Otsuse kuulutamise aeg ja koht 16. oktoober 2025. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number
1-25-3112
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merili Riga
Kriminaalasi
Roman Roosmilli süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 4231, § 424 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi lühimenetluses
Prokurör
Külli Saks
Süüdistatav
Roman Roosmill, isikukood: 38102172723; XXX; emakeel: XXX, XXX; elukoht: XXX, hetkel asub vahistatuna Tartu vanglas; XXX. Kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsusega nr 1-23-4493 KarS § 331, § 4231 ja § 199 lg 2 p-de 5, 8, 9 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta ja 5-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 7 päeva karistusaja hulka ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 4 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendati vangistus 503 tunni üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 25.01.2024. a määrusega nr 1-23-4493 pöörati kandmata karistus 1 aasta, 4 kuud ja 23 päeva vangistust täitmisele. Tartu Maakohtu 21.11.2024. a määrusega vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 06.07.2025. Viimati peeti kahtlustatavana kinni 17.02.2025. Tõkend – vahistamine.
Kaitsja
Andres Veski
RESOLUTSIOON
KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, §-de 311-313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada Roman Roosmill KarS § 4231 järgi (04.12.2022, 15.12.2022,
19.06.2023 süüdistusepisoodid) ning karistuseks mõista 5 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Roman Roosmill KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (04.12.2022, 26.01.2023, 30.03.2023, 19.06.2023 süüdistusepisoodid) ning karistuseks mõista 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Roman Roosmillile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Roman Roosmillile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 6 kuu vangistuse võrra ning mõista Roman Roosmillile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista Roman Roosmillile liitkaristuseks, suurendades Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsusega nr 1-23-4493 mõistetud 1 aasta, 4 kuu ja 23 päeva pikkust vangistust eelnevalt karistuseks mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse võrra, 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Arvata karistusest maha Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsuse alusel ära kantud 9 kuud ja 26 päeva vangistust, lugedes kandmata karistuseks 9 kuud ja 4 päeva vangistust. Süüdi tunnistada Roman Roosmill KarS § 4231 järgi (20.11.2023, 17.02.2025 süüdistusepisoodid) ning mõista karistuseks 5 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Roman Roosmill KarS § 423 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi (11.01.2024 süüdistusepisood) ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Roman Roosmill KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (13.08.2023, 16.09.2023, 17.-24.09.2023, 20.11.2023, 22.-27.12.2023, 16.01.2025, 13.02.2025, 17.02.2025 süüdistusepisoodid) ning karistuseks mõista 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Roman Roosmillile liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Roman Roosmillile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõista Roman Roosmillile karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetud karistust Roman Roosmillile KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra, mõista Roman Roosmillile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat, 9 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.01.-12.02.2024, s.o 26 päeva karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 3 aastat, 8 kuud ja 8 päeva vangistust, mille kandmise aja algust arvata Roman Roosmilli kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 17.02.2025. Tõkend – vahistamine – jätta Roman Roosmilli suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2.TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute tsiviilhagid täielikult ja välja mõista Roman Roosmillilt: 372 eurot OÜ Airok (EE152200221021011048 Swedbank AS) kasuks; 760,89 eurot D. L. (XXX Swedbank AS) kasuks; 381 eurot M. K. (XXX SEB Pank AS) kasuks; 1780,79 eurot A. Y. (XXX SEB Pank AS) kasuks; 300 eurot G. V. (XXX Swedbank AS) kasuks; 250 eurot K. M. T. (XXX LHV Pank AS) kasuks; 400 eurot Kultuuritehased OÜ (EE372200221077339619 Swedbank AS) kasuks; 2000 eurot Kultuuritehased OÜ (EE372200221077339619 Swedbank AS) kasuks; 40 eurot H.-L. S. (XXX Swedbank AS) kasuks; 1550 eurot J. P. (XXX Swedbank AS) kasuks; 407 eurot A. J. (XXX Swedbank AS) kasuks; 25975,74 eurot J. L. (XXX Swedbank AS) kasuks; 430 eurot J. O. (XXX Swedbank AS) kasuks; 230 eurot K. M. (XXX Swedbank AS) kasuks; 7767,75 eurot E. J. K. (XXX Luminor Pank) kasuks; 1172,68 eurot Visuaalimeister OÜ (EE717700771005345332 LHV Pank AS) kasuks. TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute tsiviilhagid täielikult ja välja mõista Roman Roosmillilt 200 eurot J. T. (XXX SEB Pank AS) kasuks ja 2275,20 eurot AS Lasita (EE617700771000806397 LHV Pank AS) kasuks. VÕS § 137 alusel tuleb Roman Roosmillil hüvitada J. T. ja AS Lasita tsiviilhaginõuded solidaarselt koos C. K. (end. L., ik. XXX), kellelt on need mõistetud välja Tartu Maakohtu 04.04.2024. a otsusega nr 1-24-1674. KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, § 128, § 136, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute tsiviilhagi täielikult ja välja mõista Roman Roosmillilt: 3842,96 eurot OÜ Erakutsehariduskeskus (EE612200221060625505 Swedbank AS) kasuks; 8607 eurot J. J. (XXX SEB Pank AS) kasuks.
3.Jätta tsiviilhagide täitmise tagamiseks aresti alla Tartu Maakohtu 19.02.2024. a määrusega kannatanute J. L., A. Y., AS Lasita, J. P., J. O., Kultuuritehased OÜ, M. K., G. V., A. J., K. M. T., K. M., J. T. ja H. L. S. tsiviilhagide tagamiseks arestitud sõiduk Ford S-Max (reg. nr. XXX; hoiul Riia 132, Tartu) ja sularaha 96,81 eurot (kantud Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE932200221023778606).
4.KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 6, 9, 10, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Roman Roosmillilt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisitasud kokku 12927 eurot, joobeseisundi maksumus 124 eurot, kaitsjatasu kokku 2338,12 eurot, sõiduki avamise kulu 42 eurot, sularaha sissemakse kulu 15 eurot ning sundraha 1329 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 16775,12 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele
EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99925700029655 ning selgituse “Roman Roosmill, otsus nr 1-25-3112, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5.KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Roman Roosmillile PPA Lõuna Prefektuuri asitõendite hoidlas (Riia 132, Tartu) akti nr 24ATH28557 alusel hoiul olevad kaks Puma musta värvi jalanõud suurus 40 (pakend nr 1). KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Lõuna Prefektuuri asitõendite hoidlas akti nr 25ATH33974 alusel hoiul olev sõrgkang (halli värvi, ca 60 cm üldpikkusega; pakend nr LO6) ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada see kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel PPA Lõuna Prefektuuri asitõendite hoidlas (Riia 132, Tartu) aktide nr 23ATH26691, 23ATH27435, 23ATH27530, 24ATH28557, 24ATH29949, 24ATH32731, 24ATH28346, 25ATH33974 alusel hoiul olevad järgmised esemed: kilekott kirjaga Coop, milles tühi klaasist pudel Beefeater London Dry GIN 1 l, 2 tk süstalt koos 1 lahtise pakendiga, Rimi kliendikaart, 2 fotot (pakend nr 1); punast värvi valgete täppidega kleit (pakend nr 2); vedelseep 500 ml Gunry Green Apple (pakend nr 3); võrdlusmaterjaliks võetud jupp niiti (pakend nr 4); ukseluku katteplaat (pakend nr 5); käärid (pakend nr 6); sündmuskohajälgede kaart (pakend nr TJ); kaks jalatsijälje tõmmist (pakend nr JJ); tõukeratta luku osad (pakend nr 2); valget värvi võtmehoidja kirjega „512A“ ning mille küljes 2 võtit (pakend nr 2); sinist värvi võtmehoidja kirjega „512B“ ning mille küljes 1 võti (pakend nr 2); rohelist värvi võtmehoidja kirjega „Köök“ ja „Kyhnja“ ning kollast värvi võtmehoidja kirjega kirjega „512A“, mille küljes 2 võtit ja punast värvi kiip (pakend nr 2); valget värvi võtmehoidja kirjega „512C“ ning mille küljes 2 võtit ja halli värvi kiip (pakend nr 2); želatiinkiled jalatsijäljefragmentidega (pakend nr J1-J5); sündmuskohajälgede kaart 2-e tõmmisega (pakend nr TJ1 ja TJ2); kruvi (pakend nr 2); keermestatud detail (pakend nr 3); jalatsijäljed želatiinkiledel (4, 5, 6; pakend nr 1); jalatsijäljed želatiinkiledel (15, 16, 17; pakend nr 2); tellitav mutrivõti (pakend nr 3); peitel (pakend nr 3); sõrmkindad GUIDE (musta-rohelist värvi, üks paar suurus nr 9; pakend nr LO1); sõrmkinnas (roosakaspunast värvi vasaku käe kinnas HOUSE, nr 10-12; pakend nr
ÜSO1);
üks tühi valget värvi kilekott (pakend nr ÜSO1); kaks tühja läbipaistvat kilekotti (pakend nr ÜSO1);
-
DNA-proov (Tartu XXX) (pakend nr 8.1); DNA-proov (Tartu XXX) (pakend nr 9.1); sündmuskoha jälgede kaart (Tartu XXX) (pakend nr SK1); silikoonjäljend (Tartu XXX) (pakend nr 8.2); jalatsijälgede tõmmiskiled (Tartu XXX) (pakendid nr 2, 3, 4, 8).
KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel nutitelefoni Samsung Galaxy (SM-A166B) andmefailid, raportfail ja jäädvustatud fotod, mis asuvad PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 24.09.2023 Riia tn 15, Tartu sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotode failid, mis on arhiveeritud Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabetalituse kriminalistikagrupis.
6.Kannatanud D. L. (ik. XXX; e-post: XXX), A. J. (ik. XXX; e-post: XXX), J. L. (ik. XXX; e-post: XXX) ja E. J. K. (ik. XXX; e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Roman Roosmilli vahistamisest ja vahi alt vabastamisest. Kannatanud M. K. (ik. XXX; e-post: XXX), G. V. (ik. XXX; e-post: XXX), K. M. T. (ik. XXX; e-post: XXX), H.-L. S. (ik. XXX; e-post: XXX), J. O. (ik. ; e-post: XXX) ja J. J. (ik. XXX; e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Roman Roosmilli vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 06.11.2025. a kell 10.00.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
1.Roman Roosmilli süüdistatakse selles, et tema juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta järgmiselt: a. 04.12.2022 kell 21.40 Planeedi tn 10, Viljandi linn, Viljandi maakond juures juhtis ta mootorsõidukit Mercedes-Benz A170 (reg-nr XXX); b. 15.12.2022 kell 08.08 Kalda tee 13, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond juures juhtis ta mootorsõidukit Mercedes-Benz A170 (reg-nr XXX); c. 19.06.2023 kell 07.14 Kalda tee 32, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond juures juhtis ta mootorsõidukit Audi A6 Allroad Quattro (reg-nr XXX); e. 11.01.2024 kella 11 paiku Jaama tn 167, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond juures juhtis ta mootorsõidukit Ford S-MAX (reg-nr XXX);
d. 20.11.2023 kell 12.28 Kaagvere keskus 10, Kaagvere küla, Kastre vald, Tartu maakond juures juhtis ta mootorsõidukit Mercedes-Benz ML 320 (XXX); f. 17.02.2025 kell 05.45 Kastani tn 50, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond juures juhtis ta mootorsõidukit Mercedes-Benz ML 320 (XXX). LS § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega pani Roman Roosmill toime KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Veel süüdistatakse Roman Roosmilli selles, et tema, 11.01.2024 kella 11 paiku Jaama tn 167, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond juures juhtis Roman Roosmill mootorsõidukit Ford S-MAX (reg-nr XXX), olles amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove üks joobeseisundi liikidest. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Sellega pani Roman Roosmill toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lisaks süüdistatakse Roman Roosmilli selles, et tema, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära esemeid järgmiselt: 1) 04.12.2022 kell 21.14–21.40 tungis ta Planeedi tn 10, Viljandi linn, Viljandi maakond asuvasse OÜ Airok territooriumile, kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le Airok kuuluvad neli gaasiballooni koguväärtusega 372 €. 2) 26.01.2023 kell 12.53–13.03 tungis ta Kooli tn 6, Võru linn, Võru maakond Võru Kagukeskuses asuva Kraba kaupluse tagaruumi, kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära D. L. kuuluva jope Huppa väärtuses 190 € koos jope taskus olnud sõiduki Audi A6 (reg-nr XXX) juhtpuldiga väärtuses 490,89 €, e-sigareti ARCFOX väärtusega 80 € ning töövõtme (rahaline väärtus teadmata). Samuti võttis ta ära E. E. kuuluva mobiiltelefoni Samsung A33 väärtusega 300 €. 3) 30.03.2023 kell 02.08–02.44 tungis ta grupis koos C. K. (endine L.) Tähe tn 116, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond ärihoone I korrusel asuvasse AS Lasita kontoriruumi, kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära AS-le Lasita kuulunud sularaha 606 €. Sissetungimisega tekitasid Roman Roosmill ja C. K. (endine L.) AS-le Lasita kahju 1669,20 €. 4) 19.06.2023 kell 06.00–07.14 tungis ta XXX, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond kortermajas asuvasse korterisse nr 46, kustkohast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M. K. kuuluva nokamütsi Nike väärtusega 15 €, beeži nokamütsi väärtusega 15 €, musta värvi õlakoti väärtusega 15 € ja mootorsõiduki Audi A6 Allroad Quattro (reg-nr XXX) süütevõtme väärtusega 336 €.
5) 19.06.2023 kell 06.00–07.14 XXX, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond asuvast parklast võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M. K. kuuluva sõiduauto Audi A6 Allroad Quattro (reg-nr XXX) väärtusega 4500 €. Lisaks võttis ta sõiduautost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. Y. kuuluvad järgmised esemed: rohelist värvi Työturvallisuuskortti kaart väärtusega 100 €; rohelist värvi pangakaardi MIR (rahaline väärtus teadmata); kliendikaardi Viking Club (rahaline väärtus teadmata); kliendikaardi LUK (rahaline väärtus teadmata); valget värvi tanklakaardi nr XXX (rahaline väärtus teadmata ); SEB pangakaardi väärtusega 5 €; Juhiloa A. Y. nimele väärtusega 30 €; pangakaardi TINKOV (rahaline väärtus teadmata ); passi koos ID kaardiga A. Y. nimele koguväärtusega 64 €; sülearvuti Lenovo ThinkBook 15 Gen 2 väärtusega 799,99 €; Sülearvuti koti väärtusega 120 €; kaks kõvaketast (mõlemad 240 GB mahtuvusega) koguväärtusega 50 €; arvuti hiire väärtusega 30 €; klaviatuuri väärtusega 20 €; musta värvi seljakoti väärtusega 200 €; jope väärtusega 150 €; erinevad riideesemed kokku väärtusega 250 €; teki väärtusega 50 €; valget värvi elektripardel väärtusega 150 €; helesinist värvi lühikeste käistega triiksärgi väärtusega 60 €. Varguse tõttu pidi A. Y. kasutama tasulist tõlketeenust, mis läks maksma 64,80 €. 6) 13.08.2023 kella 02.00 paiku grupis koos C. K. (endine L.) tungis ta XXX, Raadi alev, Tartu vald, Tartu maakond hoones asuvasse korterisse nr 4, kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära J. T. kuuluva meeste käekella Armani väärtusega 500 €, meeste spordikella Polar väärtusega 50 € ja meeste käekella Blueberry väärtusega 50 €. Sissetungimisega tekitasid Roman Roosmill ja C. K. (endine L.) J. T. kahju 1884,59 €. 7) 16.09.2023 kell 05.00–06.37 tungis ta Kastani tn 42, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond hoones asuvasse sündmusruumi „Klubi Gutenberg“, kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised esemed: a) G. V. kuuluva tahvelarvuti iPad väärtusega 300 €; b) K. M. T. kuuluva akustilise kitarri väärtusega 250 €; c) K. E. R. (endine V.) kuuluvad järgmised esemed: sülearvuti MacBook Pro 2014 väärtusega 300 €; suupilli Hohner SilverStar F-major väärtusega 8 €; meloodika Stagg Melodica Red väärtusega 15 €; metallofoni Stagg Metallophone Meta-K12RB väärtusega 11 €; tööriista kolmas käsi + luup väärtusega 5 €; kolm instrumendikaablit koguväärtusega 30 €; karbi selles olevate lugemisprillidega väärtusega 50 €; d) Unistaja UÜ-le kuuluvad kaks leedprožektorit Ledvance Led Wifi Flood koguväärtusega 60 € ja kaks pakki leedpirne Ledvance Smart+Wifi koguväärtusega 44 €; e) Kultuuritehased OÜ-le kuuluva audiomonitori väärtusega 100 € ja mikrofonide komplekti väärtusega 300 €;
f) H.-L. S. kuuluvad jalatsid Converse väärtusega 40 €; g) M. H. kuuluvad jalatsid Skechers väärtusega 59,96 €. 8) Ajavahemikus 17.09.2023 kuni 24.09.2023 kell 14.50 tungis ta XXX, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond kortermaja keldrikorrusele ja seal asuvatesse panipaikadesse, kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised esemed: a) keldrikorruse vahekoridorist panipaiga nr 21 eest J. P. kuuluva elektrilise tõukeratta GPad F3 Max väärtusega 1350 €; b) panipaigast nr 21 J. P. kuuluva elektrilise tõukeratta GPad Joyride Max väärtusega 200 €; c) panipaigast nr 20 A. J. kuuluva akutrelli komplekti DeWalt väärtusega 170 €, vähemalt 20 puuri koguväärtusega 80 €, neli koormarihma koguväärtusega 40 € ja sõiduki katuseraamid väärtusega 110 €. Roman Roosmill tekitas sissetungimisega A. J. kahju 7 €. 9) 20.11.2023 kell 11.19–12.36 tungis ta XXX, Kaagvere küla, Kastre vald, Tartu maakond kortermajas asuvasse korterisse nr 19, kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised esemed: a) J. L. kuuluvad järgmised esemed: sularaha kogusummas 21 550 €; kaks akulaadijat Makita koguväärtusega 110 €; kaks akut Makita koguväärtusega 80 €; kaheksa telefonilaadijat koguväärtusega 40 €; nutikella Garmin Vivo Active väärtusega 200 €; nutikella Garmin Vivo Active akulaadija väärtusega 10 €; kevadjope DKNY väärtusega 80 €; jope Helly Hansen väärtusega 40 €; kaks sõrmust valget värvi kiviga koguväärtusega 150 €; kaks punast värvi kividega kõrvarõngast Inglise lukuga koguväärtusega 300 €; kaks punast värvi kividega kõrvarõngast liblikkinnitusega koguväärtusega 80 €; kaks punast värvi poolkuukujulist kõrvarõngast punast värvi kividest ripatsiga koguväärtusega 250 €; sõrmuse valgest kullast safiiride ja teemantidega väärtusega 315 €; ovaalse kuldsõrmuse väärtusega 250 €; kaks kuldkõrvarõngast valgete ümmarguste ja mustade ripatsitega koguväärtusega 250 €; kuldsõrmuse Versace väärtusega 250 €; kuldsõrmuse sinise safiiriga väärtusega 100 €; kuldsõrmuse teemantidega prooviga 750 väärtusega 250 €; kaks kullast kõrvarõngast valget värvi kivide ja teemantidega koguväärtusega 350 €; kaks piklikku kullast kõrvarõngast valgete kividega väärtusega 150 €; kaks valget värvi kividega kõrvarõngast Inglise lukuga koguväärtusega 150 €; kaks valget värvi kividega kõrvarõngast Inglise lukuga koguväärtusega 80 €; kuldsõrmuse helelillat värvi kiviga väärtusega 150 €; kaks kandilist valget värvi kividega kõrvarõngast koguväärtusega 135 €; kaks helesinist värvi kividega ja ümbert valget värvi kivikestega kõrvarõngast koguväärtusega 100 €; kaks kullast kõrvarõngast, millel mõlemal on üks ots 90 kraadi kaldu, koguväärtusega 100 €; kaks rohelist värvi kividega kullast kõrvarõngast koguväärtusega 70 €; valge ja kollase kullaga sõrmuse nelja teemandiga väärtusega 250 €;
päikeseprillid Chanel väärtusega 150 €; päikeseprillid Max Mara väärtusega 150 €; seedeensüümid Biolatte väärtusega 35 €; dressikomplekti Nike väärtusega 48 €; juukselõikusaparaadi Philips väärtusega 50 €; käekoti Calvin Klein väärtusega 100 €; käekoti Guess Crossbody väärtusega 90 €; kaks kullast kõrvarõngast valgete kividega koguväärtusega 250 €; kullast kõrvarõnga kahe valget värvi kivikesega väärtusega 40 €; kaks kullast piklikku kõrvarõngast koguväärtusega 100 €; prügikottide rulli (rahaline väärtus teadmata); lõhnaõli Elizabeth Arden (rahaline väärtus teadmata); lõhnaõli Donna Caran (rahaline väärtus teadmata); lõhnaõli Lanvin (rahaline väärtus teadmata); lõhnaõli Antonio Banderas (rahaline väärtus teadmata). Roman Roosmill tekitas sissetungimisega J. L. kahju 122,74 €. b) J. O. kuuluva kõlari JBL väärtusega 160 €, sülearvuti Lenovo väärtusega 100 €, nutikella Huawei laadija väärtusega 20 €, ketaslõikuri Makita väärtusega 100 € ja aku Makita väärtusega 50 €; c) K. M. kuuluva kevadjope Hilfiger väärtusega 100 €, kõrvaklapid HyperX Cloud II väärtusega 70 € ja kümme paari Tommy Hilfiger ja Calvin Klein boksereid koguväärtusega 60 €. Lisaks võttis ta ära väärtpaberid, klassipildid, sõbrafotod, riigikaitse medali, erinevate riikide valuutad (paberraha ja mündid) (rahaline väärtus teadmata). 10) 22.–27.12.2023 tungis ta XXX, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond hoones asuvasse korterisse nr 4, kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E. J. K. kuuluvad järgmised esemed: kaks pudelit alkoholi Old Pulteney 12yo koguväärtusega 132 €; kaks pudelit alkoholi Scottish Leader koguväärtusega 140 €; pudeli viskit Ballantines kinkekarbis väärtusega 50 €; pudeli viina Helsingi vodka kinkekarbis väärtusega 30 €; neli pudelit konjakit ja brändit koguväärtusega 100 €; kümme pudelit viina, likööri ja rummi koguväärtusega 120 €; 20 pudelit veine koguväärtusega 200 €; kolm pudelit juuksepalsamit koguväärtusega 20 €; naisteparfüümi Hugo Boss väärtusega 65 €; naisteparfüümi Ricci väärtusega 50 €; elektrilise hambaharja Philips väärtusega 10 €; habemepardli väärtusega 20 €; meesteparfüümi Karl Lagerfeld väärtusega 100 €; deodorandi Hugo Boss väärtusega 30 €; meesteparfüümi Calvin Klein väärtusega 50 €; meeste hügieenitarbed koguväärtusega 80 €; fööni väärtusega 15 €; juustesirgendaja väärtusega 15 €; kaks meeste tuulejopet koguväärtusega 80 €; musta värvi villase meestemantli väärtusega 100 €; tööjope Snickers väärtusega 80 €;
tööpüksid väärtusega 20 €; meeste aluspesu Hugo Boss koguväärtusega 50 €; naisteretuusid Nike väärtusega 30 €; kullast kaelaketi väärtusega 300 €; erinevad ravimid ja meditsiinitarbed (sidemed, ravimid, tabletid, retseptiravim, antibiootikumikreem) koguväärtusega 80 €; viis mobiiltelefoni laadijat koguväärtusega 100 €; sülearvuti Lenovo koos laadijaga väärtusega 100 €; tahvelarvuti Samsung Galaxy väärtusega 75 €; kümme pastapliiatsit (rahaline väärtus teadmata); padjapüüri (rahaline väärtus teadmata); uue T-särgi Guess väärtusega 50 €; kaks töölampi koguväärtusega 20 €; rohelist värvi vesti väärtusega 20 €; sääsepeletaja Termacell koos tarvikutega väärtusega 70 €; meeste talvesaapad väärtusega 40 €; tagavaraasjade karbi (rahaline väärtus teadmata); köögikarbi koos erinevate esemetega (kruvikeerajad, liimid, kiirliimid, kaks medalit) koguväärtusega 30 €; alpaka metallist kuju väärtusega 40 €; merekapteni kuju väärtusega 30 €; metallist muusikakarbi väärtusega 4 €; teepakid koguväärtusega 30 €; keraamilise välgumihkli väärtusega 30 €; kaks hõbedast kahvlit koguväärtusega 20 €; kilekotid (rahaline väärtus teadmata); maali (maalil on kujutatud mees ja kamin, raami suurus umbes 120 x 80 cm) väärtusega 1500 €; maali (maalil on kujutatud paati, raami suurus 100 x 70 cm) väärtusega 1500 €; sõiduauto Volvo V70 pultsüütevõtme väärtusega 200 €; lugemisprillid väärtusega 8 €; päikeseprillid väärtusega 20 €; nutikella Huawei GT2 väärtusega 100 €; nutikella Samsung väärtusega 50 €; mobiiltelefoni Huawei väärtusega 20 €; 30 uksevõtit (XXX maja uste varuvõtmed) koguväärtusega 240 €. Varguse tõttu pidi E.J. K. vahetama kortermaja ukselukud, mis läks maksma 1503,75 €. 11) 16.01.2025 kell 06.16–06.17 tungis ta Vaksali tn 17a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond hoones asuvasse ruumi nr 502, kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le Erakutsehariduskeskus kuuluva sularaha 3670 € ja kassasahtli aluse väärtusega 90 €. Roman Roosmill tekitas sissetungimisega OÜ-le Erakutsehariduskeskus varalist kahju 82,96 €. 12) 13.02.2025 kell 14 kuni 14.02.2025 kell 01 tungis ta XXX, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond hoones asuvasse korterisse nr 3, kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära J. J. kuuluvad järgmised esemed: kullast klotsersõrmuse musta värvi kiviga väärtusega 600 €; kullast meeste käeketi väärtusega 1100 €;
kollase metallist käekella Seiko väärtusega 600 €; Eesti kodaniku passi J. J. nimele väärtusega 50 €; kehtetu juhiloa J. J. nimele (rahaline väärtus teadmata); kehtetud Eesti kodaniku passid J. J. nimele (rahaline väärtus teadmata); lukuga tasku koos kolme mälukaardiga (rahaline väärtus teadmata); sularaha 5000 €; viis pakki õllesigareid koguväärtusega 12,50 €; viis pakki valgehallitusjuustu koguväärtusega 15 €; kuus pakki võid koguväärtusega 18 €; viis pudelit šampooni Head & Shoulders koguväärtusega 45 €; kolm pudelit dušigeeli koguväärtusega 18 €; viis tuubi hambapastat koguväärtusega 40 €; lõhna Dawidoff väärtusega 100 €; kolm pudelit viina koguväärtusega 30 €; kuus paari aluspükse ja kaks paari pikki pesupükse koguväärtusega 100 €; voodilina ja tekikoti koguväärtusega 60 €; fotoaparaadi Canon Digital IXUS 850 IS väärtusega 100 €; sülearvuti Lenovo väärtusega 900 €; Mercedese autovõtme väärtusega 800 €; Ford Transiti autovõtme väärtusega 720 €; Scania autovõtme väärtusega 90 €; kuus karpi allergiaravimit Dasselta koguväärtusega 90 €; ninasprei Nasonex väärtusega 8,50 €; veresuhkru mõõtmise aparaadi väärtusega 20 €; taskulambi väärtusega 100 €; taskulambi Maglite väärtusega 100 €; 20 Nõukogude Liidu aegset automudelit koguväärtusega 500 €; õhkrelva koos optilise sihikuga väärtusega 350 €; õhkrelva puhastus- ja hoolduskomplekti väärtusega 20 €; habeajamisepardli Philips väärtusega 100 €; kulmude ja ninakarvade trimmeri väärtusega 30 €; juhiloa J. J. nimele väärtusega 7 €. 13) 17.02.2025 kell 04.35–05.45 tungis ta Kastani tn 50, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond parklas seisnud Visuaalimeister OÜ-le kuuluvasse sõidukisse Citröen Jumper (regnr XXX), kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Visuaalimeister OÜ-le kuuluva musta värvi koti koos selles olevate asjadega (kaks valget värvi plastikdetaili, kaks kaarjat toru, kaks käepidemetega hooba, kaks käepidet, ristkülikukujuline raamalus, juhe adapteriga, lülitiga seade, kaks ebakorrapärase kujuga musta värvi detaili, kolm erinevat ühenduskaablit, kaks plastikust korki, kuuskantvõti, keermestatud polt musta värvi plastikkäepidemega, kolm kruvi) koguväärtusega 50 €. Roman Roosmill tekitas sõidukisse sissetungimisega Visuaalimeister OÜ-le varalist kahju 1172,68 €. Lisaks tungis ta Kastani tn 50, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond asuvasse Kultuuritehased OÜ-le kuuluvasse tootmishoonesse, kustkohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära JOPP CREATIVE OÜ-le kuuluvad järgmised esemed: sülearvuti Apple Macbook Pro väärtusega 2000 €; laadija FXLION FX-NANO4S NANO-4CH komplekti väärtusega 100 €; välise kõvaketta Samsung Portable SSD 2 TB väärtusega 50 €;
toiduaine Diamant Noir väärtusega 6 €; toiduaine Diamant Noir Bloc de Foie Gras de Canard väärtusega 10 €; toiduaine Naison Montfort väärtusega 10 €; toiduaine Diamant Noir väärtusega 10 €; toiduaine Diamant Noir väärtusega 10 €; toiduaine Naison Montfort Gastronomie de Canard väärtusega 30 €; V-kujulise metallist eseme kirjega „HANZA“ väärtusega 3 €; pappkarbi (rahaline väärtus teadmata); pudeli šampanjat Daniel Dumont väärtusega 36 €; pudeli šampanjat Daniel Dumont Rose Brut väärtusega 36 €; pudeli šampanjat Daniel Dumont väärtusega 36 €; sülearvutikoti Tucano väärtusega 20 €; roosat värvi kaantega kaustiku väärtusega 1 €; musta värvi kaantega märkmiku väärtusega 1 €; LHV pangakaardi O. P. J. Creative OÜ nimele (rahaline väärtus teadmata); visiitkaardi A. T, nimele (rahaline väärtus teadmata); suusamütsi BICKLEY+MITCHELL väärtusega 10 €; hiiremati väärtusega 10 €; ühendusjuhtme väärtusega 6 €; objektiivikatte Nisi väärtusega 5 €; musta värvi kaantega ruudulise kaustiku, mille vahel 13 A4 formaadis lehte liikluskindlustuse ja liisingulepingu kohta (rahaline väärtus teadmata); kaks kviitungit (rahaline väärtus teadmata); kolm halli värvi kardinat koguväärtusega 30 €; sinist värvi kardina väärtusega 10 €; kaks musta värvi riidetükki (rahaline väärtus teadmata); tekstiilist koti (rahaline väärtus teadmata); magnetotstega nööri väärtusega 3 €; rohelist värvi seljakoti MANFROTTO väärtusega 50 €; musta värvi pastapliiatsi (rahaline väärtus teadmata); musta värvi juhtme USB-C otsaga (rahaline väärtus teadmata); 16 erinevat kviitungit (rahaline väärtus teadmata); Europarkla kviitungi (rahaline väärtus teadmata); Europarkla eeskirjade paberi (rahaline väärtus teadmata); pappkarbis elektripliidi Kuchenka elektryczna väärtusega 25 €; kangast koti (rahaline väärtus teadmata); tootesildid (rahaline väärtus teadmata); tühja pakendi „Yleisruuvi TX 25 ZN“ (rahaline väärtus teadmata); Tartu Rattamaratoni medali koos paelaga (rahaline väärtus teadmata); LHV pangakaardi J. H. P. nimele (rahaline väärtus teadmata); huulepalsami Mixa (rahaline väärtus teadmata); metallist kruvikeeraja (rahaline väärtus teadmata); pastapliiatsi Frixion Clicker (rahaline väärtus teadmata); kahepoolse markeri Artline (rahaline väärtus teadmata); adapteri FC väärtusega 5 €; adapteri Well väärtusega 5 €; punast ja musta värvi juhtme (rahaline väärtus teadmata);
üheksa kruvi (rahaline väärtus teadmata); käärid (rahaline väärtus teadmata); tikutoosi (rahaline väärtus teadmata); kaks punast plastikmaterjalist detaili (rahaline väärtus teadmata); musta värvi puhastuslapi (rahaline väärtus teadmata); adapteri sigarisüütajasse väärtusega 5 €; gaasiballooni väärtusega 3 €; esmaabikomplekti Tarmo väärtusega 5 €; grillitikud (rahaline väärtus teadmata); musta värvi kaantega märkmiku (rahaline väärtus teadmata); sõiduki registreerimistunnistuse (reg-nr XXX) (rahaline väärtus teadmata); kaustiku kirjega „France22“ (rahaline väärtus teadmata); liikluspoliisi (rahaline väärtus teadmata); paberarve (rahaline väärtus teadmata). Roman Roosmill tekitas tootmishoonesse sissetungimisega Kultuuritehased OÜ-le varalist kahju 5582,59 €. Sellega pani Roman Roosmill toime KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.
2.Prokurör pidas süüdistust tõendatuks, paludes R. Roosmilli kõigis inkrimineeritud tegudes süüdi tunnistada. Karistuseks palus ta mõista enne Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsust toime pandud KarS § 4231 ja § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavates tegudes vastavalt 5-kuulise ning 1 aasta ja 5-kuulise vangistuse. KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista R. Roosmillile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita mõistetud 1-aastasele vangistusele Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsusega mõistetud 1 aasta, 4 kuu ja 23 päeva pikkune vangistus, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõistes R. Roosmillile liitkaristuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha ära kantud 9 kuud ja 26 päeva vangistust ning lugeda ärakandmata karistuseks 9 kuud ja 4 päeva vangistust. Pärast Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsust toime pandud KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest mõista R. Roosmillile karistuseks 5 kuud vangistust. 11.01.2024 toime pandud teo eest mõista R. Roosmillile KarS § 423 1 ja § 424 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 kuud vangistust. Pärast Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsust toime pandud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate tegude eest mõista R. Roosmillile karistuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõista R. Roosmillile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 1 alusel vähendada seda karistust 1/3 võrra ja lugeda kandmata karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust KarS § 65 lg 1 alusel liidetud ärakandmata karistuse, s.o 9 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra, mõistes R. Roosmillile liitkaristuseks 4 aastat, 1 kuu ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.01.-12.02.2024, s.o 1 kuu ja 1 päev karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 4 aastat ja 3 päeva vangistust, mille kandmise aja alguseks lugeda R. Roosmilli kahtlustatavana kinnipidamine 17.02.2025. R. Roosmilli sõiduk Ford SMax ja sularaha 96,81 eurot, mis on arestitud, jätta kohtuotsuse jõustumisel kannatanute tsiviilhagide tagamiseks aresti alla. Esemetest, mis on nimetatud süüdistusakti punktis 6, tuleks kõik peale Puma musta värvi jalanõude (p 10) ja sõrgkangi (p 24) hävitada. Jalanõud tagastada otsuse jõustumisel R. Roosmillile ja sõrgkand konfiskeerida ning hävitada.
Nutitelefoni andmefailid, raportfailid ja jäädvustatud fotod tuleks samuti kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
3.Kaitsja hinnangul ei ole R. Roosmillile etteheidetust ainsana tõendatud 11.01.2024 mootorsõiduki juhtimine. Seega ei oma ka tähendust, kas ta oli purjus või narkojoobes. Selles episoodis tuleks ta KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi õigeks mõista. Varguste toimepanemises vaidlust ei ole. Peale J. J. ja Erakutsehariduskeskuse hagide ei ole vaidlust ka tsiviilhaginõuete osas. R. Roosmill käis J. J. ja Erakutsehariduskeskuses vargil, kuid seda sularaha seal ei olnud ja seega tuleks need nõuded jätta rahuldamata. R. Roosmilli süü ei ole sedavõrd suur, et teda peaks KarS § 199 järgi karistama maksimaalse karistusega. Arvestades vahi all viibitud aega, võiks ülejäänud karistuse mõista tingimisi katseajaga. Katseaeg võib olla maksimaalne koos kriminaalhooldusega ja kohustusega läbida rehabilitatsioonikeskuse teenus sõltuvusest vabanemiseks. Kõigi etteheidetavate tegude eest võiks mõista R. Roosmillile karistuse keskmises määras.
4.R. Roosmillile oli süüdistus arusaadav. Ta tunnistas end süüdi vargustes ja mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises, v.a 11.01.2024 episoodis. Eelnimetatud episoodis ei tunnistanud ta end süüdi ka mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Viimases sõnas palus R. Roosmill kannatanutelt vabandust ja märkis, et ei tahaks nii suurt karistust.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus hindab R. Roosmillile KarS § 423 1 ja KarS § 424 lg 1 (I) ning seejärel KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 (II) järgi esitatud süüdistuste põhjendatust. Siis mõistab kohus süüdistatavale karistuse (III), lahendab tsiviilhaginõuded (IV) ja otsustab menetluskulude hüvitamise (V). Viimasena võtab kohus seisukoha asitõendite ja arestitud vara osas (VI) ning kannatanute teavitamise osas (VII). (I) Süüdistus KarS § 4231 järgi
6.Süüdistatav kinnitas kohtulikul uurimisel, et juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 04.12.2022, 15.12.2022, 19.06.2023, 20.11.2023 ja 17.02.2025. Ta ei juhtinud sõidukit 11.01.2024. Ütlusi ta anda ei soovinud. Kohus on seisukohal, et kuigi R. Roosmill ei võtnud 11.01.2024. a episoodis etteheidetut omaks, võimaldab kohtu käsutuses olev tõendikogum lugeda talle mootorsõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises esitatud süüdistuse täies ulatuses tõendatuks. 04.12.2022 kell 21.40
7.R. Roosmill tunnistab täielikult ennast süüdi juhtimisõiguseta juhtimises. Ta selgitas, et käis tuttava autoga (13.11.2024; VIII kd, tl 72-73). Juhtis Viljandi maakonnas mootorsõidukit Mercedes-Benz A170 reg.nr. XXX. Tal ei ole kunagi juhilube olnud. (VIII kd, tl 138-152)
8.Lisaks R. Roosmilli ütlustele on kohtu käsutuses antud sündmuse osas veel 05.12.2022. a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 30-37), tunnistaja R. M. ütlused (I kd, tl 38-39), 07.02.2023. a asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 40-49) ja ekspertiisiakt nr 23E-GE0032 (I kd, tl 52-59).
9.Asitõendi vaatlusprotokollist on näha, kuidas 04.12.2022 kella 21:14 ajal liigub Planeedi tänaval meesterahvas, kes urineerib aia ääres. Meesterahvas lahkub ja tuleb kella
21:38 ajal sõidukiga Mercedes-Benz reg.nr. XXX tagasi. Pärnu mnt 24 c, Viljandi sündmuskoha vaatluse käigus fotografeeriti lumel olevaid jälgi ja võeti uriinikahtlasest määrdumisest proovid. Ekspertiisi tulemusena saadi võetud DNA-analüüsil täisprofiilid, mis langesid kokku R. Roosmilli DNA-profiiliga. Tunnistaja R. M. ütlused kinnitavad samuti, et juhitud sõidukiks oli heledat värvi Mercedes-Benz. 15.12.2022 kell 08.08
10.R. Roosmill tahtis eelmise aasta talvel sõita sõidukiga Mercedes-Benz reg.nr. XXX tuttava juurest koju aadressile XXX. Ta keeras peateel sõitvale sõidukile ette ja lahkus sündmuskohal, sest teadis, et tal puudub juhtimisõigus. Tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. (VIII kd, tl 1-3) Sõiduki juhtimist tunnistas ta ka hilisemal ülekuulamisel, kinnitades, et tal ei ole kunagi juhilube olnud (VIII kd, tl 138-152). Tal juhtimisõiguse puudumist kinnitab ka kohtu käsutuses olev liiklusregistri väljatrükk (I kd, tl 84). Lisaks on kohtu käsutuses veel tõendeid, mis kogumis eelnevatega võimaldavad lugeda tõendatuks, et R. Roosmill juhtis 15.12.2022 ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit.
11.Nii nähtub 15.12.2022. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, tl 70-72 pöördel), et vaatlust alustati samal päeval kell 08.25 XXX, Tartu ees ning õnnetuses osalenud sõidukiteks on Mercedes-Benz reg.nr. XXX ja Volvo V70 reg.nr. XXX. Tunnistajana üle kuulatud J. B. (I kd, tl 73-74) ja R. L. (I kd, tl 75-76) ütlustest selgub, et avariis osalenud Mercedes-Benzi juhtis meesterahvas, kes lahkus tunnistaja J. B. ütluste kohaselt sündmuskohalt.
12.Sõiduki Mercedes-Benz reg.nr. XXX osas tuleneb tunnistajate R. K. (I kd, tl 77pöördel) ja G. K. (I kd, tl 78-pöördel) ütlustest, et R. K. oli sõiduki vastutavaks kasutajaks ja ei R. K. ega G. K. 15.12.2022. a sõidukit ei juhtinud. Mõlema tunnistaja ütlustest selgub seegi, et sõidukiga oli seotud M. T. Viimane ütles G. K. sõnul talle pärast avariid, et roolis oli keegi R. K.
13.Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt toimetati sõiduk Mercedes-Benz A179 CDI reg.nr. XXX 15.12.2022 kell 08.32 XXX, Tartu aadressilt hoiule Tähe 106, Tartu aadressile (I kd, tl 79-pöördel). 19.06.2023 kell 07.14
14.R. Roosmill võttis korterist auto võtme ja leidis Maxima parklast sõiduki Audi A6, mille uksed see avas. Ta sõitis sõidukiga Tartus Narva mnt.-l asuva Maxima kaupluse juurde ja hiljem jättis selle Puiestee tänavale, pannes auto võtme puu otsa. (VIII kd, tl 4-7). Sõiduki Audi A6 Allroad Quattro reg.nr. XXX juhtimist tunnistas ta ka hilisemal ülekuulamisel, kinnitades, et tal ei ole kunagi juhilube olnud (VIII kd, tl 138-152).
15.Lisaks eelnevale on kohtu käsutuses 30.08.2023. a asitõendi vaatlusprotokollid (II kd, tl 56-58, 59-69). Neist esimesest nähtub, kuidas 19.06.2023 kell 07:14 väljub parkimisalalt halli värvi universaalkerega sõiduk. Teisest protokollist nähtuvalt pöörab see sõiduk, mille reg.nr. on XXX, välja Annelinna Gümnaasiumi juurest ja liigub edasi Kaunase pst tänaval suunaga Tartu-Räpina-Värska tee poole. Seejuures on näha, et sõidukit juhtiva isiku riietus kattub sellega, mis on näha G. K. tehtud fotodelt (II kd, tl 49-50).
16.Tunnistaja C. T. ütlustega (II kd, tl 51-52), 21.06.2023. a sündmuskoha vaatlusprotokolli (II kd, tl 62-67) ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (II kd, tl 68pöördel) on samuti tõendatud, et sõiduk Audi A6 Allroad XXX leiti hiljem pargituna Puiestee 112a, Tartu maja taga asuvast parklast.
17.Kuigi puudub vaidlus, et sõidukit juhtis R. Roosmill, on näha, et sõidukist võeti vaatluse käigus erinevatest kohtadest ka DNA proovid (II kd, tk 71-82) ning juhi istme reguleerimise nuppude pinnalt (A232564) ja käigukangi pinnalt (A232565) võetud proovidest leitud bioloogiline materjal pärines R. K. (tõepärasussuhe 10 18). R. K. on aga praegune R. Roosmill (I kd, tl 29; VIII kd, tl 153). 20.11.2023 kell 12.28 episood
18.R. Roosmill tunnistas ülekuulamisel Tartu maakonnas Kastre vallas sõiduki MercedesBenz ML320 reg.nr. XXX juhtimist, kinnitades, et tal ei ole kunagi juhilube olnud (VIII kd, tl 138-152).
19.Lisaks R. Roosmilli ütlustele on kohtu käsutuses 16.12.2023. a asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd, tl 1–12). Sellest nähtub, kuidas 20.11.2023 kella 12.28 ajal sõidab XXX kortermaja juures asuvate prügikonteinerite juurde musta värvi Mercedes-Benz maastur reg.nr. XXX, mille roolis on punast värvi jopega meesterahvas. Pärast musta värvi kottide autosse tõstmist, istub isik tagasi sõiduki juhiistmele ja lahkub. Seejuures, vaadates vaatlusprotokollis sisalduvaid fotosid, on kohtu hinnangul kahtlusteta äratuntav, et sõiduki juhiks on süüdistatav R. Roosmill. Ühtlasi on näha, et sõiduki kõrvalistuja kohal istub keegi. Selleks isikuks oli O. V. (IV kd, tl 93-95). Ka eelnimetatud tunnistaja ütlused tõendavad süüdistust, kuna nendest selgub, et O. V. sõitis sügisel 2023 koos Romaniga ja sõidukiga Mercedes-Benz Kaagverre ning seejärel tagasi Tartusse. 11.01.2024 kell 11
20.R. Roosmill avaldas, et ta küll peast kellaaegu ega täpsemaid asjaolusid ei mäleta, kuid nõustub, et juhtis ise sõidukeid, sh 11.01.2024 Tartu linnas mootorsõidukit Ford S-Max reg.nr. XXX. Tal ei ole kunagi juhilube olnud. Samas märkis ta, et parkimiskohta sõitsid nad A. Z., A. juhtis autot ja siis läks ära. Tema ei ole autot juhtinud. (VIII kd, tl 138-152)
21.Lisaks R. Roosmilli kinnitusele, et ta on sõidukit Ford S-Max reg.nr. XXX juhtinud, on tõendatud, et see sõiduk kuulus varasemalt M. P. (V kd, tl 1-7, 18-19), kes müüs selle 15.12.2023 paiku R. Roosmillile (V kd, tl 1-7).
22.Süüdistuse aluseks oleva sündmuse osas on tunnistaja I. S. kohtueelses menetluses üle kuulatud nii sündmuse toimumise päeval 11.01.2024 (V kd, tl 192-193) kui ka 12.02.2024 (V kd, tl 194-195). Mõlema ülekuulamise kohaselt saadi juhtimiskeskusest teave, et kui nad märkavad Rootsi registreerimisnumbriga sõidukit XXX, tuleb see peatada ja kontrollida selles olevaid isikuid. Tunnistajale meenus, et ta oli mõned minutid enne kirjeldatud sõidukit näinud. See jäi silma Rootsi registreerimisnumbri tõttu. Seejuures, kuigi esimesel ülekuulamisel tunnistaja seda ei rääkinud, kirjeldas ta teisel ülekuulamisel, kuidas autos oli kaks meesterahvast. Ka edasise osas on tunnistaja kirjeldus protokollides mõnevõrra erinev. Esimesel ülekuulamisel kirjeldas ta, et umbes tunni pärast nägi ta sõidukit Jaama tänaval Kivilinna Konsumi parklas – see tuli majade vahelt ja parkis just Konsumi parklasse. Nad sõitsid sõiduki lähedale ja selles oli üks meesterahvas, kes istus juhi kohal. Nad andsid isikule korralduse nendega kaasa minna politsei bussi juurde. Kui ta palus isikul esitada dokumendid, ütles ta, et dokumenti tal ei ole. Ta tuvastas isikusamasuse politsei infosüsteemi päringuga. Isiku nime ta praegu ei mäleta. Muude esemete hulgas andis isik välja kolm minigrip kotikest valge pulbrilise ainega. Teise ülekuulamise kohaselt märkasid nad, et parklasse sõitis valge sõiduk. Kui nad lähemale liikusid, märkas, et tegemist on otsitava sõidukiga, millel on Rootsi Kuningriigi registreerimismärk. Parklasse jõudmisel nad isikuid sõiduki juures ei näinud.
Nägid Fordist väljuvat meesterahvast, isikul oli tumedat värvi jope, tumedat värvi püksid ning ta hakkas liikuma Konsumi suunas. Nad sõitsid isiku juurde, andisid talle korralduse nende juurde tulla. Nad läksid isikuga patrullsõiduki juurde. Pärast turvakontrolli palusid isikul siseneda sõiduki taga asuvasse kongi. Isik ütles enda nimeks R. K. Ta kontrollis isiku esitatud andmeid ka läbi politsei andmebaasi ja need klappisid.
23.Nagu eelnevast selgub, on tunnistaja I. S. ütlused mõnevõrra erinevad selles, kui palju isikuid sõiduki esimesel märkamisel selles oli, kuidas sõidukit Kivilinna Konsumi parklas märgati ning selles olnud mehe isikusamasus tuvastati. Samas on kohtu hinnangul igati arusaadav, et kuulates tunnistaja üle sündmuse toimumise päeval, on tema mälupilt toimunust täpsem, kui kuu hiljem ütlusi andes. Sellest hoolimata ei ole kohtul, vaadates tunnistaja antud ütlusi ja teisi kohtu käsutuses olevaid tõendeid, kahtlust, et 11.01.2024 sõidukit juhtinud isikuks oli süüdistatav. Nimelt, vaadates tunnistaja ütlusi, on kohtu hinnangul igati arusaadav, et sel hetkel, kui sõidukit Kivilinna Konsumi parklas märgati, oli sõidukis ainult üks isik, kelleks osutus süüdistatav. Tunnistaja ütluste alusel on ilmselge seegi, et mõlemal korral nägi tunnistaja sõidukit liikumas – esimese ülekuulamise kohaselt parkimas ja teise kohaselt liikumas poe parklasse ning kummagi ülekuulamise kohaselt ei olnud/liikunud sõiduki juures ühtegi teist isikut peale süüdistatava. Ehk siis ei ole tõenditest nähtuva alusel tuvastatav, et sõidukis oleks vahetult enne seda, kui politseiametnikud sõidukit Kivilinna Konsumi juures märkasid, viibinud või selle juurest ära liikunud mõni teine isik. Seega sai sõidukit juhtida vaid süüdistatav R. Roosmill.
24.Tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka 11.01.2024. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (V kd, tl 187-pöördel) ja isikusamasuse tuvastamise protokollist (V kd, tl 188pöördel) nähtuv. Protokolli kohaselt tuvastati, kuna isikul puudus isikut tõendav dokument, tema isikusamasus andmete kontrollimisega politsei andmekogust. Otsusest nähtuvalt kõrvaldati R. K. samal päeval kella 11 ajal Tartu linnas Jaama tn 167 aadressil mootorsõiduki Ford S-Max reg.nr. XXX juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Nagu eelnevalt nähtus, on R. K. praegune R. Roosmill.
25.Lisanduvalt eelnevale on kohtu käsutuses 18.01.2024. a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 200-211). Kohus on tutvunud nii protokolliga kui ka vaatas nõupidamistoas selle koostamise aluseks olnud patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisi. Protokollis sisalduvatelt fotodelt kui ka videosalvestistelt on eksimatult äratuntav süüdistatav R. Roosmill, kes esiteks avaldab politseiametnikele versiooni, et sõidukit juhtis teine isik, mis on eelnevaga ümber lükatud, kuid siis ütleb, et isegi kui sõitis, mis siis on.
26.Siinkohal märgib kohus, et kohtu hinnangul oleks igati loogiline, et kui R. Roosmill tõepoolest sõidukit ei juhtinud, nagu ta alguses väitis, nimetades seda väidetavalt juhtinud isiku nime, oleks ta nõus kutsuma selle isiku politseipatrulli juurde, et teha kahtlusteta selgeks, et tema (R. Roosmill) sõiduki juhiks ei olnud. Vastavalt eelmises punktis käsitletud protokollis ja videosalvestistelt nähtuvale R. Roosmill selleks politseiametniku vastava palve peale aga valmis ei olnud, öeldes, et küll isik tuleb, kui politseiametnik ta kutsub. Ka see viitab kohtu hinnangul, et sõiduki juhiks oli R. Roosmill, mitte keegi teine. 17.02.2025 kell 05.45
27.R. Roosmill tunnistas, et juhtis 17.02.2025 Tartu linnas mootorsõidukit MercedesBenz ML320 reg.nr. XXX, kinnitades, et tal ei ole kunagi juhilube olnud (VIII kd, tl 138152). Viimasel ülekuulamisel kirjeldas ta samuti, kuidas sõitis XXX juurde sõidukiga Mercedes-Benz ML 320 reg.nr. XXX ja pärast varastamist liikus sellega J. Liivi tn 7 parklasse
(VIII kd, tl 138-152). Kooskõlas R. Roosmilli ütlustega on ka teistest kohtu käsutuses olevatest tõenditest nähtuv, kinnitades seega tema poolt selle teo toimepanemist.
28.17.02.2024 kella 05:55 ajal teatati häirekeskusele Tartus XXX, Tartu toimunud vargusest. Sündmuskohale tuldi musta värvi sõidukiga Mercedes-Benz ML. Sõiduk leiti hiljem Liivi tn 7, Tartu parklast ja isik peeti kinni. (VI kd, tl 187-191; 192-196) Sõiduk Mercedes-Benz reg.nr. XXX teisaldati (VI kd, tl 197-198).
29.Eelnevaga riimuvalt nähtub tunnistaja A. R. ütlustest, et nad said 17.02.2025 kell 07:15 info, et XXX, Tartu varastatud sülearvuti Macbook võib asuda J. Liivi tn 7, Tartu. Sinna jõudes nägid nad parklas musta värvi sõidukit Mercedes-Benz reg.nr. XXX ja selle juhi kohal magas R. Roosmill. Ta peeti kinni ja sõiduk teisaldati. (VI kd, tl 215-217)
30.Seda, et R. Roosmill juhtis sõidukit enne, kui ta Liivi tn 7, Tartu sõiduki roolist leiti, tõendab ka 17.02.2025. a asitõendi vaatlusprotokoll. Sellest on näha musta värvi sõidukit Mercedes-Benz reg.nr. XXX sõitmas Kastani tn 50, Tartu juures ja kuidas sõidukiga lahkutakse sealt kella 05:45:11 ajal. Ühtlasi on näha, et sõidukit juhtinud isik kannab musta värvi Nike jalanõusid. (VII kd, tl 51-64) Sellise välimusega jalanõud andis menetlejale üle R. Roosmill (VII kd, tl 73). Neid jalanõusid vaadeldi ja selle käigus tehti ka foto nende tallast (VII kd, tl 74-77) ning kui kõrvutada nende tallamustrit Kastani tn 50, Tartu leitud jalatsijälgede mustriga (VI kd, tl 199-202; 203-214), on kohtu hinnangul sedastatav, et R. Roosmilli jalatsite muster kattub sündmuskohale jäljed jätnud jalanõude mustriga.
31.Lisanduvalt eelnevale selgub liiklusregistri andmetest, et sõiduk Mercedes-Benz ML reg.nr. XXX kuulub O. Roosmillile (VIII kd, tl 226) ja R. Roosmill võib seda sõidukit kasutada (VII kd, tl 148-149).
32.Eelnevalt käsitlemist leidnud tõenditega on kohtu hinnangul tõendatud, et R. Roosmill juhtis 04.12.2022, 15.12.2022, 19.06.2023, 20.11.2023, 11.01.2024 ja 17.02.2025 mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Seega realiseeris ta KarS § 4231 objektiivse koosseisu.
33.Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust sõiduki või trammi juhtimisõiguseta juhtimise kui koosseisupärase teo suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui toimepanija pidas võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki või trammi juhtimisõigust ning et ta vaatamata sellele sõidab korduvalt1. Nagu eelnevalt nähtus, tunnistas R. Roosmill kõigis episoodides peale ühe (11.01.2024), et juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Kohus luges aga tõendatuks sellegi episoodi. Seejuures on R. Roosmill kohtueelses menetluses kinnitanud, et tal ei ole juhtimisõigust kunagi olnud. Ehk siis ta teadis, et tal ei ole vastava kategooria juhtimisõigust, kuid juhtis sellest hoolimata kuuel korral mootorsõidukit. Seega pani ta etteheidetava teo kohtu hinnangul toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi
34.Eelnevalt luges kohus tõendatuks, et R. Roosmill juhtis 11.01.2024 kella 11 paiku Tartu linnas Jaama tn 167 juures mootorsõidukit Ford S-MAX (reg.nr. XXX). Selles episoodis heidetakse talle ette sedagi, et mootorsõiduki juhtimisel oli ta amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Kohtu hinnangul võimaldab tõendikogum, kuigi R. Roosmill on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist eitanud, lugeda tõendatuks sellegi.
J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 4231 komm. 4
35.Kohtus R. Roosmill ütlusi ei andnud. Kohtueelse menetluse ütluste kohaselt ei olnud ta sel päeval amfetamiini tarvitanud, võimalik, et võis mingi jääk olla, ekspertiisi ta näinud ei ole. Ta ei ole juhtinud autot joobes olekus. (VIII kd, tl 138-152)
36.Eelnevalt punktist 22 käsitletud tunnistaja I. S. ütlustest selgus, et R. Roosmill andis turvakontrolli käigus välja kolm minigrip kotikest valge pulbrilise ainega. Lisaks on kohtu käsutuses 18.01.2024. a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 200-211). Nii sellest kui ka selle koostamise aluseks olevatelt videosalvestistelt, mida kohus nõupidamistoas vaatas, nähtub, et R. Roosmill eitas kinnipidamise päeval (11.01.2024) millegi tarvitamist. Samas olid tema pupillid patrullpolitseiniku hinnangul väikesed, mistõttu lasti R. Roosmilli nõusolekul talle taskulambist valgust silma. Seejärel, kuigi kaamera nurga tõttu ei ole see videosalvestiselt nähtav, on kuulda patrullpolitseiniku kommentaar, et R. Roosmilli pupillid ei reageeri valgusele. Lisaks, kuigi R. Roosmill andis minigrip kotid ise välja, on kuulda tema kommentaar, et kuskohas tal minigripid kaasas olid ja kinnitus, et neis on amfetamiin.
37.11.01.2024 algusega kell 12.13 teostati R. Roosmilli läbivaatus ja kirjeldati tema terviseseisundit (V kd, tl 196-197). Lisaks tema üldise välimuse kirjeldusele on märgitud, et tema teadvus oli selge ja mälu säilinud, kuigi ta eksis kuupäeva osas. Nahk oli normaalne, näo nahk veidi kahvatu, paremas silmas väike verevalandus, higistamist ei esinenud ja hingamine olid normis. Pupillid olid ahenenud, nende reaktsioon valgusele kergelt aeglustunud ning esines horisontaalne nüstagm (peenelöögiline + konvergentsi häire). Tema artikulatsioon oli kergelt aeglane, tasakaal kergelt häirunud, Rombergi asend ebakindel (väriseb/kõigub), kandvarvas kõnd sirgjoonel kergelt häirunud, sõrme-nina katse häirunud (1 cm mõlemapoolselt, laial baasil). Kuigi stereotüüpseid liigutusi ei esinenud ja täpsemad liigutused olid täpsed, esines värin keeles. Tema käelabad punetasid, esines suukuivus ja ta haigutas korduvalt. Lisaks avaldas R. Roosmill, et ta tarvitas viimati süstides amfetamiini üle-eelmisel päeval. R. Roosmillilt võeti ka kell 12.42 uriiniproov ja sellest tuvastati amfetamiin (teenusjuhtum nr 24T-TXT00236; V kd, tl 198). Ekspert ja arst-resident asusid, tuginedes terviseseisundi kirjeldamise protokollis märgitule ja sellele, et R. Roosmilli uriinist leiti amfetamiini, seisukohale, et tal esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joove (V kd, tl 199). Kohtu hinnangul puudub alus ekspertide sellises seisukohas kahtlemiseks.
38.Lisanduvalt eelnevale kinnitab kohtu hinnangul kaude R. Roosmillile esitatud süüdistust seegi, et kell 12.20 alanud vaatlusel on sõiduki istmel nähtavad minigrip kotid millegi valgega (fotod 6, 7; V kd, tl 212-215). See valge aine reageeris amfetamiinile (V kd, tl 216-217) ja seda kinnitas ka ekspertiis (V kd, tl 220-222). Ehk siis lisaks sellele, et R. Roosmilli uriinist leiti amfetamiini, oli seda ka tema valduses.
39.Eeltooduga kogumis on tõendatud, et R. Roosmillil esines 11.01.2024 kella 11 paiku mootorsõidukit juhtides amfetamiini tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I-IV) I nimekirja. Seega realiseeris ta KarS § 424 lg 1 objektiivse koosseisu.
40.Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. 2 Eelnevast selguvalt ei olnud R. Roosmill küll sel päeval enda sõnul amfetamiini tarvitanud, kuid nentis,
J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 424 komm. 9.1
et mingi jääk võis olla. See näitab kohtu hinnangul, et R. Roosmill pidi vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib mootorsõidukit joobeseisundis. Seda enam, et asja materjalidest nähtuva pinnalt võib asuda seisukohale, et ta on mõnuainete, sh amfetamiini tarvitaja. Ehk siis peaks talle selle aine mõju ja tarvitamise järgne enesetunne teada olema. Seega on kohus seisukohal, et ta pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. (II) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi
41.Süüdistatav R. Roosmill võttis kohtulikul uurimisel õigeks, et on kõikides süüdistuses toodud kohtades ja aegadel vargil käinud ning võtnud neist kohtadest ära süüdistuses toodud esemed, v.a J. J. sularaha ja kõik OÜ Erakutsehariduskeskuse hagiavalduses märgitud sularaha. Kohus on seisukohal, et kogumis R. Roosmilli ütlustega tõendavad süüdistust ka muud kohtu käsutuses olevad tõendid. 04.12.2022 kell 21.14–21.40 (OÜ Airok)
42.R. Roosmill kirjeldas, kuidas käis Viljandis politseimajas ja sealt lahkudes nägi tee ääres gaasifirmat ja – balloone. Ta mingi aeg varastas gaasiballoonid ära – võttis need, et saaks töökojas gaasipuhuri jaoks kasutada, et seal soe oleks. (VIII kd, tl 72-73) Ta käis OÜ Airok territooriumil üksi ja võttis ära neil gaasiballooni (VIII kd, tl 138-152).
43.Lisaks R. Roosmilli ütlustele on kohtu käsutuses käesolevas episoodis juba varasemalt käesoleva otsuse punktis 8 loetletud tõendid. Neist selgub järgmine. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 04.12.2022 kella 21:14 ajal liigub Planeedi tänaval meesterahvas, kes pärast aia ääres urineerimist hüppab üle aia ning võtab riiulilt neli gaasiballooni, millised viskab üle aia. Meesterahvas lahkub ja tuleb kell 21:38 tagasi sõidukiga Mercedes-Benz reg.nr. XXX. Ta paneb gaasiballoonid autosse ja lahkub. Eelnevaga on kooskõlas tunnistaja R. M. ütlused. Tema märkas 05.12.2022 Pärnu mnt 24 c, Viljandi kinnises aias lumel jälgi ja teisel pool aeda oli näha gaasiballoonide jälgi. Kaamerast selgus, et oli neli ballooni ja neid käidi võtmas 04.12. kella 21.00-21.39 ajal. Balloonidele tuldi järele heleda sõidukiga Mercedes-Benz. Sündmuskohta Pärnu mnt 24 c, Viljandi ka vaadeldi, fotografeerides selle käigus lumel olevad jäljed. Samuti võeti uriinikahtlasest määrdumisest proovid. Nendest proovidest saadi ekspertiisi tulemusena DNA-analüüsil täisprofiilid, mis langesid kokku R. Roosmilli DNA-profiiliga. 26.01.2023 kell 12.53–13.03 (D. L., E. E.)
44.Kannatanu E. E. pani koos D. L. 26.01.2023 oma asjad Kooli tn 6 asuva Kagukeskuse Kraba kaupluses tagaruumi. Kuskil kell 15:00 avastas D., et tema jopet ei ole. Laualt oli kadunud ka tema (E. E.) mobiiltelefon. Turvakaamera salvestiselt nägid, et kella 13:00 paiku sisenes poodi valge jope ja heleda mütsiga prille kandev meesterahvas, kes läks kell 13:02 töötajate tagaruumi ja võttis D. jope ning talle kuuluva mobiiltelefoni Samsung. Telefoni väärtus on 300 eurot. (I kd, tl 91-93) Talle kuuluv telefon leiti Võru linnas Petseri tänaval asuva Koreli silla alt. Ta sai selle 28.01.2023 tagasi. (I kd, tl 94-95) Kannatanu D. L. kirjeldab ütlustes samuti asjade tagaruumi panemist, kinnitades, et avastas kella 15:00 paiku oma jope kadumise ning et laua pealt oli kadunud E. mobiiltelefon. Need võttis ära valge jope ja heleda mütsiga prille kandev meesterahvas. Tema musta värvi jope „Huppa“ väärtus oli 190 eurot ja tema jope taskus olid Audi A6 reg.nr. XXX võti/juhtpult, e-sigaret „ARCFOX“ väärtusega 80 eurot ning töövõti. (I kd, tl 96-98) E. telefon leiti Kagukeskuse juures asuva silla alt. Ta ei ole uut Audi A6 reg. nr. XXX juhtpulti ostnud. Hinnapakkumise kohaselt on selle asendamine 490,89 eurot. (I kd, tl 99-100)
45.Lisaks kannatanute ütlustele, mis tõendavad R. Roosmillile esitatud süüdistust, on kohtu käsutuses tunnistaja K. K. ütlused (I kd, tl 106-108), 23.01.2024. a teabesalvestise vaatlusprotokoll (I kd, tl 110-117), D. L. poolt menetlejale edastatud fotod (I kd, tl 118-121) ning R. Roosmilli enda süüd omaksvõtvad ütlused.
46.Tunnistaja K. K. võttis aastal 2023 jaanuaris Võrru kaasa meesterahva hüüdnimega Romka. Romkal oli valge jope. Võrus sõitis ta mingi kaubanduskeskuse juurde ning Romka väljus autost. Kui tal olid tööasjad tehtud, sõitsid nad koos Romkaga Tartusse tagasi. Teabesalvestise vaatlusprotokollist selguvalt sisenes see kannatanute ja tunnistaja poolt kirjeldatud meesterahvas 26.01.2023 kell 12:53 Kagukeskusesse ning kella 13:03 ajal Kraba kaupluse töötajate tagaruumi, kust võtab nagist musta värvi jope ja midagi laualt. D. L. edastatud fotod on kuvatõmmised eeltoodud vaatlusprotokollist.
47.Ka süüdistatav R. Roosmill ei ole antud teo toimepanemist eitanud. Vastupidi, ta tunnistas seda, kirjeldades toimunut samamoodi, nagu nähtub eelnevast. Ta jättis tagaruumist võetud telefoni ja jope taskus olnud auto võtme Kaubanduskeskuse lähedal asunud silla alla (VIII kd, tl 74-76). Seal võis olla ka e-sigar ja midagi veel. Samuti võttis ära mobiiltelefoni Samsung. Asjad võttis ta lihtsalt ära ja pani silla alla seal Kagukeskuse juures ja sinna nad jäidki. (VIII kd, tl 138-152) 30.03.2023 kell 02.08–02.44 (AS Lasita)
48.R. Roosmill tunnistas ülekuulamisel teo toimepanemist, avaldades, et on nõus kahtlustuse sisu ja asjaoludega (VIII kd, tl 77-81). Ta tungis Tartu linnas ärihoone I korrusel asuvasse kontoriruumi koos C. K. See võis olla Tähe 116. Ei ole meeles, kas seal sularaha 606 eurot oli või mitte. Tema arust kontoriruumis raha ei olnud, võimalik, et C. võttis raha, kuid tema ise ei võtnud. (VIII kd, tl 138-152) Kohtulikul uurimisel tunnistas ta samuti varguse toimepanemist ja võttis õigeks tekitatud kahju. Lisaks sellele on kohtu käsutuses veel tõendeid, mis koos eelnevaga tõendavad R. Roosmilli süüdistust.
49.Nii pöördusid seoses 30.03.2023 toimunud vargusega politseisse nii AS Lasita (I kd, tl 149-150) kui ka ettevõtte haldusjuht J. S. (I kd, tl 122-147). Viimase ütlustest selgub, et 30.03.2023 tungiti sisse Tartus Tähe 116 asuva Lasita AS esimesel korrusel asuvasse kontoriruumi. Kontoriruumi uks sai kahjustada – katki lukusüsteem, käepidemed ja ukse pealmine pind. Vaja on osta uus uks. Selle kontoriruumi laual asuvas kapis võis olla sularaha vähemalt 700 eurot. Tunnistaja sõnul oli turvakaamera salvestiselt näha meeste- ja naisterahva liikumine majas kella 02.00 paiku ning samuti meesterahva sisenemine kontoriruumi ja seejärel koos naisterahvaga majast lahkumine. (I kd, tl 165-167) Ukse lõhkumisega seonduvalt selgub viidatud AS Lasita avaldusest, et kahju suuruseks oli kokku 1669,20 eurot (uus uks 1550,40 eurot ja kleebised 118,80). Ukse maksumus on tõendatud ka vastava hinnapakkumisega (I kd, tl 136).
50.Kooskõlas eelnevaga on 11.01.2024. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 204-211) näha meeste- ja naisterahva liikumist AS Lasita Tähe 116, Tartu asuva ärihoone pesuruumis, koridoris ja prügikasti juures 30.03.2023 ajavahemikus kell 02:08 kuni 02.28. Samal päeval algusega kell 10.15 vaadeldi ka sündmuskohta ning protokollist (I kd, tl 170-181) on näha kontoriruumi uksel käepideme puudumine (tl 174) ja ukse lukukorpuse esiliistust paremal pool ukseäärel tööriistajäljed (tl 176). Ühtlasi on näha põrandal asetsev sahtel. Sündmuskoha vaatluse käigus võeti ka erinevatest kohtadest, s.o uksel, ukse käepidemelt ja tööriista varrelt ja sahtlil olevalt puutejäljelt DNA proovid. Proovide osas teostati ekspertiisid. Tööriista varrelt võetud proovis (L230331) ei saanud välistada R. K. bioloogilise materjali sisaldumist
(I kd, tl 185-192) ning tõepärasussuhteks, et proovis olev bioloogiline materjal pärineb temalt, saadi 1019 (I kd, tl 195-200).
51.Ka C. L. (praegune K.) tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 155-160), et tungis koos R. K. 30.03.2023 AS Lasita ärihoone esimese korruse kontoriruumi. Ta on selles ka Tartu Maakohtu 04.04.2024. a otsusega nr 1-24-1674 süüdi mõistetud (I kd, tl 212-220). Eelnevast selguvalt oli R. Roosmilli nimi enne R. K. 19.06.2023 kell 06.00–07.14 (M. K. korter)
52.Kannatanu M. K. ütlustest tuleneb, et see vargus toimus 19.06.2023. Tema naine kuulis hommikul, kuidas keegi pani tugevalt korteri välisukse kinni. See võis olla pool seitse hommikul. Naine mainis ka, et külalise A. suur kott oli hommikul kadunud ning ta arvas, et A. lahkus. Pärast tema naise töölt naasmist täheldas laps, et koridorist on kadunud musta värvi Nike nokamüts ja beež nokamüts. Samuti oli kadunud naise väike musta värvi õlakott. Nokamütsid maksid 15 eurot tükk, õlakott 15 eurot ja auto võti 300 eurot. (II kd, tl 2-8) Kannatanu A. Y. ütlustest tuleneb samuti, et vargus toimus 19.06.2023, kui ta ööbis M. K. juures XXX, Tartu. Ta kuulis kella 07:00 paiku ukse paugatust ja avastas kell 10:30 oma seljakoti kadumise. Samuti olid kadunud Audi A6 autovõtmed. (II kd, tl 24-28)
53.Lisaks eelnevalt käsitletu tõenditele on kohtu käsutuses R. Roosmilli kohtueelses menetluses antud ütlused. Nendes ta kirjeldas XXX poole liikumist ja seda, et üks trepikoja uks oli lahti. Ta sisenes trepikotta ja trepikojas asunud lahtise uksega korterisse ning võttis sealt kahtlustuses toodud esemed kaasa, sh seljakoti ja auto võtme. (VIII kd, tl 4-7). Ta võttis korterist ka Nike nokamütsi, beeži nokamütsi, musta värvi õlakoti ja mootorsõiduki Audi A6 Allroad Quattro süütevõtme (VIII kd, tl 138-152).
54.Kohtul ei ole kahtlust selles, et R. Roosmill antud varguse toime pani, ka seetõttu, et 15.01.2024. a määruse alusel (IV kd, tl 102-104) toimetati R. Roosmilli poolt elukohana kasutatavas XXX, Tartu korteris läbiotsimine. Läbiotsimise käigus leiti korterist muude esemete hulgas A. Y. elamisluba XXX (IV kd, tl 105-108, 109-132). 19.06.2023 kell 06.00–07.14 (M. K. sõiduauto ja A. Y. asjad)
55.Kannatanu M. K. ütlustest nähtub lisaks eelnevalt toodule (otsuse punktides 52-54), et kui A. läks kontrollima, autot Kalda tee Maxima parklas ei olnud (II kd, tl 2-8). Sõiduauto Audi A6 Allroad Quattro reg.nr. XXX kuulub temale (II kd, tl 9-14). Sõiduki väärtus oli 4500 eurot (II kd, tl 16). Kannatanu A. Y. ütlused on kooskõlas M. K. ütlustega, et kui ta läks vaatama, autot Audi A6 ei olnud (II kd, tl 24-28). Kannatanu A. Y. nimetas 13.05.2025. a ülekuulamisel ka kõik temale kuuluvad asjad, mis ära võeti (II kd, tl 29-33) – need on samad, mis on toodud süüdistuses. Ühtlasi on Stabimer Õigusbüroo arvega nr 09-1768 tõendatud tema poolt tõlketeenuse kasutamine summas 64,80 eurot (II kd, tl 38).
56.Kannatanu M. K. ütlustest tuleneb seegi, et G. K. korteris oli luku lõhkumine ja viimasega ühendust saades selgus, et G. K. tegi võimalikust ukseluku lõhkujast pilti (II kd, tl 2-8). Eelnevat kinnitas ütlustes ka G. K. (II kd, tl 46-50). Täpsemalt kirjeldas tunnistaja, et ärkas 19.06.2023 kella 05:00 paiku selle peale, et keegi lõhkus ukse lukku ning hiljem, s.o kella 06.05 ja 07:05 paiku tegi ta meesterahvast pilti – mehe riietus oli sarnane sellele, keda ta nägi läbi korteri uksesilma hommikul kella 5 ajal.
57.Kohtu käsutuses on ka 30.08.2023. a asitõendi vaatlusprotokollid (II kd, tl 56-58, 5969). Neist esimesest nähtub, kuidas 19.06.2023 kell 07:14 väljub parkimisalalt halli värvi
universaalkerega sõiduk. Teisest protokollist nähtuvalt pöörab see sõiduk reg.nr. on XXX välja Annelinna Gümnaasiumi juurest ja liigub Kaunase pst tänaval suunaga Tartu-RäpinaVärska tee poole. Ühtlasi on näha, et sõidukit juhtiva isiku riietus kattub sellega, mis on näha G. K. tehtud fotodelt (II kd, tl 49-50). Lisaks, nagu eelnevalt otsuse punktis 17 nähtus, leiti sõidukist Audi A6 võetud proovidest süüdistatava DNA.
58.Ka selle varguse toimepanemist ei ole R. Roosmill esitanud. Ta selgitas, et leidis Maxima parklast sõiduki Audi A6, mille uksed avas varastatud võti. Autos olid karbis esigaretid ning erinevad dokumendid ja pangakaardid, mis ta ära viskas, sülearvuti kott, milles sees olid kõvakettad. Kõvakettad viskas ta ära. Suure HDMI kaabli rulli võttis kaasa. Esialgu mõtles auto maha müüa, kuid pärast vaatas, et see ei maksa midagi. (VIII kd, tl 4-7). Tal ei ole täpsemalt meeles, mida autost kaasa võttis. Olid mingid kotid asjadega, võis olla ka sülearvuti ja mingeid arvuteid veel ning riideesemed. (VIII kd, tl 138-152)
59.Seda, et R. Roosmill võttis ära M. K. sõiduki ja A. Y. kuuluvad asjad, kinnitab ka juba eelnevalt otsuse punktis 54 sedastatu, et R. Roosmilli elukohana kasutatud korterist läbiotsimise käigus lisaks muudele asjadele leiti ka A. Y. elamisluba. 13.08.2023 kella 02.00 (J. T.)
60.J. T. abikaasale helistati politseist 13.08.2023 öösel ja öeldi, et XXX korterisse on sisse murtud. Koosale jõudes nägid nad, et välisuks on luku kohalt katki ja korterist olid kadunud kolm meeste käekella: musta värvi metallist rihmaga Armani kell AR1410 väärtusega 500 eurot, musta värvi kummist rihmaga spordikell Polar A370 väärtusega 50 eurot ja beeži värvi nahkrihmaga Burberry väärtusega umbes 50 eurot. (II kd, tl 109-114) Kannatanu ütlustest tuleb seegi, et enne vargust võttis temaga ühendust C. K., kes tahtis tagastada 5 eurot (II kd, tl 109-114; 118-120), ja et C. vanaema arvas, et varguse pani toime C. (II kd, tl 118-120). C. oli vanaemale öelnud, et nad käisid Romkaga kuskil korteris. Nad ei olnud seal kaua, kuna keegi kutsus politsei ja nad põgenesid terrassi kaudu. (II kd, tl 118-120) Lisaks on hinnapakkumisega tõendatud, et sissetungimisega tekitati kahju summas 1884,59 eurot (II kd, tl 115-117)
61.Kooskõlas kannatanu ütlustega on K. Z. ütlused. Neist selguvalt kuulis ta 13.08.2023 öösel kella 02:00 paiku ukse lingi kolinat. Ta läks teise korruse akna peale vaatama ja nägi H. ja J. T. XXX korteri ukse taga kahte inimest. Ta nägi, et uks murti eest ära ja isikud läksid korterisse. Ukse kallal tegutsenu tundus olevat mees ja teine võis olla ka naine. Tema elukaaslane läks korteri ukse taha ja koputas, keegi ei vastanud ning ust ei avatud. (II kd, tl 123-124)
62.Samal päeval, s.o 13.08.2023 algusega kell 03.30 vaadeldi sündmuskohta XXX, Raadi alevik, Tartu vald, Tartumaa (II kd, tl 127-139). Korteri välisuksel ja lukuvastusel on näha tööriistajäljed (II kd, tl 129-130). Ühtlasi on korteris näha jalajälgi, millised kopeeriti želatiinkiledele, ning lisaks võeti välisukselt, metallist pläskult, terassi ukselingilt ning aia ülemisest servast DNA proovid. Proovide osas teostatud ekspertiisi tulemusega on tõendatud R. K. DNA esinemine aia ülemise nurga servalt võetud proovis tõepärasussuhtega 10 21 (II kd, tl 142-147). R. K. on praegune R. Roosmill (I kd, tl 29; VIII kd, tl 153).
63.Lisaks on kohtu käsutuses süüdistatava ning C. L. (praegu K.) ütlused. Needki tõendavad kogumis eelnevaga R. Roosmilli poolt varguse toimepanemist. Kui alguses tunnistas R. Roosmill vaid koos C. K. korteris käimist, kuid mitte asjade võtmist (VIII kd, tl 8-10), andis ta hiljem ütlusi, kuidas murdis korteri ukse lahti. Korterist sai kaasa võtta meeste
käekella Armani, meeste spordikella Polar ja meeste käekella Burberry. (VIII kd, tl 138-152) Ka C. L. ei võtnud alguses varguse toimepanemist omaks, selgitades, et ei ole seal korteris käinud (II kd, tl 148-154), hiljem aga kirjeldas, kuidas Roman muukis korteri ust ning ütles talle, et võttis korterist kaks kella (II kd, tl 155-160). 16.09.2023 kell 05.00–06.37 (sündmusruum „Klubi Gutenberg)
64.Kannatanu G. V. avastas 19.09.2023 kella 16:15 paiku koos K. E. V., et Kastani tn 42, Tartu asuvas sündmusruumis Klubi Gutenberg on toimunud vargus. Lisaks monitorile, kahele audiosüsteemile ja mikrofonikottidele oli kadunud ka talle kuuluv iPad 10.2’’ 2021 väärtusega 300 eurot. Turvakaamerate salvestiselt on näha, kuidas meesterahvas liigub 16.09.2023 varahommikul kaks korda 45-minutiliste vahedega Aparaaditehase ruumide suunast Kastani tänava suunas. (II kd, tl 166-167)
65.G. V. ütlustega on kooskõlas K. E. R. ütlused, mille kohaselt sai tema vargustest teada, kui nad läksid G. V. septembri keskpaigas Klubi Gutenbergi ruumidesse ja avastasid, et klubi ruumidest on esemeid puudu ning ruume on segamini pööratud. Täpset kuupäeva teab G. V. (II kd, tl 180-187; 189-190) Lisaks G. V. ja K. E. R. ütlustele tuleneb ka teiste kohtu käsutuses olevate kannatanute, s.o K. M. T. (II kd, tl 176-177), Unistajad UÜ esindaja (II kd, tl 194-198), H.-L. S. (II kd, tl 211-212), E. L. (II kd, tl 219-221) ja M. H. (II kd, tl 223-224) ütlustest, et nende asjad varastati septembris 2023 Klubist Gutenberg. Kannatanud on ülekuulamisel nimetanud ka endalt varastatud asjad ning nendeks olid: 1) K. M. T. akustiline kitarr väärtusega 250 eurot; 2) K. E. V. MacBook Pro 2014 väärtusega 300 eurot, suupill Hohner Silver Star F-Major väärtusega 8 eurot, meloodika Stagg Melodica Red väärtusega 15 eurot, Stagg Metallophone Meta-K12RB väärtusega 11 eurot, tööriist kolmas käsi+luup väärtusega 5 eurot, 3 instrumendikaablit väärtusega 30 eurot, karbiga lugemisprillid väärtusega 50 eurot; 3) Unistaja UÜ kaks leedprožektorit Ledvance Led Wifi Flood väärtusega 60 eurot ja kaks pakki leedpirne Ledvance Smart + Wifi väärtusega kokku 44 eurot; 4) H.-L. S. Converse jalanõud väärtusega 40 eurot ja 5) M. H. Skechers jalatsid hinnaga 59,96 eurot. Lisaks on kohtu käsutuses Kultuuritehased OÜ teade, mille kohaselt varastati 16.09.2023 Kastani 42, Tartu aadressil asuvast Klubist Gutenberg ettevõtte audiomonitori väärtusega 100 eurot ja mikrofonide komplekti väärtusega 300 eurot.
66.Seda, et varguse pani 16.09.2023 toime R. Roosmill, tõendab ka 06.10.2023. a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd, tl 230-233) ja 16.01.2024. a läbiotsimisprotokollist (IV kd, tl 105-108; 109-132) nähtuv. Esimesest on näha 16.09.2023 kella 05:52 kaamera vaateväljas tumedates riietes meesterahvas, kellel on õlal must spordikott ja käes oranž kott. Samuti on meesterahvas kaamera vaateväljas kella 06:37 paiku, kui ta väljub Aparaaditehase territooriumil olevast uksest. Meesterahval on käes mitu kotti, mis on silmnähtavalt asjadega täidetud. Seejuures on kohtu hinnangul videosalvestiselt nähtavas meesterahvas kahtluseta äratuntav süüdistatav R. Roosmill. Läbiotsimisel leiti aga R. Roosmilli poolt elukohana kasutatavast XXX, Tartu korterist muude asjade hulgas K. E. R. (II kd, tl 189-190) kuuluv suupill „SilverStar“, millel kiri „Ohner“.
67.Kohus ei kahtle selles, et varguse pani toime R. Roosmill, ka seetõttu, et ta on varguse toimepanemist tunnistanud (VIII kd, tl 77-81; 138-152), kinnitades, et sai sealt ära võtta erinevaid asju: tahvelarvuti iPad, akustilise kitarri, sülearvuti MacBook Pro, suupilli Hohner Silver Star ja veel asju, mis kahtlustuses kirjas. Ta võis võtta ka jalatseid. Hoonesse sai avatud ukse kaudu. (VIII kd, tl 138-152) Ajavahemikus 17.09.2023 kuni 24.09.2023 kell 14.50 (XXX, Tartu kortermaja)
68.Kannatanu J. P. ütluste kohaselt toimus vargus XXX, Tartu kortermajas ning ära varastati elektriline tõukeratas GPad F3 Max väärtusega 1350 eurot ja GPad Joyride Max väärtusega 200 eurot. Varguse avastas 24.09.2023 tema abikaasa E. P., kuid 17.09.2023 olid need kindlasti alles. (III kd, tl 7-9) Varguse toimepanemist eeltoodud aadressil asuvas kortermajas kirjeldas ka kannatanu A. J. Tema avastas samuti 24.09.2023, et tema kasutuses olevasse keldriboksi 20 on sisse murtud ning varastatud oli DeWalt akutrellikohver väärtusega 170 eurot, 20 puuri koguväärtusega 80 eurot, neli koormarihma koguväärtusega 40 eurot. Uus luku kinnitusmehhanism maksis 7 eurot. Asjad olid kindlasti alles 17.09.2023. (III kd, tl 16-18) Lisaks avastas ta veebruari lõpus 2024, et keldriboksist olid varastatud auto katuseraamid väärtusega 110 eurot. Ta on kindel, et need varastati teiste esemetega koos, kuna pani pärast septembri 2023 sissemurdmist keldriboksi uksele tabaluku ja tabalukk oli vahepealsel ajal ning ka katuseraame võtma minnes terve. (III kd, tl 20-21) Kannatanute ütlustega on kooskõlas tunnistaja H. P. ütlused. Tema sai 24.09.2023 väljakutse seoses XXX, Tartu keldribokside vargusega. Kohapeal rääkis A. J., et tema kasutatavasse keldriboksi nr 16 on sisse murtud ja politsei ja kriminalistid on juba käinud. Väljakutse ajal avastas A. keldrikorruse koridori külmiku alt kirve, mis enne oli olnud tema keldriboksis. See pakendati ja võeti sündmuskohalt kaasa. (III kd, tl 23-24) Viimast tõendab ka vastav protokoll (III kd, tl 25-pöördel)
69.Lisaks nähtub, et XXX, Tartu kortermaja keskmise püstaku keldrikorruse parempoolses vahekoridoris on põrandal tõukeratta lukuosa ning keldriboksi nr 21 uks on suletud asendis. Vaatluse käigus võeti nii lukuosalt kui ka keldriboks nr 21 ukseluku kinnitushoova kruvilt DNA proovid. (III kd, tl 26-31) Nende proovide osas teostatud ekspertiisi tulemusena ei tuvastatud tõukeratta lukuosalt ega kruvilt R. K. DNA-d (III kd, tl 39-44). Küll aga tuvastati eelviidatud ekspertiisi tulemusena tema DNA 09.10.2023. a asitõendina vaadeldud kirve (III kd, tl 32-37) varre parema külje esi- ja tagaosalt ning vasaku külje esi- ja tagaosalt. Tõepärasussuhteks, et see bioloogiline materjal pärineb R. K. saadi vastavalt 1013, 109, 1016 ja 1019 (III kd, tl 47-53).
70.Ka selle varguse toimepanemist on R. Roosmill tunnistanud (VIII kd, tl 77-81; 138152). Tema kirjelduse kohaselt tungis ta XXX, Tartu kortermaja keldrikorrusele ja seal asuvatesse panipaikadesse ning võttis erinevaid asju. Võttis ära kaks tõukeratast, tööriistu ja muid esemeid, mis loetelus on. Asjad müüs maha. (VIII kd, tl 138-152) 20.11.2023 kell 11.19–12.36 (J. L., J. O., K. M.)
71.Kannatanute J. L., J. O. ja K. M. ütluste kohaselt toimus vargus XXX, Kaagvere küla, Kastre vald, Tartumaa korteris 20.11.2023 (III kd, tl 56-59; 174-176; 183-185). J. L. lahkus kodust kella 08:50 paiku ja sai kell 14:36 elukaaslaselt sõnumi, et korteris on vargad käinud. Korteri uks oli vildakas, kõver ja ära lõhutud, uksel ei olnud enam linkigi. (III kd, tl 56-59). J. O. läks tööle kella 7 paiku hommikul ja jõudis koju kella 14:30 paiku. Korteri uks oli irvakil, kõver ja lõhutud. Elutuba oli segamini paisatud, kappide riiulid välja tõmmatud, nagu oleks midagi otsitud. Ta saatis elukaaslasele sõnumi, et korteri on vargad käinud. (III kd, tl 174176)
72.Kannatanu J. L. nimetas ütlustes kõik temalt varastatud nutivahendid, tööriistad, ehted, riided, aksessuaarid, seedeensüümid, prügikotid, lõhnaõlid ja selle, et varastati sularaha 21550 eurot (III kd, tl 56–59; 74–76; 87–91; 99–101; 106–117; 118–120). Seejuures selgitas ta detailselt ka raha kogumise asjaolusid, sh seda, mille eest ta tasu sai (III kd, tl 87-91). J. O. sõnul varastati temalt JBL Bluetooth kõlar, sülearvuti Lenovo, nutikell Huawei ja Makita ketaslõikur koos akuga (III kd, tl 174-176) ja ta kinnitas, et J. L. omas suuremas summas
sularaha (III kd, tl 178-181). K. M. varastati Hilfigeri kevadjope, Hyperx Cloud II kõrvaklapid, 10 paari Hilfigeri ja Calvin Klein boksereid, väärtpabereid, klassipildid, sõbrafotod, riigikaitse medal (III kd, tl 183-185) ning erinevate riikide paberraha, sente (III kd, tl 187-189). Kannatanute poolt nimetatud asjad ja nende väärtused kattuvad süüdistuses kajastatuga. J. L. ütlustest tuleneb lisaks, et korteriukse parandus läks maksma kokku 122,74 eurot (III kd, tl 74-76; 99-101).
73.Nagu nähtus, ei selgu kannatanute ütlustest täpsemalt varguse toimepanemise aeg. Selles osas on kohtu käsutuses 16.12.2023. a asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd, tl 1-12). Protokollist on näha, kuidas 20.11.2023 kella 11:19 paiku siseneb XXX kortermaja trepikotta punast jopet kandev meesterahvas. Meesterahvas väljub trepikojast kella 12:36 paiku, hoides musta värvi kotte, mis on arusaadavalt asjadega täidetud. Lõpuks tõstab ta need kotid sõidukisse Mercedes-Benz reg.nr. XXX ja lahkub. Kohus nõustub siinkohal protokollis sedastatuga, et videolt on äratuntav süüdistatav R. Roosmill. Viimast kinnitab ka asjaolu, et videolt nähtuvalt on sõiduki kõrvalistuja kohal inimene ja O. V. ütluste kohaselt oli tema isik, kes Romaniga sügisel 2023 Kaagveres käis (IV kd, tl 93-95).
74.Samal päeval, s.o 20.11.2023 algusega kell 17.10 vaadeldi sündmuskohta. Kannatanute J. L. ja J. O. ütlustega riimuvalt on näha, et korteri uksel puuduvad ukselingid, lukukatteplaadid ja lukusüdamik. Ukseluku ja alumiste lukustusriivide kohalt on ukseserv deformeerunud. Näha on tööriistajäljed. Korteri sisemus on segamini. Vaatluse käigus fotografeeriti ja võeti tõmmiskilele korteris olnud jalatsijäljed. Korterist võeti erinevatest kohtadest DNA proove ja lisaks võeti kaasa käärid. Sündmuskohalt kaasa võetud kääridelt kui ka ukseluku katteplaadilt võeti samuti DNA proovid (III kd, 221-226; 236-239).
75.25.11.2023 käis J. L. koos M. T. R. K. otsimas. Sõiduki Mercedes-Benz reg.nr. XXX leidsid nad Kalda tee 28b juurest. Sõidukis oli temalt varastatud valget värvi laadija. Nad kutsusid politsei. Kohale tulnud politsei tuvastas sõiduki omaniku elukoha ja suundus tema korterisse. Mõni aeg hiljem tuli politsei koos R. K. kortermajast välja. Pärast küsitlemist lasti ta minema. (III kd, tl 56-59). R. K. otsimist novembri lõpus 2023 kinnitas ka M. T. Sarnaselt kannatanuga kirjeldas ta sõiduki Mercedes-Benz leidmist Kalda tee 28 parklast, häirekeskusesse teatamist ning et kohale tulnud politseipatrull läks Romani otsima ja tuli temaga koos tagasi. Politsei lahkumisel läks Roman Kalda tee korterisse. (III kd, tl 191-193) R. Roosmilli otsimine ja tema leidmine on tõendatud ka asitõendi vaatlusprotokolliga – ta leiti 25.11.2023 kella 16.11 paiku ja ta avaldas, et ei tea midagi vargusest ega Mercedes-Benzi seotusest sellega. Samas nähtub tema selgitustest, et sõiduk toodi tema juurde eelmisel päeval. (IV kd, tl 24-31).
76.R. Roosmilliga seotud XXX, Tartu (IV kd, tl 44–84) kui ka XXX, Tartu (IV kd, tl 105–132) aadressidel teostati läbiotsimine ning nende käigus leitud asju vaadeldi (IV kd, tl 85-92; 133-146). Käesoleva episoodiga seonduvat neil läbiotsimistel ei leitud. 30.01.2024 otsiti läbi R. Roosmilli kasutuses olnud sõiduk Ford S-Max (V kd, tl 42-54) ja 22.02.2024 vaadeldi sõidukit (IV kd, tl 164-190) ning 06.02.2024 sellest leitud esemeid (IV kd, tl 191212). Eelviidatud sõiduki vaatluse käigus leiti muude esemete hulgas erinevas vääringus ja valuutas sente ning paberkupüüre. Need võeti kaasa. Vaadates K. M. ülekuulamise protokolli, ei välistanud kannatanu osade R. Roosmilli valdusest leitud rahade endale kuulumist (III kd, tl 187-189).
77.Lisaks nähtub J. L. ütlustest, et ta avastas 23.11.2024 Facebooki „Kullakese pandimaja“ lehelt müügilt sarnased ehted, mis kuulusid varem talle ja olidki temalt
varastatud. 24.11.2024 leidis ta Kuu pandimaja lehelt lilla kiviga sõrmuse ja kõrvarõngad, mis tundusid ka tema omad olevat. (III kd, tl 106-117) Kannatanu ehete pandimajas olemist kinnitab see, et kui vaadata 03.01.2025. a asitõendi vaatlusprotokollides (III kd, tl 165-166; 171-172) fotografeeritud ehteid, mis asusid Kuu ja Kullakese pandimajas, on näha, et need on samad, millised on kujutatud kannatanu poolt uurijale varastatud asjadest edastatud fotodel (III kd, tl 69, 95, 109-110, 111-117). Kannatanu tundis ka enda ehted ära ja sai need tagasi (III kd, tl 118-120; 173). Kullakese pandimajja viis kuldehteid 19.12.2024 R. Roosmill (III kd, tl 169).
78.R. K. peeti kahtlustatavana kinni 11.01.2024 ja tal olid jalas musta värvi Puma jalatsid (VIII kd, tl 11-17). Neid jalatseid vaadeldi 15.01.2024 (IV kd, tl 15-23). Vaadates jalatsite taldadest tehtud pilte ja kõrvutades neid 20.11.2023 sündmuskohal fotografeeritud jalatsijälgede piltidega, on kohtu hinnangul võimalik sedastada, et sündmuskohal olevad jalatsijäljed on sinna jätnud samasuguse mustriga jalanõud, millised olid R. Roosmillil jalas kinnipidamisel. Süüdistatava asetavad sündmuskohale ka DNA proovide ekspertiiside tulemused. Kui karpidelt kirjadega Hyper Cloud II, Hyper, Chess ja halli värvi kinkekotilt tuvastati tundmatu meesterahva DNA (III kd, tl 216-220) ning ukseluku katteplaadi esi- ja tagaküljelt DNA-segaprofiil (III kd, tl 234-247), siis sündmuskohalt kaasa võetud kääridelt leiti tema DNA – kääride lõiketeradel, sangalt ja suurelt rõngalt ning lõiketera siseküljelt avastatud verest leitu puhul on seejuures selle tõepärasussuhteks 1021 (III, tl 230-235). Seda, et käärid sattusid Kaagvere keskuse korterisse, kui R. Roosmill seal vargil käis, kinnitavad J. L. (III kd, tl 87-91) ja J. O. ütlused (III kd, tl 178-181) – J. L. ütlustest tulenevalt ei ole R. Roosmill enne vargust tema korteris käinud ja mõlema kannatanu sõnul ei ole käärid pärit nende korterist.
79.Viimaseks tuleb märkida, et teo toimepanemist kinnitavad teiste eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis ka R. Roosmilli ütlused. Ta on toimepanemist tunnistanud (VIII kd, tl 7781; 138-152) ja kirjeldanud, et see võis olla 20.11.2023, kui tungis Kaagvere külas, Kastre vallas, Tartu maakonnas korterisse XXX ja võttis sealt ära kõik kahtlustuse loetelus olevad esemed, nende hulgas Makita tööriistu, nutikellad, telefonilaadija, riided kuldehteid, parfüüme. Võttis ka sularaha summas 21550 eurot. (VIII kd, tl 138-152) 22.–27.12.2023 (E. J. K.)
80.Kannatanu E. J. K. pöördus 29.12.2023 seoses XXX, Tartu toimunud vargusega politseisse (V kd, tl 81-83). Tema ütlustest nähtuvalt lahkus ta kodust 22.12.2023 ja tuli tagasi Tartusse 27.12.2023 (V kd, tl 84-89; 90-93). Eelnevalt oli teda samal päeval, s.o 27.12.2023 teavitanud vargusest naaber (V kd, tl 90-93). Korteri ülevaatamisel selgus, et temalt on varastatud erinevaid esemeid – täpsemalt nimetab kannatanu ülekuulamisel varastatuna kõik asjad, mis on kajastatud R. Roosmilli süüdistuses. Samuti nimetab kannatanu varastatud asjade väärtused ja ka need on samad, mis on kajastatud süüdistuses. Seoses sissemurdmisega tuli vahetada välja ka keldri ja maja välisuste lukud ning maja 14 ukselukku. (V kd, tl 84-89; 90-93) Uste lukkude vahetamine läks maksma 1503,75 eurot. Kahju kokku on 7767,75 eurot (V kd, tl 94-96).
81.E. J. K. andis sõrmejälgede fikseerimiseks politseile üle kannu ning tellitava mutrivõtme ja peitli, mida võidi kasutada korterisse tungimisel (V kd, tl 84-86). Eeltoodud esemeid vaadeldi 18.01.2024 ja selle käigus võeti esemetelt DNA proovid (V kd, tl 143-148; 149-152). Ühtlasi vaadeldi 27.12.2023 sündmuskohta ja vaatlusprotokollist nähtub, et XXX, Tartu korteri välisukse luku iluplaat on painutatud, plaadi alumises servas on tühi ava ning lukul puudub välimine lukusüdamik. Sündmuskoha vaatluse käigus fotografeeriti ka seal
olnud jalajäljed, võttes osad neist želatiinkiledele ning võeti erinevatest kohtadest DNA proovid. (V kd, tl 55-80)
82.Sündmuskohal olnud želatiinkilesid jalatsijälgede fragmentidega vaadeldi (V kd, tl 138-142) ja E. J. K. poolt üle antud asjadelt ning sündmuskohalt võetud DNA proovide osas teostati ekspertiisid. Kuigi ekspertiisi tulemusena ei sedastatud kannul (V kd, tl 165-170) ega ka tellitaval võtmel ja peitlil R. Roosmilli DNA-d (V kd, tl 173-178), leiti tema DNA XXX, Tartu korteri välisukse luku iluplaadi alumiselt äärelt tõepärasussuhtega 10 21 (V kd, tl 156162).
83.Kooskõlas eelnevaga selgub A. J. ütlustest, et ta avastas varguse 27.12.2023 kella 08:45 paiku, andes sellest ka E. teada (V kd, tl 179-180). Tunnistaja J. T. nägi XXX, Tartu maja trepil teisele korrusele minnes aga 26.12.2023 kuskil kella 20.35 paiku kahte meesterahvast. Järgmisel päeval sai ta teada, et J. korteris on sees käidud ja ta arvab, et need kaks isikut võisid olla sellega seotud. (V kd, tl 181-182)
84.Ka selle varguse toimepanemist on süüdistatav tunnistanud. Tema sõnul käis ta majas üksinda. Varastatud asju ei ole võimalik tagasi saada, kuna need on kas müüdud või ära visatud ja palju asju on ka temalt endalt ära varastatud. (VIII kd, tl 118-121) Ta murdis korteri nr 4 ukse lahti ja võttis sealt ära kõik kahtlustuse loetelus olevad asjad: alkoholi, riideesemed, maalid, sularaha ja muud majapidamise asjad. Uste võtmed, mis sealt kaasa võttis, on kuskile ära visanud, neid alles ei ole. (VIII kd, tl 138-152) 16.01.2025 kell 06.16–06.17 (OÜ Erakutsehariduskeskus)
85.R. Roosmilli kirjelduse kohaselt tungis ta sisse, lõhkudes tulekustutiga klaasseina augu. Ta võttis kaasa kassasahtli aluse, kuid nii palju raha seal ei olnud - võttis 160 eurot. See raha jäi talle. Tegelikult üks töötaja tahtis kindlustuspettust korraldada ja tema pidi sisse murdma ja kassa tühjaks tegema. Järgmisel päeval, kui ta sai sissemurdmise tellijaga kokku, hakkas viimane rääkima, et kassas oli 5000 eurot ja nõudis temalt 2500 eurot. Lõpuks lahenes asi nii, et ta pidi kindlustuselt saama oma raha tagasi. (VIII kd, tl 92-94) Selle juurde, et tema 3670 eurot ei võtnud, jäi ta ka viimasel ülekuulamisel (VIII kd, tl 138-152). Lisaks on kohtu käsutuses veel tõendeid, mis kogumis R. Roosmilli ütlustega selle varguse toimepanemist tema poolt tõendavad. Samuti on eelkõige kannatanu ütlustega lükatud ümber R. Roosmilli väited, et tema ei võtnud ära Erakutsehariduskeskus OÜ sularaha 3670 eurot.
86.Nii nähtub 14.02.2025. a asitõendi protokollist, kuidas 16.01.2025 kell 06:08:27 liigub trepikojas sinise jopega meesterahvas (VI kd, tl 28-32). Kell 06:16:22 on Vaksali tn 17a, Tartu ruumi nr 502 ukse juures näha kätt, mis on läbi avause ja avab ukse seespool olevast väändenupust. Tulekustutit hoidev meesterahvas liigub seejärel ruumis kontorilaua suunas ja tõmbab seal lahti kassasahtli. Ta otsib kassasahtlist ja võtab paremasse kätte paberraha kupüüre. Siis liigub meesterahvas, hoides kassasahtlit käes, ruumi ukse suunas ja väljub ruumist. (VI kd, tl 20-27) Kell 06:18:59 liigub meesterahvas, hoides jätkuvalt käes kassasahtli alust, trepist alla ning väljub trepikojast (VI kd, tl 28-32).
87.Sündmuskohta vaadeldi samal päeval, s.o 16.01.2025 algusega kell 10.35 (V kd, tl 236-249). Protokollist on näha, et ruumi 502 välisuksest paremal asuv kilega kaetud klaas on ukseluku kõrguselt purunenud. Ruumis sees on näha, et laua sahtel on avatud asendis ning laua kõrval põrandal on tulekustuti.
Eelnevaga on kooskõlas kannatanu juhatuse liikme V. S. ütlused. Tema sai 16.01.2025
kella 08:35 ajal teada, et sisse on murtud Vaksali 17a, Tartu ruumi 502, mida üürib tema firma Erakutsehariduskeskus OÜ. Kohapeal nägi, et lõhutud oli ruumi ukse kõrval olev klaassein – sinna oli auk löödud ja selle kaudu avatud seestpoolt ruumi uks. Sisse tunginud isik tõmbas lahti kassasahtli. Sealt võttis ta kaasa sularaha 3670 eurot ja ka kassa sahtli aluspõhja. Ta postitas vargusest video Facebook gruppi „Märgatud Tartus“ ja ka mujale. Temaga võtsid ühendust I. Ž. ja C. K., kes tundsid sissetungijas ära R. K. (VI kd, tl 1-4) Osaühingul puudub varakindlustus. Sissetungimisega tekitati kahju 82,96 eurot ja varastatud kassasahtli sisu maksab 90 eurot. Kaupluses oli varguse hetkel vahetusraha 170 eurot ja 3500 eurot. 3500 eurot oli eraldi minigrip kotis ja asus kassasahtli tagumises osas, s.o peale kassasahtli alust. See oli ainult 50-eurostes kupüürides, kuid vahetusraha oli erinevates kupüürides. 3500 eurot pani ta sahtlisse novembrikuus 2024. Ta kontrollis seda raha nii, et kui sahtli lahti tõmbas, oli näha, et see on olemas. Raha oli enne vargust kindlasti kassas ja seda oli 3670 eurot. (VI kd, tl 5-8) Lõhkumisega tekitatud kahju suurust tõendab lisaks kannatanu ütlustele ka vastav hinnakalkulatsioon (VI kd, tl 13-15).
89.Seda, et kannatanu postitas varguse kohta Facebooki gruppi „Märgatud Tartus“ ja temaga võttis ühendust I. Ž., kinnitas ütlustes ka tunnistaja ise. Ta selgitas, et nägi V. S. postitust jaanuari keskel 2025 ja talle tundus, et videopildis olev meesterahvas on R. K. moodi. Ta andis sellest teada V. S. (VI kd, tl 16-17)
90.Tegelikult ei ole ka käesolevas episoodis vaidlust, et R. Roosmill varguse toime pani. Vaidlusalune on, kas ruumis oli sularaha summas 3670 eurot või mitte. Kohus on seisukohal, et kuigi R. Roosmill on väitnud, et sularaha oli vaid 160 eurot, ei ole põhjendatud alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, et kassas oli nii vahetusraha 170 eurot kui ka eraldi pakendatuna sularaha 3500 eurot. Kahtluseks ei ole alust, kuivõrd kannatanu on piisavalt detailselt kirjeldanud, millistes kupüürides ja kuidas vastavad summad ruumis hoiustatud olid ning lisaks annab kohtu hinnangul kannatanu ütluste usaldusväärsusele kaalu, et osaühingul puudus varakindlustus. Ehk siis ei ole tõendamist leidnud R. Roosmilli väidetu, justkui oleks temalt sissemurdmine n-ö tellitud, et panna toime kindlustuspettus. 13.02.2025 kell 14 kuni 14.02.2025 kell 01 (J. J.)
91.Kannatanu pöördus seoses vargusega politseisse 14.02.2025 (VI kd, tl 66-67). Ütlustest nähtuvalt läks ta XXX, Tartu kodust ära 13.02.2025 kella 14 paiku ja tuli tagasi öösel kella 1 paiku. Korteri uks oli terve ja lukustatud. Korterisse sisenedes märkas, et korter on segi pööratud. Samuti märkas, et väikse toa aken on katki löödud – klaas terve, aga raam katki löödud sissepoole. Kohe märkas, et kadunud on meeste musta kiviga klotsersõrmus prooviga 750 ja bantser tüüpi käekett plaadiga. Varguses kahtlustab naabrinaise O., hetkel kas R. või S., venda, kes elas vanglast välja saades nende keldris. (VI kd, tl 68-71) Kuivõrd varastatud asjade osas vaidlust ei ole, märgib kohus siinkohal vaid kokkuvõtvalt, et kannatanu nimetab kõikides ülekuulamise protokollides temalt varastatud asjad (VI kd, tl 68-71; 76-79; 80-83; 84-87) – need on samad, mis on kajastatud süüdistuses. Ühtlasi kattuvad kannatanu poolt eelviidatud ütlustes nimetanud varastatud asjade väärtused R. Roosmilli süüdistuses kajastatutega. Vaidlusalune sularaha 5000 eurot oli J. J. riidekapis. Olid 50-eurosed kupüürid. (VI kd, tl 68-71) Raha oli lihtsalt kummiga kinni pandud. See oli spetsiaalne rahapaki kumm pruuni värvi (VI kd, tl 84-87).
92.Sündmuskohta vaadeldi 14.02.2025 algusega kell 02.10. Kannatanu ütlustega riimuvalt selgub protokollist, et XXX, Tartu asuva korteri uks oli suletud ja lukustatud. Kabineti aken oli avatud ja selle alumine hing katki ning aken poolviltu. Akna all asuva kirjutuslaua ja tugitooli vaheliselt alalt avastati jalatsijälje fragmendid ja informatiivsemad
kopeeriti tõmmiskilel. Lisaks jalatsijälgede fotografeerimisele ning osade tõmmiskilele kopeerimisele võeti sündmuskohal erinevatest kohtadest ka DNA proovid. (VI kd, tl 56-65) Ekspertiisi tulemusena tuvastati tundmatu meesisiku DNA mikrolaineahju karbilt, kabineti kapilt, sektsioonkapi sahtli käepidemelt ja öökapi sahtli käepidemelt võetud proovides (VI kd, tl 149-154).
93.Lisaks nähtub Tavid AS vastusest, et 14.02.2025 müüdi neile 1g kulda prooviga 585 ja 1g kulda prooviga 750 (VI kd, tl 127-131). Need esemed anti PPA uurijale üle (VI kd, tl 132) ja on näha, et tegemist on plaadiga käeketi ja sõrmusega, millelt on kivi eemaldatud (VI kd, tl 133-134). Nende selline seisukord nähtub ka vaatlusest (VI kd, tl 155-158). Pandimaja Kullake vastuskirjast selgub, et ehted viis nende pandimajja M. T. (VI kd, tl 138-142). Kannatanu tundis ehted kui endale kuulunud ära ja sai need tagasi (VI 80-83; 84-87; 185).
94.Kohtu käsutuses on ka M. T. ütlused, kus ta kinnitas ehete Kullakese pandimajja viimist, selgitades, et leidis need 13.02.2025 Rahu tn 9a maja eest. Ühtlasi kinnitas M. T., et talle helistati pandimajast ja taheti raha tagasi saada, kuna politsei oli sõrmuse ja käeketi ära võtnud. Tema neile raha tagasi ei andnud. Oli selle juba ära kulutanud. (VI kd, tl 166-168).
95.M. T. ütlused ei väära kohtu lõppseisukohta, et varguse pani toime just süüdistatav. Seda seetõttu, et lisaks juba käsitletud tõenditele, on kohtu käsutuses ka R. Roosmilli telefonis olnud andmed ja neist nähtub, et tal olid telefonis fotod J. J. varastatud sõrmusest ja käeketist ning lisaks otsis ta 13.02.2025 kell 20:51 kuni 21:36 mudelautodega seonduvaid internetiaadresse (VII kd, tl 156–158, 159–207). Ühtlasi on R. Roosmill ise varguse toimepanemist tunnistanud. Tema sõnul võis see olla 13.02.2025 kella 22 paiku, kui ta murdis XXX, Tartu korterisse, lükates lukustamata akna jõuga lahti. Ta võttis sealt hügieenitarbed, šampoonid, duššigeelid, hambapasta, ravimid, veresuhkruaparaadi ja toiduaineid, alkoholipudeleid, voodipesu sisse mässituna õhkrelva, taskulambi, kuldsõrmuse ja -käeketi, Mercedese ja Fordi võtmed. Akna kaudu lahkudes oli tal kaasas üks asju täis kilekott ja linade vahel olev õhkrelv. (VIII kd, tl 114-117) Saadud kuldsõrmuse ja käeketi andis ta M. T., kellele ei öelnud, et need varastatud on. M. T. müüs need pandimajja. (VIII kd, tl 138-152) Viimasel ülekuulamisel kinnitas ta, et võttis korterist kõik kahtlustuses kajastatud asjad peale 5000 euro. (VIII kd, tl 138-152). 5000 euro võtmist eitas ta ka varasemalt (VIII kd, tl 114117).
96.Kogumis eelnevaga kinnitab varguse toimepanemist ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll fototabeliga. Sellest nähtuvalt juhatas R. Roosmill menetleja 14.03.2025 Tartu linnas asuva Mini Rimi, sealt edasi garaažide ja siis garaažide tagumise seina ääres kivi all oleva peidiku juurde. Peidikus olid sõrmkinnas, pass XXX, juhiluba XXX, isikutunnistus XXX ja Fordi ning Mercedese pultsüütevõtmed. (VI kd, tl 171-184) Vaatlusest nähtuvalt olid pass, juhiluba kui ka isikutunnistus väljastatud kannatanule J. J. (VI kd, tl 159-165). Kuivõrd nii peidikus olnud dokumendid kui ka pultsüütevõtmed kuulusid kannatanule, anti need talle ka tagasi (VI kd, tl 186).
97.Ka siin episoodis ei ole tegelikult vaidlust, et R. Roosmill varguse toime pani. Vaidlusalune on, kas ta varastas J. J. korterist sularaha 5000 eurot või mitte. Kohus on seisukohal, et kuigi R. Roosmill on väitnud, et tema seda sularaha ei võtnud, puudub alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja selles, et varguse käigus tema korterist selline rahasumma kadus. Selliseks kahtluseks ei ole alust, kuivõrd kannatanu on nimetanud nii sularaha asukoha kui ka selle, millistest kupüüridest ja kuidas see pakendatud oli. Lisaks, kui vaadata R. Roosmilli ütlusi, selgub, et enne viimast ülekuulamist oli tema mälupilt korterist
võetud asjade osas mõnevõrra hägune – ta ei võtnud enda sõnul mudelautosid, Scania võtmeid ega fotoaparaati ning ei teadnud end olevat võtnud ka Seiko käekella ja sülearvutit (VIII kd, tl 114-117) –, viimasel ülekuulamisel aga kinnitas kõikide asjade võtmist (VIII kd, tl 138-152). Ehk siis on kohtu hinnangul võimalik, arvestades ära võetud asjade kogust, et R. Roosmill ei pruugi sularaha võtmist lihtsalt mäletada. Samuti on võimalik, et kui ta seda ka mäletab, ei soovi ta seda lihtsalt mingil põhjusel kinnitada. Viimasena ei saa kohtu hinnangul nõustuda sellega, justkui kinnitaks teiste hagide õigeksvõtt, et R. Roosmill J. J. korterist raha ei võtnud - nagu kohus juba nentis, ei ole põhjust kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahelda. 17.02.2025 kell 04.35–05.45 (Visuaalimeister OÜ Citröen Jumper ja JOPP Creative OÜ)
98.Juhtumi kokkuvõtte kohaselt teati 17.02.2024 kella 05:55 ajal häirekeskusele Kastani tn 50, Tartus asuvasse JOPP Creative OÜ kontorisse sissemurdmisest. Lisaks oli maja ette pargitud Citröenil lõhutud luugi kaas, lukk ja juhi klaas. Ettevõtte ruumidel oli lõhutud peaukse lukk. Sündmuskohale tuldi musta värvi sõidukiga Mercedes-Benz ML. Sõiduk leiti Liivi tn 7, Tartu aadressilt. Selles magas Roman. (VI kd, tl 187-191; 192-196)
99.Eelnevaga riimuvalt selgitas tunnistaja A. R., et nad said 17.02.2025 kell 07:15 info, et Kastani tn 50, Tartu varastatud sülearvuti Macbook võib asuda J. Liivi tn 7, Tartu. Seal parklas oli musta värvi sõiduk Mercedes-Benz reg.nr. XXX ja selle juhi kohal magas R. Roosmill. Sõidukis oli Apple logoga sülearvuti, juhtmed ja porimatil sõrgkang. R. Roosmill peeti kinni ja sõiduk teisaldati. (VI kd, tl 215-217) Eelnevaga on kooskõlas 17.03.2025. a asitõendi vaatlusprotokollist kajastatud sündmuste käik (VII kd, tl 65-72). Sõidukis sülearvuti asumist kinnitab ka juhtumi kokkuvõttele lisatud fototabelist nähtuv (VI kd, tl 192-196). Isiku kinnipidamist ja sõiduki teisaldamist kinnitab ka juhtumi kokkuvõte ja teisaldamise teatis (VI kd, tl 187-191; 192-196; 197-198).
100.Seda, et sõidukiga Mercedes-Benz reg. nr. XXX käidi enne selle Liivi tn 7, Tartu juurest leidmist Kastani tn 50, Tartu juures, tõendab 17.02.2025. a asitõendi vaatlusprotokoll. Sellest on näha Mercedes-Benz reg. nr. XXX sõitmine Kastani tn 50, Tartu juures kell 04:35:18 ning et sõidukit juhtis isik, kes kannab musta värvi Nike jalanõusid. Ühtlasi on näha viskeliigutuste tegemine valget värvi sõiduki tagaosa juures, sõidukist eseme võtmine ning sõidukisse sisenemine. Näha on seegi, et isik liigub mõõda maja äärt, vaatab maja akendest sisse. Salvestisel on isikul käes näha ka sõrgkangi ja sõidukiga Mercedes-Benz valge sõiduki kõrvale sõitmine. Sõidukiga lahkutakse kella 05:45:11 ajal. (VII kd, tl 51-64)
101.Sündmuskohta vaadeldi samal päeval, s.o 17.02.2025 algusega kell 08:30. Protokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtub Kastani tn 50 oleva hoone ette pargitud Citröen Jumper reg. nr. XXX, mille tagaosas olev vasakpoolne aknaklaas on purustatud. Firma Jopp Creative välisukse lukusüdamikust paremal pool on ukseraamil ja uksepiidal murdmisriista jäljed. Välisukse taga on valget värvi plastikust ämber. Sündmuskohal fotografeeriti leitud rehvi- ja jalatsijälgi ning võeti erinevatest kohtadest DNA proovid. (VI kd, tl 199-202; 203-214) Seejuures, nagu kohus juba otsuse punktis 30 sedastas, on sündmuskohalt leitud jalatsijälgede muster kattuv R. Roosmilli poolt menetlejale üle antud Nike jalanõude tallamustriga.
102.Seoses toimunud vargusega pöördus politseisse Kultuuritehased OÜ esindaja V. J. ja nähtub, et kahju saadi Kastani tn 50, Tartu hoonesse sissemurdmisega seoses (VI kd, tl 220221). Lisaks on antud sissemurdmisega seoses kuulatud üle Jopp Creative OÜ esindaja ja Visuaalimeister OÜ juhatuse liige J. H. P. Tema ütlustest tulenevalt sai ta 17.02.2025 kella 05:44 ajal häire G4S rakenduse kaudu ja kohapeal märkas Jopp Creative OÜ ukse lukul muukimisjälgi, uks oli muljutud. Samuti oli Kastani tn 50, Tartu aadressile pargitud
Visuaalimeister OÜ-le kuuluva sõiduki Citröen Jumper reg.nr. XXX pagasiruumi vasakpoolse ukse aken katki. (VII kd, tl 1-5) Kuivõrd varastatud asjade osas vaidlust ei ole, märgib kohus siingi vaid kokkuvõtlikult, et kannatanute esindaja nimetab ülekuulamise protokollides Visuaalimeister OÜ-lt ja Jopp Creative OÜ-lt varastatud asjad (VII kd, tl 1-5; 17-21) – need on samad süüdistuses kajastatutega. Samad on kannatanute esindaja nimetatud asjade väärtused.
103.Asjad, milliste varastamist R. Roosmillile süüdistuses ette heidetakse ja millised kannatanute esindaja ütlustes nimetas, leiti R. Roosmilli juhitud sõidukist Mercedes-Benz reg.nr. XXX. R. Roosmill kinnitas nende varastamist Kastani tn 50, Tartu aadressilt. (VII kd, tl 82-104). Sõidukist leitud asju ka vaadeldi (VII kd, tl 105-120; 126-147) ja vaatlustest nähtuvalt on tegemist kannatanute Visuaalimeister OÜ ja Jopp Creative OÜ esindaja nimetatud varastatud asjadega. Need tagastati kannatanute esindajale (VII kd, tl 17-21).
104.Juba käsitletule lisaks selgub kohtu käsutuses olevatest liiklusregistri andmetest, et sõiduki Mercedes-Benz reg.nr. XXX omanikuks on O. R. (VIII kd, tl 226). Ta lubab R. Roosmillil seda kasutada (VII kd, tl 148-149). Ühtlasi ei ole R. Roosmill teo toimepanemist eitanud (VIII kd, tl 92-94; 138-152). Enda sõnul tungis ta Kastani tn 50, Tartu juures parklas seisnud kaubikusse Citröen Jumper kangiga sisse ja lõhkus selle käigus sõiduki klaasi. Kaubikust võttis ühe koti. Pärast seda läks Kastani tn 50 tootmishoone juurde ja murdis selle hoone ukse kangiga lahti ja võttis sealt hoonest erinevaid asju. Ta pani need asjad autosse Mercedes-Benz 320 reg.nr. XXX. Politsei sai ta koos varastatud asjadega kätte ning kõik need asjad saadi tagasi. (VIII kd, tl 138-152)
105.Kohus on seisukohal, et eelnevate tõenditega kogumis on tõendatud R. Roosmilli süüdistus kolmeteistkümne varguse toimepanemises. Lisaks sellele, et arvestades varguste arvu tuleb tema tegevus hinnata süstemaatilisena, on tõendatud, et ta pani kõik vargused peale M. K. sõiduki ja selles olnud A. Y. asjade äravõtmise toime sissetungimisega. Lisaks on tõendatud, et ta tungis grupis koos C. K. (end. L.) AS Lasita kontoriruumi ja J. T. korterisse. Seega realiseeris R. Roosmill KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 objektiivse koosseisu.
106.Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses 3. Kohtu hinnangul tegutses R. Roosmill varguse toimepanemisel kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Eelnevalt käsitletu pinnalt ei saa järeldada, et R. Roosmill oleks erinevatest kohtadest ära võetud esemeid ja sularaha pidanud enda omaks. Vastupidi, arvestades, et ta pani enamus vargusi toime sissetungimisega ja sai ka M. K. sõiduki võtme tema elukohta sissetungimise tulemusena, on ilmselge, et ta sai aru, et need asjad ei ole tema omad ehk on talle võõrad. Seejuures ei ole enamus kannatanuid oma asju tagasi saanud, mistõttu jättis ta omanikud nendest jäädavalt ilma, pöörates varastatu enda kasuks.
107.Siinkohal märgib kohus kokkuvõtlikult kõikide R. Roosmillile süükarvatavate kuritegude osas, millised kohus luges eelnevalt tõendatuks, et kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei esine kohtu hinnangul süüd välistavaid asjaolusid. Seega tuleb ta toimepandus süüdi tunnistada ja karistada.
(III)
J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 199 komm. 37.1
108.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R. Roosmillile etteheidetavate varguste (KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9) sanktsiooniks on rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik rahalise karistuse kõrval mõista kuni 1-aastane vangistus ning KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.
109.Hinnates R. Roosmilli süü suurust võtab kohus arvesse, et ta juhtis kuuel korral mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ja neist ühel juhul oli ta ka amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Lisaks ei ole R. Roosmillil kunagi juhtimisõigust olnud ja viis juhtimisõiguseta juhtimist pani ta toime küllaltki lühikeste ajavahedega. Samuti jäi viimase ja eelviimase juhtimise vahele veidi enam kui aasta. Joobeseisundis juhtimise puhul arvestab kohus, et ta pani selle toime kaudse tahtlusega ja lisaks joobeseisundis juhtimisele ei omanud ka juhtimisõigust. Varguste puhul arvestab kohus nende arvukust (13 episoodi) ja et lisaks kahel korral grupis tegutsemisele pani R. Roosmill 12 vargust toime sissetungimisega, sh tungides eluruumidesse. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohtu hinnangul ei esine, kuid karistust kergendavana on võimalik arvestada, et R. Roosmill on valdavas osas tunnistanud nii toimepandut kui võtnud õigeks esitatud tsiviilhaginõuded. Lisaks palus ta viimases sõnas toimepandu pärast andeks, näidates sellega üles kahetsust. Seega, arvestades eelnevat, hindab kohus R. Roosmilli süü süstemaatilises juhtimisõiguseta ja joobeseisundis juhtimises keskmiseks, kuid varguste puhul suureks. Kergendavate asjaolude esinemine on ka põhjuseks, miks kohus peab lõppastmes võimalikuks karistada R. Roosmilli varguste eest kergema karistusega kui seda taotles kohtuvaidluses prokurör.
110.Kohtu käsutuses olevatest karistusregistri väljatrükkidest (VIII kd, tl 154-161; 254256) ja otsustest (VIII kd, tl 162-170; 171-186; 187-189; 190-192) nähtuvalt on R. Roosmilli korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Väärteokorras on teda karistatud rahatrahvide ja arestiga ning kriminaalkorras nii reaalse vangistusega kui ka võimaldatud kanda karistust vabaduses. Vaadates tema viimaseid kriminaalkaristusi, selgub, et Tartu Maakohtu 11.09.2019. a otsusega nr 1-19-1364 karistati teda varguste, mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise, ähvardamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest liitkaristusena 3 aasta ja 4-kuulise vangistusega. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ja kanda jäi 3 aastat, 1 kuu ja 14 päeva vangistust. See vangistus tuli tal reaalselt ära kanda. See aga ei pannud R. Roosmilli oma käitumist muutma, mistõttu karistati teda uuesti Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsusega nr 123-4493 KarS § 331, § 4231 ja KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8, 9 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Pärast eelvangistuse mahaarvamist jäi kanda 1 aasta, 4 kuud ja 23 päeva vangistust. Seda karistust võimaldati tal esialgu kanda vabaduses üldkasulikku tööd tehes. Kuivõrd R. Roosmill ei teinud aga ei üldkasulikku tööd ega järginud kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja - kohustusi, pööras Tartu Maakohtu 25.01.2024. a määrusega nr 1-23-4493 vangistuse 1 aasta, 4 kuud ja 23 päeva täitmisele (VIII kd, tl 61-65). Seda karistust ei tulnud tal aga vanglas lõpuni kanda, kuna kohus pidas võimalikuks anda talle võimaluse näidata, et ta on suuteline kandma karistust vabaduses – Tartu Maakohtu 21.11.2024. a määrusega vabastati ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 06.07.2025 (VIII kd, tl 66-71). Ta vabastati vanglast määruse jõustumise järel, s.o 09.12.2024 (VIII kd, tl 254 pöördel). Käesolev kriminaalasi näitab, et lisaks sellele, et R. Roosmill jätkas õigusvastase käitumisega pärast Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsust, pannes seejuures kuritegusid toime ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles, oli ta
kuritegusid pannud toime ka enne selle otsuse kuulutamist. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et eelnevad karistused ega ka kohtu antud võimalused karistuse vabaduses kandmiseks ei ole R. Roosmillile seaduskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Vastupidi, ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. See omakorda viib kohtu veendumuseni, et puudub igasugune alus eeldada, et kui karistada R. Roosmilli käesolevalt (kasvõi osaliselt) tingimisi karistusega, suunaks see teda õiguskuulekusele. Seega ei ole teda kohtu hinnangul võimalik käesoleva otsusega toimepandu eest karistada muu, kui vaid reaalse vangistusega. Seda enam, et kohus ei ole tuvastanud ei toimepandud tegude ega ka R. Roosmilli isiku puhul ühtegi erandlikku asjaolu, mis võiks panna kohut kaaluma tingimisi karistuse kohaldamist.
111.Eeltoodu alusel ja arvestades R. Roosmilli süü suurust, mõistab kohus talle KarS § 4231 järgi (04.12.2022, 15.12.2022, 19.06.2023 süüdistusepisoodid) karistuseks 5 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (04.12.2022, 26.01.2023, 30.03.2023, 19.06.2023 süüdistusepisoodid) 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistab kohus talle liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kuna kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel seda karistust vähendada 1/3 võrra, s.o 6 kuu vangistuse võrra ning mõista R. Roosmillile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel, suurendades Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsusega nr 1-23-4493 mõistetud 1 aasta, 4 kuu ja 23 päeva pikkust vangistust eelnevalt karistuseks mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse võrra, mõista R. Roosmillile liitkaristuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Sellest karistusest tuleb arvata maha tema poolt Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsuse alusel ära kantud 9 kuud ja 26 päeva vangistust, lugedes kandmata karistuseks 9 kuud ja 4 päeva vangistust. Seejärel mõistab kohus talle KarS § 4231 järgi (20.11.2023, 17.02.2025 süüdistusepisoodid) karistuseks 5 kuud vangistust ning KarS § 423 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi (11.01.2024 süüdistusepisood) KarS § 63 lg 1 alusel 5 kuud vangistust. Seejärel mõistab kohus talle KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (13.08.2023, 16.09.2023, 17.-24.09.2023, 20.11.2023, 22.-27.12.2023, 16.01.2025, 13.02.2025, 17.02.2025 süüdistusepisoodid) karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõistab kohus R. Roosmillile liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Seda karistust tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõista R. Roosmillile karistuseks 3 aastat vangistust KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetud karistust talle KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra, mõista R. Roosmillile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat, 9 kuud ja 4 päeva vangistust. R. Roosmill peeti kahtlustatavana kinni 11.01.2024 kell 11.10 (VIII kd, tl 11-17) ja vahistati Tartu Maakohtu 12.01.2024. a määrusega (VIII kd, tl 38-52). Samas nähtub, et Tartu Maakohtu 18.01.2024. a määrusega nr 4-23-3609 määrati, et ta peab alates kinnipidamisest 11.01.2024 kell 11.10 kandma ära väärteokaristusena 5-päevase aresti. Tal sai see kantud 16.01.2024 (VIII kd, tl 155). Seega tuleb käesolevas asjas arvestada eelvangistusena karistusaja hulka KarS § 68 lg 1 alusel ajavahemik 16.01.2024-12.02.2024, s.o 26 päeva ning lugeda R. Roosmilli ärakandmata karistuseks 3 aastat, 8 kuud ja 8 päeva vangistust. Selle kandmise algust tuleb arvata alates tema viimasest kinnipidamisest, s.o alates 17.02.2025. Kuivõrd kohus ei pea võimalikuks karistada R. Roosmilli toimepandu eest kasvõi osaliselt tingimisi vangistusega, tuleb tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. (IV)
112.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise
eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
113.VÕS § 128 lg 1 kohaselt kuulub varaline kahju hüvitamisele. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks otsene varaline kahju. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Tulenevalt VÕS § 127 lg-s 1 sätestatule on kahju hüvitamise eesmärgiks kannatanu seadmine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
114.Kriminaalasjas on esitanud R. Roosmilli vastu tsiviilhagi kannatanud OÜ Airok 372 euro nõudes, D. L. 760,89 euro nõudes, M. K. 381 euro nõudes, A. Y. 1780,79 euro nõudes, G. V. 300 euro nõudes, K. M. T. 250 euro nõudes, Kultuuritehased OÜ 400 euro ja 2000 euro nõudes, H.-L. S. 40 euro nõudes, J. P. 1550 euro nõudes, A. J. 407 euro nõudes, J. L. 25975,74 euro nõudes, J. O. 430 euro nõudes, K. M. 230 euro nõudes, E. J. K. 7767,75 euro nõudes, OÜ Erakutsehariduskeskus 3842,96 euro nõudes, J. J. 8607 euro nõudes ja Visuaalimeister OÜ 1172,68 euro nõudes. Lisaks on Roman Roosmilli ja C. L. (käesoleval ajal K.) vastu esitanud tsiviilhagi AS Lasita 2275,20 eurot nõudes ja J. T. 200 euro nõudes.
115.R. Roosmill võttis kohtulikul uurimisel täielikult õigeks kannatanute OÜ Airok, D. L., AS Lasita, M. K., A. Y., J. T., G. V., K. M. T., Kultuuritehased OÜ, H,-L. S., J. P., A. J., J. L., J. O., K. M., E. J. K. ja Visuaalimeister OÜ esitatud tsiviilhaginõuded. Seega, arvestades R. Roosmilli õigeksvõttu ja seda, et TsMS § 440 lg-s 4 toodud erandeid ei esine, kuuluvad nende hagid täies ulatuses rahuldamisele KrMS § 310 lg 1, TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 444 lg-le 3 tuginevalt ei pea kohus seda otsustust täiendavalt põhjendama. AS Lasita haginõue 2275,20 ja J. T. haginõue 200 eurot kuulub R. Roosmilli pool hüvitamisele solidaarselt koos C. L. (K.), kellelt on need tsiviilhagid mõistetud välja Tartu Maakohtu 04.04.2024. a otsusega nr 1-24-1674 (I kd, tl 212-220).
116.Kannatanu OÜ Erakutsehariduskeskus OÜ esitatud hagi 3842,96 eurot R. Roosmill õigeks ei võtnud. Ta hüvitaks klaasi, mille lõhkus, ja sahtli ning võetud 160 eurot. Samuti ei võtnud ta täielikult õigeks J. J. haginõuet 8607 eurot, vaid tunnistas, et võttis ära esemed, kuid mitte sularaha. Kohus on seisukohal, et hoolimata R. Roosmilli avaldatust, on põhjendatud rahuldada kannatanute tsiviilhaginõuded täies ulatuses, s.o nii varastatud asjade kui ka sularaha summade osas, kuivõrd nagu eelnevalt nähtus, luges kohus ka nendes episoodides R. Roosmillile esitatud süüdistused täies ulatuses tõendatuks. (V)
117.Tartu Maakohtu 04.04.2024. a otsusega nr 1-24-1674 (I kd, tl 212-220) tunnistati C. L. (käeolevalt K.) süüdi muu hulgas koos R. Roosmilliga toime pandud vargustes. Kuna nendes episoodides olid teostatud ka ekspertiisid (aktid nr 23E-GE0393, 24E-GE00099-01, nr 23EGE0809), mõistis kohus C. L. välja nende maksumusest poole, s.o 456 eurot, 35 eurot ja 420 eurot. Eelnevalt luges kohus tõendatuks, et R. Roosmill on pannud toime kõik talle etteheidetavad vargused, sh koos C. L.. Seega on nendes episoodides teostatud ekspertiiside maksumusest pool ka R. Roosmilli menetluskuluks. Ehk siis on R. Roosmilli menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside kulud kokku 12927 eurot ja joobeseisundi tuvastamise maksumus 124 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 1544,52 eurot ja kohtumenetluses 793,60 eurot. Neile kuludele
lisandub KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel sõiduki avamise kulu 42 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sularaha sissemakse kulu 15 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistmisega sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 16775,12 eurot.
118.Kohtu käsutuses olevast maksukohuslaste registri väljatrükist nähtub, et 2021. a tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa oli pärast tulumaksu mahaarvamist XXX eurot ja 2024. a XXX eurot. 2022. ja 2023. a kohta ei ole ta tuludeklaratsiooni esitanud. (VIII kd, tl 227-228) Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli tema keskmiseks päevasissetulekuks, arvutamise aluseks aasta 2021, XXX eurot (VIII kd, tl 229).
119.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult väljamõistetavate menetluskulude vähendamist ega ka ajatamist, ositi tasumist. Selleks ei näinud vajadust ka prokurör.
120.R. Roosmill on täisealine ning töövõimeline isik ja seega on tal võimalik soovi korral, sh ilmselt juba vangistuses, sissetulekut teenida. Sel põhjusel on kohus seisukohal, et puudub alus osa menetluskuludest riigi kanda jätmiseks. Samuti, kuigi Riigikohtu praktika kohaselt ei pea taotluse puudumisel põhjendama, miks ei võimalda menetluskulude ositi tasumist, märgib kohus siiski, et arvestades karistuseks mõistetud reaalset vangistust, ei pruugi menetluskulude katteks osamaksete tegemine olla võimalik. Seega mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-d 3, 4, 6, 9, 10, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel R. Roosmillilt menetluskuluna riigieelarvesse välja ekspertiistasud kokku 12927 eurot, joobeseisundi maksumus 124 eurot, kaitsjatasu kokku 2338,12 eurot, sõiduki avamise kulu 42 eurot, sularaha sissemakse kulu 15 eurot ning sundraha 1329 eurot. R. Roosmillil tuleb menetluskulu kokku 16775,12 eurot ära tasuda ühekordse maksena 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (VI)
121.Kriminaalasja juures asuvad erinevad CD ja DVD plaadid neile talletatud andmetega ning mälupulk. Riigikohtu praktika kohaselt on need KrMS § 160 1 lg 2 alusel kohtutoimiku osaks ja seega ei eelda nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine kohtult eraldi otsustust. Kuivõrd need andmekandjad on kohtutoimiku osaks, ei tee kohus käesoleva otsuse resolutiivossa eraldi märget, et need tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.
122.Lisaks on käesolevas kriminaalasjas PPA Lõuna Prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul erinevad ära võetud esemed. Nii on akti nr 23ATH26691 (VIII kd, tl 234) alusel hoiul kilekott kirjaga Coop, milles tühi klaasist pudel Beefeater London Dry GIN 1 l, 2 tk süstalt koos 1 lahtise pakendiga, Rimi kliendikaart, 2 fotot (pakend nr 1) ja punast värvi valgete täppidega kleit (pakend nr 2) ning vedelseep 500 ml Gunry Green Apple (pakend nr 3). Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjad tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
123.Akti nr 23ATH27435 (VIII kd, tl 235) alusel on hoiul võrdlusmaterjaliks võetud jupp niiti (pakend nr 4), ukseluku katteplaat (pakend nr 5), käärid (pakend nr 6), sündmuskohajälgede kaart (pakend nr TJ) ja kaks jalatsijälje tõmmist (pakend nr JJ) ning akti nr 23ATH27530 alusel tõukeratta luku osad (pakend nr 2). Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjad tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
124.Akti nr 24ATH28557 (VIII kd, tl 238) alusel on hoiul 2 Puma musta värvi jalanõud suurus 40 (pakend nr 1), valget värvi võtmehoidja kirjega „512A“ ning mille küljes 2 võtit (pakend nr 2), sinist värvi võtmehoidja kirjega „512B“ ning mille küljes 1 võti (pakend nr 2), rohelist värvi võtmehoidja kirjega „Köök“ ja „Kyhnja“ ning kollast värvi võtmehoidja kirjega kirjega „512A“, mille küljes 2 võtit ja punast värvi kiip (pakend nr 2), valget värvi võtmehoidja kirjega „512C“ ning mille küljes 2 võtit ja halli värvi kiip (pakend nr 2). Akti nr 24ATH29949 (VIII kd, tl 239) alusel on hoiul želatiinkiled jalatsijäljefragmentidega (pakend nr J1-J5) ja sündmuskohajälgede kaart 2-e tõmmisega (pakend nr TJ1 ja TJ2). Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjad, v.a musta värvi Puma jalanõud (pakend nr 1), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Puma jalanõud tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende omanikule R. Roosmillile.
125.Akti nr 24ATH32731 (VIII kd, tl 240) alusel on hoiul kruvi (pakend nr 2), keermestatud detail (pakend nr 3) ning akti nr 24ATH28346 (VIII kd, tl 237) alusel jalatsijäljed želatiinkiledel (4, 5, 6) (pakend nr 1), jalatsijäljed želatiinkiledel (15, 16, 17) (pakend nr 2) ja tellitav mutrivõti (pakend nr 3) ja peitel (pakend nr 3). Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjad tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
126.Akti nr 25ATH33974 alusel on hoiul sõrmkindad GUIDE (musta-rohelist värvi, üks paar suurus nr 9) (Pakend nr LO1), sõrgkang (halli värvi, ca 60 cm üldpikkusega) (Pakend nr LO6), sõrmkinnas (roosakaspunast värvi vasaku käe kinnas HOUSE, nr 10-12) (Pakend nr ÜSO1), üks tühi valget värvi kilekott (pakend nr ÜSO1), kaks tühja läbipaistvat kilekotti (pakend nr ÜSO1), DNA-proovid (Tartu Kastani 50) (Pakendid nr 8.1, 9.1), sündmuskoha jälgede kaart (Tartu Kastani 50) (Pakend nr SK1), silikoonjäljend (Tartu Kastani 50) (Pakend nr 8.2) ja jalatsijälgede tõmmiskiled (Tartu XXX) (Pakendid nr 2, 3, 4, 8). Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjad, v.a sõrgkang (pakend nr LO6), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Sõrgkang osas avaldas R. Roosmill, et kasutas seda 17.02.2025 Kastani tn 50, Tartu aadressile sissetungimiseks. Sel põhjusel tuleb sõrgkang kohtu hinnangul KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
127.10.03.2025. a vaatlusprotokollis (VII kd, tl 156-158) vaadeldi R. Roosmilli kinnipidamisel temalt ära võetud nutitelefoni Samsung Galaxy (SM-A166B) ning vaatluse käigus tehti selles sisalduvatest andmetest failisüsteemi andmefail ja autentimisandmeid sisaldav andmefail ning ühtlasi tehti SIM-kaardil olevatest andmetest loogiline andmefail. Saadud andmete põhjal loodi raportfail. Need andmefailid, raportfail ja jäädvustatud fotod asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas. Kohus on seisukohal, et need andmehoidlas asuvad andmed tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
128.24.09.2023 viidi Tartu linnas Riia tn 15 aadressil läbi sündmuskoha vaatlus (III kd, tl 26-31). Sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotode failid on arhiveeritud Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabetalituse kriminalistikagrupis. Kohus on seisukohal, et need fotode failid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
129.Tartu Maakohtu 19.02.2024. a määrusega nr 1-24-947 (V kd, tl 31-35) arestiti R. Roosmillile kuuluv sõiduauto Ford S-Max reg.nr. XXX kannatanute J. L., A. Y., AS Lasita, J. P., J. O., Kultuuritehased OÜ, M. K., G. V., A. J., K. M. T., K. M., J. T. ja H. L. S. tsiviilhagide tagamiseks. Samuti arestiti selle määrusega R. Roosmillile kuuluv sularaha 96,18 eurot eeltoodud kannatanute esitatud tsiviilhagide tagamiseks. Sularaha on kantud Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE932200221023778606 (IV kd, tl 216-218) ja
sõiduk on paigutatud valvega hoiukohta aadressil Riia 132, Tartu (V kd, tl 36-37, 38). Kohtul ei ole kahtlust, et nii sularaha kui ka eelnimetatud sõiduk kuuluvad R. Roosmillile. Seda ei ole keegi ka kohtulikul uurimisel vaidlustanud. Arvestades, et kannatanud on esitanud R. Roosmilli vastu tsiviilhagid enam kui 30000 euro nõudes, on kohtu hinnangul põhjendatud ja ka proportsionaalne jätta KrMS § 1414 lg-te 1, 2 ja KrMS § 142 lg-te 1, 4 alusel Tartu Maakohtu 19.02.2024. a määrusega arestitud sõiduauto Ford S-Max reg. nr. XXX ja sularaha 96,18 eurot tsiviilhagide täitmise tagamiseks aresti alla.
(VII)
130.Kannatanud D. L., A. J., J. L., E. J. K. on avaldanud KrMS § 38 lg 5 p 1 alusel soovi teavituse saamiseks R. Roosmilli vahistamisest ja vahi alt vabastamisest. Kannatanud M. K., G. V., K. M. T., H.-L. S., J. O. ja J. J. on esitanud taotluse enda teavitamiseks R. Roosmilli vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kuna kohus tegi kindlaks, et R. Roosmilli süüdistus on tõendatud, on kannatanutel õigus saada taotletud teavet. Seega tuleb vastavad teavitamise soovid kajastada kohtuotsuse resolutiivosas.