Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2025, Tallinn
Kriminaalasja number
1-25-5476
Kohtunik
Margit Roots-Dervishi
Kohtuistungi sekretär
Maarit Maria Kopso
Kriminaalasi
Peeter Jakobi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Merilin Sepp
Süüdistatav
Peeter Jakobi – isikukood: 37507150303; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; xxx haridus; xxx; telefon: xxx; e-mail xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad
Tõkend
Elukohast lahkumise keeld kuni 14. juulini 2026 (KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 5.–6. oktoober 2024, s.o 2 päeva ja 13.–14. juuli 2025, s.o 2 päeva)
Kaitsja
Dmitri Školjar (määratud korras; süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
1-25-5476 elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid. Peeter Jakobi peab: a) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; b) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1-25-5476 Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Peeter Jakobi’it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 05.10.2024 kella 21:32 paiku Vabaduse pst 130 Tallinn juures suunaga J. V. Jannseni tn 38a mootorsõidukit Hyundai Getz registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus valjahingatavas õhus 1.39 mg/l laiendmääramatusega +/- 0,12 mg/l (lõplik lugem 1.27 mg/l)). Samuti tema juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult 13.07.2025 kella 18:58 ajal Tallinnas, Põllu 122 juures suunaga Sõbra tn poole mootorsõidukit Hyundai Getz registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,05 mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,10 mg/l mõõtetulemus 0,95mg/1)). Sellise tegevusega rikkus Peeter Jakobi korduvalt liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Peeter Jakobi toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.
Süüdistatava Peeter Jakobi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Peeter Jakobile KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.10.2024-06.10.2024 ja 13.07.202514.07.2025, s.o 4 päeva, seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 alusel asendada mõistetud vangistus (1 aasta 5 kuud ja 26 päeva) 536 tunni üldkasuliku tööga (arvestusega 1 päev vangistust = 1 tund ÜKT) tähtajaga 24 kuud. Määrata Peeter Jakobi üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
1-25-5476 Peeter Jakobi peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Peeter Jakobit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Peeter Jakobit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 ja 3 alusel kohaldada lisakaristust ning võtta Peeter Jakobilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5-ks kuuks. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 357,12 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1686,12 eurot tuleb Peeter Jakobil tasuda igakuiselt 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Peeter Jakobi KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.