Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil osalenud isikud
1-24-7248 10. oktoober 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Jälitustoimingutest teavitamata jätmise vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2025. a määrus Prokuratuur, esindaja juhtiv riigiprokurör Dilaila NahkurTammiksaar, määruskaebus Vandeadvokaadid Sander Potisepp, Kristiina Urb-Semjonov ja Küllike Namm 10. september 2025, suuline menetlus Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar ja riigiprokurör Vahur Verte ning vandeadvokaadid Sander Potisepp, Kristiina Urb-Semjonov ja Küllike Namm
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2025. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebus ja asja menetlus Riigiprokuratuuris
1.24. septembril 2024 esitasid vandeadvokaadid Sander Potisepp, Kristiina Urb-Semjonov ja Küllike Namm (edaspidi kaebajad või advokaadid) Riigiprokuratuurile kaebuse. Kaebuse kohaselt kahtlustati nende ühist klienti kuriteos (kriminaalasi nr 23700000042). Selles kriminaalasjas tehtud jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamise käigus ilmnes, et salaja kuulati pealt mh kaebuse esitajate ja kliendi vahel toimunud telefonikõnesid. Advokaadid taotlesid enda õiguste rikkumise tuvastamist seoses salajasest pealtkuulamisest teavitamata jätmise ja kliendisaladuse rikkumisega ning jälitustoimingutega kogutud kliendisaladust sisaldava teabe hävitamist.
2.
Riigiprokuratuuri 24. oktoobri 2024. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Samuti ei rahuldatud kaebust juhtiva riigiprokuröri 27. novembri 2024. a määrusega. Prokuratuur leidis, et kliendi ja tema advokaatide vahel toimunud kõnede pealtkuulamisega pole rikutud advokaatide perekonna- või eraelu puutumatust ning seetõttu ei olnud tarvis advokaate jälitustoimingutest teavitada. Menetlus maakohtus
3.Maakohtule esitatud kaebuses taotlesid advokaadid Riigiprokuratuuri määruste tühistamist ja kaebuse rahuldamist.
1-24-7248
4.Harju Maakohtu 9. jaanuari 2025. a määrusega rahuldati kaebus, tühistati Riigiprokuratuuri määrused, tunnistati advokaatide õiguste rikkumist ning kohustati Politsei- ja Piirivalveametit jälitustoimingutega kogutud teabe hävitama, kaasates toimingusse Eesti Advokatuuri esindaja. Maakohus märkis järgmist.
5.Kaebajate suhtes ei tuvastatud põhjendatud kuriteokahtlust ning seepärast ei või salajasel pealtkuulamisel saadud kliendi ja advokaatide vestlusi tõendina kasutada. Advokatuuriseaduse (AdvS) kohaselt lasub advokaatidel kutsesaladuse hoidmise kohustus ning advokaadi ja kliendi vahel jagatud teave on konfidentsiaalne. Kutsesaladuse hoidmise kohustus kehtib kogu aeg ning seetõttu ei saa advokaadi tööelu eraelust eristada. Põhiseaduse (PS) § 26 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikli 8 kaitseala hõlmab ka tööelu. Kõnesalvestistest on selgelt arusaadav, et vestluses osalevad klient ja talle õigusteenust osutavad advokaadid. Vähemalt ühes kõnes käsitletakse kaitsetaktikat. Kuivõrd advokaat on riigi erilise kaitse all, riivatakse tema kõnede pealtkuulamisega tema eraelu väga intensiivselt. Seetõttu tuleb advokaati jälitustoimingutest alati teavitada viivitamata pärast seda, kui teavitamine ei ohusta jälitustoimingute eesmärki.
6.Prokuratuur pole hinnanud, kas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1267 lg 2 ja §-d 12611 ning 12612 on advokaadi kutsesaladuse tagamiseks piisavad. Samuti ei vaetud, kas need sätted on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. a direktiivi 2013/48/EL artikliga 4 ning Euroopa Liidu õiguse kohaldamist puudutava kohtupraktikaga. Eesti õigus ei näe ette, kuidas tuleb toimida salajase pealtkuulamise või -vaatamise teel saadud andmetega, mille sisuks on advokaadi ja kliendi vahelised kõned, sõnumid või e-kirjad, kui on välistatud nende andmete kasutamine tõendina. Niisuguse teabe säilitamine kuni jälitustoimiku sulgemise või kohtuotsuse jõustumiseni rikub konventsiooni artikli 8 nõudeid.
7.Eesti regulatsiooni puudulikkuse tõttu peab kohaldama EL-i õigust ning lähtuma direktiivi mõttest, mille kohaselt tuleb eranditeta austada advokaadi ja kliendi mis tahes suhtlusviisi ning selle sisu. Kui advokaat või klient leiab jälitusandmetega tutvumise järel, et kliendisaladust on rikutud, ja taotleb andmete hävitamist, peab teabe KrMS § 12612 lg-s 9 sätestatut järgides viivitamata hävitama. Toimingus peab osalema ka Eesti Advokatuuri esindaja. Vaidluse korral otsustab jälitusteabe hävitamise eeluurimiskohtunik KrMS §-s 230 sätestatud korras. Kui jälitustoimingutest saadakse teada kohtumenetluse ajal, peab kliendisaladusega kaitstud teabe hävitamise taotluse lahendama viivitamata, mitte pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetlus ringkonnakohtus
8.Maakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, taotledes selle tühistamist ja Riigiprokuratuuri määruste muutmata jätmist.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2025. a määrusega täpsustati maakohtu määrust selliselt, et jälitustoiminguga kogutud andmete hävitamisest on õigus osa võtta jälitustoimingust puudutatud advokaadil. Muus osas jäeti määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis järgmist.
10.Maakohus põhjendas ammendavalt, miks hõlmab PS § 26 ja konventsiooni artikli 8 kaitseala advokaadi tööelu. Prokuratuur ei eita, et kliendi ja advokaatide vestlused kujutavad endast kutsesaladusega kaetud suhtlust. Kui selline suhtlus satub jälitustoimingute mõjusfääri, riivatakse advokaadi tööelu. Igasugune kliendilt tööülesande täitmise raames saadud teave on konfidentsiaalsuskohustusega hõlmatud ning seepärast ei saa öelda, et osa teabevahetusest on vähem või rohkem oluline. Järelikult riivati jälitustoimingutega advokaatide õigusi oluliselt. KrMS § 1267 2(10)
1-24-7248 lg-s 2 sätestatud erandite puudumise korral tuleb advokaati õiguste riivest teavitada tema kutsetegevuse tagatiste ning erilise kaitse tõttu. Seda kohustust ei saa täita kliendi teavitamise kaudu. Kliendisaladuse rikkumist ei saa põhjendada ka jälitusasutuse halduskoormuse suurenemisega. Teavitamiskohustuse täitmine ei tohiks olla jälitusasutuse jaoks üleliia koormav.
11.KrMS §-dest 12611 ja 12612 ei nähtu, kuidas tuleb toimida pealtkuulamisega saadud konfidentsiaalsete vestluste salvestistega. KrMS § 1267 lg 2 keelab vaid kutsetegevuse käigus edastatud või saadud teabe kasutamise tõendina, kuid ei sätesta selle teabega toimimise viisi. Eesti õiguses puuduvad advokaadi kutsesaladuse tagamiseks piisavad garantiid, kuid seepärast ei saa jätta advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsust kaitseta. Jäik Eesti õigusest lähtumine ja EL-i õigusest ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast tulenevate kriteeriumite kõrvalejätmine pole õige.
12.Vaidlusalused telefonikõned sisaldavad advokaadi kutsesaladust (AdvS § 45 lg 1) ning need ei saa olla kriminaalasjas tõendiks (KrMS § 1267 lg 2). Järelikult kuuluvad kõnesalvestised KrMS § 12612 lg 2 mõttes jälitustoimingu muu materjali hulka. Selle materjali hävitamisega ei pea ootama jälitustoimiku sulgemiseni. Kriminaalmenetluse vaates tarbetu ning sisult konfidentsiaalse materjali säilitamist takistavaid argumente pole (v.a prokuratuuri viide regulatsiooni puudulikkusele). Seetõttu peab kohaldama EL-i õigust ning lähtuma direktiivi mõttest. Maakohtu lahenduskäik on nõustumisväärne ja mõistlik. Advokaadi ja kliendi kõnede hävitamine on vajalik vaid siis, kui seda taotletakse. Konfidentsiaalsete kõnesalvestiste hävitamata jätmine rikub advokaatide õigusi. Sõltumatu vaatleja kaasamist välistavaid väiteid prokuratuur ei esitanud. On piisav, kui andmete hävitamise juures viibib jälitustoimingust puudutatud advokaat.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Määruskaebus
13.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, taotledes nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri määruste muutmata jätmist. Kaebuse põhiväited on järgmised.
14.Advokaadi ja kliendi vestluse pealtkuulamine ei riiva advokaadi eraelu, kõne alla võib aga tulla PS § 29 lg-s 1 või § 43 lg-s 1 sätestatud põhiõiguste riive. Kohtud jätsid seda küsimust lahendades tähelepanuta EIK kohtuasja Niemietz vs. Saksamaa tehiolud. Praegu pole tegemist olukorraga, kus advokaadi era- ja tööelu eristamine on keeruline või võimatu. Pole arusaadav, kuidas riivab jälitustoiming advokaadi eraelu siis, kui kaitsja täidab tavalist tööülesannet.
15.Kutsesaladuse hoidmise kohustusega kaitstakse klienti. AdvS § 45 lg-st 1 nähtub selgelt, et selles õigussuhtes on kohustatud pool advokaat ja õigustatud pool klient. Lisaks kehtib kutsesaladuse hoidmise kohustus õigusteenuse suhtes (AdvS § 40 lg 1). Igasugune advokaadi ja kliendi suhtlus pole õigusteenuse osutamine. Praegu ei riivatud jälitustoimingutega kellegi põhiõigusi oluliselt ning KrMS § 12613 lg 1 kohaselt jäeti advokaadid õiguspäraselt jälitustoimingutest teavitamata. Kõnede hävitamist saab taotleda klient, kelle kliendisaladust jälitustoimingutega rikuti.
16.Ringkonnakohtu käsitluse järgi peab alati tuvastama kõne teiseks pooleks olnud advokaadi, kuid see tekitab jälitusasutustele lisakoormuse. Kui see pole kuriteo tõendamiseks vajalik, siis jälitustoimingust riivatud isikuid üldjuhul ei tuvastata. Vaidlustatud määruse järgi on privilegeeritud kõnede hävitamine Eesti õiguses reguleerimata, kuid prokuratuur ei saa senise praktika muutmisel juhinduda maa- ega ka ringkonnakohtu lahendist. Siiani on lähtutud sellest, et jälitustoimingust teada saanud inimesel on õigus taotleda kuriteo toimepanemisse mittepuutuvate kõnede hävitamist
3(10)
1-24-7248 kohtuotsuse jõustumisel või jälitustoimiku sulgemisel, samuti vaidlustada teabe hävitamisest keeldumist. Ei saa väita, et Eesti õiguses kõnede hävitamist reguleerivaid sätteid pole.
17.Ei saa nõustuda, et kõnede hävitamise juures peab viibima jälitustoimingust puudutatud kaitsja või advokatuuri esindaja. Kõned on üldjuhul salvestatud serveritesse, mille asukohad pole julgeoleku kaalutlustel avalikud või mis võivad asuda turvaalal, kuhu sisenemiseks peab olema riigisaladuse luba. Kui leitakse, et KrMS § 12612 lg-s 9 sätestatud kord pole kutsesaladuse tagamiseks piisav, võiks teabe hävitamise juures viibida eeluurimiskohtunik. Määruskaebuse vastus
18.Advokaadid leiavad, et prokuratuuri määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tööelu on PS § 26 kaitsealas ning seetõttu riivab privilegeeritud vestluse pealtkuulamine ka advokaadi õigusi. Kliendisaladust sisaldavate kõnede pealtkuulamise korral on advokaadi õiguste riive alati väga raske. Praeguses asjas osutasid advokaadid AdvS § 45 lg 1 mõttes õigusteenust ning nende isikud tuvastati. Üksikud erandid kutsesaladuse rangest kaitsest (nt rahapesu ohust teavitamine) ei tähenda, et n-ö vähem õiguslikku argumentatsiooni sisaldav vestlus pole kutsesaladusega kaetud. Kliendisaladust sisaldava jälitusteabe säilitamine ja hävitamine on Eesti õiguses reguleeritud puudulikult. Selline olukord on vastuolus EIK praktika, direktiivi 2013/48/EL artikliga 4, konventsiooni artikliga 8 ja PS §-iga 26. Põhiküsimus on selles, kas Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2013. a määrusega nr 3 kehtestatud „Jälitustoimiku pidamise ja säilitamise korra“ (edaspidi kord) § 7 lõikeid 3 ja 4 saab tõlgendada nii, et kutsesaladust sisaldavad vestlused võib hävitada enne jälitustoimiku sulgemist. Kui advokaadi suhtes põhjendatud kuriteokahtlust ei tuvastata, tuleks konfidentsiaalset teavet sisaldavad kõnesalvestised viivitamata hävitada. Selle toimingu juures võib viibida jälitustoimingust puudutatud advokaat või Eesti Advokatuuri esindaja. Praeguseks on advokaatide ja kliendi kõnesalvestisi kajastav jälitusteave hävitatud. Riigikohtu istung
19.Riigikohtu istungil jäid määruskaebemenetluse pooled kirjalike seisukohtade ja taotluste juurde. Mõlemad pooled kinnitasid, et vaidlusalused kõnesalvestised hävitati 5. mail 2025 vandeadvokaat S. Potisepa juuresolekul kohtuasjas nr 1-24-7244 tehtud Harju Maakohtu 9. jaanuari 2025. a määruse alusel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20.Kolleegium selgitab kõigepealt, missugustel põhjustel riivab konfidentsiaalse telefonisuhtluse salajane pealtkuulamine nii jälitustoimingule allutatud inimese kui ka kutselise õigusteenuse osutaja õigusi (I) ning miks see riive on oluline (II). Edasi käsitletakse küsimusi sellest, kas ja kuidas peab telefonikõne osapooleks olnud advokaadi tuvastama ja teda jälitustoimingust teavitama, kuidas hinnata jälitustoiminguga saadud teabe konfidentsiaalsust ning kuidas peab nimetatud teavet kaitsma (III). Seejärel antakse hinnang poolte argumentidele, mis puudutavad jälitustoiminguga saadud konfidentsiaalse teabe hävitamist (IV), ja võetakse kokku määruskaebemenetluse tulemus (V). I
21.KrMS § 12613 lg 1 kohaselt peab jälitusasutus teavitama jälitustoimingust isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti või kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Juhuslikult jälitustoimingu mõjuulatusse sattunud kolmanda isiku teavitamiseks seab viidatud säte seega kolm tingimust: a) jälitustoiminguga riivati tema perekonna-
4(10)
1-24-7248 või eraelu puutumatust; b) riive on oluline; c) isik on menetluses tuvastatud. Vähemalt ühe nimetatud tingimuse puudumise korral isikut jälitustoimingust teavitama ei pea.
22.Praeguses asjas on pealt kuulatud telefonikõned seotud kaebajate tööga. Seepärast käib põhivaidlus kõigepealt selle üle, kas jälitustoimingutega riivati nende eraelu puutumatust. Kohtud vastasid kõnesolevale küsimusele õigesti jaatavalt.
23.PS § 26 kõrval sätestab igaühe õiguse tema era- ja perekonnaelu austamisele ka konventsiooni artikli 8 lg 1. Kuigi nende normide kaitseala täielikult ei kattu, tuleb KrMS § 12613 lg 1 tähenduses perekonna- või eraelu riive sisustamisel arvestada nii põhiseadust kui ka konventsiooni. Konventsiooni kohaldamispraktika järgi hõlmab eraelu mõiste ka inimese kutse- või ärialast tegevust (tööelu). See on nii põhjusel, et eraelu mõiste liiga kitsa käsitluse korral jääks osa eraelu aspekte konventsiooni artikli 8 kaitsealast hõlmamata. Märkimisväärne või isegi peamine osa suhetest luuakse aga just tööelu raames. Samuti pole töö- ja eraelu selge piiritlemine alati võimalik – nt on mõne inimese puhul tööelu tema eraelu lahutamatu osa. (Nt EIK 16.12.1992, Niemietz vs. Saksamaa, p 29; Euroopa Kohus 14.02.2008, C-450/06, p 48; vt ka EIK 04.10.2022, Angerjärv ja Greinoman vs. Eesti, p 120.) Järelikult ei ole konventsiooni kohaldamise praktikat arvestades põhjendatud määruskaebuse esitaja arusaam, mille kohaselt välistab eraelu puutumatuse riive juba see, et pealt kuulati kaebajate töökõnesid.
24.Perekonna- ja eraelu kaitsmisväärsus ei olene vähemalt üldjuhul sellestki, kas riivatud on advokaadi või mitteadvokaadist kutselise õigusteenuse osutaja või kaitsja või muu sisuga õigusteenuse osutaja õigusi (nt EIK 04.02.2020, Kruglov jt vs. Venemaa, p 137). Kuna aga praeguses asjas vaidlustasid kriminaalmenetluse toimingutest johtuvad järelmid advokaadid, keskendub kolleegium järgnevalt advokaatidest õigusteenuse osutajate õiguste rikkumise tuvastamisele.
25.EIK on korduvalt väljendanud seisukohta, et kliendi ja advokaadi vaheliste telefonikõnede pealtkuulamise ja salvestamisega sekkutakse mh just advokaadi õigusesse tema eraelu austamisele ning selline sekkumine kujutab endast advokaadi eraelu tõsist riivet (vt nt EIK 16.11.2021, Vasil Vasilev vs. Bulgaaria, p 84 ja seal viidatud kohtupraktika).
26.Eestis reguleerib advokaadi kutsetagatisi esmajoones advokatuuriseadus. AdvS § 43 lg-te 2 ja 3 kohaselt on advokaadile usaldatud andmed konfidentsiaalsed ning õigusteenuse osutamisega seotud andmekandjad puutumatud. AdvS § 45 lg 1 järgi on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Advokaadi konfidentsiaalsuskohustus pole ajaliselt piiratud ja see kehtib ka pärast advokaaditegevuse lõppemist.
27.Konfidentsiaalsuskohustuse eesmärk pole pelgalt kliendi kaitsmine. Advokaat saab igakülgset ja asjatundlikku õigusteenust osutada siis, kui tema ja kliendi vahel on usalduslik suhe. Niisuguse suhte tekkimine eeldab kindlust, et klient saab advokaadile avaldada mis tahes (ka teda süüstavaid) andmeid. Teadmine, et advokaadile avaldatud teave võib sattuda kõrvalise isiku (sh nt menetluse vastaspoole) kätte, õõnestaks kliendi usaldust advokaadi vastu ja raskendaks kliendi kaitsmist ning esindamist. See võib viia kaitseõiguse rikkumiseni, aga rikkuda ka isiku õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Kuna õigusteenuse osutamine muutuks kirjeldatud juhtumil keerulisemaks või suisa võimatuks, siis lisaks kliendi õigustele saaksid kahjustada ka advokaadi õigused.
28.Järelikult toetab kliendi ja advokaadi suhtluse konfidentsiaalsus laiemas mõttes kohtusüsteemi toimimist. EIK on toonitanud, et konventsiooni artikkel 8 pakub tugevdatud kaitset advokaatide ja nende klientide vahelisele teabevahetusele just seetõttu, et kutselistel õigusteenuse osutajatel on kohtusüsteemis eriline roll. See roll on õigusemõistmise õiglase ja tõhusa toimimise seisukohalt 5(10)
1-24-7248 keskse tähtsusega. Advokaadid ei saaks oma kliente kaitsta, kui ei suuda tagada seda, et nende teabevahetus jääb konfidentsiaalseks. (Vt EIK 06.12.2012, Michaud vs. Prantsusmaa, p 118; 27.10.2015, R. E. vs. Ühendkuningriik, p 131; 07.11.2017, Dudchenko vs. Venemaa, p 104.) Selleks, et avalikkusel oleks usaldus õigusemõistmise vastu, peavad nad saama usaldada ka seda, et õigusteenuse osutajad suudavad pakkuda tõhusat esindust. (Vt nt EIK 15.12.2005, Kyprianou vs. Küpros, p 175; 23.04.2015, Morice vs. Prantsusmaa, p-d 132 ja 133; 28.06.2016, Radobuljac vs. Horvaatia, p-d 60 ja 61.)
29.Samasugust arusaama peegeldavad ka direktiivi 2013/48/EL preambuli punkt 33 ja artikkel 4, mille järgi on kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja suhtluse konfidentsiaalsus kaitseõiguse tõhusa teostamise seisukohast määrava tähtsusega ning oluline osa õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele. Seepärast peavad EL-i liikmesriigid eranditeta austama kaitsja ja kahtlustatava või süüdistatava isiku vaheliste kohtumiste ja mis tahes muu suhtlusvormi (sh telefonivestluste) konfidentsiaalsust, kui kahtlustatav või süüdistatav kasutab nimetatud direktiivis sätestatud õigust kaitsjale (v.a siis, kui on alus kahtlustada kaitsjat kuriteo toimepanemises koos kahtlustatava või süüdistatavaga).
30.PS § 3 lg 1 teise lause kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Samuti peab riigisisest õigust tõlgendama kooskõlas EL-i õigusega (vt nt RKKK 09.12.2024, 1-21-5115/53, p 31). Seisukoht, et õigusteenuse osutamist puudutavate telefonikõnede salajase pealtkuulamisega riivatakse advokaadi eraelu puutumatust, lähtub konventsiooni artikli 8 kohaldamise praktikast ning võtab arvesse ka direktiivi 2013/48/EL artikli 4 eesmärke. Eraelu puutumatuse riivet ei välista see, et samal ajal võib jälitustoiming riivata ka muid advokaadi põhiõigusi (nt kutsevabadust või õigust sõnumisaladuse kaitsele) (vrd ka RKPJK 19.12.2019, 5-19-38/15, p-d 95–96).
31.KrMS § 1267 lg 2 sätestab, et tõendina ei kasutata KrMS §-s 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud (v.a sama lõike p-des 1–3 sätestatud juhtudel). KrMS § 72 lg 1 p 2 ja § 42 lg 1 p 1 kohaselt võib kriminaalmenetluses menetleja loal olla kaitsjaks ka isik, kes vastab kriminaalmenetluse seadustikuga lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele, kuid kes pole advokaat. KrMS § 47 lg 3 kohaselt on ka sellisel kaitsjal kohustus hoida saladuses õigusteenuse osutamisel teada saadud andmeid. Järelikult laienevad ka mitteadvokaadist kaitsja suhtluse salajasel pealtkuulamisel saadud teabe kasutamisele ning jälitustoimingust teavitamisele samasugused reeglid, mis kehtivad advokaatide puhul. II
32.Kohtud leidsid, et õigusteenuse osutamisega seotud advokaatide ja kliendi telefonikõnede pealtkuulamine kujutab endast olulist põhiõiguste riivet KrMS § 12613 lg 1 mõttes. Prokuratuuri arvates see nii ei ole, sest osa praeguses asjas pealt kuulatud kõnedest puudutab korralduslikke küsimusi ning see ei ole käsitatav õigusteenuse osutamisena. Kolleegium prokuratuuriga ei nõustu.
33.Konfidentsiaalne on juba ainuüksi advokaadi poole õigusteenuse saamiseks pöördumise fakt (AdvS § 45). Pole mingit kaalukat põhjust arvata, et seadusandja suhtus pöördumisele järgnevasse kliendi ja advokaadi suhtluse kaitsmisesse kergekäelisemalt. Konfidentsiaalsuskohustusega on ühtemoodi kaitstud nii õigusteenuse osutamisega seotud korralduslikud teemad kui ka nt kaitsetaktika arutelu. EIK on nentinud, et kindla piiri tõmbamine on niisugustes olukordades raskendatud (EIK 09.04.2019, Altay vs. Türgi (nr 2), p 51). Tõdetud on isegi seda, et kui vestluste käigus ei puudutatagi
6(10)
1-24-7248 rangelt võttes õigusteenuse osutamisega seotud küsimusi, on see teave ikkagi tugevdatud kaitse all ja konfidentsiaalset laadi (vt osutatud Vasil Vasilev vs. Bulgaaria, p 90).
34.Neid seisukohti arvestades riivab advokaadi ja kliendi vaheliste konfidentsiaalsete telefonikõnede pealtkuulamine vestluses osaleva advokaadi õigusi oluliselt, sõltumata sellest, kas kõne sisu puudutab otseselt õigusteenuse osutamise esemeks olevat õigusküsimust või üksnes õigusteenust puudutavaid korralduslikke teemasid. III
35.Prokuratuuri hinnangul tekitaks konfidentsiaalsetes kõnedes osalevate advokaatide tuvastamise lausaline kohustus jälitusasutusele ebamõistliku lisakoormuse. Advokaadid leiavad seevastu, et jälitusasutus peab kliendisaladust sisaldavas kõnes osalenud advokaadi alati tuvastama. Nende väidete kohta märgib kolleegium järgmist.
36.Advokaati peab jälitustoimingust teavitama, kui jälitustoiminguga saadud suhtluse konfidentsiaalne iseloom on keskmise mõistliku isiku jaoks äratuntav. Ex ante peab olema selgelt arusaadav see, et klient pöördub õigusteenuse saamiseks kutselise õigusteenuse osutaja poole, arutab temaga teenuse tasustamist või saab temalt õigusalast nõu. Teavitamiskohustus tekib, kui puudub alus ja vajadus kasutada talletatud teavet tõendina (vrd KrMS § 1267 lg 2). Jälitusasutuse jaoks võivad konfidentsiaalsed andmed olla mõistlikult äratuntavad ka muu selleks ajaks kogutud tõendusteabe põhjal. Kutsesaladust sisaldava suhtluse tuvastamise korral tuleb ühtlasi vältida puudutatud isiku õiguste riive süvenemist. See teave tuleb tähistada ja muust teabest eraldada. Nt teavet krüpteerides saab välistada võimaluse, et sellega saavad lisaks teabega juba kokku puutunud menetleja ametnikule tutvuda ka teised sama asja menetlusega tegelevad isikud.
37.KrMS § 12613 lg 1 sõnastusest ei tulene, et jälitusasutus peab tegema lisatoiminguid ainuüksi selleks, et jälitustoimingust oluliselt riivatud isikut teavitamise eesmärgil kindlaks teha. Teisalt ei nähtu viidatud normist ka keeldu selline isik tuvastada, kui see on vajalik mõne menetlusseadusest tuleneva põhimõtte järgimiseks. Jälitusasutusel on kohustus teavitada advokaati tema õiguste olulisest riivest juhul, kui ta on kõne konfidentsiaalse iseloomu sedastamise ajaks advokaadi tuvastanud (nt on kõnes osalenud advokaadi isik ja telefoninumber teada varasema jälitustoimingu tõttu). Teavitamiskohustus tekib ka siis, kui jälitusasutus saab tema käsutuses olevate andmete põhjal advokaadi hõlpsasti identifitseerida (näiteks ei avaldata advokaadi nime küll pealt kuuldud vestluses, kuid advokaat on esitanud menetlejale samas asjas sama numbri kontakttelefonina). Mõistlikuks ja mitte ülemäära koormavaks pingutuseks saab lugeda seda, kui jälitusasutus võrdleb kõnes osalenud õigusteenuse osutaja telefoninumbrit Eesti Advokatuuri veebilehel avaldatud telefoninumbritega. Kutsetegevuses kasutatava telefoninumbri avaldamisega Eesti Advokatuuri veebilehel saab advokaat aidata kaasa enda tuvastamise lihtsustamisele, vältimaks olukorda, kus ta jääb konfidentsiaalse teabe pealtkuulamisest teavitamata. Samasuguse tulemuseni viib hea äritava järgimine, mille puhul ennast kõne algatamisel või vastuvõtmisel nimepidi ja ametinimetust kasutades tutvustatakse. Kui advokaat aga enda kasutuses olevat telefoninumbrit ei avalda või ennast kõne vältel ei tutvusta, ei saa telefoninumbri kasutaja tuvastamata jätmist üldjuhul jälitusasutusele ette heita.
38.Nii nagu praegusel juhul, võib pealtkuulamise objektiks sattunud advokaadi isik selguda ka tema kliendile jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise käigus. Sellisel juhul tekib jälitusasutusel KrMS § 12613 lg-st 1 tulenev teavitamise kohustus advokaadi tuvastamisel. Vastupidine käsitlus oleks selges vastuolus kõnealusest normist tuleneva nõudega, mille kohaselt peab jälitustoimingust teavitama iga isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud.
7(10)
1-24-7248
39.Määruskaebemenetluses ei ole vaidlust selle üle, et jälitusasutus tuvastas vaidlusaluste kõnede konfidentsiaalse olemuse, kuid advokaate ta jälitustoimingutest ei teavitanud. Kuivõrd kutsesaladust sisaldavate kõnede pealtkuulamisega riivati oluliselt advokaatide õigusi, eirati kaebajaid jälitustoimingutest teavitamata jättes KrMS § 12613 lg 1 nõudeid. IV
40.EIK praktika kohaselt peab riigisiseses õiguses ette nägema piisavad tagatised jälitustoiminguga saadud konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks ehk kehtestada tuleb selle teabe säilitamise, käitlemise, kasutamise ning hävitamise selged ja ettenähtavad reeglid (vt nt osutatud Dudchenko vs. Venemaa, p-d 105–107 ning Vasil Vasilev vs. Bulgaaria, p-d 84–94, samuti 11.01.2022, Ekimdzhiev jt vs. Bulgaaria, p 333). Kolleegium möönab, et konventsiooni kohaldamise praktikat järgivalt peaks kriminaalmenetluse seadustik ning selle alusel kehtestatud jälitustoimiku pidamise ja säilitamise kord olema konfidentsiaalse teabe kaitsmise osas üksikasjalikum. Iseenesest on kutsesaladusega seotud ametiprivileegide kaitse tõhustamise vajadust ka teadvustatud. Sellest annab tunnistust 2024. a algupoolel valminud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fbfdccc6-a267-4bfc-9f97-5a25ce48ad82 ). Kuigi seaduseelnõu väljatöötamiseni pole tänaseks jõutud, ei tähenda see, et riigisiseses õiguses oleksid vaadeldavad küsimused täiesti reguleerimata ning et kriminaalmenetluse seadustik ja selle alusel kehtestatud jälitustoimiku pidamise ja säilitamise kord on asjassepuutuvas osas vastuolus konventsiooni kohaldamise praktika ning EL-i õigusega. Seda seisukohta põhjendavad järgmised argumendid.
41.Määruskaebemenetluse esemeks olevad kõnesalvestised ei ole KrMS § 1267 lg 2 p-des 1–3 sätestatud eelduste puudumise tõttu tõendiks. Seepärast täheldas ringkonnakohus põhjendatult, et need andmed pole kriminaalasja lahendamiseks vajalikud, neid ei lisata kriminaaltoimikusse ning need kuuluvad KrMS § 12612 lg 1 teise lause kohaselt n-ö ülejäänud jälitustoimingu materjali hulka. Järelikult ei puutu vaadeldaval juhul asjasse küsimus sellest, kas need tuleks hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist (KrMS § 12612 lg 5). Niisamuti ei ole asjasse puutuv prokuratuuri väide, et konfidentsiaalset teavet sisaldavaid kõnesalvestisi saaks teatud juhtudel kasutada süüdistatavat õigustavate asjaolude tõendamiseks. Konfidentsiaalseid andmeid sisaldava kõnesalvestise säilitamist ei saa õigustada hüpoteetilise tõendamisvajadusega. Erandina võiks selle teabe tõendina kasutatavus tulla kõne alla siis, kui jälitustoimingule allutatud isik annaks nõusoleku teda puudutava kliendisaladuse avaldamiseks. Muul juhul on aga niisuguse teabe tõendina kasutamine KrMS § 1267 lg 2 kohaselt enamasti keelatud. Ka ei saaks sellise kõnesalvestise korrakohasest hävitamisest tingitud tõendamislünki ette heita uurimisasutusele ja/või prokuratuurile.
42.KrMS § 12612 lg 1 teine lause sätestab, et n-ö ülejäänud jälitustoimingu materjali säilitatakse jälitusasutuses vastavalt KrMS § 12611 lg-s 2 nimetatud korrale. KrMS § 12611 lg-ga 2 antakse Vabariigi Valitsusele volitus jälitustoimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestamiseks. Korra § 7 lg-s 3 nähakse omakorda ette, et jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletuse, mida ei ole lisatud kriminaaltoimikusse ja mida ei ole vaja säilitada, võib jälitustoimingu tegemisest teavitatud isiku taotlusel pärast jälitustoimiku sulgemist hävitada. Jälitustoimik suletakse pärast KrMS § 1262 lg 1 p-des 1–4 nimetatud aluste äralangemist (korra § 4 lg 1).
43.Kolleegiumi hinnangul annab korra § 7 lg 3 konfidentsiaalset teavet sisaldava kõnesalvestise hävitamiseks piisavalt selge aluse. Praeguse vaidluse esemeks on teabetalletused, mida ei ole lisatud kriminaaltoimikusse ning mida ei ole vaja säilitada. Tõendiks mitteoleva teabetalletuse saab hävitada puudutatud isiku taotlusel. See eeldab, et teda on jälitustoimingust teavitatud või ta on jälitustoimingust muud moodi teada saanud.
8(10)
1-24-7248
44.Jälitustoimingust teavitamise ajaks on vähemalt üldjuhul olemas ka jälitustoimiku sulgemise alus. See on seotud jälitustoimingute abil tõendusteabe kogumise lõpetamisega (korra § 4 lg 1). Tavapäraselt lõpetatakse jälitustoimingute tegemine enne, kui see jälitustoimingule allutatud või jälitustoimingust puudutatud isikule teatavaks tehakse. Praktikas suletakse jälitustoimik pärast KrMS §-des 12613 ja 12614 sätestatud kohustuste täitmist ja kogu jälitustoiminguid puudutava materjali kokkukoondamist. Niisuguse praktika aluseks olevaid kaalutlusi saab mõista, kuid sellele toetudes ei tohi säilitada ega jätta hävitamata konfidentsiaalset teavet sisaldavat kõnesalvestist, kui täidetud on jälitustoimiku sulgemise seaduslikud eeldused. Teisisõnu: konfidentsiaalse teabe hävitamise vajaduse mõttes tuleb jälitustoimiku sulgemist tõlgendada kitsamalt, s.o seotuna jälitusteabe kogumise aluste äralangemisega.
45.Konventsiooni kohaldamise praktikast ei tule nõuet, et kutsesaladust sisaldavad teabesalvestised peab hävitama viivitamata pärast kogumist. Kutsesaladust sisaldava teabe viivitamatu hävitamine asetaks õigusteenust osutava advokaadi olukorda, kus teda peab kutsesaladuse olulisest riivest teavitama, kuid riive tegelikku ulatust ta vahetult kontrollida ei saa. Kolleegium asub seetõttu seisukohale, et konfidentsiaalset kõnesalvestist peab säilitama vähemalt ajani, kuni jälitustoimingust puudutatud isikule on antud võimalus sellega tutvuda ning ta on saanud võimaluse otsustada, kas see teave tuleks säilitada või hävitada. Konfidentsiaalse teabetalletuse säilitamist selle ajani ei saa vaadelda isiku õigusi rikkuva viivitusena.
46.Kriminaalmenetluse seadustiku alusel on tagatud ka konfidentsiaalse kõnesalvestise säilitamise üle tehtav kohtulik järelevalve. Nimelt võimaldab KrMS § 12616 lg 2 jälitustoimingust puudutatud isikul esitada uurimiskaebemenetluse korras kaebuse jälitustoimingu käigu, sellest teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale. Sama edasikaebekorda järgivalt saab vaidlustada ka menetleja tegevust, mis on seotud konfidentsiaalse kõnesalvestise säilitamise, käitlemise, kasutamise ja hävitamisega.
47.Ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et kutsesaladust sisaldavate kõnesalvestiste hävitamisest on õigus osa võtta jälitustoimingust puudutatud advokaadil. KrMS § 12612 lg 9 ei sea piiranguid sellele, kes võivad teabetalletuste hävitamiseks moodustatud komisjoni kuuluda. Komisjoni liikmeks võib seega olla ka jälitustoimingust puudutatud advokaat. Viimase osavõtt on vajalik, kui ta soovib konfidentsiaalsete teabetalletuste hävitamises vahetult veenduda. Advokaadi osavõttu teabe hävitamisest ei saa välistada argumendiga, et teavet võidakse säilitada salastatud asukohas või turvaalal. Tegemist on liiga üldise väitega. Samuti ei kujuta kliendisaladust sisaldavad andmed endast pärast jälitustoimingutest teavitamist ja andmete tutvustamist teavet, mida peaks seadusest tulenevalt tingimata säilitama turvaalal. Praeguses asjas illustreerib selle prokuratuuri argumendi põhjendamatust asjaolu, et tegelikult sai advokaat salvestuste hävitamise juures viibida (vt käesoleva kohtumääruse p 19). Kui prokuratuuri kirjeldatud olukord peakski tekkima, võib puudutatud advokaadi asemel toimingu juurde kutsuda mõne riigisaladuse juurdepääsuloaga Eesti Advokatuuri esindaja. V
48.Riigikohtu istungil antud seletustest ja advokaatide seisukohale lisatud dokumentidest ilmneb, et vaidlusesemeks olevad kõnesalvestised hävitati 5. mail 2025. Seega on vaidlustatud kohtumäärused küll õiguspärased, kuid need ei ole enam täidetavad osas, millega kohustati Politsei- ja Piirivalveametit hävitama nüüdseks juba kustutatud andmeid. Ka Riigiprokuratuuri määruste tühistamise ja advokaatide õiguste rikkumise tuvastamise osas on kohtumäärused seaduslikud ning põhjendatud.
9(10)
1-24-7248
49.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2025. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.