Kriminaalasi Roman Roosmilli süüdistuses KarS § 4231, § 424 lg 1 ning § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 16.10.2025. a otsus
Süüdistatav
Roman Roosmill, isikukood 38102172723; elukoht: XXX; käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas; 2 kehtivat kriminaalkaristust; tõkend: vahistatud alates 17.02.2025
Apellandid
süüdistatav Roman Roosmill; määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski
Teised pooled
apellatsioonimenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks; kannatanud: OÜ Airok, E.E. , D.L. , AS Lasita, M.K. , A.Y. , J.T. , G.V. , K.M.T. , K.E.R. , Unistaja UÜ, Kultuuritehased OÜ, H.L.S. , E.L. , M.H. , J.P. , A.J. , J.L. , J.O. , K.M. , E.J.K. , OÜ Erakutsehariduskeskus, J.J. , Jopp Creative OÜ ja Visuaalimeister OÜ
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 16.10.2025. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata M.P. i taotlus temale sõiduauto Ford S-Max tagastamiseks.
Määrata vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 171,12 eurot (sh käibemaks).
4.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Roman Roosmillilt Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 171,12 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline
kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
1.Roman Roosmilli süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 423 1 järgi süstemaatilises mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises. Etteheidetavad teod pani ta toime Viljandis, Tartus ja Kaagveres 04.12.2022, 15.12.2022, 19.06.2023, 20.11.2023, 11.01.2024 ja 17.02.2025.
2.KarS § 424 lg 1 järgi süüdistatakse teda 11.01.2024 kella 11 paiku Tartus, Jaama tn 167 juures mootorsõiduki juhtimises, kui ta oli amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.
3.KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdistatakse teda võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Talle heidetakse ette järgmisi tegusid:
3.1.1.04.12.2022 tungis ta Viljandis Planeedi tn 10 asuvale OÜ Airok territooriumile ja varastas 4 gaasiballooni koguväärtusega 372 eurot;
3.1.2.26.01.2023 tungis ta Võrus Kooli tn 6 Võru Kagukeskuses asuva Kraba kaupluse tagaruumi ja varastas sealt jope väärtusega 190 eurot koos taskus olnud sõiduki juhtpuldiga väärtusega 490,89 eurot, e-sigareti väärtusega 80 eurot, võtme ning mobiiltelefoni Samsung A33 väärtusega 300 eurot;
3.1.3.30.03.2023 tungis ta grupis koos C.K. ga (endine L ) Tartus Tähe tn 116 asuva ärihoone I korrusel asuvasse AS Lasita kontoriruumi, kust varastas sularaha 606 eurot ja tekitas sissetungimisega kahju 1669,20 eurot;
3.1.4.19.06.2023 tungis ta Tartus Kalda tee 42-46 asuvasse korterisse, kust varastas nokamütsi Nike väärtusega 15 eurot, beeži nokamütsi väärtusega 15 eurot, musta värvi õlakoti väärtusega 15 eurot ja mootorsõiduki Audi A6 süütevõtme väärtusega 336 eurot;
3.1.5.19.06.2023 varastas ta Tartust Kalda tee 32 asuvast parklast mootorsõiduki Audi A6 väärtusega 4500 eurot koos selles olnud erinevate esemetega (kaardid, dokumendid, arvuti ja selle tarvikud, seljakott, riided ja elektripardel) koguväärtusega 2078,99 eurot;
3.1.6.13.08.2023 tungis ta grupis koos C.K. ega Raadi alevis Nõlvakaare tn 18-4 asuvasse korterisse, kust varastas meeste käekellad Armani väärtusega 500 eurot, Polar väärtusega 50 eurot ja Blueberry väärtusega 50 eurot ning tekitas sissetungimisega kahju 1884,59 eurot;
3.1.7.16.09.2023 tungis ta Tartus Kastani tn 42 asuvasse sündmusruumi „Klubi Gutenberg“ ja varastas erinevaid esemeid (iPad, sülearvuti, muusikariistad, tööriistad, elektritarvikud, helitehnikat, jalatsid) kokku väärtusega 1572,96 eurot;
3.1.8.Ajavahemikus 17.09.2023 kuni 24.09.2023 tungis ta Tartus Riia tn 15a kortermaja keldrikorrusele ja varastas seal asuvatest panipaikadest elektrilised tõukerattad, tööriistade tarvikud ja autotarvikud kokku väärtusega 1950 eurot ja tekitas sissetungimisega kahju 7 eurot;
3.1.9.20.11.2023 tungis ta Kastre vallas Kaagvere keskus 10-19 korterisse, kust varastas sularaha ja erinevaid esemeid (laadijad ja akud, elektroonikaseadmed, riietusesemed, ehted, aksessuaarid, tööriistad jms.) väärtuses 27 513 eurot ja tekitas sissetungimisega kahju 122,74 eurot;
3.1.10.22.–27.12.2023 tungis ta Tartus Aleksandri tn 6-4 asuvasse korterisse, kust varastas alkoholi, kosmeetikat, isikuhooldusseadmeid, riideid ja jalatseid, ehteid, ravimeid, elektroonikat ja selle tarvikuid, majapidamistarbeid, kunsti ja dekoratiivesemeid, söögiriistu, autotarvikuid ja võtmeid koguväärtuses 6264 eurot ja tekitas sissetungimisega kahju 1503,75 eurot;
3.1.11.16.01.2025 tungis ta Tartus Vaksali tn 17a asuvas hoones ruumi nr 502, kust varastas sularaha 3670 eurot ja kassasahtli aluse väärtusega 90 eurot ning tekitas sissetungimisega varalist kahju 82,96 eurot;
3.1.12.13.02.2025 tungis ta Tartus Kastani tn 8-3 asuvasse korterisse, kust varastas sularaha ja erinevaid esemeid (ehted ja käekell, isikut tõendavad dokumendid, toiduained ja joogid, hügieeni ja kosmeetikatarbed, elektroonika, autotarbed, ravimid ja meditsiinitarbed, taskulamp, kogumisobjektid, õhkrelv ja selle tarvikud) väärtusega 11 724,00 eurot;
3.1.13.17.02.2025 tungis ta Tartus Kastani tn 50 parklas asuvasse sõidukisse Citröen, kust varastas erinevaid esemeid (mehhaanilise/elektrilise seadme komponendid ja lisatarvikud) koguväärtusega 50 eurot ja tekitas sõidukisse sissetungimisega varalist kahju 1172,68 eurot. Samuti tungis ta samal aadressil asuvasse tootmishoonesse, kust varastas erinevaid esemeid (elektroonika, laadijad ja IT-tarvikud, toiduained ja joogi, kotid, kirjatarbed, kodutekstiil, elektripliit jms) kogusummas 2531 eurot ja tekitas sissetungimisega varalise kahju 5582,59 eurot. Maakohtu otsus Resolutiivosa
4.Tartu Maakohtu 16.10.2025. a otsusega tunnistati R. Roosmill süüdi KarS § 423 1 järgi (04.12.2022, 15.12.2022, 19.06.2023 episoodid) ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (04.12.2022, 26.01.2023, 30.03.2023, 19.06.2023 episoodid) ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistetud liitkaristust 1 aasta ja 6 kuud vangistust vähendati lühimenetluse sätete kohaldamise tõttu 1 aastani.
5.Seejärel moodustati KarS § 65 lg 1 kohane liitkaristus Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsusega nr 1-23-4493 mõistetud 1 aasta, 4 kuu ja 23 päeva vangistusega. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Sellest arvati maha Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsuse alusel ära kantud 9 kuud ja 26 päeva vangistust ja loeti kandmata karistuseks 9 kuud ja 4 päeva vangistust.
6.R. Roosmill tunnistati süüdi KarS § 423 1 järgi (20.11.2023, 17.02.2025 episoodid) ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 423 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi (11.01.2024 episood) ning mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 kuud vangistust. R. Roosmill tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (13.08.2023, 16.09.2023, 17.-24.09.2023, 20.11.2023, 22.-27.12.2023, 16.01.2025, 13.02.2025, 17.02.2025 episoodid) ning mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga. Lühimenetluse sätete kohaldamise tõttu vähendatud karistuseks jäi 3 aastat vangistust.
7.KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kandmata osa 9 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra. Kohtuotsuste kogumis jäi kanda 3 aastat, 9 kuud ja 4 päeva vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 26 päeva. Kandmata 3 aasta, 8 kuu ja 8 päeva pikkuse vangistuse algust arvati kahtlustatavana kinnipidamisest 17.02.2025.
8.Kannatanute tsiviilhagid rahuldati täielikult ning R. Roosmillilt mõisteti välja järgmised summad: OÜ Airok kasuks 372 eurot, D.L. u kasuks 760,89 eurot, M.K. i kasuks 381 eurot, A.Y. i kasuks 1780,79 eurot, G.V. kasuks 300 eurot, K.M.T. e kasuks 250 eurot, Kultuuritehased OÜ kasuks 2400 eurot, H.L.S. kasuks 40 eurot, J.P. i kasuks 1550 eurot, A.J. kasuks 407 eurot, J.L. kasuks 25 975,74 eurot, J.O. i kasuks 430 eurot, K.M. kasuks 230 eurot, E.J.K. kasuks 7767,75 eurot, Visuaalimeister OÜ kasuks 1172,68 eurot, OÜ Erakutsehariduskeskus kasuks 3842,96 eurot ning J.J. a kasuks 8607 eurot.
9.R. Roosmillilt mõisteti välja J.T. i kasuks 200 eurot ja AS Lasita kasuks 2275,20 eurot. See kohustus on solidaarne C.K. ega, kellelt on vastavad summad välja mõistetud Tartu Maakohtu 04.04.2024 otsusega nr 1-24-1674.
10.Tsiviilhagide täitmise tagamiseks jäeti aresti alla Tartu Maakohtu 19.02.2024 määrusega arestitud sõiduk Ford S-Max (reg. nr XXX ; hoiukohaga Riia 132, Tartu) ning sularaha summas 96,81 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiste kontole.
11.R. Roosmillilt mõisteti menetluskuluna riigieelarvesse välja ekspertiisitasud kokku 12 927 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot, kaitsjatasu kokku 2338,12 eurot, sõiduki avamise kulu 42 eurot, sularaha sissemakse kulu 15 eurot ning sundraha 1329 eurot. Põhiosa
12.Süüdistus KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavates tegudes on tõendatud R. Roosmilli ütluste, tunnistajate ütluste, liiklusregistri väljatrüki, sündmuskoha vaatlusprotokollide ja asitõendi vaatlusprotokollidega. R. Roosmill juhtis süüdistuses nimetatud aegadel ja kohtades mootorsõidukit, juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnudki. Kuna need teod ei ole apellatsioonimenetluse esemeks, neid siinkohal põhjalikumalt ei käsitleta.
13.KarS § 424 lg 1 ja 4231 järgi kvalifitseeritava teo toime panemise 11.01.2024 luges maakohus tõendatuks. Politseiametnikust tunnistaja Indrek Saluvee on kohtueelses menetluses üle kuulatud kahel korral - nii sündmuse toimumise päeval 11.01.2024 kui ka 12.02.2024. Tema sõnul saadi juhtimiskeskusest teave, et kontrollida tuleb Rootsi numbrimärkidega (XXX ) sõidukit. Erinevatel ülekuulamistel antud ütlused mõnevõrra erinevad selles, kui palju oli isikuid sõidukis ajal, kui tunnistaja seda esimest korda liikluses märkas, kuidas sõidukit Kivilinna Konsumi parklas märgati ning selles olnud mehe isikusamasus tuvastati. Sündmuste toimumise päeval oli tunnistaja mälupilt täpsem. Kahtlust ei ole selles, et Kivilinna Konsumi parklas auto liikus ja selles oli ainult üks inimene – R. Roosmill. Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle koostamise aluseks olevalt videosalvestuselt on ta eksimatult äratuntav. R. Roosmill avaldab politseinikele versiooni, et sõidukit juhtis teine isik, kuid siis ütleb, et isegi kui ta ise sõitis, mis siis on. Süüdistatav ei olnud politseiametniku ettepaneku peale nõus sõiduki juurde kutsuma seda väidetavalt juhtinud inimest. Autost leiti amfetamiini. Uriiniproovi ja terviseseisundi kirjeldamise akti alusel tuvastas ekspert, et R. Roosmillil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joove.
14.KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ette heidetavate tegude toimepanemise luges maakohus samuti tõendatuks. Kuna apellatsioonimenetluse esemeks on ette heidetavatest
tegudest kahe puhul süüdistatava poolt varastatu väärtus, siinkohal ülejäänud episoode põhjalikumat ei käsitleta.
15.Selle üle, et 16.01.2025 murdis OÜ Erakutsehariduskeskus ruumidesse sisse R. Roosmill, vaidlust ei ole. Enda sõnul lõhkus ta tulekustutiga klaasseina augu ja võttis kaasa kassasahtli aluse koos 160 euroga. See raha jäi talle. Tegelikult tahtis üks töötaja kindlustuspettust korraldada ja tema pidi sisse murdma ja kassa tühjaks tegema. Järgmisel päeval, kui ta sai sissemurdmise tellijaga kokku, hakkas viimane rääkima, et kassas oli 5000 eurot ja nõudis temalt 2500 eurot. Lõpuks lahenes asi nii, et ta pidi kindlustuselt saama oma raha tagasi. Kutsehariduskeskus OÜ juhataja andis detailsed ütlused selle kohta, kus, kuidas pakituna ja millistes kupüürides varastatud raha oli ning tema ütluste usaldusväärsust suurendab asjaolu, et osaühingul ei olnud sõlmitud varakindlustuslepingut. Sissetungimisega tekitati kahju 82,96 eurot, varastatud kassasahtli sisu maksab 90 eurot. Kaupluses oli varguse hetkel vahetusraha 170 eurot ja 3500 eurot.
16.13.02.2025 episoodis ei ole samuti vaidlust selles, et R. Roosmill teo toime pani. Öösel kella 01.00 paiku Kastani tn 8-3 asuvasse koju sisenedes märkas kannatanu J.J. , et toa aken oli katki löödud, korter segi pööratud ja sealt oli asju varastatud. Varguses kahtlustas ta naabrinaise Oresja venda, kes elas vanglast välja saades nende keldris. Süüdistatava telefonist leiti pildid varastatud ehetest, samuti viis ta menetleja MiniRimi kaupluse lähedal oleva peidiku juurde, kust leiti kannatanule kuulunud esemed. Süüdistatava ütlusi, et tema pole kannatanu korterist 5000 eurot sularaha võtnud, ei lugenud kohus usaldusväärseks. Süüdistatava mälupilt korterist ära võetud asjade osas on mõnevõrra hägune – ta on andnud ülekuulamistel selle kohta mõnevõrra erinevaid ütlusi ja ei pruugi raha ära võtmist mäletada või ei soovi seda kinnitada. Kannatanu on nimetanud nii sularaha asukoha, kui ka selle, millistes kupüürides ja kuidas see pakendatud oli.
17.Karistuse mõistmisel hindas kohus R. Roosmilli süü süstemaatilises juhtimisõiguseta ja joobeseisundis juhtimises keskmiseks. Varguste puhul on süü suur – mh tungis ta sisse eluruumidesse. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendavana on võimalik arvestada, et R. Roosmill on valdavas osas tunnistanud nii toimepandut kui võtnud õigeks tsiviilhagid. Lisaks palus ta viimases sõnas toimepandu pärast andeks, näidates sellega üles kahetsust. Süüdistatavat on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Tartu Maakohtu 11.09.2019. a otsusega nr 1-19-1364 karistati teda varguste, mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise, ähvardamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest liitkaristusena 3 aasta ja 4-kuulise vangistusega, mis tuli reaalselt ära kanda. Uuesti karistati teda Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsusega nr 1-23-4493 KarS § 331, § 4231 ja KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8, 9 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 5 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Kuna R. Roosmill üldkasulikku tööd ei teinud ega järginud ka kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja -kohustusi, pöörati karistus täitmisele. Ta vabastati ennetähtaegselt, kuid käesolev kriminaalasi näitab, et R. Roosmill jätkas õigusvastase käitumisega pärast Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsust, pannes seejuures kuritegusid toime ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles. Eelnevad karistused ega ka kohtu antud võimalused karistuse vabaduses kandmiseks ei ole seaduskuulekusele suunavat mõju R. Roosmillile avaldanud. Seetõttu on ainuvõimalik teda karistada reaalse vangistusega.
18.Kõikide kannatanute esitatud tsiviilhagid rahuldati. Õigusvastaselt tekitatud kahju kuulub hüvitamisele. Kahju tekitamine on õigusvastane mh siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu seadmine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Apellatsioonid
19.R. Roosmill palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning ta KarS § 424 lg 1 järgi 11.01.2024. a episoodis õigeks mõista, kuna sel kuupäeval ta autoroolis pole olnud. Samuti palub ta vähendada karistust ja kannatanute kahjunõudeid 13.02.2025 ja 16.01.2025. a varguste episoodides. 13.02.2025 ei ole ta sularaha varastanud ning 16.01.2025. a teo puhul ta varastas 160 eurot, mitte 3900 eurot. Karistust tuleks vähendada, kuna ta tunnistab täielikult oma süüd, kahetseb tehtut ja tunnistab oma probleemi narkootikumide ja alkoholiga. Karistust kergendavaks asjaoluks on ka see, et ta oli nõus loovutama oma sõiduauto väärtusega 6000 eurot, et selle arvelt hüvitada mõne kannatanu kahju.
20.Kaitsja Andres Veski palub samuti maakohtu otsuse tühistada R. Roosmilli süüdi tunnistamises KarS § 424 lg 1 järgi ning KarS § 4231 järgi 11.01.2024. a episoodis ja mõista ta selles süüdistuses õigeks. R. Roosmill eitab, et ta juhtis 11.01.2024 mootorsõidukit. 11.01.2024 ülekuulamisel on tunnistaja I.S. väitnud, et autos oli üks meesterahvas, kes istus juhi kohal. 12.02.2024 ülekuulamisel mäletas aga tunnistaja, et autos oli 2 inimest, mida ta esimesel ülekuulamisel ei maininud. Seega on õiged R. Roosmilli ütlused selle kohta, et nad olid autos kahekesi. Tunnistaja nägi Fordist väljuvat meesterahvast, samas ei selgu tunnistaja ütlustest, kummalt poolt Fordist mees väljus ja kas ta üldse oli juhiistmel. Samuti ei selgu, kuhu kadus teine meesterahvas, keda ka eelnevalt autos näha oli. Tunnistaja ei kinnita, et tal oleks olnud pidev visuaalne kontakt Fordiga ning ta oleks kindlasti näinud kui sealt keegi väljub. Seega pole välistatud, et selleks hetkeks kui politseipatrull Fordi juurde jõudis, oli juht juba lahkunud ning sõidukis viibis üksnes R. Roosmill.
21.Kaitsja palub jätta J.J. a tsiviilhagi 5000 euro ulatuses ja OÜ Erakutsehariduskeskuse tsiviilhagi 3510 euro ulatuses rahuldamata. Väited sularaha omamise ja selle varastamise kohta pole tõendatud. Kuigi kohus märgib, et puudub alus kahelda kannatanu ütlustes sularaha olemasolu kohta, ei põhjendata, miks R. Roosmilli ütlused selle kohta, et ta sularaha ei võtnud, on ebausaldusväärsed. R. Roosmilli poolt teiste hagide õigeksvõtt näitab pigem just tema ütluste usaldusväärsust. Pole mõistlikku põhjendust hakata eitama sularaha võtmist, mis tegelikkuses tema olukorda eriti ei muuda. Eitamata seda, et inimesed hoiavad kodus sularaha, ei saa arvestamata jätta, et sageli püütakse varguse ohvrite poolt hagis esitatavat nõuet suurendada, tingituna näiteks vihast sissetungija vastu. Seetõttu ei saa pelgalt kannatanu ütlustega tõendatuks lugeda R. Roosmilli poolt sularaha 5000 eurot vargust. Sama kehtib ka OÜ Erakutsehariduskeskuse tsiviilhagi kohta, mille puhul põhinevad kohtu põhjendused täielikult kannatanu ütlustel, mille üle objektiivne kontroll puudub. Pole usutav, et kassasse jäetakse peale vahetusraha veel lisaks mitu tuhat eurot lihtsalt seisma. Tsiviilhagi suurus on usaldusväärselt tõendamata. Menetlus ringkonnakohtus
22.Tartu Ringkonnakohus võttis 19.12.2025 apellatsioonid menetlusse ning andis pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 23.01.2026.
23.Prokurör esitas apellatsioonivastuse 23.01.2026. Prokuröri arvates sisaldab kaitsja apellatsioon juba kohtuvaidluse käigus avaldatud seisukohti, millele on maakohus oma otsuses põhjaliku ning ammendava hinnangu andnud. 11.01.2024 episoodis ei ole maakohus lähtunud pelgalt ühe tunnistaja ütlustest, vaid ka asjaolust, et R. Roosmill ei ole nimetanud
isikut, kes väidetavalt siis talle kuuluvat sõidukit Ford S-Max juhtis. Lisaks eelnevale on kohus arvestanud patrullpolitsei vormikaamera salvestiselt nähtuvaga. 16.01.2025. a varguse teo puhul on R. Roosmilli ütlused väga segadust tekitavad ja mitte järjepidevad, mistõttu on need tervikuna ebausaldusväärsed. Kannatanute ütlused seevastu on järjepidevad ja usaldusväärsed. R. Roosmillile mõistetud karistus vastab täielikult süü suurusele ning puudub igasugune põhjus maakohtu otsuse tühistamiseks.
24.Koos apellatsioonivastusega esitas prokurör ringkonnakohtule tunnistaja M.P. i taotluse käesolevas menetluses arestitud sõiduauto tagastamiseks talle kui sõiduki omanikule. M.P. palub tagastada talle temale kuuluv sõiduauto Ford S-Max, registreerimisnumbriga LMK 400. Tegemist ei ole R. Roosmilli sõidukiga. Tal oli R. Roosmilliga kokkulepe, et viimane tasub sõiduki eest osade kaupa ning pärast täielikku tasumist annab tunnistaja talle sõiduki dokumendid ja vormistab ostu-müügilepingu. Kuni selle ajani võis R. Roosmill sõidukit kasutada. R. Roosmillil ei olnud võimalik sõiduki eest tasumist lõpule viia ja M.P. tagastas seni tasutud summa. Sõiduk ei ole kunagi R. Roosmilli omandisse läinud ning kuulub M.P. i arvates jätkuvalt talle. Prokuröri hinnangul tuleb see taotlus jätta rahuldamata (või läbi vaatamata). Nimelt on M.P. varasemalt menetluses üle kuulatud ning ta on kinnitanud sõiduki müümist (mitte rentimist) R. Roosmillile. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et R. Roosmill käsitleb oma apellatsioonis sõiduautot Ford S-Max endale kuuluvana, kuna taotleb karistuse vähendamist põhjusel, et oli nõus hagide katteks sõiduautost loobuma. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
25.Kolleegium leiab, et maakohus lahendas kriminaalasja õigesti ning apellatsioonide väited kohtuotsuse muutmist või tühistamist ei tingi. Kuna maakohus on näidanud, milliste tõendite alusel ta kuriteo sündmustiku kindlaks tegi, ei asu ringkonnakohus kõiki neid põhistusi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes üle kordama. Kolleegium keskendub seega vaid apellatsiooniväidetele vastamisele. Esmalt käsitletakse süüdistust KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi (I) ja neid varguse episoode, millega tekitatud kahju suurus on vaidlustatud (II). Seejärel antakse hinnang mõistetud karistusele (III) ning lahendatakse sõiduki suhtes esitatud taotlus (IV). Lõpetuseks võetakse kokku apellatsioonimenetluse tulem (V). (I)
26.R. Roosmilli süüdistatakse mh 11.01.2024 kella 11 paiku Tartus Jaama tn 167 juures mootorsõiduki Ford S-Max (reg-nr XXX ) juhtimises amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Sama teoga pani ta toime ka juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise. R. Roosmill vaidleb süüdistusele vastu ning märgib, et sel päeval ta autoroolis ei olnud. Kaitsja leiab samuti, et R. Roosmilli poolt sõiduauto juhtimine sel päeval on tõendamata. R. Roosmillil tuvastatud joobeseisundis vaidlust ei ole.
27.Peamine tõend selle kohta, et R. Roosmill süüdistuses kirjeldatud ajas ja kohas sõidukit juhtis, on tunnistajana 11.01.2024 ja 12.02.2024 ülekuulatud politseiniku I.S. ütlused. Kaitsja hinnangul on neis ütlustes vastuolud. Ka maakohus möönis, et tunnistaja I.S. ca kuuajase vahega antud ütlused on mõnevõrra erinevad selles, kui palju isikuid sõiduki esimesel märkamisel selles oli, kuidas sõidukit Kivilinna Konsumi parklas märgati ning selles olnud mehe isikusamasus tuvastati (maakohtu otsuse p 23). Seega on maakohus nende erinevustega tunnistaja ütlustes juba arvestanud, märkides seejuures, et sündmuse toimumise päeval oli tunnistaja mälupilt toimunust täpsem, kui kuu hiljem ütlusi andes. Ringkonnakohus nõustub siin maakohtuga.
28.I.S. ütluste kohaselt nägi ta, et otsitav sõiduauto Ford S-Max registreerimisnumbriga XXX parkis end parasjagu Kivilinna Konsumi parklasse. See tähendab, et tunnistaja nägi, et autoga sõideti. Tunnistaja sõitis sõidukile võimalikult lähedale, väljus bussist ja andis Fordi juhile korralduse nendega politsei bussi juurde kaasa tulla. Fordis istus kinnipidamise hetkel üks meesterahvas – sõiduki juht R. Roosmill (toona veel perekonnanimega K. ). Teistkordsel ülekuulamisel selgitas tunnistaja, et kui ta esmalt Fordi märkas, istus selles 2 meesterahvast. Samas selgub esimesest ülekuulamisest, et sellest hetkest kui tunnistaja esimest korda seda sõidukit märkas kuni momendini, mil R. Roosmill sõiduki juhtimiselt kinni peeti, läks ca pool tundi aega. Seega on täiesti võimalik, et n-ö esmasel märkamisel oligi Fordis istumas 2 meesterahvast. Siiski on selge, et ajal, mil sõiduk juba Kivilinna Konsumi juurde parkis ning tunnistaja sõiduki juurde läks, oli selles autos vaid üks inimene ehk sõidukit sel hetkel juhtinud R. Roosmill. Tunnistaja on mh kinnitanud, et sõiduki ümbruses ta isikuid ei näinud. Ka pole tunnistaja öelnud, et vahemikus, mil ta parkima hakanud Fordi märkas kuni sõidukini jõudmiseni oleks ta selle vahepeal silmist kaotanud. 11.01.2024. a vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduk asetses Kivilinna Konsumi Anne tänava poolses küljes. Tunnistaja on öelnud, et just Anne tänavalt ta tuli. Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et Ford oleks vahepeal tunnistaja vaateväljast kadunud, ning seda veel nii pikaks ajaks, et sõiduki juht sai autost väljuda, võtmed R. Roosmillile anda, R. Roosmill ise juhi kohale istuda ning väidetav juht sõiduki ümbrusest kaduda.
29.Prokuratuur on kohtu ette toonud tõendid, mis kinnitavad, et sõidukit juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas just R. Roosmill. Viimane on aga asunud väitma, et autot juhtis hoopis keegi A.Z. /S. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et asudes n-ö aktiivsesse kaitsesse, tuleb selle tõestuseks esitada tõendeid või vähemalt luua reaalne võimalus oma väidete kontrollimiseks. Vastupidisel juhul pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKK nr 3-1-1-120-03 p 29). Antud juhul on R. Roosmilli väide teise juhi kohta jäänud paljasõnaliseks. Lisaks taotles süüdistatav asja lahendamist lühimenetluses, mis tähendab sisuliselt seda, et R. Roosmill nõustus sellega, et kriminaalasi lahendatakse tuginedes üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. Alternatiivselt oleks R. Roosmillil olnud võimalus üldmenetluses taotleda tunnistajana väidetava sõidukijuhi ülekuulamist.
30.Viimaks, nagu ka maakohus asjakohaselt on viidanud, nähtub 18.01.2024. a asitõendi vaatlusprotokollist, et pärast esmast versiooni teisest sõidukit juhtinud isikust, ütleb R. Roosmill politseiametnikule, et isegi kui tema sõitis, mis siis on (V kd tl 200).
31.Eeltoodust tulenevalt jäävad apellantide väited tagajärjetuks. Tõendatud on, et R. Roosmill pani 11.01.2024 toime KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi kvalifitseeritava teo. (II)
32.Maakohus luges tõendatuks, et R. Roosmill tungis 13.02.2025 Tartus Kastani tn 8-3 asuvasse korterisse, kust varastas sularaha 5000 eurot ja erinevaid esemeid kokku väärtusega 3607 eurot. Maakohus rahuldas kannatanu J.J. a tsiviilhagi 8607 euro nõudes täielikult. Esemete varguses vaidlust ei olnud. Küll aga ei tunnista R. Roosmill 5000 eurot sularaha varastamist.
33.Maakohus luges sularaha varguse tõendatuks kannatanu ütlustega, leides, et nende usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed. J.J. a on kriminaalasjas korduvalt üle kuulatud. Esimesel ülekuulamisel rääkis ta, et riidekapis oli 5000 eurot sularaha, 50-eurostes kupüürides. Teisel ülekuulamisel lisas ta, et kupüürid olid spetsiaalse pruuni värvi rahapaki kummiga kinni pandud. Kolmandal
ja neljandal ülekuulamisel jäi ta selle juurde. Selleks, et kõik varastatud esemed tuvastada, on kannatanu teinud põhjalikku tööd. Samuti on kannatanu näinud algusest peale vaeva, et esemed tagasi saada, näiteks kontrollis ta pandimaju ja suhtles Tavidiga. Esemete kohta, mille väärtust on võimalik tõendada, on vastavad tõendid toimikus olemas. Samuti on kannatanu tsiviilhagi jooksvalt korrigeerinud vastavalt politseist tagasi saadud esemetele ning loobunud sissetungimise käigus lõhkumisega tekitatud kahjust, kuna seda polnud tal dokumentaalselt võimalik tõendada. On selge, et sularaha olemasolu ja selle vargust ongi kannatanul raske tõendada. Seega on kannatanu ütlused peamiseks tõendiks. Ühtegi põhjust nende ütluste usaldusväärsuses kahelda ei ole.
34.Kannatanu ütlustele on vastu panna süüdistatava ütlused, mis on menetluse käigus muutunud. Kui R. Roosmill alguses teatud esemete vargust Kastani 8-3 korterist ei tunnistanud, siis hilisemal ülekuulamisel kinnitas ta, et kõik kahtlustuse teksti loetelus olevad esemed on ta sealt korterist võtnud (vt ka maakohtu otsuse p 97). Sellest nähtub, et süüdistatava mälupilt vargusest on kas puudulik ning ta ei mäleta täpselt kõike, mida varastas või ta on teadlikult osade asjade varastamist alguses eitanud. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et arvestades äravõetud asjade kogust, on võimalik, et R. Roosmill ei pruugi sularaha võtmist lihtsalt mäletada või seda tunnistada.
35.Eeltoodust tulenevalt jõuab ringkonnakohus maakohtuga samale järeldusele – R.Roosmill on 13.02.2025 Tartus Kastani tn 8-3 korterisse sisse tunginud ja varastanud sealt erinevaid esemeid ja 5000 eurot sularaha. Seetõttu puudub alus ka kannatanu J.J. a tsiviilhagi osaliselt rahuldamata jätta.
36.Teine varguse episood, millega R. Roosmill täielikult ei nõustu, puudutab 16.01.2025 Tartus Vaksali tn 17a asuvasse OÜ Erakutsehariduskeskus ruumidesse sissetungimist. Maakohus tuvastas, et R. Roosmill varastas sealt sularaha 3670 eurot (3500 eurot + 170 eurot vahetusraha kassas), kassasahtli aluse väärtusega 90 eurot ning tekitas sissetungimisega varalist kahju 82,96 eurot. Jällegi ei ole vaidlust selles, et R. Roosmill süüdistuses kirjeldatud ajal eelmainitud aadressile sisse tungis, lõhkus seejuures klaasseina ja võttis kaasa kassasahtli aluse koos selles olnud vahetusrahaga. R. Roosmilli sõnul oli selles küll 160, mitte 170 eurot. Ülejäänud 3500 eurot ei ole ta enda sõnul varastanud. Ka kaitsja leiab, et kõnesolev tegu on tõendamata.
37.Peamiseks tõendiks sularaha varguse osas on taas kannatanu esindaja ütlused. OÜ Erakutsehariduskeskus juhatuse liige V.S. e sõnul oli 3500 eurot 50-eurostes kupüürides, mis oli eraldi minigrip kotis ja asus kassasahtli tagumises osas, s.o peale kassasahtli alust. 3500 eurot pani ta sahtlisse 2024. aasta novembris. Ta kontrollis seda raha nii, et kui sahtli lahti tõmbas, oli näha, et see on olemas. Raha oli kannatanu esindaja sõnul enne vargust kindlasti kassas ja seda oli kokku 3670 eurot.
38.Ka ringkonnakohus peab kannatanu esindaja ütlusi usaldusväärseteks. Kannatanu esindaja on piisavalt detailselt kirjeldanud, kus raha asus, mis ajast alates raha seal oli, kuidas see oli pakendatud ja milliseid kupüüre sisaldas. Lisaks on kannatanu esindaja veendunud, et rahasumma oli enne vargust kassas olemas, sest kassa avamisel paistis kassa tagaosas olev rahapakk siiski välja.
39.Siinkohal leiab ringkonnakohus sarnaselt prokuröriga, et R. Roosmilli ütlused selles episoodis on olnud segased ning mitte järjepidevad. R. Roosmilli sõnul palus keegi kannatanu poole pealt see vargus toime panna ning tegu pidi olema kindlustuspettusega (VIII kd tl 93). Maakohus tuvastas, et kannatanul puudus varakindlustus ning tõendamist ei leidnud süüdistatava versioon n-ö tellitud sissemurdmise ehk kindlustuspettuse kohta.
40.Kaitsja hinnangul pole usutav, et kassasse jäetakse peale vahetusraha veel lisaks mitu tuhat eurot lihtsalt seisma. Kaitsja argument põhineb üldistusel ettevõtete tavapraktika kohta, kuid see ei ole konkreetse kriminaalasja seisukohalt määrav. Asjaolu, et “tavaliselt” viiakse suuremad sularahasummad päeva lõpus ära, ei välista võimalust, et konkreetsel kannatanul oli ettevõtte kassas eraldi pakituna 3500 eurot. Kriminaalmenetluses tuleb hinnata konkreetseid tõendeid. Antud juhul on kannatanu esindaja kinnitanud, et kassas oli vahetusraha 170 eurot ja lisaks 3500 eurot. Kohtud on pidanud kannatanu ütlusi usaldusväärseks. Seega tuleb otsuse tegemisel tugineda nendele ütlustele, mitte paljude ettevõtete seas levinud praktikale.
41.Eelnevat kokku võttes asub ringkonnakohus samuti seisukohale, et R. Roosmilli süü 16.01.2025. a varguses on tõendamist leidnud. R. Roosmill varastas OÜ Erakutsehariduskeskus ruumidest sularaha 3670 eurot (3500 eurot + 170 eurot vahetusraha kassas), kassasahtli aluse väärtusega 90 eurot ning tekitas sissetungimisega varalist kahju 82,96 eurot. Kannatanu tsiviilhagi kuulub täielikult, s.o 3842,96 euro ulatuses rahuldamisele.
(III)
42.R. Roosmill taotles talle mõistetud karistuse vähendamist, paludes kergendavateks asjaoludeks lugeda oma süü tunnistamise, tegude kahetsemise ning tsiviilhagide hüvitamise katteks enda sõiduauto vabatahtliku loovutamise.
43.Ringkonnakohus selgitab, et maakohtul on karistuse mõistmisel küllaltki suur otsustamisvabadus (vt RKKK 3-1-1-70-16, p 11), mistõttu ei saa apellatsioonikohus muuta maakohtu mõistetud karistust kergekäeliselt – kohtuotsusega mõistetud karistuse ümbervaatamiseks peab esimese astme kohus olema teinud olulise kaalutlusvea. Niisugust kaalutlusviga maakohus teinud ei ole.
44.Maakohus juba arvestas karistuse mõistmisel R. Roosmilli apellatsioonis väljatoodud asjaolusid – süü tunnistamist ja kahetsust – kui karistust kergendavaid asjaolusid. Samuti arvestas kohus, et R. Roosmill on valdavas osas võtnud õigeks esitatud tsiviilhagid. Veel märkis maakohus, et kergendavate asjaolude esinemine on ka põhjuseks, miks kohus peab lõppastmes võimalikuks karistada R. Roosmilli varguste eest kergema karistusega kui seda taotles kohtuvaidluses prokurör. Kolleegiumi hinnangul on maakohus arvesse võtnud karistuse mõistmise eesmärke ning mõistnud R. Roosmilli teosüüle vastavad karistused. Üksikkaristused ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus jäävad muutmata. (IV)
45.Prokuratuur esitas koos apellatsioonivastusega M.P. i 19.01.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile saadetud taotluse. M.P. palub talle tagastada sõiduauto Ford S-Max (reg nr LMK 400). Meil oli Roman Roosmiliga kokkulepe, et ta tasub sõiduki eest raha osade kaupa ning pärast täielikku tasumist annan talle sõiduki dokumendid ja vormistame ostumüügilepingu. Kuni selle ajani lubasin tal sõidukit kasutada. Kuna Roman Roosmil paigutati kinnipidamisasutusse, ei olnud tal võimalik sõiduki eest tasumist lõpule viia. Lisaks olid tema abikaasal O.R. il rahalised raskused, mistõttu tagastasin talle kogu summa, mille Roman Roosmil oli sõiduki ostuks seni tasunud. Seega ei ole sõiduk kunagi Roman Roosmili omandisse läinud ning kuulub jätkuvalt mulle.
46.Sellise info teatavaks saamine maakohtu otsuse tühistamist või muutmist ei tingi. Sõiduk võeti ära R. Roosmilli valdusest (V kd tl 189-191) ning asjaõigusseaduse § 90 lg 1 kohaselt valdaja omandiõigust eeldatakse. Sõiduk arestiti tsiviilhagide tagamiseks (V kd tl 31–35) ja jäeti kaevatava otsusega rahuldatud nõuete tagamiseks aresti alla.
47.Kriminaalmenetluses tehtav vara arestimise otsustus ei puuduta isikut, kes ise ei ole selle otsustuse adressaat: selline isik saab enda vara arestist vabastamiseks kasutada tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid (RKKK 1-20-1149/34 p 34). Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline, on võimalik tugineda täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 222 (RKTK 3-2-1-94-11 p 16 ja 3-2-1-127-06 p 8). Sarnaselt kohaldub TMS § 222 ka siis, kui kriminaalmenetluses on KrMS § 142 alusel ekslikult arestitud mingi ese, sh vallasasi, mis kuulub isikule, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. See tähendab, et arestimismäärus ei võta selle adressaadina nimetamata isikult võimalust nõuda TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub (RKKK 3-1-1-95-13 p 10).
48.M.P. il tuleb oma väidetava omandiõiguse kaitseks pöörduda maakohtusse tsiviilkorras. (V)
49.Eelnevat arvestades jäävad apellatsioonid rahuldamata. R. Roosmill on toime pannud kõik temale süüdistuses ette heidetud kuriteod. Karistuse mõistmisel ega tsiviilhagide rahuldamisel ei ole maakohus eksinud. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 pst 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16.10.2025. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
50.Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. R. Roosmillile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi A. Veski esitas 08.12.2025 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 45 minutit ja apellatsiooni koostamisele 70 minutit, mille eest taotleb ta tasu 171,12 eurot, sh käibemaks 33,12 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele.
51.KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel R. Roosmilli kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.