eesistuja Sten Lind, liikmed Orvi Koik ja Markus Kärner
Istungisekretär
Kea Lemming
Kriminaalasi
Mati-Dmitri Terestali süüdistuses KarS § 931 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. jaanuaril 2025 lühimenetluses tehtud otsus
Apellant
kaitsja
Prokurör
juhtiv riigiprokurör Taavi Pern
Süüdistatav
Mati-Dmitri Terestal (isikukood 37105030237; asukoht väidetavalt Venemaa Föderatsioonis, aadress teadmata)
Kaitsja
vandeadvokaat Sven Sillar
RESOLUTSIOON
1.Ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 27. jaanuari 2025 otsuse resolutsiooni muutmata, kuid jätab maakohtu otsuse põhiosast välja järeldused, et Mati-Dmitri Terestali koos Xga toime pandud KarS § 93 1 lg-le 1 vastav kuritegu seisnes muu hulgas selles, et 1) X palkas 2020. a juunis lisaks endale XXX heaks tööle kolm töötajat, ning selles, et 2) Mati-Dmitri Terestal ja X andsid ühise otsuse alusel C OÜ käsutusse varasemalt XXX poolt omandatud ning SSS kasutuses olnud erinevad tehnikavahendid ja muu vara.
2.Apellatsioon jääb rahuldamata.
3.
Sarnased lahendid
Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod
Ringkonnakohus mõistab riigilt Mati-Dmitri Terestali kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulu katteks välja 2294 eurot.
OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanud ja kolmas isik saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mati-Dmitri Terestalile on esitatud süüdistus selles, et pani ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 8. märtsini 2022 koos Xga Eesti Vabariigis kaastäideviijana toime karistusseadustiku teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt KarS § 93 1 lg-le 1 vastanud kuriteo – rikkus tahtlikult rahvusvahelisi sanktsioone (kehtiva redaktsiooni kohaselt vastaks toimepandud tegu KarS § 931 lg 2 p-le 1). Esiteks heideti M.-D. Terestalile ette seda, et ta koos Xga tegi finantsvahendeid ja majandusressursse kättesaadavaks Vene Föderatsiooni valitsusele kuuluva ja valitsuse kontrolli all oleva XXX juhile Yle1, kelle suhtes olid kehtestatud sanktsioonid Euroopa Liidu Nõukogu 17. märtsi 2014 määrusega nr 269/2014 ja 21. märtsi 2014 rakendusmäärusega nr 284/2014. Määruse nr 269/2014 artikkel 2 kohustas liikmesriike külmutama kõik määruses nimetatud sanktsioonidele allutatud füüsilistele isikutele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid; ühtlasi keelati teha määruses nimetatud isikutele otseselt või kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ja majandusressursse. Vähemalt alates 1. detsembrist 2015 kasutati XXX varasid ka Eesti Vabariigis. Nii töötas X ajavahemikul 1. detsembrist 2015 kuni 29. oktoobrini 2020 rahvusvahelise uudisteagentuuri XXX Eesti haru ehk SSS esinduses peatoimetajana ning oli Y poolt volitatud XXX esindajaks Eestis. Koos Xga aitas SSS tegevust Eestis korraldada tema abikaasa M.-D. Terestal. Süüdistuse kohaselt ei olnud nende tegevus „Y huvides majandusressursside kättesaadavaks tegemisel kuni 31.12.2019.a“ aga tahtlik. Seoses Y suhtes kohaldatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega suleti XXX Eesti esindus 31. detsembril 2019 formaalselt. M.-D. Terestal ja X jätkasid aga tegutsemist XXX kontrolli all oleva S kaubamärgi all, jätkates nii XXX faktilist tegevust Eestis. Süüdistuse kohaselt andsid nad sellega jätkuvalt Y käsutusse erinevaid majandusressursse: nii XXX tegevuse tagamiseks vajalikke tehnikavahendeid, muud materiaalset vara ning finantsvahendeid.
Menetluse raames on XXX ja Y nime puhul kasutatud erinevaid kirjakujusid. Ringkonnakohus lähtub sanktsiooni nimekirjas kasutatud nimekujust.
Nii palkas X 2020. a juunis XXX heaks tööle kolm töötajat – AT, AZ ja SB. Seega tagas X Y kontrolli all oleva XXX finantsvahendite kasutamise Eestis töötavate inimeste palkamiseks ja tegi seega Yle kättesaadavaks majandusressursse. Paralleelselt XXX töö tagamisega Eesti Vabariigis asusid X ja M.-D. Terestal 2020. aastal ümber korraldama erinevate juriidiliste isikute tegevust selleks, et XXX tegevuse eesmärke jätkuvalt täita. 20. veebruaril 2020 muutsid M.-D. Terestal ja X nende juhitud äriühingu F OÜ nime C OÜ-ks. Äriühingu loomise eesmärgiks oli jätkata XXX tegevuse eesmärkide täitmist Eesti Vabariigis juba uue juriidilise isikuna. Osaühingu nimele registreeriti hiljem (24. ja 25. septembril 2020) M.-D. Terestali taotlusel kaks domeeninime ja SM kaubamärk (kaubamärk registreeriti 6. mail 2021). M.-D. Terestal ja X andsid ühise otsuse alusel C OÜ käsutusse varasemalt XXX poolt omandatud ning SSS kasutuses olnud tehnikavahendid ja muu vara, tagades sellega XXX tegevuse jätkamise.
23.novembril 2020 asutasid X ja M.-D. Terestal MTÜ U, mis asus haldama kaubamärgi SM nimel tegutsevat internetiportaali. SM internetiportaal alustas ametlikult tegevust 2. veebruaril 2021. MTÜ U vahendusel tasusid M.-D. Terestal ja X ka XXX tegevuse jätkamiseks vajalike teenuste arveid Vene Föderatsiooni ettevõtetele. Eelviidatud veebidomeenide ühise haldamise, nende kasutamiseks vajaliku tarkvara ja muus vormis digitaalse teabe eest tasumise ja veebidomeenidesse Y kontrolli all XXX eesmärke täitva sisu loomise läbi tehti domeenid Yle kättesaadavaks ka majandusressursina. MTÜ U ja OÜ C tegevust rahastati eranditult Venemaa Föderatsioonist saadud rahaliste vahendite, täpsemalt Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondi kaudu. Kõnealuste rahaliste vahendite eraldamine toimus Y kontrolli all, tema alluvuses olevate XXX töötajate abil. Neid rahalisi vahendeid kasutati vaid XXX faktilise tegevuse jätkamiseks Eesti Vabariigis, s.o Yle neid kättesaadavaks tehes. Laekunud raha kasutati töötajate palkamiseks, MTÜ-le osutatud teenuste eest tasumiseks, MTÜ kasutuses oleva kinnistu rentimiseks. Süüdistuse kohaselt tehti „kõnealused rahalised vahendid seeläbi Yle kättesaadavaks“. M.-D. Terestal ja X palkasid alates 2020. a juulist MTÜ-sse U töötajaid, kes olid varasemalt töötanud XXX kontrolli all oleva SSS heaks. Ka Yle kaudselt kättesaadavaks tehtud veebidomeenide kasutamise eest tasuti Yle kättesaadavaks tehtud rahaliste vahendite arvel. Kuigi X asus tööle MTÜ-s U, töötas ta paralleelselt edasi ka XXX heaks ning täitis XXX töötajate poolt antud juhiseid, aidates Yl seeläbi kontrollida MTÜ U materiaalseid ressursse ja rahalisi vahendeid, suunates ka veebiportaalide sisu vastavalt vahetutele XXX juhistele. Paralleelselt Euroopa Liidu Nõukogu 17.03.2014. a määruses nr 269/2014 ja selle rakendusmääruses nr 284/2014 nimetatud rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega asusid M.-D. Terestal ja X vähemalt alates 2. märtsist 2022. a rikkuma ka 2. märtsil 2022 Euroopa Liidu Nõukogu Määrusega nr 2022/350 vastu võetud sanktsioone, mida rakendati võitlemaks Kremli desinformatsiooni ja teabega manipuleerimise vastu. Kõnealuse määruse alusel rakendatud sanktsioonidega keelati Venemaa meediakanali U ja Eestis tegutseva SM
(kodulehekülg www.XXX.ee) vahendusel teabe edastamine kogu Euroopa Liidus. 2. märtsil 2022 lisati Euroopa Liidu määruse nr 833/2014 nimekirja artikkel 2f, mis keelab operaatoritelt edastada või hõlbustada määruses loetletud juriidiliste isikute sisu. Juriidiliste isikute all oli loetletud ka kaubamärgi U omanik. Sellest hoolimata jätkas SM M.-D. Terestali ja X juhtimisel oma tegevust internetileheküljel www.XXX.com. Veebileht viidi Eestist välisriigi serverisse, lootes sel viisil tagada jätkuva võimaluse XXX huvides avaliku teabe vahendamise U kaubamärki kasutades. Veebilehel avaldati jätkuvalt teavet XXX huvides.
2.Harju Maakohus tegi 27. jaanuaril 2025 kohtuotsuse, millega tunnistas Mati-Dmitri Terestali KarS § 931 lg 1 järgi süüdi. Kohus mõistis M.-D. Terestalile karistuseks 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aasta 4 kuuni. Karistusest luges kohus eelvangistuse arvel kantuks 2 päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Mati-Dmitri Terestal ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõistis kohus Mati-Dmitri Terestalilt konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja 7882,92 eurot.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Mati-Dmitri Terestali kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja M.-D. Terestali õigeksmõistmist. Kaitsja vaidleb vastu järeldusele, et Y sai M.-D. Terestali ettevõtete kaudu rahalisi vahendeid ja majandusressursse. Isiku rahvusvahelise sanktsioneerimise eesmärgiks on vältida, et sanktsioneeritud isiku vara ei suureneks. See tähendab, et paraneda ei tohi sanktsioneeritud isiku majanduslik seis. Tõendatud pole, et Y vara suurenenuks läbi Eestis tegutsenud ettevõtete. Kaitsja heidab ette, et süüdistusaktis pole sanktsioonide rikkumise rahalist väärtust määratletudki. Yl polnud juriidilist seost Mati Terestalile kuulunud C OÜ-ga ja MTÜ-ga U. Ka ei vasta tegelikkusele väide, et Y kontrollis neid ettevõtteid faktiliselt. Kriminaalasjas pole tõendit, mis kinnitaks, et Y olnuks C OÜ või MTÜ U varjatud omanik. Kriminaalasjas on tõendatud, et MTÜ töös hoidmiseks saadi Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondilt kokku 523 013,35 eurot. Tegemist oli absoluutselt seadusliku fondiga, mis ei olnud sel ajal kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja. Nii see fond kui ka Y asuvad Venemaal, kus rahvusvahelised sanktsioonid Venemaa kodaniku Y vastu ei kehti. Ehk siis saanuks Venemaal asunud fond tasuda Venemaal asuvale isikule raha ilma Eestis tegutseva MTÜ vahenduseta. See aga tähendab seda, et MTÜ-le tasutud raha ei olnud mõeldud Yle, vaid ainult Eesti ettevõttele, mis tegeles ajakirjandusliku info töötlemisega. Seega ei ole M.-D. Terestal KarS § 931 normi rikkunud. Isegi, kui M.-D. Terestal objektiivselt rikkus KarS § 93 1, siis puudus tal tahtlus selle normi rikkumiseks.
Kaitsja peab ekslikuks maakohtu arusaama, et läbiotsimisteks polnud vaja kohtu eelnevat nõusolekut. Selles kriminaalasjas oli kahtlustatavaks ka M.-D. Terestali abikaasa X. Prokurör taotles tema vahistamist, kuid Harju Maakohus sellega ei nõustunud, kuna kuriteokahtlust põhjendavad tõendid saadi KrMS § 91 lg 3 rikkumisega, sest läbiotsimist toimetati ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures prokuratuuri määruse alusel. Praegust asja arutanud maakohus asus seevastu seisukohale, et X ja M.-D. Tersetal ei olegi ajakirjanduslikku informatsiooni töötlevateks isikuteks. Kaitsja leiab, et see seisukoht on ekslik. Maakohus isegi on kohtuotsuses heitnud M.-D. Terestalile läbivalt ette seda, et töötati XXX huvides ja avaldati kallutatud infot. XXX on Venemaa üks suurimaid infoagentuure. Ka on kohtuotsuses viidatud M.-D. Terestali kontrolli all olevasse meediaportaali artikleid avaldanud tunnistajate ütlusi. Sellega, et läbiotsimiseks ei olnud kohtu luba, on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. M.-D. Terestalile tema töö eest talle kuluvates ettevõtetes tasutud raha ei olnud ebaseaduslik, mistõttu selle konfiskeerimine ei olnud seaduslik. Ka puudus kohtul seadusest tulenev pädevus mõista konfiskeerimise asendamiseks süüdimõistetult välja suurem rahasumma, kui seda taotleti süüdistusaktis.
4.Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde ja leidis, et M.-D. Terestal tuleks täies ulatuses õigeks mõista. Kaitsja leidis, et kui pole tuvastatud, et Yle on tehtud majandusressurssi kättesaadavaks üle 10 000 euro väärtuses, pole tegemist kuriteoga. Ühtlasi esitas kaitsja taotluse süüdistatavale apellatsioonimenetluse kulu hüvitamiseks. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Prokurör oli seisukohal, et rahalisi vahendeid ja majandusressursse tehti Yle kättesaadavaks, sest C OÜ ja MTÜ U olid tema faktilise kontrolli all.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegevust M.-D. Terestalile täies ulatuses ette heita alust ei ole. Kuna tegemist on aga õiguslikus mõttes ühe teo osadega, ei tingi see õigeksmõistva otsuse tegemist. I
6.Apellatsioonis leitakse, et maakohus on lugenud alusetult lubatavaks läbiotsimise tulemusel saadud tõendid. Läbiotsimine toimus prokuratuuri määruse alusel, kuid oleks KrMS § 91 lg-st 3 tulenevalt pidanud toimuma kohtumääruse alusel. Maakohtu seisukoht, et kohtu luba ei olnud vaja, sest tegemist ei olnud ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures toimunud läbiotsimistega, on ekslik. Seda, et tegemist oli ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevate isikutega, on tegelikult maakohus isegi möönnud, sest kohtuotsuses on M.-D. Terestalile heidetud läbivalt ette seda, et töötati XXX huvides ja avaldati kallutatud infot. XXX kujutab endast Venemaa üht suurimat infoagentuuri. Samuti on kohtuotsuses viidatud tunnistajate ütlustele, kelle ülesandeks oli avaldada Mati Terestali kontrolli all olevasse meediaportaali artikleid.
Kohtukolleegium möönab, et apellatsioonis osutatud asjaolu, et U veebiportaalis avaldati muu hulgas selle enda töötajate artikleid, kummutab ühe maakohtu argumendi, miks ei olnud M.D. Terestali kodus ja MTÜ U kasutatud kontoripinnal tehtud läbiotsimised käsitatavad ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures toimunud läbiotsimistena. Maakohus viitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2022 otsusele kohtuasjas nr 2-2117817, mille kohaselt ei ole ajakirjandusliku tegevusega tegemist olukorras, kus internetiportaal üksnes loob kolmandatele isikutele võimaluse informatsiooni edastamiseks portaalipidaja kaudu otse avalikkusele, ilma et sellega kaasneks ajakirjanduslik tegevus, st informatsiooni vahendamine avalikkusele ajakirjandusvabadust teostava isiku poolt. Maakohus leidiski, et C OÜ ja MTÜ U töö sisuline pool ei sisaldanud ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlemist, sest tegemist on info vahendamisega, mitte loomisega (otsuse p 55). Kuivõrd MTÜ U veebiportaalis avaldati muuhulgas MTÜ-s U endas töötavate isikute artikleid, ei saa Ut pidada vaid informatsiooni edastanuks. Ka maakohtu otsuses endas on märgitud, et „valdavalt teostati info vahendamist“ (maakohtu otsuse p 60). Seega vähemalt osaliselt ei olnud tegevus pelgalt info vahendamine. Öeldu ei tähenda siiski, et prokuröri määruse alusel toimunud läbiotsimised oleks olnud õigusvastased, eeltoodu ei olnud ka maakohtu ainus argument, miks ta pidas läbiotsimisi õiguspäraseks. M.-D. Terestali kodus toimunud läbiotsimise kohta märkis maakohus, et nii C OÜ kui MTÜ U tegevuskohana oli äriregistris märgitud Tallinn, XXX, mitte aga kahtlustatavate elukoht. X ega M.-D. Terestal ei teavitanud enne läbiotsimise algust ametnikke enda kutsetegevusest ning läbiotsitavate ruumide seosest selle tegevusega (maakohtu otsuse p 41–42). See osutus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium 3. märtsil 2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-100-13 tõdenud, et menetleja jaoks ei pruugi olla ettenähtav, et väljaspool üheselt kindlakstehtavaid ajakirjandusväljaande toimetuse ruume võidakse ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töödelda. Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et seega tuleb kutsetegevuse esindajal, s.o ajakirjanikul teavitada enne läbiotsimise algust enda kutsetegevusest ning läbiotsitavate ruumide seosest selle tegevusega ka uurimisasutuse ning prokuratuuri ametnikke. (Riigikohtu otsuse p 9) Kuna X ega M.-D. Terestal seda ei teinud, ei ole alust lugeda nende kodu läbiotsimist prokuröri määruse alusel ebaseaduslikuks. Küsitavam on Tallinnas XXX ruumides ehk MTÜ U ruumides toimunud läbiotsimise õiguspärasus. Lisaks seisukohale, et MTÜ U ise ei töödelnud teavet, vaid pakkus vaid kolmandatele isikutele võimalust veebiportaali kaudu teavet edastada, märkis maaohus, et läbiotsimise ajaks oli esitatud MTÜ U pankrotiavaldus ja uudisteagentuuri aktiivne tegevus lõpetatud, mistõttu ei pidanud menetleja eeldama ka seal ajakirjanduslikul eesmärgil töödeldava informatsiooni olemasolu (otsuse p 62). Ringkonnakohus leiab, et ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku tegevuse lõpetamine ja pankrotimenetlus ei tähenda tingimata, et isikule ei kehtiks enam kriminaalmenetluses ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku menetlusgarantiid – toimuv pankrotimenetlus ei tähenda, et isiku asukohas ei võiks enam olla ajakirjanduslikke materjale. Ringkonnakohus märgib, et ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik on määratlemata õigusmõiste. Kõnealuse mõiste sõnastusestki tuleneb aga, et tuvastatav peab olema informatsiooni töötlemise ajakirjanduslik eesmärk. Sellega seoses väärib
ringkonnakohtu hinnangul tähelepanu prokuröri argument, et MMM ning S tegevus pole ajakirjanduslik tegevus, vaid Vene Föderatsiooni nn inforelv. Ringkonnakohus on seisukohal, et kellegi mittelugemine ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevaks isikuks tema edastatava teabe sisu alusel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja järelduste tegemisel tagasihoidlik, vältimaks ajakirjandusvabaduse kui sõnavabaduse ühe väljendusvormi põhjendamatut piiramist. Samas, kuna mõiste ise eeldab informatsiooni töötlemise eesmärgi tuvastamist, siis sellest, miks isik teavet töötleb, täielikult mööda minna ei saa. Praegusel juhul oli väide, et tegemist ei olnud ajakirjandusega, vaid propaganda edastamisega, õigustatud, kuna Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 2022/350 oli Venemaa meediakanali U ja Eestis tegutseva SM kehtestatud sanktsioonid võitlemaks Kremli desinformatsiooni ja teabega manipuleerimise vastu. Sanktsioon seisnes selles, et kogu Euroopa Liidus keelati Venemaa meediakanali U ja Eestis tegutseva SM (kodulehekülg www.XXX.ee) vahendusel teabe edastamine. Olukorras, kus sisuliselt oli Euroopa Liidu õigusakti tasandil öeldud, et ajakirjandusvabadus ei õigusta selle sisu edastamist Euroopa Liidus, tuleb pidada õigustatuks prokuröri hinnangut, et tegemist ei olnud ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlemisega. Ringkonnakohus leiab, et isegi, kui prokuröri seisukohta lugeda siiski ekslikuks, ei tähendaks see, et Tallinnas XXX ruumides toimunud läbiotsmise tulemusel saadud tõendid tuleks kõrvale jätta. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetluses loetakse tõend üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Sellise rikkumisena on Riigikohus nimetanud kriminaalmenetluse aluspõhimõtete või menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste rikkumist, samuti seda, kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Eelnevast johtuvalt peab tõendi lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul kaaluma, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab konkreetne tõendusteave kriminaalasja lahendit. (RKÜKo 1-17-2359, p 48–49). Prokuröri esitatud põhjendustest tulenevalt ei ole alust järelduseks, et kohtu loa nõudest oleks meelega mööda mindud. Ka ei ole prokuröri läbiotsimismääruses toodud kahtlustuse sisu ja läbiotsimise vajalikkuse põhjendusi arvestades alust arvata, et kohtul oleks enne läbiotsimist olnud alust läbiotsimiseks loa andmisest keelduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud läbiotsimine kohtu loa asemel prokuröri loa alusel kaasa ulatuslikku allikakaitse või ajakirjandusvabaduse riivet. Läbiotsimisloa kohaselt ei olnud läbiotsimise eesmärk leida edastatud teabe sisu või allikaid puudutavaid andmeid ning maakohus on otsuses leidnud, et „läbiotsimisel ei ole märgitud ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlemisega seonduvaid dokumente, kirjutisi vms“ (otsuse p 58) Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et läbiotsimiste tulemusel saadud tõendite kõrvale jätmiseks ei ole alust. II
7.Apellatsiooni kohaselt eeldab M.-D. Terestali süüdimõistmine seda, et oleks tõendatud, et C OÜ-ga või MTÜ-ga U kaudu suurenenuks kuidagi Y vara. See ei ole aga kaitsja hinnangul tõendatud – vaidlus puudub selles, et Yl ei olnud juriidilist seost Mati
Terestalile kuulunud C OÜ-ga ega MTÜ-ga U, ka on tõendamata, et Y oleks kontrollinud neid ettevõtteid faktiliselt.
8.Seoses kaitsja väitega tuleb esiteks märkida, et M.-D. Terestalile heidetakse ette kahe eri sanktsiooni rikkumist. Neist esimene kujutab endast tõesti finantssanktsiooni rikkumist, mis seisnes rahaliste vahendite ja majandusressursi Yle kättesaadavaks tegemises. Teine sanktsioon, mille rikkumist M.-D. Terestalile ette heidetakse, ei ole aga varalise iseloomuga. Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 2022/350 alusel rakendatud sanktsioonidega keelati Venemaa meediakanali U ja Eestis tegutseva SM vahendusel teabe edastamine kogu Euroopa Liidus. Seega selle sanktsiooni rikkumine seisnes pelgalt S teabe edastamises.
9.Finantssanktsiooni puutuvalt tõdeb ringkonnakohus, et süüdistuses heidetakse M.-D. Terestalile ette rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemist Yle, kuid süüdistuses ei ole kirjeldatud Y isikliku vara kasvu M.-D. Terestali ja X tegevuse tulemusel. Sellega seoses tuleb aga pöörata tähelepanu sellele, et EL nõukogu määruse nr 269/2014 art 2 lõike 2 kohaselt ei või teha rahalisi vahendeid ja/või majandusressursse sanktsiooni all olevatele isikutele kättesaadavaks otseselt ega kaudselt. Nagu maakohtu otsuseski märgitud, on Euroopa Komisjon avaldanud seisukohta, et sanktsiooni all olevale isikule rahaliste vahendite või majandusressursi kaudseks kättesaadavas tegemiseks oleks alust lugeda ka seda, kui neid tehakse kättesaadavaks isikule, keda pole sanktsioneeritud isikute loetelus, kuid on sanktsioneeritud isiku kontrolli all, sest on alust eeldada, et kontroll ulatub ka varadele, mis formaalselt kuuluvad küll sanktsioneeritud isiku kontrolli all olevale isikule. 2 Sellisest lähenemisest lähtudes piisab järelduseks, et sanktsiooni all olevale isikule on tehtud kättesaadavaks majandusressursse ja/või rahalisi vahendeid, selle tuvastamisest, et selliseid vahendeid on tehtud kättesaadavaks tema kontrolli all olevale isikule ja sanktsiooni all oleva isiku isikliku vara kasvu tuvastamine ei ole nõutav. Maakohus ongi leidnud, et Yle tehti finantsvahendeid ja majandusressursse kättesaadavaks vahendlikult vara Y kontrolli all oleva isiku käsutusse andmisega. Tõdeda tuleb aga seda, et küsimuses, millise Y kontrolli all oleva isiku kaudu talle rahalisi vahendeid ja majandusressursse kättesaadavaks tehti, on maakohtu otsus vastuoluline. Tuvastatud faktiliste asjaolusid käsitlevas otsuse osas (p-s 75) on öeldud, et „süüdistuse kohaselt tehti majandusressursse Mati-Dmitri Terestali ja X poolt kättesaadavaks C OÜ ja MTÜ U kaudu“. Seevastu õigusliku kvalifikatsiooni käsitluse raames on maakohus väitnud, et „süüdistuse kohaselt on majandusressursse Yle kättesaadavaks tehtud MMM kaudu“ (otsuse p 219). Ringkonnakohtu hinnangul süüdistus ei võimalda järeldust, et Yle tehti vara kättesaadavaks XXX kaudu (v.a üks erand: süüdistuse kohaselt palkas X 2020. a juunis XXX heaks tööle kolm töötajat, kes töötasid XXX heaks kuni 29. oktoobrini 2020, ja tagas sellega Y kontrolli all oleva XXX finantsvahendite kasutamise Eestis töötavate inimeste palkamiseks ja tegi seega Yle kättesaadavaks majandusressursse). Süüdistuses on küll – selle fakti tähendust selgitamata – toonitatud, et M.-D. Terestal ja X täitsid oma tegevusega XXX eesmärke ja
Euroopa Komisjoni 19. juuni 2020 arvamus C(2020) 4117 final: finalhttps://finance.ec.europa.eu/system/files/2020-06/200619-opinion-financial-sanctions_en.pdf
tegutsesid XXXlt saadud juhiste järgi, kuid Yle kättesaadavaks tehtud rahaliste vahendite ja majandusressurssidena on nimetatud vara, mis anti C OÜ ja MTÜ U käsutusse:
M-D. Terestal ja X andsid ühise otsuse alusel C OÜ käsutusse varasemalt XXX poolt omandatud ning SSS kasutuses olnud erinevad tehnikavahendid ja muu vara tagades sellega MMM tegevuse jätkamise. Seeläbi andsid M-D. Terestal ja X ülalnimetatud majandusressursid Y käsutusse. MTÜ U vahendusel tasusid M-D. Terestal ja X ka XXX tegevuse jätkamiseks vajalike teenuste arveid Vene Föderatsiooni ettevõtetele... Eelviidatud veebidomeenide ühise haldamise, nende kasutamiseks vajaliku tarkvara ja muus vormis digitaalse teabe eest tasumise ja veebidomeenidesse Y kontrolli all MMM eesmärke täitva sisu loomise läbi tehti domeenid Yle kättesaadavaks ka majandusressursina. Kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutati vaid MMM faktilise tegevuse jätkamiseks Eesti Vabariigis s.o Yle neid kättesaadavaks tehes.
Seega saab rahaliste vahendite ja majandusressursi Yle kättesaadavaks tegemisest rääkida juhul, kui on tuvastatav, et C OÜ ja MTÜ U olid Y kontrolli all.
10.Apellatsioonis on rõhutatud, et Yl ei ole nende juriidiliste isikutega juriidilist seost. Tõepoolest: maakohtu otsusest ei nähtu, et Y oleks nende juriidiliste isikutega kuidagi õiguslikult seotud, ning prokurör ei väitnud ka ringkonnakohtu istungil, et selline seos siiski esineks. Prokurör on nii süüdistuskõnes kui ka ringkonnakohtu istungil väljendanud seisukohta, et need juriidilised isikud olid Y faktilise kontrolli all. Ringkonnakohus tõdeb, et süüdistuses sellist väidet selgesõnaliselt esitatud ei ole, kuid on kirjeldatud faktilisi asjaolusid, mille põhjal seda ringkonnakohtu hinnangul hinnata saab. Finantssanktsioonide tõlgenduse kohaselt saab sanktsioneeritud isiku kontrolli all olevaks isikuks lisaks õiguslikult tema kontrolli all olevatele isikutele lugeda ka isikuid, kelle üle tal on faktiline võim. Nii on dokumendis, mis annab ülevaate EL parimatest tavadest sanktsiooni rakendamisel3, eraldi käsitletud seda, mille puhul tuleks lugeda teine isik sanktsioneeritud isiku kontrolli all olevaks. Punkti 64 alapunkti e kohaselt on teine isik sanktsioneeritud isiku kontrolli all, kui omatakse volitusi kasutada de facto õigust avaldada punktis d nimetatud valitsevat mõju, kuigi ei olda selle õiguse valdaja. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks eestikeelses tekstis nimetatud „volitusi“ mõista mitte kui esindusõigust, vaid kui tegelikku võimalust teise isiku tegevusele mõju avaldada. Sellele viitab esiteks punkti kui terviku tekst, mis räägib mitte juriidilisest, vaid faktilisest võimust teise isiku üle (kusjuures näitena on toodud, et seda võimu võidakse teostada variettevõtte kaudu), aga ka sama punkti ingliskeelne tekst, milles on eestikeelse teksti „volituste“ vasteks „power“ (having the power to, de facto, exercise the right...). Tähelepanu väärib ka punkt 67, mis loetleb asjaolusid, mis võivad olla märgiks, et loetellu kantud isikul või üksusel on kontroll loetellu kandmata üksuse üle. Alapunkt d nimetab variisikute kasutamist, mis võib avalduda muu hulgas selles, et ettevõtte omanik on nt töösuhte (sh endise töösuhte) kaudu sanktsiooni all oleva isikuga seotud, või ka selles, et isikute eest, kes peaksid juriidilist isikut juhtima, teevad otsuseid loetellu kantud
Vt maakohtu viidatud 4. mai 2018. a parimate tavade dokumenti nr 8519/18 ning selle uuem versioon 11623/24.
isikud. Just sellise seose tuvastamisel omavad ringkonnakohtu hinnangul tähtsust süüdistuses välja toodud asjaolud, et C OÜ ja MTÜ U kaudu jätkasid X ja M.-D. Terestal sisuliselt XXX tegevust või vähemalt selle eesmärkide täitmist Eesti Vabariigis, täites seejuures XXXst saadud korraldusi. Süüdistuse kohaselt kasutasid M.-D. Terestal ja X C OÜ-d (toimikus oleva äriregistri väljatrüki kohaselt asutatud 2019. aastal, enne C OÜ-ks nimetamist kandis nime F OÜ: kd V; tl. 4–5) ja MTÜ-d U (asutatud 23. novembril 2020: kd V; tl 2) selleks, et jätkata XXX tegevuse eesmärkide täitmist Eesti Vabariigis uute juriidiliste isikute kaudu pärast seda, kui SSS ei saanud Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu tegevust jätkata. Kõigest samasuguse sisu tootmine või XXX toodetud sisu jagamine ei näita ringkonnakohtu hinnangul veel, et seda tegev isik oleks olnud MMM juhi kontrolli all – selle põhjuseks võib olla pelgalt info jagaja enda soov sõnumit levitada. Praegusel juhul näitavad tõendid aga, et tegemist ei olnud lihtsalt XXX sõnumite levitamisega, vaid hoolimata uue juriidilise keha loomisest (mille tingis see, et sanktsiooni rakendamise tulemusel ei saanud senisel moel edasi tegutseda) jätkati sisuliselt XXX Eesti esindusena. Selliseks järelduseks annavad alust järgmised maakohtu otsuse kohaselt tuvastatud asjaolud, millele apellatsioonis vastu vaieldud ei ole. C OÜ ja MTÜ U asusid tegutsema samades ruumides, kus eelnevalt tegutses SSS (vt maakohtu otsuse p 112), ning neile anti üle SSSle kuulunud vara (arvutipark jms), mida nad tegutsemiseks vajasid (vt maakohtu otsuse p 162–163). Tööd jätkasid senised töötajad, kelle ütluste kohaselt jäi nende töö sisuliselt samaks (maakohtu otsuse p 115–116). Seda, et töötajad pidasid end ise endiselt XXX töötajateks, näitab seegi, et MTÜ U töötaja SB viitas sotsiaalmeedias endale kui XXX töötajale (maakohtu otsuse p 136). Uues meediaportaalis ei jagatud pelgalt MMM sisu, vaid portaali puhul oli püüeldud selle poole, et see oleks tajutav MMMle kuuluva S brändi meediaportaalina: tegutseti kaubamärgi SM all ja kasutati domeeninime www.XXX.ee ja hiljem www.XXX.com 4. Seejuures kasutati MMMle kuuluva S kaubamärgiga sarnanevat kujundust (nagu süüdistuses märgitud, maksti Venemaa Föderatsiooni äriühingule O kirjastiili „U Displey " kasutamise eest: kd V, tl 35; kd II, tl 101), internetilehe ülesehitus oli pea kokkulangev varasema, U-news.ee veebilehe ülesehitusega ning sarnanes nt Läti ja Valgevene S meediaportaalidele (vt maakohtu otsuse p 125–131). Ka portaali sisu puhul arvestati S brändi üldise liiniga, jälgides konkreetsete küsimuste kajastamisel, „mida teevad teised Sd“ (otsuse p 118, 119). Seejuures võib järeldada, et MTÜ U veebiportaali sisu ja vormi kooskõla S veebiportaalidega oli Y juhitud MMM soov (mis annab omakorda alust järelduseks, et XXX jaoks oli oluline mitte üksnes see, et nende sõnum jõuaks Eestisse, vaid oli vaja näidata end endiselt Eestis tegutsevana). Nimelt suhtles SM tööd juhtiv X jätkuvalt aktiivselt MMM töötajatega (maakohtu otsuse p 135), pidades nendega mh kirjavahetust kuluhüvitiste ja makstud maksude teemal (otsuse p 134–137), ja sai neilt nii abi (maakohtu otsuse p 141, 142, 144) kui ka juhiseid (maakohtu otsuse p 134, 202). Maakohus on välja toonud, et väga tihedalt suhtles
S brändi MMMle kuulumise kohta vt maakohtu otsuse p 99, domeeninimede kohta vt nt maakohtu otsuse p 187, 188.
X SEga, kes oli XXX S multimeedia keskuste lähivälismaa riikide ja Baltimaade direktsiooni kaasnevate projektide valitsuse juhataja (maakohtu otsuse p 135). Niisiis suhtles X XXXs tihedalt just inimesega, kelle töövaldkonda kuulusid S meediaportaalid. Lõpuks tuleb märkida, et kuigi veebiportaali puhul taotleti sarnasust S veebiportaalidega, tuli muidu seotust XXXga varjata: kui SB viitas VKontaktes sellele, et töötab XXXs, saatis SE Xle WhatsAppis sõnumi, milles käskis SBle vastu pead koputada (maakohtu otsuse p 136). Eelneva valguses ei saa nõustuda kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohaga, et C OÜ-d ja MTÜ-d U ei saa pidada Y faktilise kontrolli all olevaks kõigest sellele tuginedes, et „uued loodud ettevõtted omandavad väheses osas endise juriidilise isiku vara, jätkavad analoogse tegevusega, ei too kaasa nende uute ettevõtete jätkuvalt endise omaniku kontrolli olla olemist“. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja maakohtu otsusega tõendatuks loetud asjaolusid pisendanud. Kuivõrd maakohus luges tõendatuks, et C OÜ-le ja MTÜ-le U anti üle tegutsemiseks vajalik vara, ei saa rääkida sellest, et nad oleks omandanud endise juriidilise isiku vara „väheses osas“. Üldse on kaitsja jätnud tähelepanuta maakohtu tuvastatu, et ka uue juriidilise isikuna tegutsedes saadi abi ja juhiseid XXX töötajatelt. Seetõttu on aga ebaõige kaitsja seisukoht, et Yl, kes oli XXX juht, puudus võimalus Meedia OÜ ja MTÜ U vara valdamiseks, kasutamiseks või käsutamiseks. Öeldust tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ka kaitsja seisukohta, nagu puuduks kriminaalasjas tõend, mis kinnitaks, et Y olnuks C OÜ või MTÜ-ga U varjatud omanik. Selle kohta ei ole küll ühte kindlat tõendit, kuid see asjaolu on tuvastatav tõendeid vastavalt KrMS § 61 lg-le 2 kogumis hinnates. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et eespool käsitletud asjaoludest tulenevalt olid MTÜ U ja C OÜ Yle kehtestatud sanktsioonidest mööda minemiseks loodud variettevõtted, mis vormiliselt olid küll iseseisvad juriidilised isikud, kuid sisuliselt toimisid XXX allüksustena (ka maakohus on leidnud, et MTÜ U ja C OÜ olid XXXga alluvussuhtes: maakohtu otsuse p 134). Seda, et C OÜ ja MTÜ U polnud sõltumatud juriidilised isikud, kelle kaudu lihtsalt edastati XXX sõnumit, näitab ühest küljest see, et anti üle MMM Eesti esinduse vara ja MTÜ-s U asusid tööle XXX Eesti esinduse endised töötajad, teisest küljest aga see, et MTÜ U tööd juhtinud X oli 2020. aasta sügiseni XXX töötaja (kd III; tl. 222, 223), kes sai tegevuse korraldamisel Y juhitud MMMlt nii abi kui juhiseid. Kuna MTÜ U ja C OÜ tegutsesid Y juhitud ja seega tema kontrolli all oleva XXX käepikendustena ning selle tegevust juhiti kooskõlastatult XXX töötajatega, on alust lugeda ka need juriidilised isikud Y kontrolli all olevaks. Nagu eespool märgitud, loetakse rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on tehtud kättesaadavaks sanktsiooni all oleva isiku kontrolli all olevale isikule, kaudselt sanktsiooni all olevale isikule kättesaadavaks tehtuks. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus asjassepuutuvaks ka kaitsja seisukohta, et Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondilt saadud 523 013,35 eurot olid mõeldud konkreetselt MTÜ U tegevuse jaoks, kuna Yle oleks fond saanud rahalisi vahendeid üle anda ka ilma sanktsiooni mõjualasse sattumata, sest nii fond kui ka Y asusid Venemaal, kus rahvusvahelised sanktsioonid Y vastu ei kehti. Kuna EL nõukogu määrus nr 269/2014 keelab rahaliste vahendite sanktsiooni all olevale isikule kättesaadavaks tegemise nii otseselt kui ka kaudselt, ei sõltu hinnang sellele, kas sanktsiooni on rikutud, sellest, mis eesmärgil sanktsiooni all oleva isiku kontrolli all olevale isikule vara üle anti.
11.Kaitsja on seadnud kahtluse alla ka selle, kas KarS § 931 lg-le 1 vastav majandusressursi kättesaadavaks tegemine on tuvastatav. Nii on kaitsja leidnud, et seadus ei täpsusta, mida mõista majandusressursina. Samuti heidab kaitsja ette, et väidetavalt kättesaadavaks tehtud majandusressursi väärtust pole süüdistuses ära näidatud. Ringkonnakohtu istungil avaldas kaitsja seisukohta, et kuriteokoosseisule vastaks tegu ainult juhul, kui sanktsiooni all olevale isikule kättesaadavaks tehtud vara väärtus ületab 10 000 euro piiri. Vastuseks neile väidetele osutab ringkonnakohus esiteks, et see, mis on EL nõukogu määruse nr 269/2014 artikkel 2 tähenduses majandusressurss, on reguleeritud sama määruse artikkel 1 punktis d, mille kohaselt mõeldakse majandusressursside all igasugust vara, nii materiaalset kui ka mittemateriaalset, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks. Niisiis võib majandusressursina mõista igasugust vara peale rahaliste vahendite endi. Süüdistuse kohaselt oli lisaks rahalistele vahenditele varaks, mis tehti MTÜ-le U ja C OÜ-le ning seega ka Yle kättesaadavaks, varasemalt SSS kasutuses olnud tehnikavahendid ja muu vara, osaühingu nimele registreeritud domeeninimed ja SM kaubamärk. Mis puutub sellesse, et süüdistuses pole määratletud Yle kättesaadavaks tehtud vara väärtust, siis KarS § 931 ei seo vastutust sellega, milline on sanktsiooni rikkumise varalise väärtusega. See ei ole vastuolus ka kaitsja viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga nr 2024/1226 ega rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-ga 361. Viidatud direktiiv ütleb, et liikmesriigid võivad sätestada, et kuriteona ei käsitata järgmisi tegusid, mis on a) seotud rahaliste vahendite või majandusressurssidega, mille väärtus on alla 10 000 euro, või b) on seotud kaupade, teenuste, tehingute või toimingutega, mille väärtus on alla 10 000 euro. Seega annab direktiiv liikmesriikidele õiguse otsustada, kas näha nimetatud juhtudel ette kriminaalvastustus. RSanS § 361 lg-st 1 nähtub, et Eesti seadusandja on otsustanud välistada kriminaalvastutuse direktiivis nimetatud teise alternatiivi puhul – see räägib kauba või sularaha sisse- või väljaveost – ning sedagi vaid juhul, kui tegu pole toime pandud grupis. Lisaks kõigele tuleb tõdeda, et M.-D. Terestal tegi Yle vara kättesaadavaks igal juhul rohkem kui 10 000 euro ulatuses, kuivõrd ainuüksi rahalisi vahendeid tehti Yle kättesaadavaks 523 013,35 euro ulatuses.
12.Eelnevast hoolimata ei pea ringkonnakohus M.-D. Terestalile esitatud süüdistust majandusressursi Yle kättesaadavaks tegemises täies ulatuses põhjendatuks. M.-D. Terestalile on heidetud muu hulgas ette seda, et ta koos Xga andis MTÜ-le U üle varem XXX Eesti esindusele kuulunud vara. Sellega seoses tulev arvestada, et XXX oli Y kontrolli all olev isik, mis tähendab, et tema vara oli juba EL nõukogu määruse nr 269/2014 art 2 lõike 1 tähenduses Y kontrolli all. Kuivõrd määruse art 2 eristab juba isiku kontrolli all oleva vara külmutamist ja talle rahaliste vahendite või majandusressursi kättesaadavaks tegemist, on ringkonnakohus seisukohal, et vara kättesaadavaks tegemisena ei saa käsitada sanktsiooni all oleva isiku kontrolli all olevale isikule sellise vara üle andmist, mis kuulus juba eelnevalt sanktsiooni all oleva isiku kontrolli all olevale isikule – selline vara oli juba sanktsiooni all olevale isikule kättesaadav.
Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et osas, mille kohaselt tegi X Yle majandusressursse kättesaadavaks sellega, et tagas „Y kontrolli all oleva XXX finantsvahendite kasutamise Eestis töötavate inimeste palkamiseks“, jääb süüdistusest selgusetuks, mis oli majandusressurss, mida Yle kättesaadavaks tehti. Süüdistus kirjeldab Y kontrolli all olevate rahaliste vahendite kasutamist, aga mitte majandusressurssi, mida Yle kättesaadavaks tehti. Lisaks sellele nendib ringkonnakohus, et selle süüdistuspunkti teokirjeldusest ei nähtu M.-D. Terestali teopanust. Kuigi süüdistuse kohaselt tegutsesid X ja M.-D. Terestal kaastäideviijatena omavahel rolle jaotades, nendib ringkonnakohus, et selline ülesannete jaotus on tuvastatav nende süüdistuspunktide puhul, mis kirjeldavad tegutsemist C OÜ ja MTÜ U kaudu. Kuna selles süüdistuspunktis kirjeldatud tegu on teistest tegudest eraldiseisev, siis ei ole see, et C OÜ-ga ja MTÜ-ga U seotud teod on pandud toime ühiselt, ringkonnakohtu hinnangul automaatselt sellele teole üle kantav. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M.-D. Terestalile ei saa heita ette Yle majandusressursi kättesaadavaks tegemist selle tulemusel, et X tagas Y kontrolli all oleva XXX finantsvahendite kasutamise Eestis töötavate inimeste palkamiseks. Ülejäänud osas jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et tuvastamist on leidnud, et M.-D. Terestal tegi Yle kättesaadavaks rahalisi vahendeid ja majandusressursse.
13.Kohtukolleegium ei nõustu ka apellandi seisukohaga, et isegi, kui M.-D. Terestal objektiivselt rikkus KarS § 931 lg-t 1, siis ei teinud ta seda tahtlikult. Kaitsja on märkinud, et M.-D. Terestal ei olnud kursis maakohtu otsuses viidatud sanktsioone selgitavate dokumentidega. Kohtukolleegium märgib, et tahtluse seisukohalt ei oma tähtsust, kas M.-D. Terestal oli sanktsioonide kohaldamist selgitavate dokumentidega kursis. Rahaliste vahendite ja/või majandusressursside sanktsiooni all olevale isikule kättesaadavaks tegemist keelava sanktsiooni rikkumise puhul on oluline, et M.-D. Terestal pidas vähemalt võimalikuks, et a) Yle ega tema kontrolli all olevale isikule ei tohi rahalisi vahendeid ega majandusressursse kättesaadavaks teha, b) C OÜ ja MTÜ U on Y kontrolli all ning c) C OÜ ja MTÜ U saavad tema tegevuse tulemusel vara. Kuna MMM Eesti esindusele oli antud sanktsioonist teada ning sanktsiooni tõttu ei saanud MMM Eesti esindus tegevust jätkata, teadis M.-D. Terestal ilmselgelt, et Y suhtes on kehtestatud sanktsioon. Sanktsiooni puudutavad teated näitasid sedagi, et sanktsiooni tulemusel ei tohi teha rahalisi vahendeid ja/või majandusressursse kättesaadavaks ka Y kontrolli all olevale isikule – sanktsiooni rakendati MMM Eesti esindusele; ka tuleb see, et rahalisi vahendeid ja/või majandusressursse ei tohi teha kättesaadavaks sanktsioneeritud isiku kontrolli all olevale isikule, Rahapesu Andmebüroo 11. detsembri 2019 kirjalikust hoiatusest. Seejuures tuli teadetest sanktsiooni kohaldamise kohta välja seegi, et majandusressursi kättesaadavaks tegemise tähendus on lai: sanktsiooni tõttu lõpetati üürileping MMM Eesti esindusega; Rahapesu Andmebüroo hoiatusest tuli välja, et sanktsiooni rikkumiseks on ka töötamine Y heaks või temaga koostöö tegemine. Tuvastamist leidis ka see, et M.-D. Terestaliga koos tegutsenud X sai juhiseid MMM töötajatelt ehk Y alluvatelt, mistõttu olid C OÜ ja MTÜ U Y kontrolli all. Lõpuks oli M.-D. Terestalile arusaadav seegi, et juriidilised isikud, mille juhatuses ta oli, said rahalisi vahendeid ning veebidomeenide ja kaubamärgi kujul ka muud vara. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu
järeldust, et M.-D. Terestal rikkus kõnealust sanktsiooni ühiselt koos Xga tegutsedes kavatsetusega. Mis puutub teise süüdistuses nimetatud sanktsiooni (Venemaa meediakanali U ja Eestis tegutseva SM sisu edastamise või selle hõlbustamise keelu) rikkumisse, siis on maakohus tuvastanud nii selle, et M.-D. Terestal teadis vastavast keelust, kui ka selle, et ta tegeles just sellest keelust möödaminemise eesmärgil sellega, et võtta ee-domeeni asemel kasutusele comdomeen (maakohtu otsuse p 187–194). Niisiis rikkus M.-D. Terestal koos Xga ka seda sanktsiooni kavatsetusega. Tulenevalt sellest, et M.-D. Terestal teadis sanktsioonidest, ei ole põhjust rääkida ka eksimusest teo keelatuses. III
14.Nagu eespool märgitud, ei pea ringkonnakohus erinevalt maakohtust süüdistust täies ulatuses põhjendatuks. See ei anna aga alust maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja M.-D. Terestali osaliseks õigeksmõistmiseks. Teod, mille puhul ringkonnakohus kuriteo tunnuseid ei näinud, on sanktsiooni rikkumise kui terviku osateod. Riigikohtu praktika kohaselt ei too süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine sellise käitumise puhul, mis moodustab karistusõiguslikult ühe teo, kaasa õigeks mõistmist – süüdistatava saab õigeks mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes asjaolus. (RKKKo 1-20-3910, p 14) Öeldu kehtib ka juhul, kui jätkuva süüteo osategudest ei leia mõni tuvastamist, sest tegemist on vaid osaga ühest ja samast süüdistatava teost, mille karistatavus tervikuna ära ei lange (RKKKm 1-20470/34, p 25). Eelnevast tulenevalt ei ole alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks osas, milles maakohus mõistis M.-D. Terestali süüdi KarS § 93 1 lg 1 järgi. Riigikohtu suuniste kohaselt on olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahendi resolutiivosa on seaduslik, kuid põhiosas esineb puudusi, on ringkonnakohtul võimalik KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu lahendit tühistamata muuta selle põhiosa (RKKKo 3-1-1-42-15, p 73). Seega jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhiosast välja järeldused, et M.-D. Terestali koos Xga toime pandud KarS § 93 1 lg-le 1 vastava kuritegu seisnes muu hulgas selles, et X palkas 2020. a juunis lisaks endale XXX heaks tööle kolm töötajat, ning selles, et M.-D. Terestal ja X andsid ühise otsuse alusel C OÜ käsutusse varasemalt XXX poolt omandatud ning SSS kasutuses olnud erinevad tehnikavahendid ja muu vara. See, et ringkonnakohus ei pidanud süüdistust osaliselt põhjendatuks, ei too aga kaasa M.-D. Terestalile mõistetud karistuse muutmist, kuna valdavas osas peab ringkonnakohus süüdistust põhjendatuks ja leiab, et maakohtu otsusega mõistetud karistus vastab endiselt KarS § 56 lg 1 nõuetele.
IV
15.Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks konfiskeerimist puudutavas osas, kuna M.-D. Terestali võimalus töötasu saada tekkis tänu sellele, et ta pani koos Xga toime sanktsiooni rikkumises seisneva kuriteo: sanktsiooni rikkumine seisnes muu
hulgas MTÜ Ule kokku 523 013,35 euro hankimises Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondilt. Kuna M.-D. Terestal sai töötasu tänu toimepandavale kuriteole, on alust lugeda seda kuriteoga saadud varaks KarS § 83 1 tähenduses. See seisukoht ei ole vastuolus ka eespool võetud seisukohaga, et fondilt Ule rahastuse saamisega tehti rahalised vahendid kättesaadavaks Yle. Vaidlust pole selles, et neid vahendeid kasutati kokkuvõttes MTÜ U tegevuseks. Kuna MTÜ U tegutses Y juhitud XXX kontrolli all, mh aitasid just XXX töötajad fondilt rahastust taotleda, toimus fondi rahastuse kasutamine lõppkokkuvõttes sisuliselt XXX juhi DK heakskiidul.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ka selles, et maakohus ei oleks tohtinud M.-D. Terestalilt mõista konfiskeerimise asendamiseks välja suuremat rahasummat, kui taotles prokurör. KarS § 831 lg 1 näeb ette, et konfiskeeritakse kuriteo tulemusel saadud vara. Ka kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et kohus oleks konfiskeerimise otsustamisel prokuröri taotlusega seotud. V
17.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata, tehes aga KrMS § 337 lg 1 p-le 3 vastava kohtulahendi, jättes maakohtu otsuse põhiosast välja asjaolusid.
18.Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada M.-D. Terestalile apellatsioonimenetluse õigusabikulud. Taotluse kohaselt kulus õigusabile kokku 14 tundi. Ühe tunni hind oli 185 eurot, millele lisandus käibemaks. Kokku oli õigusabikulu suurus 3211,6 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-le 3 vastava kohtulahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. Menetluskulude hulka kuulub kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, kusjuures tasu mõistlikkuse hindamisel tuleb Riigikohtu praktika kohaselt arvestada ka seda, kui suures ulatuses apellatsioon rahuldatakse. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust suhteliselt väheses osas, kusjuures argumentidel, mida apellatsioonis eraldi välja toodud polnud. Ühtlasi tuleb tõdeda, et apellatsioon ei ole väga mahukas ja esitatud argumendid on pigem visandlikud. Samas tuleb märkida, et see, kui apellatsioon rahuldatakse vaid väikses ulatuses, ei tähenda tingimata, et apellatsioon oleks olnud valdavas osas põhjendamatu. Ka praegusel juhul on apellatsioonis toodud välja asja lahendamise seisukohalt olulisi küsimusi. Samuti nendib ringkonnakohus, et ka apellatsiooni pikkus pole väärtus iseenesest ja pigem tuleb pidada seisukohtade esitamist kontsentreeritult positiivseks. Sellest hoolimata leiab ringkonnakohus, et apellatsiooni koostamise ajakulu tuleb pidada mõistlikuks mõnevõrra väiksemas ulatuses. Sama kehtib kohtistungi ettevalmistamise aja kohta. Kaitsja on märkinud, et kohtuistungi ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kulus 5 tundi. Kohtuistung kestis pisut üle tunni. Kuigi ringkonnakohus saatis apellatsioonimenetluse pooltele ette küsimused, olid need suunatud eeskätt prokurörile. Eelnevat kokku võttes leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamine süüdistatavale 10 tunni ulatuses. Seega tuleb M.-D. Terestalile hüvitada õigusabikulud 2294 euro ulatuses.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.