rahuldamata.
31.3.Kostja oli teadlik valvežurnaalide olemasolust. Maakohus hindas ebaõigesti kostja vande all antud ütlusi ja luges need alusetult ebausaldusväärseteks. Õige ei ole maakohtu seisukoht, nagu tõendaksid hageja enda poolt tsiviilasjas nr 2-20-4258 esitatud selgitused/pöördumised, et kostja valvežurnaalidest ei teadnud ja/või et hageja ei olnud talle žurnaalide väljanõudmiseks käsundit andnud. Kostja teadis valvežurnaalidest. Kui ta oleks valvežurnaalid välja nõudnud, oleks tõendatud, et tööandja vastu esitatud hagi oli põhjendatud. Maakohus jättis arvestamata, et hageja taotles ka käesolevas menetluses mehitatud valve žurnaalide väljanõudmist, et tõendada, et kui kostja oleks žurnaalid välja nõudnud, oleks hageja töömaht olnud tõendatud ja hagi oleks rahuldatud. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja oleks saanud esitada valvežurnaalide väljanõudmise taotluse ka iseseisvalt.
31.4.Kostja oleks pidanud taotlema tööandja esitatud töögraafikute võltsituse tõendamiseks ekspertiisi läbiviimist. Siis oleks saanud hagi rahuldada hageja esitatud graafikute alusel. Ringkonnakohtu istungil tsiviilasjas nr 2-20-4258 väitis tööandja, et esialgseid graafikuid muudeti koguaeg, kuid turvajuht Y kinnitas tunnistajana, et tagantjärele ei saa tööandja neid tabeleid muuta. Hageja väiteid kinnitavad ka Tööinspektsiooni märgukirjad tööandjale töö- ja puhkeajaga seotud rikkumiste kohta. Kui kostja oleks neid tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluses kasutanud, oleks kohus saanud aru, et tööandja esitatud mustvalged tööaja graafikud ei ole õiged. Hageja pöörduski kohtusse, kuna tööandja oli graafikuid tagantjärele muutnud, s.t võltsinud. Neid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud.
31.5.Kostjal oli võimalik täiendada töövaidluskomisjonile esitatud avaldust ja esitada ka kasutamata puhkuse hüvitise nõue. Ta ei selgitanud tähtaja ennistamise ega muid avalduse täiendamise võimalusi. Seetõttu kaotas hageja võimaluse nõuda puhkuse hüvitist.
31.6.Kuigi T-särgi ostmise kulu hüvitamise nõue oli vaieldav, ei selgitanud kostja hagejale piisavalt menetluslikku olukorda ja ei teostanud toiminguid, mis oleksid võimaldanud nõuet tõendada. Neid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud, mille tulemusel tegi ebaõige otsuse.
31.7.Maakohus on hagejat vääralt mõistnud. Hageja selgitas, et mehitatud valve žurnaalide puhul on tegemist tööle registreerimise ja sündmuste kirjelduse žurnaalidega ja hageja poolt kohtule esitatud näidislehel on punktide kaupa kirjas, kuidas žurnaali täita. Mingeid tehnilisi rikkeid valveobjekti mehitatud valve žurnaali kunagi ei kantud. Selleks oli eraldi žurnaal.
31.8.Kostja ei suhelnud hagejaga tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluse käigus ja tegi menetluslikke otsuseid hageja seisukohta küsimata. Kostja ei selgitanud vaidluse perspektiivi. Et hageja osales aktiivselt tsiviilasja menetluses kinnitab, et kostja ei täitnud alates 27.07.2020 enda kohustusi piisava hoolikusega ja see põhjustas hageja jaoks negatiivse kohtuotsuse.
31.9.Maakohtu järeldus, et hageja teostas aktiivselt enda esindamist tsiviilasjas nr 2-20-4258, ei ole õige. Maakohus jättis arvestamata hageja halva tervisliku seisundiga. Kostja oli hageja olukorrast teadlik, kuid jättis hageja infosulgu. Kostja ei hoidnud klienti kursis vaidluse asjaoludega ega esindanud hagejat vastavalt advokaadi kutse-eetikale, mille tulemusel tehti otsus hageja kahjuks. Maakohus ei analüüsinud hageja vande all antud selgitusi selle kohta, et ta andis kostjale konkreetsed töökorraldused 1,5 tunnise vestluse käigus Narva kohvikus, et lepiti kokku uus kohtumise aeg, et kostja ei pidanud lubadustest kinni ja lükkas kõike edasi, et hageja käis kolm korda kostja büroos ja kolmandal korral viskas kostja kõik dokumendid
2-21-18739 hageja kätte ja ütles, et ei tegele enam asjaga. Dokumentide hagejale tagastamine tõendab, et kostja ei täitnud kohustusi alates 27.07.2020 või täitis neid hooletult. Ka selle tõttu jäi hagi rahuldamata.
31.10.Väär on maakohtu seisukoht, nagu ei oleks kostja rikkunud oma kohustusi kompromissläbirääkimiste käigus. Kostja teavitas hagejat tööandja ettepanekust ligi kuu hiljem. Hageja kinnitab, et oli pakkumistele avatud, kuid kostja tegevusetuse ja info kinnihoidmise tõttu jäi kompromiss sõlmimata. Kui kostja oleks enda kohustusi kohaselt täitnud, oleks hageja nõue kompromissi korras suures osas rahuldatud ja hagejale ei oleks kahju tekkinud. Tagantjärele ei ole võimalik hinnata, kas tööandja oleks hiljem selle kompromissiga nõus olnud.
32.Kostja on kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju mh 26.11.2020 võlatunnistuse alusel. Kostja tunnistas, et täitis oma kohustusi hooletult ja tekitas sellega kahju. Selline ebatavaline kinnitus tõendab, et kostja teadis hooletusest ja sai kahju tekitamisest aru. Vastustaja seisukoht
33.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus lõpetab tsiviilasja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel otsust tegemata osas, millega hageja nõudis kostjalt enda kasuks 1059,82 euro väljamõistmist (sh põhivõlg 1057,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2,02 eurot) ja 1057,80 eurolt, s.o kahjuhüvitiselt, alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmise osas. Harju Maakohtu otsus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Hageja apellatsioonkaebus jääb TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata osas, millega hageja palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 tööandja suhtes kuriteoteate esitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. I
35.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ja palub selle tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse tööandja suhtes kuriteoteate esitamiseks, jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
36.Apellatsioonkaebus jääb TsMS § 643 lg 1 esimese lause alusel läbi vaatamata osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse esitada tööandja suhtes TsMS § 45 lg 6 alusel kuriteoteade. Ringkonnakohus ei saa apellatsioonimenetluses sellist maakohtu otsustust tühistada. TsMS § 45 lg 6 näeb ette, et kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Kuriteoteate esitamise vajalikkust hindab kohus ametiülesande korras ise ja selle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus. Tegemist ei ole protsessuaalse taotlusega, mida menetlusosaline saaks esitada või toiminguga, mille tegemist saaks menetlusosaline kohtult nõuda.
2-21-18739
37.Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus hageja vastavat taotlust ka kohtulahendi resolutsioonis lahendama ja seda ei tee ka ringkonnakohus. Vastuseks hageja poolt tehtud tähelepanekutele kuriteotunnuste ilmnemise kohta tema endise tööandja tegevuses, märgib kolleegium, et ei pea kuriteoteate esitamist nendel asjaoludel vajalikuks. Kohus ei hinda siinses menetluses hageja endise tööandja käitumisele esitatud etteheiteid sisuliselt. Kui kuriteotunnused ilmnevad menetlusosalise enda hinnangul, saab ta esitada kuriteoteate tavalises korras ise.
II
38.Hageja palus oma esialgses maakohtu poolt menetlusse võetud hagiavalduses mõista kostjalt välja tsiviilasjas nr 2-20-4258 tööandjalt välja mõistmata jäänud 1939,77 eurot, tööandja menetluskulud 7200 eurot, alates 30.06.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 64,50 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Pärast riigi õigusabi saamist esitas hagejale määratud esindaja 04.05.2023 tervikteksti, milles täpsustas hageja nõudeid. Hageja lõpliku nõude suuruseks jäi tööandjalt välja mõistmata jäänud 1925,97 eurot, tööandja kasuks välja mõistetud menetluskulud 6156 eurot, täitemenetlusega kaasnev kulu 798 eurot, alates 01.07.2021 kuni 25.11.2021 1925,97 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 62,48 eurot ja viivis alates 26.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kogu võlalt, s.o 8879,97 eurolt kuni kohustuse täitmiseni. Eelnevast nähtub, et hageja on oma nõudeid võrreldes esialgsega muutnud, sh on vähenenud tööandjalt välja mõistmata jäänud summa, tööandja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa ja neilt arvestatud viivis.
39.Maakohus ei ole nõude vähendamise kohta selget seisukohta võtnud, kuigi pidanuks selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud või hagi osaliselt tagasi võtnud ja vastavalt ka otsustama menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise (vt ka RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 20 ja RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 17).
40.Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et esindaja poolt 04.05.2023 terviktekstis esitatud nõue on õige ja ta jääb selle juurde ega nõua kostjalt kahjuhüvitist seda ületavas osas. Kostja ei vaielnud hageja nõude vähendamisele vastu ja kinnitas, et on menetluses olevat nõuet selliselt ka mõistnud. TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 431 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kuna hageja kinnitas, et ei nõua kostjalt hüvitist 04.05.2023 menetlusdokumendis märgitust ületavas summas, tuleb menetlus selles osas otsust tegemata lõpetada, s.o kokku 1059,82 euro ((1939,77 – 1925,97) + (7200 – 6156) + (64,50 – 62,48)) ja 1057,80 eurolt, s.o kahjuhüvitiselt, alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmise osas. III
41.Pooled vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja rikkus hageja esindamisel hoolsuskohustust ja tekitas sellega hagejale kahju. Maakohus selgitas õigesti (vt p 18 ülal), et kostjal kui vandeadvokaadil on kohustus hüvitada kahju, mida klient kannab seetõttu, et tema hagi jääb advokaadi tegevuse tagajärjel rahuldamata (RKTKo 14.06.2019, 213-6457/143 p 18). Sellest tulenevalt pidi hageja siinses menetluses tõendama, et kui kostja oleks tegutsenud kohase hoolsusega (VÕS § 620 ja AdvS § 44 lg 1 p 1 tähendused) oleks tema tsiviilasjas nr 2-20-4258 tööandja vastu esitatud hagi rahuldatud.
2-21-18739
42.Hageja tugineb oma nõude esitamisel peaasjalikult etteheidetele, mille maakohus tegi hagejale tsiviilasjas nr 2-20-4258, kui põhjendas hagiavalduse rahuldamata jätmist. Nimetatu ei ole aga piisav leidmaks, et kostja rikkus hoolsuskohustust ja et see rikkumine on põhjuslikus seoses hagiavalduse rahuldamata jätmisega (VÕS § 127 lg 4). Hageja on teinud kostjale kaheksa erinevat etteheidet (vt p 5 ülal), mida kordab ka oma apellatsioonkaebuses. Hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel jätnud tähelepanuta maakohtu selgitused ja järeldused selle kohta, miks ükski kostjale tehtud etteheide ei põhjustanud hageja hagi rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium kokkuvõtvalt järgmist.
43.Maakohus tuvastas, et ei maa- ega ringkonnakohus ei tuginenud asjas nr 2-20-4258 hagi rahuldamata jätmisel tööandja poolt hilinemisega esitatud tõenditele ega kostja koostatud nõude arvestuse ebaselgusele. Seega ei mõjutanud need hageja nõude rahuldamata jätmist. Hageja väited ja tõendid selle kohta, kas kostja oli valvežurnaalide olemasolust teadlik, kas ta oli andnud selge käsundi nende väljanõudmiseks või kas kostja pidi sellest ise aru saama, ei oma siinse asja lahendamisel tähtsust. Kuna tööandja ei ole valvežurnaale pidanud ja hageja silmas peetud postiraamatud (mehitatud valve aruanded) on hävitatud, ei eksisteeri dokumente, millega hageja soovis tõendada oma väidet tööandja juures tegelikult töötatud aja kohta. Seetõttu ei ole kohtul võimalik siinses menetluses tuvastada, et need dokumendid oleksid viinud tööandja vastu esitatud hagi rahuldamiseni. Kostja ei pidanud taotlema ka tööandja esitatud tõenditele ekspertiisi määramist, kuna ekspertiisiga ei oleks saanud teha kindlaks hageja väidetud asjaolusid. Maakohus selgitas õigesti, et tõendi usaldusväärsuse kohta esitatud vastuväited ületatakse tõendite hindamise teel. Kuna tõendite hindamine on kohtu ülesanne (TsMS § 232), ei saa selleks määrata eksperti. Kostja ei vastuta hageja saamatajäänud puhkusetasu nõude aegumise eest, kuna ta määrati hageja esindajaks alles pärast aegumistähtaja möödumist ja pärast seda esitatud nõue jäi kostja aegumise vastuväite tõttu rahuldamata. Hageja ei ole esile toonud, milliseid vastuväiteid oleks kostja pidanud tööandja aegumise vastuväitele esitama. Samuti ei ole hageja esile toonud, millised toimingud või tõendid oleksid võimaldanud tema T-särgi kulu hüvitamise nõuet rahuldada. Hageja väited, mis puudutavad kostja temaga suhtlemist ja suhtlemise viisi, sh dokumentide hagejale tagastamist ei ole põhjuslikus seoses tööandja vastu esitatud hagi rahuldamata jätmisega. Hageja väited, mis puudutavad tööandja kompromissettepanekut, on aga vastuolulised ja konkretiseerimata. Esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja tegevuse tõttu jäi kohtulik kompromiss kinnitamata ja milline see kompromiss oleks olnud. Vastupidi, hageja on kostjale ette heitnud ka tööandjaga üldse läbirääkimiste pidamist ja nõude üle kauplemist. Eeltoodust nähtub, et kostjale etteheidetud tegevus ei põhjustanud hagi rahuldamata jätmist. Maakohus ei rikkunud eeltoodud asjaolude tuvastamisel ja järelduste tegemisel menetlusõigust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Samuti ei tuvastanud kolleegium, et maakohus oleks eksinud tõendite hindamisel.
44.Ringkonnakohus mõistab, et hageja ja kostja vahel tekkis tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluse käigus konflikt ja omavaheline koostöö ei sujunud. Arusaadavalt on hageja sellest nördinud, kuid ainuüksi see ei anna alust järeldada, et hageja poolt tööandja vastu esitatud nõue jäi rahuldamata kostjale etteheidetud tegevuse või tegevusetuse tõttu.
45.Samuti leidis maakohus õigesti, et kostja ei ole andnud hagejale võlatunnistust VÕS § 30 tähenduses. Kostja deklareeris 26.11.2020 kinnituskirjas üksnes seda, et kohustub hüvitama hagejale tema tegevuse tulemusel tekkiva kahju (vt p 6 ülal). Samasugune kohustus tuleneb kostjale ka seadusest (VÕS § 115). Kostja ei ole aga tunnistanud, et ta oleks hagejale ka
2-21-18739 tegelikult kahju tekitanud. Samuti ei ole kostja tunnistanud kahju ulatust. Neid asjaolusid tuli hagejal tõendada siinses menetluses. Hageja ei ole seda teinud.
46.Maakohus ei eksinud ka kostja 27.05.2024 seisukoha lisadena 18–20 esitanud tõendite vastuvõtmisel. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks tõendid saadud ebaseaduslikult põhjusel, et hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut tsiviilasja nr 2-20-4258 toimikuga tutvumiseks pärast seda, kui kostja kui esindaja volitused menetluses lõppesid. TsMS § 59 lg 3 kohaselt võib muu isik kui menetlusosaline pärast asjas menetluse jõustunud lahendiga lõppemist toimikuga tutvuda ja saada sellest ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu. Seega ei olnud hageja nõusolek toimikuga tutvumiseks ja sellest ärakirjade saamiseks vajalik. Maakohus selgitas hagejale juba 17.06.2024 istungil, et kohtukoosseis oli andnud kostjale toimikuga tutvumiseks ligipääsu (istungi protokoll ajamärk 00:04:06– 00:05:07). Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et selle üle, et kohus oli kostjale loa andnud, tal vastuväiteid ei ole (istungi protokoll ajamärk 00:09:35–00:10:33).
47.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada. Ainuüksi asjaolu, et hageja maakohtu poolt asjaoludele ja tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, selleks alust ei anna. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata. IV
48.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja osalise läbivaatamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetlusega kaasnevad kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
49.Ringkonnakohus vabastas hageja 22.08.2024 määrusega menetlusabi korras kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 770 euro tasumise kohustusest. Ringkonnakohus selgitas määruses, et menetlusabi andmine ei välista hageja kohustust menetluskulusid kohtulahendi alusel hiljem siiski kanda, sh vastaspoolele tekkinud kulusid. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
50.Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tal ei ole hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid. Kostja menetluskulude suurus jääb seetõttu rahaliselt kindlaks määramata.
51.TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt mõistetakse hagejalt, kes on saanud menetlusabi menetluskulude kandmisel, hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus siiski mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 ei sätesta ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte (RKTKm 14.06.2010, 3-2-1-56-10 p 10). Hageja viitas ringkonnakohtu istungil oma madalale sissetulekule ja olemasolevatele kohustustele, mis on hageja hinnangul tekkinud kostja tegevuse tõttu.
2-21-18739
52.Kolleegium leiab, arvestades ka menetluse asjaolusid, et ainuüksi hageja viide tema madalale sissetulekule ja olemasolevatele kohustustele ei anna alust TsMS § 190 lg-s 4 sätestatud reeglist kõrvalekaldumiseks. Küll aga annab see alust kohustuse ajatamiseks. Ringkonnakohus kohustab hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse igakuiste osamaksetena viie kuu jooksul, s.o 154 eurot kuus. Ühtlasi on põhjendatud määrata hagejale väljamõistetud summa riigituludesse tasumiseks seaduses sätestatust hilisem tähtpäev (TsMS § 179 lg 5), s.o esimene osamakse tuleb teha 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kooskõlas TsMS § 179 lgga 9 selgitab kohus, et riigilõivu osamakse tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda sellelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.