Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused

Kostja ei esitanud vastuväiteid pärast eelmenetluse lõppu 20.05.2021 OÜ Articard esitatud uutele tõenditele (OÜ Articard poolt hagejale makstud tasud; tööajaarvestuse koondtabel ning Rotales süsteemi väljavõtted perioodil mai-detsember 2019; hageja palgata puhkuse taotlus). Kuigi OÜ Articard ei põhistanud mõjuvat põhjust tõendite esitamiseks hilinemisega, võttis kohus hilinemisega esitatud tõendid asja materjalide juurde, sest need omasid asja lahendamisel tähtsust ning tõendite vastuvõtmine ei põhjusta lahendamise viibimist (dtl 9, p 5). Seda, et kostja oleks pidanud OÜ Articard tõendite esitamisele koheselt vastu vaidlema, kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht 09.11.2021 kohtuistungil ja 19.11.2021 otsuses ts.asjas nr 2-20-4258 samas küsimuses (dtl 16, p 9). Kui kostja oleks OÜ Articard tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud juba maakohtus, siis ei oleks kohus neid tõendeid vastu võtnud ja maakohus oleks hagi rahuldanud, lähtudes hageja esitatud tõenditest, mis olid ainuõiged.

-

Kostja ei esitanud korrektset ja selgelt vormistatud hageja nõuet, kuigi maakohus selgitas 09.11.2020 korraldustes ja 01.02.2021 istungil hagejale, et tal tuleb nõuet täpsustada, tuues välja, milliseid tasusid millise perioodi eest ta nõuab. Maakohus märkis otsuses, et vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei suutnud hageja esitada selget ülevaadet nõutavate tasude ja nende kujunemise kohta kõigi kolme nõutava tasu liigi vahel ja millist ajaperioodi kogu ajavahemikust 01.01.2018-30.04.2019 konkreetne tasu liik hõlmab (dtl 9, p 8). Seega kostja kui hageja vandeadvokaadist esindaja ei suutnud korrektselt formuleerida hageja nõuet ja esitada selget ülevaadet nõutavate tasude ja nende kujunemiste kohta, kuigi kostjal olid kõik alusandmed selleks olemas. Kui kostja oleks hageja nõude korrektselt ja selgelt vormistanud, siis oleks hageja hagi ts.asjas nr 2-20-4258 rahuldatud.

-

Kuigi maakohus selgitas 09.11.2020 korraldustes ja 01.02.2021 istungil tõendamiskoormist, leidis maakohus, et hageja ei esitanud oma väite kinnitamiseks tõendeid, et hageja esitatud töögraafikud on ainuõiged ja kajastavad õigesti tema tööaega. Maakohtu hinnangul olid hageja esitatud töögraafikud dokumentaalsed tõendid (dtl 9-11, p 10-15). Kostja oleks pidanud kohtult taotlema OÜ Articard mehitatud valvežurnaalide väljanõudmist, mis oleks olnud kõige täpsemad töötamist tõendavad säilitamiskohustusega dokumendid. Samuti taotlema OÜ Articard esitatud töögraafikute võltsituse tõendamiseks ekspertiisi läbiviimist. Kui kostja oleks nõudnud välja tsiviilasja nr 2-20-4258 menetluses OÜ-lt Articard mehitatud valvežurnaalid ja taotlenud OÜ Articard esitatud töögraafikute osas ekspertiisi tegemist, siis oleks tõendamist leidnud fakt, et hageja esitatud töögraafikud olid õiged ja et OÜ Articard töögraafikud olid väärad või võltsitud. See oleks tähendanud seda, et hageja töömaht oleks olnud tõendatud ja hagi oleks rahuldatud.

-

Kostja jättis täiendamata töövaidluskomisjonile esitatud avalduse 2018. aastal kasutamata puhkuse hüvitise nõude esitamise näol. Maakohus leidis, et hageja 25.11.2020 esitatud puhkuse hüvitise nõue on aegunud (aegus 21.05.2020) ja jättis selle rahuldamata (dtl 11, p 17). Samuti ei selgitanud kostja hagejale, et hagejal oli võimalik taotleda tähtaja ennistamist või tugineda muule avalduse täiendamist võimaldavale sättele. Kostja tegevusetusega kaotas hageja võimaluse nõuda OÜ-lt Articard puhkuse hüvitist.

-

Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude T-särgi ostmise kulu hüvitamiseks. Hageja on seisukohal, et nimetatud kahju tekkimine oli vaieldav, kuid kostja ei selgitanud hagejale piisavalt menetluslikku olukorda ja ei teostanud toiminguid, mis oleksid võimaldanud hageja nõuet tõendada.

-

Kostja ei suhelnud hagejaga ts.asja 2-20-4158 menetluse käigus, vaid tegi menetluslikke otsuseid ilma hagejalt seisukohta küsimata. Samuti ei selgitanud kostja hagejale vaidluse perspektiivi.

Eelnevalt kirjeldatud kohustuste rikkumise tõttu jättis maakohus hageja nõude rahuldamata ja jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses ei õnnestunud hagejal kostja põhjustatud puuduseid kõrvaldada ja Harju Maakohtu 30.06.2021 otsus jõustus. Hageja kahjunõude moodustavad järgmised nõuded: -

Ts.asjas nr 2-20-4258 nõutud hageja saamata jäänud töötasu ning tasu ületunni- ja öötöö eest kokku 1912,17 eurot ja kahju hüvitis (T-särgi ostmise kulu) 13,80 eurot, so kokku 1925,97 eurot (dtl 216).

-

Ts.asjas 2-20-4258 hagejalt OÜ Articard kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 6156 eurot (dtl 131-146).

-

Ts.asjas 2-20-4258 jõustunud kohtulahendi täitemenetluse kulu 798 eurot (dtl 189-191).

Hageja palus kostjalt välja mõista kahju saamata jäänud töötasu, ületunni- ja öötöö ning T-särgi kulude hüvitamise eest kokku 1925,97 eurot (1912,17 + 13,80), hagejalt OÜ Articard kasuks väljamõistetud menetluskulude eest kokku 6156 eurot ja täitemenetluse kulu 798 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 62,48 eurot (01.07.2021 kuni 25.11.2021) ja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Ts.asjas 2-20-4258 hageja ja OÜ Articard töögraafikute osas märkis hageja, et kostja esitatud mustad töögraafikud olid allkirjastamata, kuid hageja värvilised töögraafikud olid allkirjastatud, mis viitab selgelt asjaolule, et mustvalged töögraafikud olid võltsitud. Sellise ekspertiisi tegemine on võimalik hageja ja kostja töögraafikute kõrvutamise teel ning samuti on võimalik eksperdil saada OÜ Articard arvutiprogrammist väljavõtteid selle kohta, milliseid andmeid ja millal on töögraafikutes muudetud. Saamata jäänud puhkuse hüvitise osas leidis hageja, et kui hageja puhkusehüvitise nõude tähtaeg oli möödunud, siis kostja oleks pidanud vähemalt üritama puhkusetasu hüvitist nõuda. Seda enam, et kohus ei kohalda aegumist automaatselt, vaid üksnes vastaspoole vastuväite esitamise korral. Kostja puuduliku suhtluse, sh menetluslikust olukorrast teavitamata jätmise osas tõi hageja välja, et kuna kostja suhtles hagejaga vaid üksikud korrad, ei selgitanud menetluslikku olukorda ja hageja sai asjadest teada alles tagantjärele (dokumentide koostamisest ja kohtule esitamisest, toimingu tegemisest või selle tegemata jätmisest (nt jätnud valvežurnaalid välja nõudmata ja ekspertiisi taotlemata)), pidi hageja omakäeliselt kohtule seisukohti esitama, sest kostja seda ei teinud. Täiendavalt tõi hageja esile selle, et ts.asjas 2-20-4258 oli kostja otse suhelnud OÜ-ga Articard ja viimane oli kompromissina pakkunud, et tasub hagejale 1643,60 eurot, kuid kostja jättis hagejale selle info edastamata ja oli OÜ Articard pakkumisest keeldunud ilma hagejaga nõu pidamata. Hageja sai OÜ Articard kompromissettepanekust teada kuu hiljem.

Kostja palus 05.06.2023 vastuses hagi terviktekstile jätta hagi kostja suhtes rahuldamata,

-

Maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmisel ei põhinenud OÜ Articard eelmenetluse lõppemise järgselt hilinemisega esitatud tõenditel. Tallinna Ringkonnakohus märkis 19.11.2021 otsuse p-s 9, et tõendite vastuvõtmine ei olnud maakohtu poolt küll põhjendatud, kuid selline maakohtu rikkumine ei mõjutanud asja lõppjäreldust (dtl 16, p 9).

-

Ts.asjas nr 2-20-4258 22.03.2021 kostja poolt hageja esindajana esitatud seisukohas on piisava selgusega toodud välja hageja nõude kujunemine ja selle suurus (dtl 261-269). Kostja oli esindajana toonud välja, millised olid 2018. ja 2019.aastal töötatud tunnid ja ületunnid, öötunnid. Samuti oli välja toodud, milline oleks pidanud olema arvestades töötatud tunde, ületunde ja öötööd töötaja brutopalk ning kui palju tegelikult maksti. Kostja selgitas lisaks, kuidas arvestus kujunes - töötaja tööleping oli jõus alates 01.01.2018, kokku oli lepitud summeeritud tööaja arvestus (töölepingu p 3.2-3.5) ja tööaja arvestusperioodiks oli 6 kuud. Kostja leidis, et lähtudes töölepingu seaduse (TLS) § 46 lg-st 1 on põhjendatud võtta ületunnitööarvestuses aluseks 4-kuuline arvestusperiood. Töötunnid arvestas kostja selliselt, et 7 päevase perioodi täistööajaks on 40 tundi, kuid 7 päevaste perioodide lõikes võivad töötunnid erineda. 4 kuuse arvestusperioodi lõpuks liidetakse 7 päevaste perioodide töötunnid ja sellest

nähtub, kas on tehtud ületunnitööd (nt teoreetiliselt on võimalik 4 kuuse perioodi täistöötunnid ära teha 1 kuuga, selle 1 kuu töötunde aga ei loeta ületundideks, kuna need jaotatakse 4 kuulise perioodi vahel, kuid selline praktika oleks seadusvastane seoses puhkeajaga). Kui 4 kuulise perioodi lõpuks ei täitu 7 päevane arvestusperiood (igas 4 kuuses perioodis ei ole 7-päevased täisnädalad), on arvestuses võetud 1 päeva täistööajaks 5,7 h (40 tundi/7 päeva). Hageja töötamine toimus põhiliselt 24 tunniste vahetustega, mis algasid üldjuhul hommikul kell 8.00. Seega kalendripäeva mõttes töötas hageja ühel kalendripäeval 16 h (8.00-24.00) ja järgneval päeval 8 h (00.00-8.00). Kostja esitatud tööajatabelites, millel kostja arvestus põhines, on märgitud konkreetse päeva töötundideks 24 h ja on tehtud vastav ümberarvestus. Kui tööpäev saabub 7 päevase perioodi viimasele päevale või 4 kuuse arvestusperioodi viimasele päevale, on käesolevas arvestuses viimase päeva töötundideks 16 tundi (erinevalt tööajatabelitest, kus see on 24 tundi) ja järgmise uue perioodi esimese päeva töötundideks 8 h (erinevalt tööajatabelitest, kus see on 0 h). Kokkuvõttes töötatud tunnid ei muutu, kuid käesolev arvestuse käsitlus võib mõjutada ületundide arvu. Hageja on tõenditena esitanud nn värvilised tööajatabelid, kus tema hinnangul on andmed tööajatundide kohta peamiselt õiged, va nimetatud erinevus (need on märgitud tabelis). Tööandja on esitanud nn mustad tööajatabelid, milles töötundide arv erineb töötaja poolt esitatud töötundide arvust (sealhulgas on näidatud osaliselt töötamine haiguslehe perioodil).Seega kostja esitas nõude kujunemise piisavalt selgelt. Kostja tõi lisaks välja, et Tallinna Ringkonnakohus on 19.11.2021 otsuse p-s 8 (dtl 16, p 8) märkinud, et kuna maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis töötasu maksmata, siis ei olnud maakohtul vaja hinnata saamata jäänud töötasu nõude kujunemist ega selle suurust. Sellest tulenevalt ei mõjutanud seega hagi rahuldamata jätmist see, et hageja tööajaarvestus, mille kostja koostas, ei olnud maakohtu hinnangul sobilik. Vaidluse rõhk oli selles, kas õige on töötaja või tööandaja poolt esitatud töögraafikus kajastatud töötamise aeg. -

Hageja ei ole tõendanud, et valvežurnaalid, mille OÜ-lt Articard välja nõudmata jätmist hageja kostjale ette heidab, olid olemas ja kostja oleks pidanud need välja nõudma.

-

Tallinna Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 10.2 (dtl 17, p 10.2), et OÜ Articard kasutas tööaja arvestuseks Rotales süsteemi ja OÜ-le Articard ei tulenenud ei lepingust ega seadusest kohustust töötajatega graafikud kooskõlastada. Samuti leidis ringkonnakohus, et tõendatud on, et värvilised hageja esitatud töögraafikud (vt dtl 270-271) olid esialgsed töögraafikud (ei fikseeritud tegelikult töötatud töötunde), neid muudeti vajadusel, kuid tagantjärele ei muudetud. Hageja väide, et tema esitatud värvilised töögraafikud on originaalid, on paljasõnalised. Kostja leidis, et hageja ei ole selgitanud, millisel viisil oleks saanud toimuda nn mustvalgete töögraafikute (vt dtl 272-286) võltsimine ja kuidas oleks saanud eelmises menetluses seda tõendada. Seega on hageja etteheide alusetu.

-

Kostja määrati hageja esindajaks Harju Maakohtu 16.06.2020 määruse alusel (dtl 288-289) , kuid hageja on märkinud, et kasutamata jäänud puhkuse hüvitis muutus sissenõutavaks alates 21.12.2019 ja hageja kohustus vastava nõude esitama hiljemalt 20.05.2020. Seega ei oleks kostja saanud varem vastavat nõuet esitada. Kostja hinnangul ei esinenud võimalust taotleda aegunud nõude esitamise tähtaja ennistamist ning ei esinenud asjaolusid, mille alusel võinuks aegumine peatuda või katkeda.

-

Ebaselgeks jääb, milliste toimingute tegemist T-särgi ostmiseks kantud kulude hüvitamise nõude osas kostjale ette heidetakse.

-

Harju Maakohtu poolt menetluskulude hageja kanda jätmine ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti maakohtu otsus muutmata, ei olnud põhjustatud kostja tegevusest.

-

Hageja väide, et kostja ei suhelnud hagejaga menetluse käigus ega selgitanud menetluslikku olukorda, on paljasõnalised ja ebaõiged. Hageja ja kostja kohtusid isiklikult mitu korda, samuti suheldi telefoni teel, sh toimetas kostja hagejale menetlusdokumendid korra ka koju. Kostja ei teinud menetluslikke otsuseid hagejalt seisukohta küsimata. Pigem muutus suhtlemine hagejaga õigusteenuse osutamisel konfliktseks pärast seda, kui kostja teavitas hagejat sellest, et hageja on

esitanud menetluses valeandmeid (hageja oli töövõimetuslehel, kuid vastavalt hageja värvilistele töögraafikutele hageja töötas (dtl 290-291). 26.11.2020 kinnitus, et kostja hüvitab kahju, kui tema tegevuse tõttu see hagejal tekib, oli esitatud hagejale seoses selle konfliktse olukorraga.

esitamata vastuväite OÜ Articard hilinemisega esitatud tõendite asja materjalide juurde võtmisele;

-

esitamata taotluse mehitatud valvežurnaalide väljanõudmiseks;

-

esitamata taotluse ekspertiisi tegemiseks,

-

esitamata täiendatud avalduse saamata jäänud puhkuse hüvitise saamiseks ega selgitanud hagejale tähtaja ennistamise taotluse võimalikkusest;

-

esitamata selge arvestuse nõude kujunemise kohta;

-

teostamata toiminguid, mis võimaldanuks tõendada T-särgi ostmiseks kulunud summa OÜ-lt Articard väljanõudmiseks;

-

vastu võtmata OÜ Articard kompromissettepanekut.

-

teavitamata menetluse käigust, sh ei suhelnud hagejaga.

Väljatoodud etteheidetavate tegevusetuse tõttu jäeti hageja nõue OÜ Articard vastu rahuldamata ning hageja kohustus hüvitama OÜ Articard menetluskulud ja kandma täitemenetluse kulusid.

OÜ Articard hilinenult esitatud tõenditele vastuväite esitamata jätmine

20.1 Hageja leidis, et Harju Maakohus tõi tsiviilasjas nr 2-20-4258 tehtud 30.06.2021 kohtuotsuses välja järgnevad puudused hageja menetluslikes seisukohtades, mis tulenesid otseselt

hageja kostja kui esindaja kohustuste rikkumises (dtl 205) „Kostja esitas koos 20.05.2021 menetlusdokumendiga järgmised uued tõendid: kostja poolt hagejale makstud tasud; tööajaarvestuse koondtabel ning Rotales süsteemi väljavõtted perioodil mai-detsember 2019; hageja palgata puhkuse taotlus. Kohus märgib, et kostja esitas uued tõendid pärast eelmenetluse lõppemist. Seejuures ei ole kostja põhistanud mõjuvat põhjust tõendite esitamiseks hilinemisega. Vaatamata sellele leiab kohus, et kostja 20.05.2021 esitatud tõendid tuleb asja materjalide juurde võtta, sest need omavad asja lahendamisel tähtsust. Tõendite vastuvõtmise ei põhjusta lahendamise viibimist. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid uute tõendite esitamisele kostja poolt.“ (dtl 9, p 5). Kostja on seisukohal, et hageja seisukoht ei ole põhjendatud, sest maakohtu otsus ei põhinenud hagi rahuldamata jätmisel OÜ Articard hilinenult esitatud tõenditel (dtl 256, p 1). 20.2 Kohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus, millega jättis hagi rahuldamata, ei põhinenud OÜ Articard poolt eelmenetluse lõppemise (eelmenetlus lõppes 22.03.2021, dtl 597) järgselt 20.05.2021 esitatud dokumentidel. Tallinna Ringkonnakohus on 09.11.2021 istungil küsinud OÜ-lt Articard, et ringkonnakohtule jääb ebaselgeks, mida OÜ Articard on soovinud tõendada eelmenetluse lõppemise järgselt 20.05.2021 dokumentidega ning miks need on esitatud, kuna hageja nõue puudutab perioodi kuni 30.04.2019. Nimetatud istungil möönis ka kostja ise, et vaidluse lahendamisel ei oma need dokumendid olulist tähtsust (dtl 597). Tallinna Ringkonnakohus on 19.11.2021 otsuse p-s 9 määranud, et OÜ Articard 20.05.2021 esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta ning leidnud, et maakohtu menetlusõiguse normi rikkumine hilinenult vastuvõetud dokumentide vastuvõtmise näol ei mõjutanud asja lõppjäreldust, sest vaatamata sellele, et maakohus võttis OÜ Articard poolt esitatud tõendid asja juurde, siis nimetatud tõendid ei oma asjas tähtsust (ei käsitle vaidlusalust perioodi) ning maakohus nende põhjal asjaolusid ei tuvastanud (dtl 16, p 9). Seega, isegi kui kostjale saab ette heita hilinenult esitatud tõenditele vastuväite esitamata jätmist, siis hoolimata sellest, et maakohus võttis tõendid vastu põhjusel, et need omavad asja lahendamisel tähtsust (dtl 9, p 5), ei mõjutanud lõpptulemusena kostja tegevusetus õigusabiteenuse osutamisel lõpplahendit, sest maakohus nendest tõenditest asjaolusid ei tuvastanud. Sellest tulenevalt ei tuvasta kohus, et OÜ Articard hilinenult esitatud tõenditele vastuväite esitamise tagajärjel oleks maakohus hageja nõude rahuldanud.

Saamata jäänud puhkuse hüvitise nõudega seonduv

21.1 Harju Maakohus jättis 30.06.2021 otsuses hageja saamata jäänud puhkuse hüvitamise nõude rahuldamata, sest hageja nõue oli aegunud. Maakohus märkis, et „Hageja pidi esitama nõude hiljemalt 20.05.2020. Hageja esitas kasutamata puhkuse hüvitamise nõude esmakordselt 25.11.2020 menetlusdokumendis. Hageja ei ole TVK-le 20.12.2019 esitatud avalduses (dtl 45-50) ega selle 06.02.2020 täpsustuses (dtl 201) vastavat nõuet esitanud. Toimikust ei nähtu asjaolusid, mille alusel võinuks nõude aegumine peatuda või katkeda.“ (dtl 11, p 17). Hageja on leidnud, et kostjal oli võimalik töövaidluskomisjonile esitatud avaldust täiendada ja esitada ka kasutamata puhkuse hüvitise nõue. Kostja ei selgitanud hagejale, et hagejal oli võimalik taotleda tähtaja ennistamist või tugineda muule avalduse täiendamist võimaldavale sättele. Kostja hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevalt kaotas hageja võimaluse nõuda OÜ-lt Articard puhkuse hüvitist (dtl 209, p 2.3.8). 21.2 Kostja asus seisukohale, et hageja etteheited on põhjendamatud, sest kostja määrati riigi õigusabi korras hagejat esindama Harju Maakohtu 16.06.2020 määruse alusel (dtl 288-289) ning seetõttu ei saanud kostja nõuet varem esitada. Kostja hinnangul ei esinenud võimalust taotleda aegunud nõude ennistamist ja ei esinenud asjaolusid, mille aluseks võinuks aegumine peatuda või katkeda (dtl 258, p 5). 21.3 Kohus kohustub kostjaga, et kostjal ei olnud võimalik hiljemalt 20.05.2020 hageja saamata jäänud puhkuse hüvitise nõuet esitada, sest sellel ajal ei olnud kostja hageja riigi poolt määratud esindaja. Ühtlasi ei oleks saanud kostja seetõttu ka täiendada töövaidluskomisjonile esitatud avaldust nõude esitamise näol. Maakohtu otsusest nähtub, et vastav nõue esitati kohtumenetluses 25.11.2020, kuid kohus jättis selle aegumise tõttu rahuldamata. Sellest tulenevalt jääb kohtule ebaselgeks hageja

etteheide, et kostja oleks vähemalt pidanud üritama puhkusetasu hüvitist nõuda ning kui OÜ Articard ei oleks esitanud aegumise vastuväidet, oleks hageja nõue rahuldatud (dtl 297-298, p 2.8), sest nõue ju esitati (25.11.2020). 21.4 Hageja ei ole toonud ka kohtu ette asjaolusid ega tõendanud neid, et millistele asjaoludele tuginedes oleks kostja pidanud taotlema tähtaja ennistamist või millisel alusel võinuks aegumine peatuda või katkeda. 21.5 Tuginedes eeltoodule ei tuvasta kohus, et töövaidluskomisjonile avalduse täiendamata jätmine ja saamata jäänud puhkuse hüvitise nõude esitamata jätmine hiljemalt 20.05.2020 oleks seotud kostja tegevuse/tegevusetusega, mistõttu ei ole kostjale etteheidetud tegevuse/tegevusetuse tagajärjel saanud hagejal kahju tekkida.

T-särgi ostusumma hüvitamise nõudega seonduv

22.1 Harju Maakohus jättis 30.06.2021 otsuses rahuldamata hageja T-särgi ostuga seotud kulu hüvitamise nõude (dtl 11-12, p 19-20). Hageja heidab kostjale ette, et kuna nimetatud kahju tekkimine oli vaieldav, ei selgitanud kostja hagejale piisavalt menetluslikku olukorda ja ei teostanud toiminguid, mis oleksid võimaldanud hageja nõuet tõendada (dtl 209, p 2.3.9). Kostja on märkinud, et kostjale jääb ebaselgeks, milliste toimingute tegemist talle ette heidetakse (dtl 258, p 6). 22.2 Kohus tuvastas, et juba töövaidluskomisjoni 27.02.2020 otsusega jäeti hageja T-särgi maksumuse hüvitamise nõue rahuldamata. Otsuses leiti kuivõrd tööandja oli hagejat kindlustanud tööriietega, ei olnud hagejal vajadust täiendavate riiete ostmiseks (dtl 489). Seega oli hagejale juba töövaidluskomisjoni otsuse tegemise järgselt teada, millistel põhjustel jäeti tema sellekohane nõue rahuldamata, s.t menetluslik olukord oli hagejale teada. Käesolevalt ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendanud, milliste tõendavate tõenditega oleks ta oma T-särgi ostmisega seotud hüvitamise nõuet maakohtus tõendanud ning et hageja oleks nendest tõenditest kostjat teavitanud. Seega kohus ei tuvastanud, et kostja oleks jätnud hageja T-särgi nõudega seonduvas menetluslikust olukorras teavitamata ning kostja võimalik tegevusetus oli seotud hageja T-särgi hüvitamise nõude rahuldamata jätmisega.

Mehitatud valvežurnaalide/postiraamatute OÜ-lt Articard välja nõudmata jätmine

23.1 Harju Maakohus märkis 30.06.2021 lahendis, et hageja ei ole esitanud tõendeid oma väite kinnitamiseks, et hageja esitatud töögraafikud on ainuõiged ja kajastavad õigesti tema tööaega (dtl 10, p 10). Hageja leidis, et kostja oleks pidanud kohtult taotlema OÜ-lt Articard mehitatud valvežurnaalide väljanõudmist, mis oleksid olnud kõige täpsemad töötamist tõendavad dokumendid. Kostja seda ei teinud ja on sellega rikkunud enda hoolduskohustust õigusabi osutamisel (dtl 207, p 2.3.4). Hageja on menetluses lisanud, et kostja oli selliste žurnaalide olemasolust teadlik, sest nendest rääkis hageja kostjale esimesel kohtumisel Narva kohvikus, rõhutades, et need on väga olulised tõendid – valvežurnaalide puhul on tegemist mehitatud valve tegeliku teostamise aja- ja muu arvestuse kõige autentsema allikaga. Hageja esitas valvežurnaali näidislehe ringkonnakohtus (dtl 295, p 2.4). 23.2 Kostja leidis hageja ei ole tõendanud, et sellised žurnaalid olid olemas ja et kostja oleks pidanud need välja nõudma (dtl 258, p 3). 04.12.2023 istungil märkis kostja, et hageja andis talle kohtumisel üle kõik menetluses juba esitatud tõendid, järelikult enne menetlust ringkonnakohtus, viidatud dokumenti ei olnud (dtl 360, 00:39:01). 23.3 Kohus selgitas hagejale 04.12.2023 istungil, et hagejal tuleb tõendada, et kostja oli žurnaalidest teadlik (dtl 361, 00:45:13). 23.4 Kohus rahuldas 06.12.2023 hageja tõendite kogumise taotluse ja kohustas OÜ-d Articard esitama hagejat puudutavad mehitatud valvežurnaalid perioodi 01.01.2018 kuni 30.04.2019 kohta (dtl 374). OÜ Articard selgitas vastuses kohtunõudele, et perioodil 01.01.2018 kuni 30.04.2019 ei peetud OÜ Articard juures mehitatud valvežurnaale. OÜ Articard lisas, et on ka ts.asjas nr 2-2110

4391 selgitanud (hageja taotles mehitatud valvežurnaalide väljanõudmist), et selliseid dokumente ei ole (dtl 380). OÜ Articard vastas 09.05.2024 täpsustavalt kohtunõudele, et kohtu poolt kohtunõudele lisatud dokumendid ei ole pealkirjastatud kui mehitatud valve žurnaalid. Tegemist on mehitatud valve vahetuse aruandega, mida OÜ Articard juures nimetatakse postiraamatuteks. OÜ Articard ei säilita postiraamatuid. OÜ Articard on nii tsiviilasjas 2-20-4258 kui ka tsiviilasjas 2-21-4391, kus hagejaks oli M.S , korduvalt selgitanud, et OÜ Articard ei säilita postiraamatuid ning ükski õigusakt ka vastavat kohustust ei sätesta (dtl 423). Articard on ts.asja nr 2-20-4258 menetluses ringkonnakohtus selgitanud, et OÜ Articad juures ei peeta valvežurnaale. Tööandja juures peetakse postiraamatuid, mis kajastavad primaarselt tehnilisi rikkeid valveobjektil. Postiraamatute alusel ei koostatud OÜ Articard graafikuid ning postiraamatute alusel ei arvestatud hageja töömahtu ega maksmisele kuuluvaid tasusid. See ei oleks ka objektiivselt võimalik, kuivõrd postiraamatusse teevad sissekandeid töötajad, st tööandjal puudub kontroll sissekannete üle. Tööaja määrab töösuhtes aga tööandja. OÜ Articard selgitas, et postiraamatud ei ole seostatavad raamatupidamisdokumentidena ning asjakohane ei ole ka samastada neid TurvS §-s 17 nimetatud dokumentidega (dtl 591, p 29-30). 23.5 27.05.2024 menetlusdokumendiga on hageja esitanud tõendid (02.01.2018 hageja poolt allkirjastatud „juhenditega tutvumise allkirjade lehega“ (dtl 473); töötajatele antud Articard OÜ „telefoniraamatuga“; töötajatele antud juhend ja objekti koodi tõendav dokument (dtl (dtl 474-476), mis tõendavad, et OÜ-l Articard on olemas hageja töötamist puudutavad mehitatud valve vahetuse aruanded perioodi 01.01.2018-30.04.2019 kohta, sest neid peeti kogu hageja tööl oleku aja (dtl 458, p 3.6). Tutvudes hageja esitatud lisaga 6-1 (dtl 457) nähtub viimasest, e tööaja registreerimine toimus objektil telefoni teel, töötaja pidi selleks helistama nr-le 614 0023. Töötajale vastatakse automaatse sissejuhatava tekstiga, mille lõppedes tuleb töötajal sisestada isiklik kood hoolimata sellest, millisel objektil vahetust alustatakse. Kui Rotales süsteemis oli vahetus planeeritud, siis vastatakse telefonis „tööaja algus registreeritud“. Vahetuse lõpus tuleb tegevust korrata ning sellisel juhul vastatakse „tööaja lõpp registreeritud“. Juhul, kui Rotales süsteem ei leia vahetust, mida alustada või lõpetatakse, siis vastatakse „vahetust ei leitud“ ning ühendust tuleb võtta korrapidajaga. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et tööaja algus ja lõpp registreeritakse telefoni teel ning eelnevalt peab olema vahetus registreeritud Rotales süsteemis. Kohus ei tuvastanud, et läbi kirjeldatud vahetuse alguse ja lõppemise registreerimise on tõendatud, et OÜ Articard pidas perioodil 01.01.2018 kuni 30.04.2019 mehitatud valve aruandeid töötamise algusaja ja lõppemise kohta. Kohus ei tuvastanud hageja poolt väidetut ka ülejäänud esitatud tõenditest „juhendiga tutvumise allkirjade leht“, „telefoniraamat“, mehitatud valve objekti kirjeldus“. Kohus pigem leiab, et läbi kirjeldatu kujunes lõplik tööajagraafik, so graafik, mille OÜ Articard ts.asja nr 2-20-4258 menetluses esitas ja mille alusel töötajatele ka palka maksti. 23.6 Kostja on esile toonud, et isegi kui kostja oleks esitanud vastava taotluse, siis see oleks jäänud tulemuseta, sest OÜ Articard ei säilita postiraamatuid ning ükski õigusakt ka vastavat kohustust ei sätesta (dtl 480, p 2). Kostja tõi esile, et hageja osales aktiivselt ts.asja 2-20-4258 menetluses, kuid ei maininud kordagi žurnaalne ega esitanud taotlust nende välja nõudmiseks (dtl 478-480). 23.7 Kohus möönab, et hageja viitas valvežurnaalile korra töövaidluskomisjoni istungil ning OÜ Articard ei vaielnud žurnaalide olemasolule siis vastu (dtl 365, 389, p 2.7,), ei tuvastanud kohus, et Harju Maakohtu menetluses ts.asjas 2-20-4258 oleks hageja kordagi toonud esile, et tööaja arvestuse aluseks oleksid olnud mehitatud valvežurnaalid/postiraamatud või et hageja oleks üldse nende olemasolust oma menetlusdokumentides kirjutanud (dtl 7-12). Hageja on küll menetluses väitnud, et ta ei olnud teadlik, mida kostja ts.asja menetluses 2-20-4258 oli esitanud ning sai kõigest teada alles 30.06.2021 otsust lugedes, on hageja siiski esitanud kohtule hagiavalduse ja mitmeid selgitusi isiklikult (dtl 482-577). Kohus nõustub, et hageja ei ole üheski enda esitatud menetlusdokumendis maininud kordagi, et valežurnaalid tõendaksid hageja tegelikku töötamist ning see vastab hageja esitatud graafikutes kajastatuga. Näiteks 14.10.2020 menetlusdokumendis kohtule on hageja ise esitanud kohtule tõendid, et näidata, et tema jutt värvilistest töögraafikutest on õiged ning kinnitanud, et on esitanud kohtule kõik omalt poolt edastatud dokumendid (arvamused, taotlused ja

avaldused) ja on ausalt kõik ära rääkinud ega ole jätnud midagi kohtule ütlemata (dtl 574-577). Isegi kui hagejal ei olnud žurnaali näidislehte võimalik esitada, oleks žurnaalide olulisuse tõttu olnud hagejal võimalik žurnaalidele oma mitmetes selgitustes viidata nagu hageja seda käesolevas menetluses on teinud. Kostja on väitnud, et ta ei olnud teadlik valvežurnaalidest/postiraamatutest ning kohus leiab, et arvestades hageja enda käitumist ts.asja nr 2-20-4258 menetluses, on see väide eluliselt usutav. Kostja kui advokaat sai menetluses aga kliendi nimel esitada kohtule üksnes neid tõendeid ja selgitada üksnes neid asjaolusid, mille kohta ta on kliendilt vajaliku materjali või informatsiooni saanud. 23.8 Kohtu asub seisukohale, arvestades, et hageja hinnangul on käesolevas menetluses mehitatud valvežurnaalid kõige olulisemad tõendid asja lahendamisel, ei ole hageja käitumine ts.asja nr 2-204258 menetluses vastavuses käesolevas asjas esitatud väidetega. 23.9 Samuti on kohtu arvates vastuolulised hageja selgitused ka selle kohta, et ta ei olnud menetluslikust olukorrast teadlik, st hageja ei teadnud, milliseid seisukohti, tõendeid ja taotlusi on kostja menetluses esitanud või esitamata jätnud ja sai neist teada justkui alles 30.06.2021. 13.06.2023 seisukohas on hageja selgitanud „hageja sai alles kohtuotsusest teada vaidluse olulised kohad, asjaolud ja toimingud, mille kostja oli jätnud tegemata (kostja ei olnud hagejat nende toimingute tegemise vajalikkusest teavitanud). Hageja sai asjadest teada alles tagantjärele, kui kostja olid juba dokumendid koostanud, need kohtule esitanud või oli kostja mõne muu toimingu teinud või tegemata jätnud (nt valvežurnaalid välja nõudmata ja ekspertiisi taotlemata jätnud). Lisaks pidi hageja omakäeliselt kohtule seisukohti esitama, sest kostja seda ei teinud.“ (dtl 298, p 2.9). Seega ühest küljest hageja nagu kinnitab, et sai tegemistest või tegemata jätmistest teada, kui vastav toiming oli juba tehtud või oli jäetud tegemata, mistõttu sundis see hagejat ise seisukohti esitama, kuid samal ajal hageja väidab, et sai kõigest teada alles otsusega tutvudes. Ka 04.12.2023 istungil väitis hageja, et ta ei teadnud midagi (dtl 360, 00:41:42), sh 11.06.2024 menetlusdokumendis (dtl 609), kuid ts.asjas nr 2-20-4258 hageja enda esitatud selgitused tõendavad, et hageja osales aktiivselt menetluses ning esitas omapoolseid selgitusi ja tõendeid ning taotlusi. Kohtule arvamuse koostamist on hageja jaatanud ka 11.06.2024 menetlusdokumendis (dtl 607). Hageja on selgitanud omakäeliste selgituste esitamist 17.06.2024 istungil sellega, et kostja ei teinud selleks midagi, pidin kohtule ise selgitama (dtl 669). 23.10 Vastuolulised olid ka hageja väited võimalike kostjale antud korralduste osas. 14.03.2022 seisukohas on hageja kirjutanud kohtule, et „Olemas olid ka valvežurnaali näidised, kuid valvežurnaalide väljanõudmist kostja vajalikuks ilmselt ei pidanud. Samas on valvežurnaal kõige objektiivsem alus tööaja tõendamiseks, sest iga päeva, tunni ja minuti kohta tehakse valvežurnaali kanded ja kõik allkirjastatakse vahetuse üleandmisel või tööandja vahekontrollide käigus. See, et kostja väidab, et pole valvežurnaalidest midagi kuulnud, ongi üks ebaprofessionaalsuse näide — vandeadvokaat, kes konkreetse vaidluse osas RÕA vastu võttis, pidi aru saama, kuidas turvateenuste osutamine korraldatud on (sh valvežurnaalide kohustus), kuid ta ei teinud asjaolude väljaselgitamiseks piisavalt pingutusi.“ (dtl 100). 13.06.2023 hageja seisukohas on hageja aga selgitanud, et „Hageja pöördus kostja poole, et kostja taotleks neid tõendeid kohtu kaudu, kuid kostja jättis taotluse esitamata“ (dtl 296). Kui 17.06.2024 istungil on hageja samuti väitnud, et andis konkreetsed korraldused 1,5 tunnise vestluse käigus Narva kohvikus (dtl 667, 00:13:18), siis 04.12.2023 istungil väitis hageja siiski, et ei rääkinud, et žurnaalid tuleks välja nõuda, sest kostja oleks pidanud seda ise mõistma (dtl 360, 00:22:31). Kuna hageja väited on olnud menetluses vastuolulised, ei ole hageja tõendanud, et kostja teadis valvežurnaalidest/postiraamatutest. Kostja kui advokaat sai menetluses aga kliendi nimel esitada kohtule üksnes neid tõendeid ja selgitada üksnes neid asjaolusid, mille kohta ta on kliendilt vajaliku materjali või informatsiooni saanud. 23.11 Väheoluline ei ole ka see, et hageja teatas ts.asjas 2-20-4258 korduvalt, et ta loobub täielikult riigi õigusabi korras määratud esindajast ning esindab ennast ise (dtl 505-507; 525-526). 23.12 Tuginedes eeltoodule tuvastas seega kohus, et:

-

Kuigi hageja esitas ts.asjas nr 2-20-4258 kohtule lisaks hagiavaldusele mitmeid käsikirjalisi selgitusi, milles omakorda kinnitas, et on kõik asjasse puutuva ära rääkinud, ei maininud terve ts.asjas nr 2-20-4258 menetluse käigus hagis ega ka enda selgitustes kordagi nii olulisi tõendeid nagu mehitatud valvežurnaale/postiraamatuid ega viidanud neile ka mingil muul moel, millest võib järeldada, et kostja ei teadnud valvežurnaalidest/postiraamatutest nagu kostja väidab;

-

Hageja pidi olema teadlik, milliseid taotlusi/seisukohti on kostja menetluses esitanud/esitamata jätnud, sest kuidas muidu sai hageja kõrvaldada ise puuduseid, mida kostja väidetavalt oli tegemata jätnud. Vastupidise tõlgenduse korral jääks kohtule ebaselgeks, mille põhjal hageja oma täiendavaid selgitusi kohtule koostas ja esitas. Samuti on selles osas hageja enda väited oma käitumisega vastuolulised.

-

Juhul, kui mehitatud valvežurnaalid oleksid tõendanud hagejate graafikute õigsust ning hageja teadis, et kostja ei ole neid välja nõudnud (vt dtl 298, p 2.9 „Hageja sai asjadest teada alles tagantjärele, kui kostja olid juba dokumendid koostanud, need kohtule esitanud või oli kostja mõne muu toimingu teinud või tegemata jätnud (nt valvežurnaalid välja nõudmata ja ekspertiisi taotlemata jätnud). Lisaks pidi hageja omakäeliselt kohtule seisukohti esitama, sest kostja seda ei teinud.“), oleks hageja saanud ka ise vastava taotluse esitada, sest kuigi hageja rõhutas, et tal ei ole juristi teadmisi, ei oleks vastava taotluse esitamiseks õigusteadmisi vaja olnud. Seda enam, et hageja korduvalt teatas, et ta esindab ennast ise.

-

OÜ Articard OÜ kasutas Rotales süsteemi (dtl 459, p 3.6, 17) ning tööaja algus ja lõpp registreeriti telefoni teel vastava koodi teatamisega töötaja poolt, millest võib järeldada, kuidas kujunes tööandja töögraafik (menetluses nimetatud kui must-valge), mille alusel ka töötasu arvestati. Seega, kuna TLS § 6 lg 6 ja § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustuseks pidada tööaja arvestust, on kohtu hinnangul eluliselt usutav OÜ Articard selgitus vastuses apellatsioonkaebusele, et valvežurnaalid/postiraamatud ei olnud tööaja arvestuse aluseks ega saanudki olla, sest neid täitsid töötajad ning seeläbi oleks tööandjal puudunud kontroll nende sissekannete üle (dtl 591, p 29). Kohus asub seisukohale, et hageja enda esitatud dokument „tööaja registreerimine töötaja poolt“ tõendab pigem töövaidluskomisjoni istungil tunnistaja A.Š ütluseid (dtl 367) selle kohta, et kuu lõpus esitati töötajatele esialgne graafik (hageja esitatud värvilised graafikud) järgmise kuu kohta (seda kinnitas hageja ka 04.12.2023 istungil (vt dtl 359, 00:18:19, mis kajastas, millal peab töötaja järgmisel kuul tööl olema ning tööaja kestus. Kuna jooksval kuul võib tulla ette muudatusi (haigestumised, puhkus jmt), siis turvajuht pidigi tegema süsteemis muudatuse, et nt töötaja, kes kedagi äraoleku ajal asendab, saaks ennast läbi telefoni registreerida, eemaldades eemaloleva töötaja.

-

Kuna hageja ütlused on olnud menetluses vastuolulised, ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et mehitatud valvežurnaalid/postiraamatud eksisteerisid perioodil 01.01.2018 kuni 30.04.2019 ning et hageja oleks andnud kostjale korralduse nende välja nõudmiseks.

-

Isegi, kui mehitatud valvežurnaalid/postiraamatud eksisteerisid perioodil 01.01.2018 kuni 30.04.2019 ja kostja oleks esitanud maakohtu menetluses taotluse nende OÜ-lt Articard välja nõudmiseks, ei oleks see tulemust andnud, sest OÜ Articard on selgitanud vastuses apellatsioonkaebusele ning ka käesolevas menetluses, et seadus ei kohusta säilitada postiraamatuid ning neid ei ole säilitatud (dtl 380, 423, 591, p 30). Isegi kui OÜ-l Articard oli kohustus postiraamatuid säilitada, siis nende hävitamise eest kostja ei vastuta. Ja nagu kohus eelnevalt leidis, et kuna valvežurnaale täidavad töötajad, siis ei ole usutav, et need oli tööaja arvestuse aluseks, mistõttu ei oleks need pruukinud ka tõendada hageja väiteid.

23.13 Kokkuvõtlikult, kohus ei tuvastanud eelnevalt väljatoodud põhjustel, et kostja poolt valvežurnaalide/postiraamatute OÜ-lt Articard välja nõudmise taotluse esitamata jätmise tõttu jättis maakohus hageja nõude OÜ Articard vastu rahuldamata.

OÜ Articard esitatud töögraafikute osas ekspertiisi läbiviimiseks taotluse esitamata jätmine

24.1 Maakohus märkis 30.06.2021 otsuses, et hageja väidab 21.09.2020 seisukohas, et kostja esitatud graafikud on võltsitud, kuid hageja ei ole oma väidet veenvalt põhistanud ega tõendanud (dtl

10, p 14). Kohus asus otsuses seisukohale, et hageja ei ole tõendanud töö tegemist tema esitatud graafikutes väljatoodud mahus. Kostja on tõendanud, et hageja tegi tööd kostja graafikutes esitatud ajal, kostja on maksnud hagejale töötasu ning tasu ületunnitöö- ja öötöö eest vastavalt tegelikule tööajale. Seetõttu jättis maakohus hageja nõude OÜ Articard vastu rahuldamata (dtl 10, p 15). 24.2 Hageja leidis, et kostja kui vandeadvokaat oleks pidanud teadma ja taotlema OÜ Articard esitatud väidetavate töögraafikute võltsituse tõendamiseks ekspertiisi läbiviimist. Kui kostja oleks seda teinud, siis oleks tuvastatud, et OÜ Articard esitatud graafikud olid võltsitud ja hagi oleks tulnud rahuldada tulenevalt hageja esitatud graafikute alusel (dtl 207-208, p 2.3.6). Hageja väitis ka käesolevas menetluses, et tema esitatud värvilised tööaja graafikud on originaalid, sest need on allkirjastatud töötajate poolt, kuid OÜ Articard esitatud mustvalgetel graafikutel töötajate allkirjad puuduvad. See viitab selgelt asjaolule, et mustvalgete graafikute puhul oli tegemist võltsitud tõenditega (dtl 296, p 2.5). 24.3 Kostja leidis menetluses, et hageja ei ole selgitanud, millisel viisil oleks saanud toimuda tööandja töögraafikute võltsimine ja kuidas kostja oleks saanud eelmises menetluses seda tõendada. Kostja viitas ts.asjas nr 2-20-4258 ringkonnakohtu poolt tuvastatule ja esitatud seisukohtadele (dtl 258, p 4). 24.4 Kohus nõustub, et Tallinna Ringkonnakohus on tõesti ts.asjas nr 2-20-4258 selgitanud otsuses, et poolte vahel puudub vaidlus, et nii tööandja mustvalged kui ka hageja värvilised graafikud on koostatud OÜ Articard poolt ning tööandja kohustuseks oligi tööaja arvestust pidada TLS § 6 lg 6, § 28 lg 2 p 4 alusel ning selleks kasutati Rotales süsteemi. Ringkonnakohus leidis, et kuigi hageja on viidanud sellele, et tööandja töögraafikud olid allkirjastamata, siis nimetatud asjaolu ei mõjuta graafikute õigust, sest OÜ-le Articard ei tulenenud lepingust ega seadusest tulenevat kohustust graafikuid kooskõlastada. Hageja ei tõendanud, et poolte praktika kohaselt kinnitasid töötajad saavutatud kokkuleppeid allkirjaga, sest ka hageja esitatud töögraafikud, mille alusel on hageja tööaega arvestanud, ei ole kõik allkirjastatud. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et hageja esitatud värvilised graafikud on esialgsed, mille järgi hageja tööd ei teinud, ning mida muudeti vastavalt kujunenud olukorrale ja see on tõendatud A.Š ütlustega töövaidluskomisjoni istungil (dtl 17, p 10.2). 24.5 Ka käesolevas menetluses on hageja ise 04.12.2023 istungil kinnitanud, et sai järgmise kuu töögraafiku kuu lõpus (dtl 359, 00:18:19). See kinnitab kohtu hinnangul ts.asjas nr 2-20-4158 tuvastatud asjaolusid, eelkõige, miks hageja ja OÜ Articard töögraafikud võisid erineda. See aga ei tähenda, et OÜ Articard töögraafikud oleksid olnud võltsitud. 24.6 Samuti on maakohus tuvastanud 30.06.2021 otsuses, et hageja töögraafikud ei kajasta õigesti tema tööaega, sest nendes ei ole arvestatud puhkustega. OÜ Articard graafikute õigsust tõendas maakohtu hinnangul ka see, et tööandja maksis hagejale palka ka aja eest, kui oli ametlikult haiguslehel. Hageja väite, et tema esitatud töögraafikud kajastavad õigesti tööaega, lükkas ümber ka tööinspektsiooni 02.12.2020 vastus, mille kohaselt ei tuvastanud inspektsioon järelevalve käigus, et OÜ Articard töötajad oleksid rakendatud ületunnitööle (dtl 10, p 11-14). Kohus lisab, et ka käesolevas menetluses on kohus tuvastanud, et hageja andis erinevaid ütlusi töötamise kohta haiguselehel viibimise ajal, sest töövaidluskomisjoni istungil on hageja väitnud, et ei töötanud (dtl 365, 487), kuid ts.asjas nr 2-20-2458 hageja seda enam ei eitanud (nt dtl 537) ja käesolevas asjas on hageja kinnitanud, et töötas (dtl 670). Järelikult on hagejale makstud palka ka sellel ajal, kui ta oli ametlikult haiguslehel ning seda ei ole hageja eitanud. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja väidetud töötamist tema esitatud graafikutes väljatoodud mahus ka käesoleva menetluse käigus esitatud tööinspektsiooni märgukirjad ja vastus teabenõudele (dtl 633-643). 24.7 Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kuigi maakohtus ei viidud läbi ekspertiisi, hindas maakohus hageja väiteid OÜ Articard esitatud töögraafikute väidetava võltsituse kohta ning kontrollis OÜ Articard esitatud graafikute usaldusväärsust, kõrvutades neist tulenevat teavet muude tõenditega, mille tulemusel jõudis järeldusele, et ei ole alust pidada neid usaldusväärseteks. See tähendab, et maakohus ei tuvastanud, et tööandja palga arvestuse aluseks olevad töögraafikud

oleksid olnud ebausaldusväärsed. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu sellele, et eristama peab intellektuaalset ja tehnilist võltsimist. Intellektuaalse võltsimise all peetakse silmas seda, et dokumendi koostaja salvestab dokumenti andmed, mida teab olevat ebaõiged. Tehnilise võltsimise all peetakse silmas olukorda, kus dokument tehakse järele, st tekitatakse dokument, millest jääb mulje justkui see oleks koostatud kellegi teise poolt. Ts.asjas 2-20.4258 leidis hageja, et kostja on märkinud graafikutes ebaõigeid andmeid, mis tähendab, et tegemist on intellektuaalse võltsimisega ja tekib küsimus selle usaldusväärsuses. Intellektuaalse võltsimise küsimus ei ole küsimus, mida peaks lahendama TsMS § 277 järgi. Seetõttu jättis maakohus ka käesolevas menetluses hageja taotluse ekspertiisi läbi viimiseks rahuldamata (dtl 420-422). Kohus asub seisukohale, et isegi kui kostja oleks esitanud taotluse ekspertiisi tegemiseks ts.asjas 2-20-4258, oli selleski menetluses küsimus dokumendi usaldusväärsuses, mitte selle autentsuses, mistõttu puudus alus dokumendi ehtsuse tõendamiseks ekspertiisi määramiseks, s.t võib eeldada, et ka ts.asjas 2-20-4258 oleks maakohus jätnud hageja ekspertiisi taotluse rahuldamata. Kohus kordab, et maakohus hindas igakülgselt OÜ Articardi töögraafikute usaldusväärsust, mida kinnitas ka ringkonnakohus. 24.8 Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et juhul, kui kostja oleks esitanud taotluse ekspertiisi tegemiseks, ei oleks see toonud kaasa hagi rahuldamist.

Korrektse nõude formuleerimata jätmine

25.1 Hageja on kostjale ette heitnud, et kostja ei suutnud korrektselt formuleerida hageja nõuet ja esitada selget ülevaadet nõutavate tasude ja nende kujunemise kohta, kuigi selleks olid kostjal kõik andmed olemas (dtl 206, p 2.3.2). Hageja sellekohane etteheide tuleneb sellest, et maakohus märkis 30.06.2021 otsuses, et hoolimata korduvatest selgitustest, ei suutnud hageja esitada selget ülevaadet nõutavate tasude ja nende kujunemise kohta (dtl 9, p 8). Kostja leidis, et esitas nõude kujunemise piisavalt selgelt, Kostja viitas ringkonnakohtu seisukohale, milles leiti, et kuna maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis töötasu maksmata, siis puudus maakohtul vajadus hinnata saamata jäänud töötasu nõude kujunemist ja selle suurust (dtl 257-258, p 2). 25.2 Kohus nõustub kostjaga ja leiab samuti, et hagi rahuldamata jätmist ei mõjutanud asjaolu, et tööaja arvestus ei olnud selgelt esitatud. Hageja nõue jäi pigem rahuldamata seetõttu, et hageja ei suutnud tõendada, et ta töötas hageja esitatud töögraafikutes väljatoodud mahus.

OÜ Articard kompromissettepaneku vastuvõtmata jätmine

26.1 Hageja on välja toonud, et kostja andis hagejale kuu aega hiljem teada, et OÜ Articard oli kostjale teinud kompromissettepaneku, millest kostja keeldus ilma hagejaga nõu pidamata (dtl 298, p 2.10). 11.06.2024 omakäeliselt kohtule saadetud selgituses on hageja sama olukorda kirjeldanud ning lisanud, et hagejal oli kõike seda väga alandav kuulda, et ilma tema teadmata kostja midagi sellist endale lubab, pidades seda tühja-tähjaga tegelemiseks. Hageja on märkinud, et nõue on esitatud ja ei ole vaja mitte midagi tingida (dtl 609). 26.2 17.06.2024 istungil on hageja vande all kinnitanud, et kuigi ta oleks kompromissi soodsalt suhtunud, ei andnud ta kostjale korraldust, et kostja võtaks OÜ-ga Articard ühendust, et teatada kompromissettepaneku vastuvõtmisest. Samuti kinnitas hageja, et ta ei võtnud ka ise OÜ-ga Articard ühendust (dtl 669). 26.3 Võttes arvesse, et hageja hinnangul tegeles tema esindaja ehk kostja tühja-tähjaga ning kuigi hageja oli solvunud, et kostja ei arutanud temaga enne ettepanekust keeldumist, ei astunud hageja samme, et OÜ Articard kompromissettepanek vastu võtta, kuigi see võimalus tal oli.

Kostja puudulik suhtlus hagejaga

27.1 Hageja heitis kostjale ette ka seda, et kostja ei teavitanud hagejat menetluse käigust ega suhelnud piisaval määral hagejaga ega selgitanud hagejale vaidluse perspektiivi (dtl 209, p 2.4). Kostja on selgitanud, et põhjendamatu on hageja väide, et ta ei tegutsenud õigusabi osutamisel piisava hoolsusega. Kostja hinnangul on paljasõnaline hageja väide, et kostja ei selgitanud menetluse

käigus vaidluse perspektiive, asjaolusid ja võimalusi (dtl 259, p 10). Esialgses vastuses hagile on kostja viidanud sellele, et aukohtumenetluses ei tuvastatud kostjapoolset kohustuste rikkumist (dtl 83, 88-93). 27.2 Kohus tuvastas, et hageja teatas ts.asjas nr 2-20-4258 kohtule juba 27.07.2020, et loobub õigusabist ning esindab ennast ise (dtl 505). Siiski on kostja menetluses hagejat edasi esindanud ning täitnud kohtunõudmisi (nt dtl 628-632) ja osalenud istungil (vt dtl 10 I lõik). Kuivõrd hageja on esile toonud, et kostja teavitas teda OÜ Articard kompromissettepanekust, kuigi küll väidetavalt kuu aeg hiljem, siis järelikult kostja siiski suhtles hagejaga. 27.3 Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole talle vaidluse perspektiivi selgitanud. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kui riigi õigusabi korras advokaat Ratnikov asja perspektiivi selgitas, siis taotles hageja seejärel esindaja vahetust (dtl 496-500), mille maakohus 16.06.2020 määrusega ka rahuldas (dtl 288-289). 27.4 Kostja on selgitanud 05.06.2024 menetlusdokumendis, et hageja suhtlemine õigusteenuse osutamisel muutus konfliktseks peale seda kui kostja teavitas hagejat, et hageja on esitanud menetluses valeandmeid – hageja oli haguslehel, kuid vastavalt hageja enda värviliste töögraafikutele hageja töötas (dtl 259). Arvestades põhjust, miks hageja soovis riigi õigusabi korras õigusabiteenust osutanud advokaat Ratnikovi vahetust ning lähtudes, et kohus tuvastas ka käesolevas menetluses, et hageja andis erinevaid ütlusi töötamise kohta haiguselehel viibimise ajal, sest töövaidluskomisjoni istungil on hageja väitnud, et ei töötanud (dtl 365, 487), kuid ts.asjas nr 2-202458 hageja seda enam ei eitanud (nt dtl 537) ja käesolevas asjas on hageja kinnitanud, et töötas (dtl 670), siis on kostja sellekohane selgitus hageja ja kostja vahel tekkinud pingete tekkimise põhjuste kohta eluliselt usutav.

OÜ Articard menetluskulude hageja kanda jätmisega seonduv

28.1 Hageja on seisukohal, et kuna maakohus jättis kostja hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda ning kuna Tallinna Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebust ei rahuldanud, jäi Harju Maakohtu 30.06.2021 otsus jõusse. Harju Maakohus määras 03.06.2022 kohtumäärusega kindlaks OÜ Articard menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt OÜ Articard kasuks välja 6156 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 209, p 2.3.10-2.3.11, 2.5). 28.2 Kostja märkis, et Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2021 istungil tegi kohus hagejale ettepaneku, et OÜ Articard tasub hagejale T-särgi maksumuse ja menetluskulud poolte enda kanda (. Kuna hageja riigi poolt määratud esindaja istungil pakkumist vastu ei võtnud, vaid soovis seda hagejaga arutada, kuid kuna kompromisslepingut ei sõlmitud, siis ilmselt hageja keeldus kompromissettepanekust. Seega hageja ei kasutanud võimalust pääseda OÜ Articard menetluskulude hüvitamisest. Seega hageja nõue, mis puudutab menetluskulude hüvitamist, on alusetu. Ühtlasi, Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmast, sest tasumata oli kautsjon. Seega hageja ei kasutanud võimalust ka vaidlustada menetluskulude jaotust ning suurust (dtl 480, 600). 28.3 Kohus tuvastas, et Tallinna Ringkonnakohus tegi tõesti 09.11.2021 istungil pooltele ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga, mille kohaselt OÜ Articard hüvitab hagejale T-särgi maksumuse ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (dtl 598, 00:26:32). Protokollist nähtub, et OÜ Articard ei ole keeldunud kohtu kompromissettepanekust, vaid on leidnud, et kuna hageja on olnud suhteliselt kompromissitu, siis peaks kompromissettepanekule esmalt vastama hageja. Istungil osalenud hageja riigi poolt määratud esindaja ei julgenud ilma kliendilt küsimata ettepanekut vastu võtta. Istungi lõppedes on ringkonnakohus pooltele selgitanud, et pooltel on võimalik sõlmida kompromiss kuni ts.asjas 2-20-4258 tehtava lahendi jõustumiseni. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus tegi asjas otsuse 19.11.2021, siis järelikult kompromissi ei sõlmitud. Kohus asub seisukohale, et kuna OÜ Articard ei avaldanud vastumeelsust kohtupoolsele kompromissettepanekule, siis võib järeldada, et hageja ei olnud nõus kompromissi kohtu pakutud tingimustel sõlmima. See tähendab seda, et kostja ei saa olla vastutav selle eest, et hagejalt mõisteti OÜ Articard kasuks välja menetluskulud summas 6156 euro, millele lisandub seadusjärgne viivis

alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni (dtl 130-146). Seetõttu ei ole kostja õigusabi teenuse osutamisega kuidagi ka seotud täitemenetluse kulud 798 eurot (dtl 189-191).

arvestamisel

ning

õige

hagihind

on

9654,79

Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks 9654,79 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja ei ole teatanud, et tal oleks käesoleva menetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude suurust. TsMS § 180 lg 1 p 1 ja 3 sätestavad, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmiseest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest ja et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus andis 10.12.2021 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu ja muude kohtukulude kandmisest. Kohus andis hagejale 14.03.2023 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Samuti andis kohus hagejale 14.03.2023 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleks hagejalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel mõista riigi kasuks välja 770 eurot (tsiviilasja hinnale kuni 10 000 eurot vastab riigilõiv 770 eurot), mille tasumisest ta hagi esitamisel vabastati ja 9197,52 eurot, mille tasumisest ta riigi õigusabi korras vastati. Kuna kohus tuvastas, et hagejal ei ole sissetulekut või muid rahalisi vahendeid, v.a vanaduspension ja sotsiaaltoetus (06.03.2023 seisuga), mille arvelt käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu ja õigusabi eest tasuda, samuti registritesse kantud kergesti võõrandatavat vara, ning puuduvad andmed, et hageja majanduslik olukord oleks paranenud, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja TSMS 8 190 1g 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse hagiavalduselt tasumisele kuulunud 770 euro ja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kaupo Kasele välja makstud 9197,52 euro osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.