Liiklussüüteod

Kohustada Igor Ospištševi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 129,35 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1552,20 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700033104. Selgitusse võib märkida: „Igor Ospištšev, kriminaalasi 125-6316, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Igor Ospištševi süüdistatakse KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritavas mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise toimepanemises juhtimisõiguseta isiku poolt, mis seisneb selles, et tema isikuna, kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud muuhulgas 12.07.2022 Harju Maakohtu poolt LS § 201 1g 2 järgi ja 28.04.2023 Põhja prefektuuri poolt LS § 201 1g 2 järgi, juhtis tahtlikult ja süstemaatiliselt ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust - 14.05.2023 kella 00.50 ajal Harjumaal, Klooga alevikus, Lääne- Harju vallas, Raudtee tn-l, suunaga Raudtee 3/3A poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx - 17.11.2023 kell 23.11 Lääne-Harju vallas, Klooga alevikus Aedlinna tee 2 juures suunaga Kivi tn. mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, - 23.12.2024 a kella 02.10 paiku Tallinn-Paldiski mnt-l Põhjakaare tn 8, Keila suunaga Väljaotsa tee 1, Valkse küla, Lääne-Harju vald mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Seega rikkus Igor Ospištšev süstemaatiliselt LS § 94 lg-t 1, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Igor Ospištševi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 13.11.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Igor Ospištševi süüdi tunnistamist KarS § 4231 järgi ja

tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 4 päeva, misläbi karistuseks jääb 5 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 202 lg 6 ja § 70 lg 2 alusel lugeda kantuks KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel täidetud rahaline kohustus summas 600 eurot, s.o 60 rahalise karistuse päevamäära, mis vastab 20 päevale vangistusele. Ärakandmata vangistuseks jääb 5 kuud 6 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karisust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Igor Ospištšev ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 223,20 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.