Isikuvastased süüteod › Vabadusevastased süüteod

Süüdistus

 





sisenes tuvastamata ajal, kuid enne 08.09.2023. a kell 9:51:51 varjatult X elukohta, võttis magamistoa kummutisahtlist kõvaketta Toshiba External USB, millel olid kannatanu tehtud fotod; vaatas kaasavõetud andmekandja läbi, kopeeris selle vähemalt osaliselt ja tagastas kõvaketta tuvastamata ajal; sisenes X teadmata 01.11.2023. a ca kella kaheksa paiku kannatanu elukohta ning otsis ja fotografeeris magamistoas X isiklikke esemeid: aluspesu ja selle karpe ning postipakki; jälgis X-i varjatult Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri politseijaoskonna pesuruumis, selle kraanikausi alla kinnitatud GoPro seikluskaamera kaudu 05.11.2023. a, 09.12.2023. a, 17.12.2023. a; jälgis X-i varjatult Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri politseijaoskonna jõusaalis, spordisaali kaablirenni paigaldatud GoPro seikluskaamera kaudu 07.01.2024. a ja 14.01.2024. a.

Varjatult X elukohta sisenemiseks, X jälgimiseks ning tema andmete kogumiseks ning töötlemiseks kannatanu eraelu ja kodu puutumatut rikkunud Veigo Välil prokuratuuri, kohtu ja/või kannatanu luba ei olnud. Järelikult pani süüdistatav toime KarS §-de 137 lg 1 ja 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod. Maakohtu otsus

3.1 22.01.2024 läbiotsimisprotokoll on tõendina lubatav. Kuigi läbiotsimist taotleti põhjendusega leida GoPro kaamera, mis oli taotluse esitamise hetkeks juba leitud, on prokuratuuri taotluses otsitavate objektide ring laiem. 3.2 Veigo Väli mobiiltelefonide 05.04.2024 ja 19.04.2024 vaatlusprotokollid on tõendina lubatavad, sest süüdistatav kinnitas oma allkirjaga, et andis telefonid vabatahtlikult välja. Veigo Väli väide, et teda survestati, on paljasõnaline. 3.3 Nutitelefonide, arvutite ja turvakaamerate vaatlused on tõendina lubatavad, sest menetlustoimingud ei vajanud kohtu luba. Euroopa Kohtu 04.10.2024. a (eel)otsus nr C548/21 puudutas mobiiltelefoni sisu vaatlemist omaniku nõusolekuta. Veigo Väli puhul see nii ei ole. Andmeid selle kohta, et Veigo Väli mobiiltelefonides oleks olnud midagi, mille erilise kaitse nõudega on lahendis direktiivi 2016/680 art 10 alusel isikliku mobiiltelefoni sisu kaitsmise vajadust põhjendatud, ei ole. Lahendist ei tulene üldist põhimõtet, et kohtu luba on vajalik olenemata andmete liigist. Ükski vaadeldud andmekandjatest/andmetest – Veigo Väli tööarvuti, politseijaoskonna vaatlusarvuti, turvakaamerate salvestised - pole süüdistatava isiklik seade ja nende vaatlus kohtu luba ei nõua. KrMS § 152 lg 1 annab menetlejale õiguse isikuandmete töötlemiseks kriminaalmenetluses. Isegi kui Veigo Väli tööarvuti sisaldas isiklikke andmeid, on tööarvuti ette nähtud eeskätt tööülesannete täitmiseks. Politsei vaatlusarvutil on mitu kasutajat, selles arvutis on hulgaliselt erinevaid isikuandmeid, millele juurdepääs ei sõltu Veigo Väli nõusolekust. Ametiasutuse (politseijaoskonna) turvakaamerate vaatluse puhul saavad kõne alla tulla üksnes Veigo Väli isiku tuvastamist ja seeläbi tema liikumist jälgida võimaldavad andmed. Asjaolule, et turvakaamerate olemasolu politseihoones oli ebaseaduslik, kaitsja ei tugine. 3.4 Veigo Väli tööarvuti ja politsei vaatlusarvuti vaatlusprotokollid on lubatavad tõendid. Läbiotsimist ei ole vaja korraldada, kui asi jõuab menetlejani mõnel muul, õiguspärasel viisil. Eseme aktiga menetlejale andmine pole keelatud. Väidet, et arvutid üle andnud PS oli ise menetleja, tõendid ei toeta. Läbiotsimise juures viibis PS Veigo Väli soovil ja see ei tee temast veel menetlejat. 3.5 16.04.2024 DNA-ekspertiisiakt on lubatav tõend. Veigo Välilt PPVS § 45 1 lg 1 alusel võetud DNA-andmed on KrMS § 992 lg 1 sätestatud muul eesmärgil kui süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil kogutud DNA-proovi analüüsil saadud andmed. Nende kasutamise eeldused ja tingimused on sätestatud KrMS § 99 1 lg-tes 2 ja 3. Toiminguks ei olnud kohtu luba ja seega rikuti kriminaalmenetlusõigust. Samas pole rikkumine oluline: DNA-ekspertiisiks vajaliku võrdlusproovi saanud ka andmete ristkasutuse reegleid rikkumata, KrMS § 991 lg 2 alusel. 3.6 23.04.2024 taotlus koos 29.04.2024 vastusega on KrMS § 63 lg 1 mõttes muud dokumendid ja tõendina lubatavad. 3.7 Kaitsja üldise iseloomuga väiteid, mis taanduvad tõdemusele, et prokuratuuri tõendikogum pole tervikuna usaldusväärne, pole põhjust ükshaaval lahata. Kaitsja viitab

kollektiivsele soovile Veigo Väli süüdi lavastada või tühistada, püstitamata samas tõendite abil kontrollitavat versiooni selle kohta, et süüdistuses kirjeldatud teod pani toime keegi teine.



X hoidis kõvaketast Toshiba, millel oli eraelu kajastav fotokogu, oma kodus, magamistoa kummuti sahtlis; 08.09.2023. a kell 10.27 ühendati X kõvaketas Toshiba Veigo Väli tööarvutiga. Samal ajal ühendati selle arvutiga teinegi andmekandja WD Elements, kuhu tekkis järgneva 45 minuti jooksul 32 failikausta, mis olid ka kõvakettal Toshiba. Mõlemad andmekandjad ühendati Veigo Väli tööarvutist lahti mõne sekundise vahega. Kõvaketas Toshiba oli arvutiga ühendatud kella 10.27 kuni 11.14, selle sisu kopeeriti osaliselt ning valikute tegemiseks vaadati kõvakettal olevad andmed läbi; Ajal, mil X kõvaketas Toshiba oli Veigo Väli tööarvutiga ühendatud, kasutas arvutit Veigo Väli oma kasutajakontoga.

4.2 Elukohta sisenemine ja isiklike esemete läbivaatus 01.11.2023. a. 

Veigo Väli mobiiltelefoni Samsung Galaxy kustutatud failide kaustast leiti 9 fotot süüdistuses näidatud X isiklikest esemetest (ihupesu, selle karbid ja postipakk), mida ta hoidis oma kodus. Failide metaandmete kohaselt tehti fotod sama mobiiltelefoni kaameraga 01.11.2023. a kell 08.04 - 08.09.

4.3 Varjatud jälgimine PPA naiste pesuruumis 05.11.2023. a, 09.12.2023. a ja 17.12.2023. a. 



05.11.2023. a kell 15.00 sisenes X naiste riietus- ja pesuruumi ning lahkus sealt spordiriietes kell 15.14. Kell 15.17 väljus kõrval olevast meeste riietus- ja Veigo Väli ja sisenes kell 15.17 naiste pesuruumi. Esmalt proovis Veigo Väli siseneda isikustamata külaliskaardiga, kuid see ebaõnnestus. Seejärel kasutas Veigo Väli ukse avamiseks oma isikustatud töötõendit. X oli uuesti pesuruumis kella 16.43 kuni 17.05. Veigo Väli sisenes naiste pesuruumi kell 17.14. Pesuruumis oli Veigo Väli kuni kella 17.15 ning liikus sealt edasi teisele korrusele, kus asus nii tema kabinet kui ka politsei vaatlusarvuti, kuhu ühendati kell 17.18 andmekandja. Kell 17.48 avati kaust D:\ DCIM\100GOPRO ning sinna tekkisid ajavahemikul 17.48 kuni 17.51 süüdistuses näidatud MP4 videofailid, mis avati. Kell 17.52 ühendati andmekandja arvuti küljest lahti. Kell 18.25 liikus Veigo Väli trepist alla ja väljus politseimajast. 09.12.2023. a kell 16.16 sisenes X naiste riietus- ja pesuruumi ning lahkus sealt spordiriietes kell 16.20. Kell 17.02 läks naiste riietusruumi Veigo Väli. Kell 17.03 väljus Veigo Väli naiste riietusruumist. Pärast treeningut viibis X naiste riietus- ja pesuruumis kella 17.53 kuni 18.13. Veigo Väli sisenes naiste riietusruumi kell 18.41 ja väljus sealt 18.43. Kell 18.43 suundus Veigo Väli teisele korrusele, kus asus ka politsei vaatlusarvuti, kuhu ühendati kell 18.45 andmekandja. Ajavahemikul kella 18.46 kuni 19.16 tekkisid arvutisse süüdistuses näidatud MP4 videofailid, millest enamikku avati 2-4 korda. Kell 19.17 ühendati andmekandja arvuti küljest lahti. Kell 19.19 liikus Veigo Väli trepist alla ja sisenes meeste riietusruumi.





17.12.2023. a kell 16.51 sisenes X naiste riietus- ja pesuruumi ning lahkus sealt spordiriietes kell 16.55. Kell 17.10 sisenes naiste riietusruumi Veigo Väli, kes oli seal 40 sekundit (kuni 17.10-ni). Seejärel väljus Veigo Väli politseimajast. X viibis uuesti riietus- ja pesuruumis kella 18.19 kuni 18.38. Politseimajja tagaukse kaudu sisenenud ja sisenemiseks külaliskaarti kasutanud Veigo Väli käis naiste riietus- ja pesuruumis kella 19.07 ning oli seal 27 sekundit (kuni 19.07-ni). Kell 19.07 liikus Veigo Väli teisele korrusele, kus asus ka politsei vaatlusarvuti, kuhu ühendati kell 19.10 andmekandja. Ajavahemikul kella 19.10 kuni 19.39 tekkisid arvutisse MP4 videofailid, mida avati 1-7 korda. Kell 19.40 ühendati andmekandja arvuti küljest lahti. Viimasena avatud videofailist tekkis arvutisse pisipilt vaatega naiste pesuruumi kraanikausi alt duši poole. Kell 19.41 liikus Veigo Väli esimesele korrusele jõusaali ja naasis sealt teisele korrusele kell 19.42. Kell 19.44 ühendati vaatlusarvuti andmekandjaga, mis oli arvutiga ühendatud kuni kella 19.53-ni. Kell 19.44 avati tarkvaraga süüdistuses näidatud MP4 fail ning lisaks tekkis rakenduse vahemälu kausta pisipilt, mis kujutab rohelises valgete triipudega särki kandvat Veigo Välit jõusaalis kaamerasse vaatamas. Selle särgiga käis Veigo Väli jõusaalis samal päeval kella 15-16 vahel. Pärast andmekandja lahti ühendamist liigub Veigo Väli veel kaks korda jõusaali ja teise korruse vahet ning lahkub seejärel kell 20.12 politseimajast. Naiste riietus- ja pesuruumi seinalt, kraanikausi alt leiti kahepoolse teibi ribade jäänuseid ja kleepejälgi, millel oli Veigo Väli DNA. Vaatlusarvutist leiti 15 pisipilti, millest osa kujutab naiste pesuruumi vaatega kraanikausi alt duši poole. Ühel pildil on X jalad kuni niuete piirkonnani ja teisel isik, kes kandis selliseid jalanõusid, mis olid süüdistataval kinnipidamisel jalas.

4.4 Varjatud jälgimine PPA spordisaalis 07.01.2024. a ja 14.01.2024. a. 



07.01.2024. a sisenes Veigo Väli kell 16.10 jõusaali, väljus sealt kell 16.12 ja läks meeste riietusruumi. Kell 16.13 suundus Veigo Väli teisele korrusele ja lahkus hoonest kell 16.53. Kell 16.50 väljus X naiste riietusruumist ja läks jõusaali, kus viibis kella 18.30-ni. Kell 19.02 naasis Veigo Väli politseimajja ning käis ajavahemikul kella 19.02 kuni 19.03 jõusaalist ning lahkus seejärel hoonest. Kell 20.02 tuli Veigo Väli uuesti politseimajja ning läks teisele korrusele, kus on politsei vaatlusarvuti. Kell 20.32 ühendati vaatlusarvutiga andmekandja. Ajavahemikul kella 20.32 kuni 20.44 tekkisid arvutisse süüdistuses näidatud MP4 videofailid ning kell 20.50 loodi vahemälu kausta kuus pisipilti. Viiel pildil on kujutatud jõusaali, sh ühel neist kannatanu keha ning ühel väljasirutatud käe peopesa objektiivi ees. Alates kella 21.00 tekkis arvutisse veel süüdistuses näidatud MP4 videofaile ja kell 21.03 loodi vahemälu kausta veel neli jõusaali kujutavat pisipilti, millest kahel on ka X. Andmekandja ühendati arvutist lahti kell 21.04 ning Veigo Väli lahkus hoonest kell 21.15. 14.01.2024. a sisenes Veigo Väli kell 16.35 jõusaali, väljus sealt kell 16.48 ja läks teisele korrusele. Kell 16.48 väljus X naiste riietusruumist ja läks jõusaali, kus viibis kella 18.11-ni. Veigo Väli naasis politseimajja kell 18.53 ning suundus teisele korrusele. Kella 19.30 – 19.35 oli Veigo Väli jõusaalis, kust ta läks uuesti teisele korrusele. Kella 19.36 ühendati teisel korrusel oleva vaatlusarvutiga andmekandja ning arvutisse tekkis ajavahemikul kella 19.37 kuni 19.52 süüdistuses näidatud MP4



videofailid. Andmekandja ühendati arvutist lahti kell 19.54 ning uuesti arvutiga kell

6.4 Kaitsja viidatud eksimust – süüdistatav kujutas endale ekslikult ette, et tal on kannatanu koju sisenemiseks nõusolek – ei esine, sest väide ei põhine tõenditel.

8.2 Kannatanu nõuab süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Tal tekkis süüdistatava käitumisest teadasaamisel terviserike (hirm, ärevus, stress, šokk), millega tegelemiseks tuli tal pöörduda abi saamiseks Psühhoteraapiapraksise poole. Sealt saadud suuniseid ja juhiseid kasutab ta tänaseni. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et Veigo Väli tegevus mõjutas tema vaimset heaolu. Tegu on normaalse reaktsiooniga, mis kaasneb teadmisega, et keegi on sind salaja jälginud ning sel põhjusel pole vajalik kannatanu terviseandmeid detailselt analüüsida või konkreetne diagnoos nagu väidab kaitsja. X väites, et ta pöördus emotsionaalse pingega toimetulekuks terapeudi poole, pole põhjust kahelda ning see väide on ka psühholoogi-psühhoterapeudi kinnitusega tõendatud. Kannatanu vaimse tervise kahju on pigem kergemapoolne. Seda, et tal oleks püsivad ja elu-olu oluliselt kahjustavad tervisehäired, kannatanu ei väida. Samuti ei kaasnenud kahjuga vajadus tarvitada ravimeid, abi oli nõustamisest. Mittevaralise kahju hüvitise suuruseks tuleb määrata 1000 eurot. See vastab nii kehtivale kohtupraktikale (vaimse tervise kahjustamisega kaasnenud hüvitised) kui ka konkreetse juhtumi asjaolusid (kahju tekkimises kannatanul rolli ei olnud; Veigo Väli pole oma tegu tunnistanud ja tema suhtumine kannatanusse on viimast naerusvääristav; süüdistatav süüdistab kannatanut sündmuste väljamõtlemises, püüdes kohut veenda, et X kannatab jälitusmaania all). Veigo Väli kaitsja apellatsioonkaebus.

   

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, mis puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/343 art 7 lg 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 ja 48 tõlgendamist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 art 4 lg 1 p a-c ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 7 ja 8 ning art 52 lg 1 tõlgendamist; Pärnu Maakohtu 21. novembri 2025. a otsuse täielikku tühistamist ja Veigo Väli õigeks mõistmist; tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist, alternatiivselt rahuldamata jätmist; Veigo Välile süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist; menetluskulude riigi kanda jätmist.

Oma taotlusi põhistab apellant kokkuvõtlikult nii.

Ibrahim and Others v United Kingdom. § 272; Dvorski v Croatia, no 25703/11, §§ 100-102; Simeonovi v Bulgaria, no 21980/04, § 115; Pischalnikov v Russia § 77; Cupi v Albania, no. 27187/08 § 34.

nõuete tagamiseks vastava tasakaalustusmehhanismi rakendamist ning kohaseks meetmeks on see, kui rikkumise tõttu seadmetest saadud teave tunnistatakse tõendina lubamatuks. 10.1.3 Maakohus tõlgendas Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalas olevat enese mittesüüstamise õigust Euroopa Kohtult eelotsust küsimata. Maakohtu seisukoht on ekslik ja vastuolus direktiivi 2016/343 art 7 lg-ga 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-dega 47 ja

määratleb piisavalt täpsete asjaomaste süütegude laadi või kategooria; tagab proportsionaalsuse põhimõtte järgimise; allutab selle võimaluse kasutamise, v. a nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kohtuniku või sõltumatu haldusasutuse eelnevale kontrollile.

EKo 02.02.2021, DB v Commissione Nazionale per le Società e la Borsa (Consob), C-481/19 p 36-38.

10.2.2 Eeltoodut arvesse võttes tuleb Veigo Väli süüküsimuse lahendamiseks küsida Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes: -

-

-

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõike 1 punkte a-c, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8 ning artikli 52 lõiget 1, tuleb tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis annavad pädevatele asutustele võimaluse pääseda juurde isikule mittekuuluvale, kuid tema poolt tööl kasutatud arvutis sisalduvatele andmetele üldiselt süütegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, kui need õigusnormid ei määratle asjaomaste süütegude laadi või kategooriat ega alluta selle võimaluse kasutamist kohtuniku või sõltumatu haldusasutuse eelnevale kontrollile. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõike 1 punkte a-c, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8 ning artikli 52 lõiget 1, tuleb tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis annavad pädevatele asutustele võimaluse pääseda juurde turvakaamera salvestistel sisalduvatele andmetele üldiselt süütegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, kui need õigusnormid ei määratle asjaomaste süütegude laadi või kategooriat ega alluta selle võimaluse kasutamist kohtuniku või sõltumatu haldusasutuse eelnevale kontrollile. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artikli 4 lõike 1 punkte a-c, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8 ning artikli 52 lõiget 1, tuleb tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis annavad pädevatele asutustele võimaluse pääseda juurde isiku mobiiltelefonis sisalduvatele andmetele üldiselt süütegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, kui need õigusnormid ei määratle asjaomaste süütegude laadi või kategooriat ega alluta selle võimaluse kasutamist kohtuniku või sõltumatu haldusasutuse eelnevale kontrollile, olukorras, kus isik on andnud oma mobiiltelefoni ja selle ligipääsu paroolid üle menetlejale seetõttu, et prokurör ütles talle, et kui ta telefoni vabatahtlikult ei anna, siis on alust taotleda tema vahistamist, kuigi riigisisese õiguse kohaselt ei ole kahtlustatava poolt asitõendi üleandmisest keeldumine, asitõendi varjamine ega hävitamine vahistamise aluseks.

11.2 Tõendikogumist vaatlusprotokollid.

tuleb

välja

jätta

nutitelefonide,

arvutite

ja

turvakaamerate

11.2.1 Maakohus kohaldas ebaõigesti liidu õigust leides, et kohtu luba isikuandmeid sisaldavate andmekandjate vaatlemiseks ei olnud vaja. Ehkki (eelpool viidatud) Euroopa Kohtu otsus nr C-548/21 puudutas vaid mobiiltelefonis sisalduvaid andmeid, ei tee otsuses käsitatud direktiiv vahet andmekandja liigi või selle omaniku alusel ja kaitseb isikuandmeid üldiselt. Sel põhjusel pole vahet, kas videod on mobiilis või tööarvutis ja kas need on filmitud turvakaamera või mobiiliga. 11.2.2 Käsiloleval juhul ei küsitud kohtu luba Veigo Väli mobiiltelefonide vaatluseks 05.04.2024. a ja 19.04.2024. a, PPA-s Veigo Väli kasutuses olnud arvutite vaatluseks ja teda jäädvustanud turvakaamera salvestiste vaatluseks 20.01.2024. a, 18.02.2024. a, 07.01.2024. a ja 02.05.2024. a. Kehtiv (Eesti) õigus sellise loa taotlemist ette ei näe, kuid kõik vaadeldud andmekandjad sisaldasid Veigo Väli isikuandmeid (nt tema kontaktid, andmed suhtluse, harjumuste, liikumise, tööaja, välimuse, treeningute, eelistuste, riietuse kohta jpm), mille töötlemine on 27. aprilli 2016. a direktiivi (EL) 2016/680 ja seega ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisalas. Maakohtu käsitlus nagu poleks isikuandmeid töödeldud, on ekslik, sest käsiloleval juhul vaadati kohtu loata valimatult läbi kogu Veigo Väli isiklikku ja tööalast elu kajastav digitaalne materjal. Nii näiteks nähtub 02.04.2024. a vaatlusprotokolli lk 10, et menetleja laadis Veigo Väli mobiiltelefoni sisule saadud ligipääsu abil alla ajavahemikul 04.02.2004. a – 23.01.2024. a Facebook’i ja MSN konto 12.10.2011. a – 23.01.2024. a täieliku andmestiku. 11.2.3 Riigikohus on alles hiljuti rõhutanud, et EIK praktika järgi hõlmab eraelu mõiste ka inimese kutse- või tööalast tegevust3. Puudub alus kahelda, et Veigo Väli tööarvuti sisaldas tema isikuandmeid või vähemalt ei saadud nende puudumisest teada enne arvuti vaatlust. Liiatigi just töösse mittepuutuvate andmete leidmiseks vaatlus teostatigi. Eraelulisi isikuandmeid sisaldavate failide hoidmine tööarvutis pole tavatu. 11.2.4 Veigo Väli nutitelefonide ja tema kasutuses olnud tööarvuti vaatlusprotokollides on jäetud kajastamata, mida konkreetselt ja millises mahus vaadeldi; kust andmed leiti ja kuidas vaatlusprotokollis kajastavad andmed talletati. Eluliselt pole usutav, et andmekandjad sisaldasid üksnes vaatlusprotokolli kantud andmeid. Selleks, et hoida ära andmete valimatut töötlemist ja selle hilisemat varjamist, ongi direktiivis 2016/680 ettenähtud kord vajalik. 11.3 Tõendikogumist tuleb välja jätta DNA-ekspertiisi akt. 11.3.1 Maakohtu seisukoht, et Veigo Väli DNA proovi oleks saanud võtta ka KrMS § 99 1 lg 2 alusel, ei muuda DNA-ekspertiisi akti lubatavaks tõendiks. Maakohus hindas DNA-proovi võtmisel tehtud menetlusõiguse rikkumise raskust valesti. Rikutud normi – PPVS § 25 7 lg 2 eesmärk on vältida politseiametniku tundlike andmete - DNA-andmete - kasutamist muul viisil kui sättes nimetatud. Järelikult ei oleks normi rikkumata Veigo Väli DNA-andmeid saanud ekspertiiside tegemisel kasutada. Kuna menetlejale on PPVS normid teada, on põhjust väita, et seaduses sätestatud selget keeldu kasutada politseiametniku DNA-andmeid muul eesmärgil, rikuti tahtlikult või oli tegu sellega külgneva raske hooletusega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt toob toodu aga kaasa tõendi kasutamise keelu4.

RKKKm 1-24-7248/21 p 23. RKKKo 1-16-6179 p 58.

11.4 Tõendikogumist tuleb välja jätta PPA sisesed kirjavahetused. 11.4.1 23.04.2024. a taotlus koos 29.04.2024. a vastusega nr 1.9-9/308-1 ja 23.04.2024. a taotlus koos vastusega on PPA sisene kirjavahetus, mis ei vasta ühelegi KrMS § 63 lg 1 sätestatud tõendiliigile. Sihilikult loodud kiri KrMS § 63 lg 1 sätestatud muu dokument ei ole. Maakohtu arutluskäik, mis puudutab KrMS § 98 lg 1 p 6 pole põhjendatud ja jälgitav. Kirjad on sisuliselt ühe ametniku poolt teisele saadetud ütluste-laadsed väited, mida kohtule sellises vormis esitada ei või. 11.5 Tõendikogumist tuleb välja jätta PPA ruumides väidetavalt olnud arvutite vaatlusprotokollid, mis pole lubatavad ja usaldusväärsed. 11.5.1 Esiteks pole käsilolevas menetluses PPA ametnikud eristanud menetleja ja tööandja rolle, mis tõi kaasa tõendite kogumise põhialuste rikkumise ja nii muutusid kogutud tõendid lubamatuks ja ebausaldusväärseks. Käsilolevas asjas andsid sisekontrollibüroo ametnikud tööandja rollist tulenevate õiguste alusel korraldusi menetlustoimingute tegemiseks. Näiteks RA ütluste kohaselt andis ta Veigo Välile korralduse lahkuda ja tööarvuti puutumata jätta sisekontrollibüroo töötajate korraldusel. Menetlustoimingute tegemisel aga tööandja rollis olema pidanud ametnikud (RA ja PS) osalesid toimingul menetlejana. Näiteks PS aitas 18.01.2024. a MLl teostada sündmuskoha vaatlust. 11.5.2 Kuivõrd läbiotsimise tunnustele vastav tegevus – s.o ruumis olevate arvutite leidmine ja äravõtmine – jäeti põhjendamatult ära, ei koostatud käsiloleval juhul ka KrMS § 91 lg 3 kohaselt läbiotsimise eelduseks olevat prokuratuuri määrust. Selle asemel viisid PPA ametnikud omaalgatuslikult läbi vaid Veigo Väli arvutite vaatluse. Ülejäänud arvutid jäeti tähelepanuta. Seega oli ainuke uurimisversioon see, et teo toimepanija on Veigo Väli. Nii ongi vastuseta küsimus, milliste arvutitega oli GoPro kaamera veel seotud ning kas keegi teine võis veel pesuruumi filmida. 11.6 Tõendikogumist tuleb välja jätta 18.02.2024. a ja 22.01.2024. a sündmuskoha vaatluse protokollid ning ebausaldusväärsuse tõttu ka kannatanu X ja tunnistajate PS ja ML ütlused. 11.6.1 Maakohus ei analüüsinud kaitseväidet, et 18.02.2024. a ja 22.01.2024. a sündmuskoha vaatluse protokollid ning kannatanu X ja tunnistajate PS ja ML ütluste usaldusväärsuse seavad kahtluse alla uksekaartide logid. Tõendite usaldusväärsuse hindamise asemel tõdes kohus, et nende väidetega süvitsi tegelemise välistab viide Veigo Väli kollektiivse süüdilavastamise või tühistamise eesmärgile ja seda enam olukorras, kus kaitsja ei esita tõenditega haakuvat versiooni, mis näitaks ära, et süüdistuses kirjeldatud teod pani toime keegi teine. Maakohus oleks pidanud kaitseväiteid ikkagi analüüsima, sest kaitsja ega süüdistatav ei pea tõendama seda, kas teo võis panna toime keegi teine. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas esitatud tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed ning seejärel otsustada, kas süüdistatav on teo toime pannud. 11.6.2 Maakohtule esitati Kuressaare politseijaoskonna uksekaartide kasutamise logid ajavahemikul 14. jaanuarist 2024. a kuni 24. jaanuarini 2024. a. Need viitavad menetlejate ebaausale kokkumängule, rollide segiajamisele, kannatanu osalemisele menetlustoimingutes ja korduvatele tahtlikele menetlusõiguse rikkumistele. 11.6.3 X ütlused selle kohta, kus ta 18.01.2024. a pärastlõunal oli, ei haaku tema uksekaardi logidega. X väitis, et ta tegeles jõulupeo ettevalmistamisega, kuid logide järgi oli ta korduvalt

naiste riietus- ja duširuumis, kus viibimise ta maha salgas. Seega oli X vahetult enne sündmuskoha vaatlust duširuumis (s.o kell 13.19, 14.43, 15.33 ja 16.05). 11.6.7 X, PS ja Veigo Väli 18.01.2024. a uksekaartide logid vahemikus kella 07.00 kuni 10.00 viitavad, et X ja PS ütlused kõrvaklappide leidmise kohta 18.01.2024. a on valed. Logide põhjal võib väita, et kirjeldus kõrvaklappide kontrollimisest ja selle käigus GoPro kaamera leidmisest on väljamõeldis. Märkimata ei saa jätta, et see tõdemus haakub läbiotsimismääruses toodud vajadusega leida GoPro kaamera. 19.04.2024. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tegi PS vaatlusarvuti ekraanist pildid kell 09.51. Logidest nähtub, et väidetav kõrvaklappide uurimine ja kaamera leidmine toimus ajal, mil Veigo Väli oli ühises kabinetis. 11.6.8 Logid näitavad, et X viibis osaliselt 22.01.2024. a ja 23.01.2024. a menetlustoimingute juures, aga see fakt ei haaku menetlustoimingute protokollide ja X ütlustega. 11.6.9 Logidest nähtub, et X sisenes 18.01.2024. a kohe pärast tööle jõudmist kell 07.59 kriminalistikalaborisse 229. Järelikult oli kannatanul korduvalt võimalik sündmuskohtadel jälgi muuta ja menetlustoimingute käiku sekkuda. Näiteks pole välistatud võimalus, et X tekitas pisipildid ise, enne 18.01.2024. a sündmuskoha vaatlust. 11.6.10 Kannatanu osalemisega menetlustoimingute tegemisel rikuti tõendite kogumise üht olulisemat põhimõtet – tegu ei ole enam objektiivse protsessiga. Kannatanu osalemine menetlustoimingutel muudab nendega kogutud tõendid ebausaldusväärseks. 11.6.11 Logid kummutavad tunnistajate PS ja ML ütlused selle kohta, kes viibisid ja osalesid 18.01.2024. a sündmuskoha vaatluse juures. PS käitus menetlejana, sest ta liikus vaatluse ajal korduvalt sündmuskoha ja kriminalistikaruumi vahet, mis annab alust järeldada, et ta tõi sealt vaatluse käigus kasutatud vahendeid. Lisaks liikus PS Kuressaare politseijaoskonna arestimaja ruumides, kus on juurdepääs politseimaja turvakaamerate salvestistele. Järelikult on vale ka käsitlus PSst kui tunnistajast ja neutraalsest isikust, kes andis PPA arvutid vaatluseks üle. 11.6.12 Lisaks näitavad logid, et prokuröri esitatud uksekaartide kasutamise korda praktikas ei järgitud. Järelikult on usutavad Veiko Väli ütlused selle kohta, mis asjaoludel oli tema valduses ajutine kaart. Näiteks päästeametniku UM ja PP uksekaardi logid näitavad, et kaarte kasutasid selleks mitteõigustatud isikud. Sealjuures on PP kaardiga avatud nii meeste- kui ka naiste riietusruumide uksi ning kriminalistikaruumi ust. 11.6.13 Uksekaartide logidest nähtuv sisekontrollibüroo ametnike liikumine politseimajas 22.01.2024. a seab kahtluse alla läbiviidud vaatluste ja menetlejate kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuse. Näiteks Q ja W viibisid läbiotsimise ajal kell 16.03-16.05 kriminalistikalaboris, mille osas läbiotsimisluba ei olnud; logidest nähtuvalt siseneb Q kell 18.08 meeste riietusruumi, kuid vaatlusprotokoll seda ei kajasta. Vaatluse toimumise ajal pole kaardilogide järgi naiste riietusruumi sisenenud ei KK ega Q, kuigi nad tegid seal vaatlust ja liikusid vaatluse ajal korduvalt hoone koridorides ja kriminalistikaruumis. 11.6.14 Kuivõrd logid tõendavad, et 22.01.2024. a naiste riietus- ja duširuumi vaatluse ning spordisaali vaatluse kellaajad menetlustoimingu protokollides pole tõepärased ja logide andmed erinevad oluliselt vaatlusprotokollides märgitust, pole sündmuskoha vaatlusprotokollid tõendina usaldusväärsed.

11.6.15 Lisaks nähtub uksekaartide logidest, et mitmed meesterahvad on viibinud ajavahemikul 15.01.2024. a – 22.01.2024. a naiste riietusruumis 126. Järelikult ei olnud meeskolleegide sealviibimine erandlik ning kaamera võis pesuruumi paigaldada ka keegi teine. 11.6.16 Kannatanu ütluste ebausaldusväärsust silmas pidades pole vähimatki põhjust eelistada tema ütlusi süüdistatava omadele.

13.1 Veigo Väli ei tegutsenud andmete kogumise eesmärgil. Süüdistatav ja kannatanu olid lähisuhtes ja tegevused, mis lähisuhtes ei tekitaks jälitamise ja andmete kogumise kahtlust, jätavad teise narratiivi asetatuna hoopis teistsuguse mulje. 13.3 Kehtiva kohtupraktika5 põhjal võib tuletada reegli, et mistahes eraviisiline jälitustoimingu tunnustele vastav tegevus on vaadeldav eraviisilise jälitustegevusena KarS § 137 mõttes siis, kui see tegevus on piisavalt ulatuslik ja süsteemne ehk võrreldav professionaalse jälitustööga. 13.4 KarS § 137 eeldab subjektiivsest küljest kavatsetust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb andmete kogumise eesmärki tõlgendada kitsendavalt, s.o igasugust filmimist ja pildistamist ei saa käsitleda andmete kogumisena KarS § 137 mõttes. Lisaks on kohtupraktikas asutud seisukohale, et KrMS § 1263 lg 5 nimetatud toimingud ei ole eraldivõetuna käsitatavad jälitustoimingutena. Näiteks kui keegi siseneb varjatult võõrasse hoonesse üksnes selleks, et seal ööbida, võib tema tegu olla karistatav KarS § 266, mitte KarS § 137 järgi6

RKKKo 3-1-1-93-15 p-d 90 ja 97. RKKKo 3-1-1-124-04 p 15, 3-1-1-93-15 p 91.

järeldada ei saa. Kannatanu ütlustes on põhjust kahelda sellepärast, et ta andis korduvalt valeütlusi; psühholoogi kinnituskiri selle kohta, et kannatanu käis vastuvõtul, tõendabki üksnes seda fakti.



Pärnu Maakohtu 21. novembri 2025. a otsuse osalist tühistamist, osas millega maakohus jättis Veigo Välile mõistetud karistuse täielikult tingimisi täitmisele pööramist; tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega määrata KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel, et Veigo Välil tuleb talle mõistetud karistusest koheselt ära kanda 5 kuud 28 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul.

Oma taotlusi põhistab apellant nii. 18.1 Maakohus kohaldas KarS §-s 73 sätestatut põhjendusega, et varem karistamata Veigo Väli pani toime kergemapoolse kuriteo ning süüdistatav mõistab oma töö- ja teenistuskäigu tõttu, mida tähendab kohtus süüdi mõistmine. Maakohtu esile toodud asjaolud pole need, mis õigustaksid karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Kehtiva kohtupraktika järgi on süüdistatava tingimuslik vabastamine talle mõistetud karistusest kergemate kuritegude korral seaduslik juhul, kui kuriteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikut iseloomustab märkimisväärne eripära. 18.2 Puutuvalt kuriteo asjaoludesse tuleb märkida, et Veigo Väli jälitas kannatanut ebaseaduslikult üle 4 kuu ning rikkus nii korduvalt, pikaajaliselt ja ulatuslikult kannatanu PS §-des 26 ja 33 sätestatud õigusi vabale eneseteostusele ja enesemääramisele, õigust privaatsusele ja kodu puutumatusele. Üldpreventiivses plaanis on vajalik, et riik väljendaks sellise käitumise osas otsustavat hukkamõistu ning teole reageerimine ei või saata sõnumit, et selline tegevus ei too kaasa mitte mingisuguseid tagajärgi, kuna karistusraamidest tulenevalt on tegu kergemaliigiliste kuritegudega. 18.3 Maakohus tuvastas, et Veigo Väli kasutas politseinikuna oma teadmisi ja kogemusi; kannatanusse suhtus süüdistatav üleolevalt, teda naeruvääristades. Oma tegu Veigo Väli ei tunnistanud. 18.4 See, et politseinikuna töötanud süüdistatav on varem karistamata, ei ole märkimisväärne eripära, mis õigustaks karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Politseiametnikuna ei saagi teenistuses olla inimene, keda on kriminaalkorras karistatud. Süüdistatava käitumine

olukorras, kus ta kasutas oma ebaeetiliste tegude toimepanemiseks ära ametikohaga kaasnevaid hüvesid ja riigi ressursse, väärib eriliselt selget hukkamõistu. 18.5 Prognoos, et Veigo Väli ei pane enam tõenäoliselt toime kuritegusid, pole piisav, et jätta karistus tingimuslikult kohaldamata. Põhjusel, et Veigo Väli käitumine ei olnud ühekordne ega juhuslik, on vajalik, et ta kannaks vähemalt osa karistusest reaalselt ära. 18.6 Arvestades Veigo Väli kaalutletud käitumist kuritegude toimepanemise ajal ning hilisemat küünilist eneseõigustamist, ei ole karistuse eesmärgid üksnes karistusähvarduse abil täidetavad ning seega peab süüdistatav talle mõistetud karistusest koheselt ära kandma 6 kuud vangistust. Kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile.

Kd I tlk 167-170.

esitatud kahtlustust silmas pidades ka mõistetav - tõenditest, mis kajastavad teise isiku kohta ebaseaduslikult ja sihipäraselt kogutud andmeid, on KarS § 137 lg 1 objektiivse teokoosseisu tõendamisel tõenäoliselt rohkem kasu, kui esemest, mille abil neid koguti.

-

22.01.2024 kell 13.45 peeti Veigo Väli kahtlustatavana kinni; kell 13.45 alustati kriminaalasjas läbiotsimist. Enne menetlustoiminguid avaldas kahtlustatav, et tal ei ole mitte midagi vabatahtlikult välja anda; kella 13.45-16.13 otsiti läbi Veigo Väli töökoht; kella 16.45-20.31 otsiti läbi Veigo Väli elukoht; kella 20.31-20.54 otsiti läbi Veigo Väli sõiduk Toyota Yaris, mis asus kahtlustatava elukohas; kell 21.15 avaldas Veigo Väli, et külaliste kaart, mida ta kasutas, on tema kabinetis laual; kell 21.22 otsiti läbi Veigo Väli sõiduk Toyota Avensis, mis asus Kuressaare bussijaamas; kell 21.39 tegi Veigo Väli avalduse, et ta annab vabatahtlikult üle tema kasutuses olevad mobiiltelefonid, mis asuvad tema elukohas; kell 21.45 jõuti uuesti Veigo Väli elukohta, kus ta selgitas, et telefonid asuvad garaažis ning selle lae soojustuse ja roovituse vahelt leiti kaks mobiiltelefoni ning Veigo Väli avaldas nii ekraanilukkude andmed kui ka SIM-kaartide paroolid; kell 21.55 katkestati läbiotsimine Veigo Väli elukohas Kuressaares; 23.01.2024 kell 00.55 Veigo Väli vabastati; kell 10.29 läbiotsimine lõpetati.

Kd I tlk 175-177. Kd I tlk 162.

Kd II tlk 144-149.

Kd II tlk 144-149, kd I tlk 152-158.

22.4 Ülaltoodust nähtub, et algselt otsitavate esemete vabatahtlikust väljaandmisest keeldunud Veigo Väli muutis millegipärast keset menetlustoimingut oma seisukohta. Apellandi väide, et telefone poleks ilma kahtlustatava abita leitud, põhineb tõenditel. Ajatelge vaadates on see, et menetleja telefone ei leidnud, fakt. Hetkel, mil Veigo Väli oma avalduse tegi, oli tema elukohas läbiotsimine juba lõppenud ning telefonide peidukohta silmas pidades poleks neid sealt vihjeta ka leitud. 22.5 Seda, et läbiotsimisel osalenud prokurör ja Veigo Väli vestlesid omavahel mobiiltelefonide väljaandmisest ning prokurör viitas võimalusele kahtlustatav vahistada, mäletavad kõik kohalviibinud ühtemoodi12. Kuna vestlus toimus siis, kui otsiti läbi kahtlustatava elukohta, pidi see järelikult aset leidma enne (ajavahemikul 16.45-20.31), kui Veigo Väli avaldas, et annab telefonid vabatahtlikult välja (kell 21.39). Tõenditest nähtuvat prokuröri käitumist silmas pidades ei saa kolleegium jätta märkimata järgmist. 22.6 Kohtueelset menetlust juhtival prokuröril tuleb KrMS § 8 lg 1 ja § 213 lg 1 järgi tagada kahtlustatava õigused ning kohtueelse menetluse seaduslikkus. Sealjuures tuleb inimesele tema õigused tagada sisuliselt, mitte formaalselt. Kolleegium ei pea oluliseks seda, et õigesse kohta antakse vajalikud allkirjad. Oluliseks tuleb pidada allkirja andnu tegelikku arusaamist sellest, millele ta alla kirjutas ehk oma õiguste tähendusest ja nende kasutamata jätmise tagajärgedest. Iseäranis aktuaalne on KrMS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste järgimine juhul, kui inimene ei soovinud menetlustoimingu juurde kaitsjat. See, kui kahtlustataval on kas õigusharidus või varasem kokkupuude kriminaalmenetluse ja kriminaalasjadega, ei saa olla automaatselt madalamate standardite rakendamist õigustavaks asjaoluks. Olenemata inimese hariduskäigust, töö- või elukogemusest võib kahtlustatava staatus, kinnipidamine, menetletav kriminaalasi jms kriminaalmenetlusega kaasnevad tegurid mõjuda üllatavalt, segadust ja stressi tekitavalt vms ning kaasa tuua oskamatuse adekvaatselt reageerida. Eelduslikult oma menetlusseisundi tõttu haavatavas olukorras oleva kahtlustatavaga pole selliste vestluste pidamine, milles seostatakse enese mittesüüstamise privileegist loobumist kriminaalmenetlust tagavate meetmete kohaldamata jätmisega, kindlasti aktsepteeritav. Rääkimata sellest, kui tagamisabinõudega ähvardatakse olukorras, kus asjaolusid arvesse võttes on nende kohaldamine vähetõenäoline või sootuks perspektiivitu. 22.7 Enese mittesüüstamise privileegist loobumine saab olla rangelt vabatahtlik, s.o inimene tahab, mitte ei pea tegema midagi, mis võib potentsiaalselt tema positsiooni kahjustada. Otsustuse tegemine välise surve või sunni tõttu ei ole seega käsitatav vabatahtliku loobumisena. Samas pole välise surve või sunni alla paigutatav see, kui kahtlustatavale selgitatakse lisaks tema õigustele ka menetlejaga koostöö tegemise võimalust ning selle seaduslikke tagajärgi (nt KrMS § 205, KarS § 57 lg 1 p 3). Vältimaks hilisemaid vaidlusi selle üle, kas inimesega räägiti neutraalsel toonil ja jäädi sealjuures lubatud piiridesse, tuleb mõistetavalt enam eelistada seda, kui taoliste vestluste juures viibib kaitsja. Tolle puudumise korral pole keelatud menetlustoimingu rakendamist, mis hõlmab ka viidatud selgitusi, salvestada selleks, et vajadusel oleks võimalik taasesitada, mil moel vestluseni jõuti, mis toonil seda peeti või kuidas ennast väljendati. Olukorras, kus pea igal inimesel on taskus videote tegemist võimaldav nutiseade, pole põhjust väita, et talletamine on vajalike tehniliste vahendite puudumise tõttu keeruline.

V. Väli ütlused kd III tlk 138-139pö, GV ütlused kd III tlk 31, 34pö-36pö, KÖ ütlused kd III tlk 75-75pö.

22.8 Olenemata ülaltoodust tuleb asjaolu, kas inimene loobus enese mittesüüstamise privileegist vabatahtlikult või mitte, välja selgitada igal üksikul juhul, tõendi- ja kaasusepõhiselt. Kõik eeltoodut silmas pidades on põhjust väita, et Veigo Väli otsus oli kaalutletud ning sel põhjusel ka vabatahtlik. Maakohtu tähelepanek, et Veigo Väli kinnitas omakäeliselt seda, et andis esemed üle vabatahtlikult, põhineb tõenditel. Nimelt nähtub tõenditest (eeskätt tunnistajate GV ja ML ütlustest 13), et läbiotsimisi jätkati järgmisel päeval. Sel põhjusel vormistati läbiotsimisega seotud menetlusdokumendid (nii läbiotsimisprotokoll kui ka selle lisaks olev kahtlustatava kirjalik nõusolek) 23.01.2024 pärast menetlustoimingu lõppu14. Sellel ajal ei olnud Veigo Väli enam kahtlustatavana kinni peetud15. 22.9 Niisiis pole vaidluse all (ja on ka tõendatud) fakt, et prokurör viitas läbiotsimisel võimalusele Veigo Väli vahistada. Vahistamisähvarduse osas on põhjust väita, et süüdistatav seda tõsiselt ei võtnud – Veigo Väli sai aru, et temaga manipuleeritakse ning ütles seda kohe ka prokurörile16. Järgnevalt ei teinud süüdistatav ristküsitlusel saladust, et ta küsis prokurörilt, mis saab, kui ta telefonid välja annab17. Sunni ja surve mõjul tegutsemisest ei saa rääkida olukorras, kus inimene hindab olukorda pragmaatiliselt ja soovib enne otsuse langetamist kaaluda oma võimalikku kasu. Seda, et prokuröri ja süüdistatava vaheline vestlus kujunes n-ö kauplemiseks, kus initsiatiiv tuli süüdistatavalt, ütles ka vestlust vahetult jälginud tunnistaja W18. Sealjuures sobitub süüdistatava ja tunnistaja ütluste konteksti ka Veigo Väli kirjalik kinnitus seadmete ja nendele ligipääsude vabatahtliku üleandmise kohta19, mille Veigo Väli tõenäoliselt allkirjastas siis, kui läbiotsimine lõppes ehk ajal, mil ta oli juba vabastatud. Mis puudutab süüdistatava Pärnusse viimist, siis see toimus tõendite kohaselt kokkuleppel Veigo Väliga20. Kuigi süüdistatav üritas ristküsitlusel väita ka seda, et teda ikkagi sunniti ja survestati ning viidi sihilikult Pärnusse, tuleb nii süüdistatava menetlusseisundist tingitud huvi (vt ka RKKK 1-20-1301 p 10) kui ka tsiteeritud tõendite ning süüdistatava poolt talle süüksarvatavate tegude kohta antud ütluste ebausaldusväärsuse valguses väita, et tegu on tegelikkusele mittevastava kaitseversiooniga. 22.10 Apellandi väide, et inimese mobiiltelefon sisaldab väga palju tundlikke isikuandmeid, on õige. Üldjuhul võib nutiseadmes olevate rakendustega tutvumisel saada peaaegu tervikliku ülevaate inimese igapäevaelust, suhetest, liikumistest, majanduslikust olukorrast ja teatud juhtudel isegi mõttemaailmast ning eelistustest. Sel põhjusel on kõik apellatsioonis sisalduvad viited erinevatele regulatsioonidele ja kohtupraktikale ka kohased. Küll aga ei ole osutatu aktuaalne käsilolevas kaasuses, sest Veigo Väli andis mobiiltelefonid ja nende avamiseks vajalikud salasõnad üle vabatahtlikult ning ühtlasi ka nõusoleku oma isikuandmetega tutvumiseks. Seda, et süüdistatav seadmeid ja ligipääse üle andes ei teadnud, et nii saadakse juurdepääs ka tema tundlikele isikuandmetele, pole põhjust väita. Esiteks peaks see olema ilmselge igaühele, kes annab oma nutiseadmele täieliku juurdepääsu ning teiseks on Veigo Väli töötanud väga pikka aega politseiametnikuna, kellel on keskmiselt kõrgem teadlikkus kohtueelses menetluses toimetatavate menetlustoimingute kohta. Arvestades, et süüdistatav

Kd III tlk 20pö ja tlk 32pö, 34. Kd I tlk 151-162.

Kd II tlk 144-149.

Vt V. Väli ütlused kd III tlk 138.

V. Väli ütlused kd III tlk 138.

Kd III tlk 35 ja 35pö.

Kd I tlk 162.

Kd III tlk 31pö-32, tlk 20pö.

tegi otsuse esemed välja anda kaalutletult, ei ole põhjust väita, et ta isikuandmetele juurdepääsu aspektile ei mõelnud. 22.11 Eeltoodu alusel on maakohus põhjendatult leidnud, et alust süüdistatava mobiiltelefonide vaatlusprotokollide tõendikogumist väljajätmiseks ei ole. Kuivõrd kaitsja taotlus, mis puudutab eelotsust, põhineb eeldusel, et Veigo Välit survestati enese mittesüüstamise privileegist loobuma ning tegelikult sellist olukorda ei esinenud, on maakohtul õigus selleski, et käsilolevas kriminaalasjas Euroopa kohtu poole pöördumine vajalik ei ole.

Kd II tlk 122. Vt nt GV ütlused kd III tlk 26-26pö, 28-28pö või PS ütlused kd II tlk 86.

Vt ka nt GV ütlused kd III tlk 33pö.

Kd III tlk 82pö-83, tlk 33pö.

Kd III tlk 123.

Kd III tlk 122-122pö.

ta hoidis tööarvutis küll isiklikke pildifaile, kuid nendest osa oli krüpteeritud kaustas 27. Järelikult oskas süüdistatav kaitsta oma andmeid, mida ta pidas kaitsmisväärseks. Märkimist väärib seegi, et Veigo Väli kustutas pärast kahtlustuse ilmsikstulekut oma tööarvutist 3239 faili28. Sellest saab järeldada, et süüdistataval, kellel oli oma töökogemuse põhjal võimalik prognoosida menetleja edasisi samme, oli põhimõtteliselt aega ja avanes ka võimalus oma isiklikud andmed tööarvutist kustutada. 23.4 Kõike eeltoodut silmas pidades on tegelikult väga tõsine kahtlus, kas Veigo Väli tööarvutis üldse oli andmeid, millest apellatsioonis räägitakse ning isegi kui oli, pole isikuandmete kaitse argument õnnestunud, kuna süüdistatav hoidis teadlikult andmeid talle ainult tööalaseks kasutamiseks antud seadmes, millele juurdepääs ei olnud piiratud tema või tema volitatud isikute ringiga. 23.5 PPA vaatlusarvuti ja turvakaamerate teemal pole põhjust pikalt peatuda. Kui alustada viimasest, siis siin maakohtu põhjendused kordamist ei vaja. Turvakaamerad olid tööruumides ja nende olemasolu ning fakt, et need salvestasid, süüdistatavale ka teada. PPA vaatlusarvutis olid andmed menetluses olevate kriminaalasjade kohta ning arvuti ei olnud ainult Veigo Väli kasutuses29. Mõistlikku põhjendust, miks pidanuks vaatlusarvuti sisaldama Veigo Väli andmeid, millele kaitsja apellatsioonis viitab, kaebusest ei leia. Vaatlusarvuti võis sisaldada nende isikute isikuandmeid, kes olid puutumuses menetluses olevate kriminaalasjadega, kuid siin on tegu andmekogumiga, mis oli juba riigi, mitte Veigo Väli oma. 23.6 Puutuvalt etteheitesse, mille kohaselt jäeti Veigo Väli mobiiltelefonide ja sülearvuti vaatlusprotokollides30 kajastamata olulised andmed vaatluse käigu kohta, mis lükkaksid ümber kahtluse, et isikuandmeid vaadeldi ja töödeldi valimatult, sh vaadati läbi kogu Veigo Väli isiklikku ja tööelu kajastav digitaalne materjal, siis selles osas oleks saanud vajadusel küsitleda vaatluse teinud isikuid (sh PL, W ja Q), kuid seda ei tehtud. Järelikult jääb argument paljasõnaliseks. 23.7 Kuivõrd Veigo Väli tööarvuti, PPA vaatlusarvuti ja PPA turvakaamerate salvestiste puhul pole alust arvata, et need sisaldasid süüdistatava isikuandmeid, mida tulnuks tuvastatud asjaolude tõttu eriliselt kaitsta, on maakohtul õigus, et Euroopa kohtult eelotsuse küsimine tarvilik pole.

Kd III tlk 114pö. Kd II tlk 123-125, V. Väli ütlused kd III tlk 132pö.

Kd II tlk 79, tlk-le 90 järgnev, nummerdamata lk, tlk 104,

Kd II tlk 123-125, 138-142, kd I tlk 199-200.

kasutata. Viidatud tagatis sisaldub nii PPVS § 25 7 lg 2, mis puudutab politseiametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid, kui ka KrMS § 991 lg 1. See küll lubab kohtuekspertiisi tagamiseks kasutada ka muul eesmärgil kui KrMS § 991, VTMS § 311 ja VangS § 18 nimetatud DNA-proovi analüüsil saadud andmeid, kuid seda saab teha üksnes lgtes 1-3 sätestatud tingimustel ja kohtu eelneval loal. KES § 17 lg 1 abil KrMS §-st 99 1 sätestatud tingimustest mööda minna ei saa - KES § 17 lg-tes 1-3 on samuti selgelt eristatud andmete andmebaasi jõudmise õiguslik alus ja nende kasutamise eesmärk. 24.2 Kaitsjaga on põhjust nõustuda, et menetlejapoolne rikkumine oli tahtlik. Ekspertiisiakti vaadates on ekspertiisiülesanne püstitatud järgnevalt: Palun teatada, kas saadud DNA profiilid on seostatavad isikuga SAP-koodiga 8101269 ja SAP-koodiga 810352231. PPA (Lääne) personalitalituse töötaja vastusest32 nähtub, et eksperdiülesandes kajastatud SAP ID numbrid kuuluvad Veigo Välile. Lihtsustatult tehti seega eksperdile ülesandeks võrrelda ekspertiisiks edastatud DNA proove Veigo Väli DNA prooviga, mis võeti temalt PPVS § 45 1 lg 1 alusel. Järelikult eirati ekspertiisiülesande püstitamisel KrMS § 99 1 sätestatut olukorras, kus regulatsioon on selge ja kehtiv seadus menetlejale teada. Kaitsjal on õigus, et rikkumise tahtlikkust ja raskust silmas pidades on DNA ekspertiisiakt tõendina lubamatu ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Maakohtu arutluskäik selle üle, et võrdlusproovi saanuks ka muul moel, jääb kehtiva kohtupraktika valguses (RKKKo 1-16-6179 p 58) ainetuks.

Kd I tlk 207. Kd I tlk 216.

Kd I tlk 214-217.

usaldusväärsuse või ebausaldusväärsuse kohta. Eeltoodu tõttu jäävad tagajärjetuks kõik väited, mis puudutavad sündmuskoha vaatlusprotokollide ja apellatsioonis loetletud isikuliste tõendiallikate ütluste väidetavat ebausaldusväärsust. Veigo Välile süüksarvatud kuritegude tõendatusest.

Kd kd III tlk 4-5pö, kd II tlk 186-187. Kd III tlk 92pö-93.

Kd III tlk 93pö.

Vt ka PL ütlused kd III tlk 93, PPA vaatlusarvuti vaatlusprotokoll kd I tlk 117-129 ja X ütlused kd II tlk 164pö-167.

Linnumäe ütlused selle kohta, et vaatlusarvutisse laetud failide suurus viitab katkematule filmimisele.38 27.7 Jõusaali piltide kontekst võib olla duširuumi omadest erinev, kuid nii kaamera paiknemist kui ka PPA turvakaamerate salvestistele jäädvustunud süüdistatava liikumisi kannatanu omadega kõrvutades39 tuleb tõdeda, et Veigo Väli filmis jõusaalis salaja kannatanut. 27.8 GoPro kaamera võis olla tõepoolest teistelegi PPA ametnikele peale Veigo Väli kättesaadav, kuid tõendeid selle kohta, et süüdistuses näidatud ajal ja kohtades filmis kannatanut süüdistatava asemel tuvastamata isik, ei ole. 27.9 Teoreetiliselt võis Xl võimalus kopeerida oma kõvaketta andmed Veigo Väli tööarvutisse küll olla, kuid kannatanu ütlustega on tõendatud, et ta hoidis andmekandjat kodus ja ühendas seda ainult oma sülearvutiga. 40 Pealegi on lisaks võimalusele vaja ka põhjust ning seda Veigo Väliga andmete laadimise ajaks lähisuhte lõpetanud kannatanul ei olnud. 27.9 Kahtlemata ei tõenda 19.04.2024 asitõendi vaatlusprotokoll41 eraldiseisvalt Veigo Väli viibimist kannatanu elukohas, kuid maakohus on hinnanud tõendit kooskõlas KrMS § 61 lgga 2 kogumis teiste tõenditega ning jõudnud jälgitavalt järeldusele, et süüdistatav oli kannatanu teadmata tema elukohaks olnud korteris. Apellandi väitega, mis puudutab kannatanu ütluste ebausaldusväärsust, kolleegium nõus ei olnud. 27.10 Mis puudutab Veigo Väli arusaamist oma suhtest kannatanuga, siis see väide põhineb ainult süüdistatava ütlustel42, mida teised tõendid ei toeta. Need räägivad sellest, et vähemalt 2023 teises pooles pidi Veigo Väli aru saama, et lähisuhe Xga on läbi43. Veigo Välile süüksarvatud kuritegude õiguslikust kvalifikatsioonist.

põhjendusi

kordamata

piirdub

kolleegium

apellandi

28.1 Kaitsja seisukoht, et süüdistatav ja kannatanu olid süüdistuses näidatud ajal lähisuhtes või vähemalt oli Veigo Välil põhjust nii arvata, edukaks ei osutunud. Arvestades, et süüdistuse kohaselt algaski intensiivne sekkumine kannatanu eraellu septembris 2023, on ilmne, et süüdistatav X sooviga suhtele lõplikult joon alla tõmmata ei leppinud ning asus omal käel koguma andmeid selle kohta, millega kannatanu tegeleb ja kellega ka töö juures suhtleb (X fotokogu kopeerimine, X jälgimine jõusaalis – kannatanu jaoks ei olnud suhe süüdistatavaga esimeseks kõrvalsuhteks kolleegiga44); andmeid kannatanu suurusnumbrite kohta selleks, et teha talle kingitusi (X pesuesemete etikettide jms pildistamine) ning intiimseid kaadreid (X jälgimine pesuruumis). Kuivõrd apellant ise peab inimese isikuandmeteks mh tema kontakte, andmeid suhtluse, harjumuste, liikumise, tööaja, välimuse, treeningute, eelistuste, riiete jms kohta45, ei vaja pikemat käsitlust kaitsja arutluskäik selle üle,

Kd III tlk 93pö. Kd II tlk 39-46, 48-58, 60-65, kd I tlk 131-150.

Kd II tlk 162pö.

Kd I tlk 199-205.

Kd III tlk 112pö.

Tunnistaja PS ütlused kd II tlk 94pö, X ütlused kd III tlk 4pö-5pö, KA ütlused kd III tlk 68.

Nt kd II tlk 182pö.

Kaitsja apellatsiooni p 20.

et igasugune filmimine ja pildistamine KarS § 137 objektiivset koosseisu ei täida. Käsiloleval juhul Veigo Väli apellandi loetletud andmeid kannatanu kohta koguski. 28.2 Maakohtu otsuse p-des 97-98 toodud põhjendused, miks vastab Veigo Väli tegevus KrMS 31 sätestatud jälitustoimingutele, on kõigiti nõustumisväärsed. Tuvastatud on seegi, et süüdistatav kogus salaja kannatanut puudutavaid andmeid ca 5 kuu jooksul. Noil põhjustel pole õige kaitsja väide, et kriminaalasjas tuvastatud asjaolud pole võrreldavad n-ö professionaalse jälitustööga. See, kui varjatult sisenetakse kellegi elukohta, et seal ööbida, ongi kvalifitseeritav KarS § 266 järgi, kuid antud juhul sisenes süüdistatav salaja kannatanu elukohta selleks, et vaadata andmete kogumise eesmärgil läbi naise isiklikke esemeid. 28.3 Õigusvastasust välistavat asjaolu KarS § 31 lg 1 mõttes kolleegium ei näe. Apellandi väide põhineb eeldusel, et Veigo Väli oli oma ettekujutuse kohaselt kannatanuga suhtes, kuid ringkonnakohus on juba öelnud, et seda võimalust tõendid ei toeta. Tsiviilhagi rahuldamisest.

Vt uuesti foto kd II tlk I ja X ütlused kd II tlk 166pö.

mitte päevades. Kui eeltoodule lisada fakt, et kannatanu oma emotsioonidega ise toime ei tulnud ja oli sunnitud otsima professionaalset abi47, siis pole vähimatki põhjust väita, et kannatanule tekitatud mittevaraline kahju on tõendamata. Mis puudutab hüvitise suurust, siis siin kolleegiumil maakohtule midagi lisada ei ole. Süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamisest.

Kd I tlk 30.

vähemalt üks kõrvalseisja ning süüdistatav kasutanuks kannatanu jälgimisel isiklikke seadmeid või mitte. 31.6 Vastab tõele, et Veigo Väli on varem karistamata ning seegi, et normikuulekus on ühiskonnas kokku lepitut silmas pidades igalt inimeselt (mitte ainult politseiametnikelt) oodatav käitumine, mitte esile tõstmist väärt erakorraline asjaolu. Samas on fakt, kas inimene on varem karistamata või mitte, oluline karistuse individualiseerimise aspektist. Varasemate karistuste puudumine võib rääkida selle kasuks, et inimese karistustundlikkus on kõrge ning sedagi, et kuritegude toimepanemine pole inimese jaoks harjumuspärane käitumine. Neid tegureid analüüsides on maakohus põhjendatult leidnud, et prognoos on hea ja Veigo Väli käitumise kujundamiseks piisab tingimisi karistusest (vt maakohtu otsuse p-d 115-116). 31.7 Üldpreventiivseid kaalutlusi puudutav arutluskäik on ainetu. Kolleegium ei mõista prokuröri loogikat, miks peaks KarS § 73 kohaldamine inimese süüdi tunnistamisel ja karistamisel saatma ühiskonnale signaali, et selline tegevus ei too kaasa mitte mingisuguseid tagajärgi. Tingimisi vangistus ei tähenda kehtiva seaduse mõttes, et süüdimõistetu jääb karistuseta. Kui prokuröri hinnangul on tingimusliku vangistuse kohta selle kohaldamises kokku leppinud ühiskonnal tekkinud eksiarvamus, on küsimus puudulikus kommunikatsioonis ja selgitamises (TlnRngKo 1-22-4276 p 84). IV

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.