TSN Group OÜ hagi Voltsy OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hagihind 6 161,30 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
Kostja esindaja:
TSN Group OÜ (registrikood 16039955, asukoht: Karja tn 15, Kiviõli linn, Lüganuse vald, IdaViru maakond, e-post xxx) Vandeadvokaat Sergei Politšev, IdaViru Advokaadibüroo, e-post: [email protected] Voltsy OÜ (registrikood 14767923, asukoht: Mereääre, Türju küla, Saaremaa vald, Saare maakond, epost: xxx) Vandeadvokaat Urmas Kiik, Advokaadibüroo Hedman Partners, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Voltsy OÜ-lt TSN Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 5 066 (viis tuhat kuuskümmend kuus) eurot 40 senti, sissenõutavaks muutunud viivis kuni 20.03.2024. a
summas 373 (kolmsada seitsekümmend kolm) eurot 70 senti, viivis perioodi eest alates 21.03.2024. a kuni 28.01.2025. a summas 531 (viissada kolmkümmend üks) eurot 84 seni ja edasi lisanduv viivis alates 29.01.2025. a põhivõlgnevuselt (5 066,40 eurolt) kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Välja mõista Voltsy OÜ-lt TSN Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 1 388 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
3.Välja mõista Voltsy OÜ-lt TSN Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1 388 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.TSN Group OÜ (hageja) esitas 20.03.2024. a Viru Maakohtule hagi Voltsy OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse 5 066,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 373,70 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates 21.03.2024. a kuni kohtuotsuse tegemiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt TSN Group OÜ (töövõtja ) ja Voltsy OÜ (tellija ) sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel perioodil 02.08.2023. a – 18.08.2023. a töövõtja teostas elektritöid objektil xxx – rekonstrueerimine. Poolte kokkuleppel 1 töötunni hind on 19,50 eurot ilma käibemaksuta. Elektritööde teostamiseks töövõtja kulutas 200 töötundi. Töid teostasid töövõtja töötajad V K ja A P vastavalt ajagraafikule. Peale selle, töövõtja transpordikulud moodustasid 322 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt eeltoodule 19.08.2023. a töövõtja esitas tellijale arve nr 70T/08.23 summas 5 066,40 eurot, mille maksetähtaeg oli 10.09.2023. a. Tellija ei ole tasunud esitatud arvet kuni käesoleva ajani, vaatamata sellele, et töövõtja korduvalt tuletas tellijale meelde sellest. E-kirjavahetuses, mis toimus poolte vahel augustis – oktoobris 2023. a tellija korduvalt lubas tellijale, et tasub tehtud töö eest, kuid ei
teinud seda. Hageja tugineb hagis võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ning 635 lg 1.
KOSTJA VASTUS
3.Kirjalikus vastuse hagile kostja hagi ei tunnistanud.
4.Vastuse kohaselt hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline alltöövõtuleping, mille alusel teostas hageja perioodil 02.08.2023. a – 18.08.2023. a elektritöid objektil xxx. 19.08.2023. a esitas hageja kostjale arve nr 70T/08.23 summas 5 066,40 eurot, mille maksetähtaeg oli 10.09.2023. a. Hageja oli oma tööde käigus demonteerinud alajaama vooluahelad ja ühendanud need valesti kokku. Töö on küllaltki spetsiifiline ja vead ei ilmne koheselt. 24.12.2023. a ilmnesid tehtud töö osas tõsised puudused. Enefit AS töötaja teavitas: xxx lühisti töö + kaarekaitse, xxx poolel klaasisolaator katki, xxx mingid elektroonikaplokid kärsanud, peaks üle vaatama. Kostjat teavitati 28.12.2023. a: Palun xxx mitte sisse lülitada. Sekundaarahelates on mingi probleem, mis vajab uurimist. Arvatavasti see on seotud xxx ja xxx rekonstrueerimise projektiga, mille käigus on tehtud muudatused F612 vooluahelates. Paistab, et vooluahelad on kusagil lahutatud. Manuses on video, mis selgitab olukorda. S. Palun võta ühendus A N. Probleem vajab kiiret lahendamist. Lisaks automaatika spetsialistid avastasid probleemi, mis on seotud selle projekti käigus paigaldatud DC keskusega. DC keskuse asukoht on valesti valitud ning takistab 6kV pingetrafo välja veeretamist. DC keskuse jaoks sobib teine koht kõrval, selle asukoha saab täpsustada A. 11.01.2024. a edastas ka Elektrilevi kostjale teate: Tere S. Kahtlustame, et xxx rekonstrueerimise projekti käigus tehtud vooluahelate montaaži vea tõttu xxx kappis põlesid ära vahevoolutrafod ja nende ahelad. Saadan pildid tekkinud olukorrast. Palun probleemi lahendada ja rike kõrvaldada. 11.02.2024. a esitas kostja hagejale kahjuhüvitisnõude. Kostja tellis hageja vigade parandamiseks xxx OÜ-lt (registrikood xxx) tööd xxx alajaamas valesti demonteeritud ahelate taastamisel. 31.03.2024. a on allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxx, mille kohaselt oli tööde maksumus 3 631,20 eurot (koos km). Hageja ei teinud tööd nõuetekohaselt. Hageja oli demonteerinud vooluahelad ja ühendanud need valesti kokku. Seda, et tööd on tehtud valesti, on kinnitanud nii Elektrilevi kui Enefit AS töötajad. Seega vaidlust ei ole, et tehtud töö oli puudustega. Kostjal tuli esimesel võimalusel rike kõrvaldada. Kostja tellis hageja vigade parandamiseks tööd xxx OÜ-lt. Hageja poolt tehtud vigade parandamise käigus tekkisid kostjale kulud, mis tuleb hagejal hüvitada. Hageja nõuab ka transpordikulude hüvitamist summas 322 eurot ilma käibemaksuta. Hagiavalduse kohaselt sõitsid hageja töötajad kostja objektile hageja sõiduautoga xxx linnast Jõhvi kaudu, kuna üks elektrik elas xxx linnas. Peale selle, kolm korda hageja sõitis Jõhvi linna materjalide ostmiseks. Hageja arvestuste kohaselt: Sõit marsruudil: xxx - 110 km x 12 tööpäeva, siis kokku 1320 km. Bensiinikulu 100 km kohta — 10 liitrit, keskmise hinnaga 1,75 euro liiter. Siis kulud moodustasid 231 eurot ( 1320 : 100 km x 10 x 1,75 ) Sõit marsruudil: xxx - 3 korda materjalide ostmiseks. 40 km x 3 = 120 km. Kulud moodustasid 21 eurot ( 120 : 100 x 10 x 1,75 ) Kokku bensiinikulud moodustavad 252 eurot. Ülejäänud summa 70 eurot ( 322 – 252 ) on hageja sõiduauto kasutamise eest. Kostja vaidleb täies ulatuses hageja transpordikulude nõudele vastu. Nõue on tõendamata ja põhjendamata. Poolte vahel ei olnud kokkulepet transpordikulude hüvitamiseks ning hageja ei ole lisanud ka ühtegi tõendit kulude kohta. Kostja palub transpordikulude nõue rahuldamata jätta. Riigikohtu praktikast tulenevalt
tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama tingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama (nt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus 3-2-1-111-06, p 16). Riigikohtu lahendi 3-2-1-11106 kohaselt juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Eelnevast lähtuvalt esitab kostja antud juhul tasaarvestusavalduse, et tasaarvestada hageja nõue kostjale kuuluva nõudega puuduste kõrvaldamise eest summas 3 631,20 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohtu lahendi 3-2-1-5-12 kohaselt peavad lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud, kostja vastutab lepingu rikkumise eest, kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik, hagejale on tekkinud või tekib kahju, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga, kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus töövõtulepingust tulenevat kohustust. Kostjal tekkis puuduste kõrvaldamisega seoses otsene varaline kahju. Riigikohus on lahendis 3-2-1-9-09 selgitanud, et /--/ tasaarvestada saab ka nõudeid, mis on tekkinud erinevate õigussuhete raames (nt nõuded erinevatest lepingutest või näiteks tugineb ühe poole nõue lepingule ja teise poole nõue lepinguvälisele kahju hüvitamisele) /--/. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 20.04.2022. a laenuleping nr 2022.01/001. Lepingu kohaselt: laenuandja annab laenusaajale laenu 1 000,00 eurot (edaspidi Laen). Laen on antud tähtajaliselt. Laenusaaja kohustub Laenu tagasi maksma hiljemalt 02.05.2022. a. Kostja kandis laenusumma üle. Hageja laenu tagasi maksud ei ole ning laen on muutunud sissenõutavaks. Intressi suurus on 4,27 eurot ja viiviste suurus on 1 476 eurot. Kokku võlgneb hageja kostjale laenulepingust tulenevate kohustuste eest 2 480,27 eurot. Seega on kostjal hageja vastu nõuded, mille osas saab tasaarvestust teha. Kokku palub kostja tasaarvestada kostja nõuded hageja vastu summas 6 111,47 eurot. VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe tasaarvestuse tulemusena lõppeb. Riigikohus on lahendis 3-2-1-136-09 leidnud, et VÕS § 197 lg 2 järgi lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kui kohus tuvastab, et kostja on oma nõude hageja nõudega tasaarvestanud, tuleb hageja hagi põhinõude osas jätta rahuldamata, sest tasaarvestatavad nõuded lõppevad (vt Riigikohtu 6. juuni 2000. a otsus 3-2-1-81-00, IV osa; Riigikohtu 10. mai 2004. a otsus 3-2-1-58-04, p-d 12, 13; Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus 3-2-1-50-04, p 20). Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja esitatud hagi tuleb jätta kogu ulatuses rahuldamata.
ASJA EDASINE KÄIK
5.Hageja esitas 14.08.2024. a vastuse kostja vastusele, milles märkis, et kostja väited ei ole tõesed. Kostja väidab järgmist: hageja oli oma tööde käigus demonteerinud alajaama ja
ühendanud need valesti kokku. 24.12.2023. a ilmnesid tehtud töö osas tõsised puudused. Seda, et tööd on tehtud valesti, on kinnitanud nii Elektrilevi kui Enefit AS töötajad. Kostja tellis hageja vigade parandamiseks xxx OÜ-lt tööd xxx alajaamas valesti demonteeritud ahelate taastamisel. 31.03.2024. a on allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt oli tööde maksumus 3 631,20 eurot. Kostja väide selle kohta, et hageja tegi tööd puudustega, ei vasta tõele. Kostja ei esitanud tõendeid, et hageja tegi tööd puudustega, millised on osutatud vastuses hagile. Hageja tegi tööd üksnes 13 tööpäeva jooksul, perioodil 02.08.2023. a – 18.08.2023. a. Alates 19.08.2023. a elektritööd olid lõpetatud kostja initsiatiivil, kuna töö jätkamiseks tal puudusid vajalikud materjalid. Edaspidi sellel objektil hageja elektritöid ei teinud. Tal on teada, et hiljem elektritööde jätkamiseks sellel objektil kostja sõlmis lepingu teise ettevõttega. Kostja osutab, et üksnes 24.12.2023. a ilmnesid tehtud töös tõsised puudused. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et 24.12.2023. a ilmnenud puudused oleks tekkinud hageja poolt elektritöö tegemisega perioodil 02.08.2023. a – 18.08.2023. a. Põhjuslikku seost nende asjaolude vahel ei ole. Vastusest hagile nähtub, et Enefit AS töötaja teavitas kostjat järgmisest puudustest: klaasisolaator katki; F-612 mingid elektroonikaplokid kärsanud; sekundaarahelates on mingi probleem, mis on seotud muudatustega, mis olid tehtud F612 vooluahelates; on tekkinud probleem, mis on seotud paigaldatud DC keskusega. Hageja ei ole teinud eeltoodud töid. Ta on jõudnud üksnes demonteerida vanad elektrikaablid ja paigaldada elektrikilp, kuna töö oli lõpetatud kostja poolt. Peale selle, lepingu alusel hageja objektiks oli K 604 ja 609 rekonstrueerimine, mitte F-612. Kostja osutab, et 11.02.2024. a esitas ta hagejale kahjuhüvitisnõude. See ei vasta tõele. 11.02.2024. a kostja esitas hagejale kahjuhüvitisnõue, mis ei ole seotud projektiga: xxx, alajaam K 604, 609 rekonstrueerimine. Kostja esitas põhjendamatu nõude, mis on seotud teise projektiga - Balti elektrijaama ärisoojusmõõtesüsteemi kaasaajastamine. Sel põhjusel see tõend ei ole asjakohane käesolevas vaidluses. 30.01.2024. a hageja esitas kostjale võlanõude, milles palus kostjat kustutada võlgnevus kohtuväliselt. 11.02.2024. a kostja vastas ja esitas oma vastuväited võlanõudele. Kostja vastusest nähtub, et seisuga 11.02.2024. a tal ei olnud pretensiooni hageja poolt tehtud töö osas. Kostja ei ole väitnud, et hageja tehtud töös on tuvastatud need puudusid, millest ta osutab vastuses hagile. 11.02.2024. a kirjas kostja osutab üksnes seda, et hageja töötajad rikkusid tööohutusprotseduure, millega on põhjustanud kostja maine kahju. Eeltoodu näitab, et kostja püüab vabaneda rahalisest kohustusest, esitades kohtule teadvalt ebaõiged andmed ja tõendid. Kostja ise tegi elektritöid objektil xxx, alajaam K 604, 609 puudustega ja oli sunnitud puudused kõrvaldama märtsis 2024. a xxx OÜ abil. Aga see juhtus sel põhjusel, et kostja töötajad, kes jätkasid elektritöö tegemist alates 19.08.2023. a ei omanud vastavaid oskusi ja teadmisi. Kostja väidab, et tema ja hageja vahel on sõlmitud 20.04.2022. a laenuleping nr 2022.01/001 (leping ), mille kohaselt kostja andis hagejale 1 000 eurot. Hageja pidi tagastama kostjale 1 000 eurot hiljemalt 02.05.2022. a, kuid käesoleva ajani ei teinud seda. Kostja väide, et hageja ei tasunud talle laenusummat, ei vasta tõele. Hageja tagastas kostjale lepingu alusel kokku 3 400 eurot. See oli tehtud järgmisel viisil. 01.08.2022. a hageja esitas kostjale arve nr 55T/08.22 tehtud töö eest objektil xxx (0127.07.2022. a ) kokku summas 11 142, 25 eurot, millest 10 384 eurot tehtud töö eest + 758, 25 eurot - transpordikulud. Samas hageja vähendas seda rahasummat 3 400 euro võrra, millest 2 800 eurot – laenu ning 600 eurot – trahv, laenulepingu nr 2022.01/001 alusel. Siis kostja pidi tasuma hagejale 7 742,25 eurot ilma käibemaksuta ja 9 290, 70 eurot koos käibemaksuga. 25.08.2020. a kostja tasus arve nr 55T/08.22 ära summas 7 335,92 eurot, arvestades sealhulgas laenusummat ja trahvi maksmist hageja poolt lepingu alusel. Maksekorraldusel kostja osutas, et arves on sealhulgas „mahaarvamised laenulepingu alusel”. Seega, hageja
tagastas kostjale laenu rahasumma 1 000 eurot isegi suures ulatuses, kui seda kostja saaks nõuda. Eeltoodu näitab, et kostja rikub TsMS § 200 lg 1 sätet, mille kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja tahtlikult viib kohut eksitusse. Kostja väidab, et poolte vahel ei olnud kokkulepet transpordikulude hüvitamiseks. Kokkuleppe olemasolu kasuks räägib asjaolu, et kostja objekt, kus hageja töötajad pidi töötama, asus sellises kohas, kuhu võiks minna, kasutades üksnes hageja sõiduautot. Ühistransport sinna ei sõida. Kostjal ei olnud võimalust anda transpordi hageja töötajate vedamiseks töökohale. Peale selle, kostja palvel hageja kasutas oma sõiduautot ostetud materjalide vedamiseks Jõhvist. Sel põhjusel oli kokku lepitud, et eeltoodu korraldab hageja, aga kostja hüvitab talle sellega seotud kulud. Kokkuvõtvalt hageja endiselt palub rahuldada esitatud hagi täielikult. Mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
6.Hageja loobus taotlusest kuulata üle tunnistajad.
7.Kohtukõne kirjalikes teesides märkis kostja, et kostja jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et hageja töö, mis on käesoleva vaidluse all oleva arve aluseks, oli tehtud puudustega. Hageja oli demonteerinud vooluahelad ja ühendanud need valesti kokku. Seda, et tööd on tehtud valesti, on kinnitanud eksperdid ning kostja pidi puudused esimesel võimalusel kõrvaldama. Hageja on ise hagiavalduses kinnitanud, et: Konkreetselt poolte vahel oli kokkulepitud, et hageja teostab vanade juhtimisahelate automaatkaitselülitite demonteerimise xxx alajaamas ja paigaldab uued. Teiste sõnadega hageja pidi teostama sekundaarsete juhtimisahelate rekonstrueerimistööd, s.o. tööd, mis nõuavad just elektriku eriala oskusi ja pädevust. Poolte vahel olid kokkulepitud ka järgmised Lepingu tingimused. * Hageja teostab eeltoodud elektritööd vähemalt kahe elektriku osavõtul, kes on hageja töötajad. Lisaks on hageja elektrikute tunnistajatena ülekuulamise taotluses märkinud, et: Need isikud teostasid augustis 2023. a kostja objektil elektritöid vastavalt kohtule esitatud ajagraafikule. Tunnistajad võivad anda ütlusi selle kohta, et töö oli tehtud vastavalt ajagraafikule ja nõuetekohaselt. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et tema tegi töid vastavalt ajagraafikule ja nõuetekohaselt. Seega oli hageja kohustus vanade juhtimisahelate automaatkaitselülitite demonteerimine xxx alajaamas ja uute paigaldamine. Vaidlust ei ole, et hageja demonteeris vooluahelad, seda on hageja ise oma menetlusdokumentides kinnitanud. Hageja väidab oma hagivastuses, et kostja ei ole toonud välja põhjuslikku seost ega tõendanud, et tööd olid puudusega. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. Kostja hagivastuse lisas 1 ja 2 on kostja esitanud nii Elektrilevi kui Enefiti teavitused veast, mh oli välja toodud: Kahtlustame, et xxx rekonstrueerimise projekti käigus tehtud vooluahelate montaaži vea tõttu xx kapis põlesid ära vahevoolutrafod ja nende ahelad. Hageja oli demonteerinud vooluahelad ning sellest tulenevalt põlesid ära vahevoolutrafod ja nende ahelad. Põhjuslik seos on olemas – hageja valesti tehtud töö tõttu tekkis kostjal kahju. Hageja pidi tellima elektritööd vigade parandamiseks xxx OÜ-lt ning sellest tulenevalt kandis kostja kahju. Kostjal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu. Kostja vaidleb täies ulatuses hageja transpordikulude nõudele vastu. Nõue on tõendamata ja põhjendamata. Poolte vahel ei olnud kokkulepet transpordikulude hüvitamiseks ning hageja ei ole lisanud ka ühtegi tõendit kulude kohta. Kostja palub transpordikulude nõue rahuldamata jätta. Kostja esitas hagivastuses tasaarveldusavalduse. Kostja jääb antud avalduse juurde. Kokku palub kostja tasaarvestada kostja nõuded hageja vastu summas 6 111,47 eurot. Hageja väitis, et on laenatud summa, 1 000 eurot, juba kostjale tasaarvelduse teel tagastanud. Kostja vaidleb hageja seisukohale
vastu. Esmalt soovib kostja välja tuua, et temale ei ole jõudnud arvet, mille hageja on kohtule edastanud (hageja seisukoha lisa nr 3). Kostjale on esitatud hoopis arve nr 55T/08.22. Tegemist on sama arve numbriga, kuid arvel kirjapandu erineb sellest, mida hageja on kohtule esitanud. Kostjale esitatud arvel on märgitud, et tasumisele kuulub: 7 335.92 koos käibemaksuga. Nimetatud summa on kostja hagejale 25.08.2022. a vastavalt esitatud arvele tasunud. Hageja on kohtule esitatud seisukoha lisana 4 xxx OÜ pangakonto väljavõtte 2022. a augustikuu eest. Hageja enda esitatud konto väljavõttel on näha, et kostja on kogu arvel olnud summa hagejale tasunud. Kostjal jääb arusaamatuks, miks on hageja edastanud kostjale ja kohtule erineva sisuga arved. Täiendavalt toob kostja välja, et talle edastatud arvel ei ole kirjas, millise laenu tagasimaksmiseks tasaarveldus on tehtud ning kostja kinnitab, et tegemist ei ole laenulepingust nr 2022.01/001 tuleneva nõude täitmisega. Laenu tagasimaksmise kord oli poolte vahel lepingus kokku lepitud. Laenulepingu kohaselt: Laenusaaja tagastab Laenuandjale Laenu Laenuandja arvelduskontole xxx. Laenu ja kõrvalkulusid ei ole nõuetekohaselt tagastatud, seega on võlanõue veel rahuldamata. Kokku võlgneb hageja kostjale laenulepingust tulenevate kohustuste eest 2 480,27 eurot. Kostja palub võlanõue rahuldada tasaarvelduse teel. Kostja jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe tasaarvestuse tulemusena lõppeb.
8.Hageja märgib kohtukõne kirjalikes teesides, et poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ei ole tasunud hagejale tehtud töö eest summas 5 066, 40 eurot 19.08.2023. a arve nr 70T/08.23 alusel. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et hageja on teinud tööd puudustega. Kostja osutab tööle, mis on tehtud puudustega, millised on tekkinud üksnes 24.12.2023. a ja millised hageja ei ole teinud. Kostja initsiatiivil hageja lõpetas töö juba 18.08.2023. a. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et just hageja poolt tehtud töö oli puudustega. Kostja viitab Elektrilevi ja Enefit teavitustele, milles on välja toodud kahtlustus, et xxx rekonstrueerimise projekti käigus tehtud vooluahelate montaaži vea tõttu xxx kapis põlesid ära vahevoolutrafod ja nende ahelad. Kostja ei esitanud tõendeid, et eelnimetatud elektritööd tegi just hageja ja just ajavahemikus 02.08.2023. a - 18.08.2023. a. Algusest peale kostjal ei olnud pretensioone hageja poolt teostatud töö suhtes ja ta lubas tasuda eeltoodud arve. Seda asjaolu tõendab hageja ja kostja kirjavahetus ning kostja vastus hageja nõudele, mis oli esitatud kohtuväliselt. Üksnes pärast seda, kui hageja esitas kohtule hagi, kostja hakkas paljasõnaliselt väitma, et hageja tegi tööd puudustega. Kostja tasaarvestusavalduse osas hageja juba esitas kohtule seisukoha ja ei hakka oma põhjendusi kordama. Täiendavalt osutab hageja järgmist. Seoses kostja poolt esitatud uue tõendiga (01.08.2022. a arve nr 55 T/08.22 summas 8 935,92 eurot) palub hageja kohut jätta see hindamata, kuna tõend ei ole esitatud kohtu poolt tõendite esitamiseks määratud tähtajal. Samas pöörab hageja kohtu tähelepanu sellele, et ka selles arves on märgitud „Laenulepingu lõpetamine – 1600 eurot”. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tema ja hageja vahel oleks olnud veel muu laenuleping, millest tulenevalt kostja tegi hagejale ülekande 25.08.2022. a selgitusega: „Arve 55T.08./22 mahaarvamised laenulepingu alusel kui ka ettemaksu alusel”. Kokkuvõtvalt hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde ja palub rahuldada täielikult. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Töövõtuleping.
9.1.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
9.2.Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 2023. a juulis suulise töövõtulepingu (alltöövõtulepingu) elektritööde teostamiseks objektil xxx alajaam, kambrite 604 ja 609 rekonstrueerimine (vanade juhtimisahelate automaatkaitselülitite demonteerimine ja uute paigaldamine e teisisõnu sekundaarsete juhtimisahelate rekonstrueerimistööd). Hageja märgib, et hageja kaks elektrikut teostasid elektritöid objektil perioodil 02. augustist kuni 18. augustini 2023. a. 18.08.2023. a teatas kostja hagejale, et elektritööd lõpetatakse, kuna töö jätkamiseks kostjal puuduvad vajalikud materjalid. Hageja väidab, et hiljem lõpetas tööd objektil kostja ise. Töövõtulepingu kohaselt oli kokkuleppe tasu osas järgmine: objektil töötab kaks hageja elektrikut, töötunni hind on 19,50 eurot, lisandub käibemaks, samuti pidi kostja tasuma transpordikulud.
9.3.Kostja hagejaga ei nõustu selles, et kostja pidi tasuma hageja transpordikulud, sest sellekohane kokkulepe puudus.
9.4.Riigikohus on lahendis 2-16-5143/42 (p 13.2) märkinud järgmist. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist ( VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).
9.5.VÕS § 29 lg 5 sätestatud tõlgendamisreeglite kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel muuhulgas arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
9.6.Asja materjalidest nähtub, et pooled on ka varem sõlminud suuliseid töövõtulepinguid. Nii on hageja esitanud kohtule töövõtja (hageja) arved, millised on tellija (kostja) poolt aktsepteeritud ning milledest nähtub, et poolte vahel oli tavapärane elektritööde tegemisel kokku leppida elektriku(te) tunnihinnas ja transpordikulude hüvitamises. 01.07.2022. a arvest nr 52T/07.22 nähtub, et xxx objektil on tööde maksumus 16 eurot tund + käibemaks ning transpordikulud 50 x 2,25 eurot + käibemaks. 01.08.2022. a arvest nr 55T/08.22 nähtub, et xxx objektil on tööde maksumus 16 eurot tund + käibemaks ning transpordikulud 337 x 2,25
eurot + käibemaks. 01.07.2023. a arvest nr 67T/06.23 nähtub, et Balti elektrijaama objektil on elektritööde maksumus 134 x 19,50 eurot + käibemaks ning transpordikulud 238 eurot + käibemaks.
9.7.Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooled leppisid ka xxx objekti puhul kokku tavapäraselt elektrikute tunnihinnas ja transpordikulude hüvitamises, sest seda kinnitab lepingupooltevaheline praktika.
9.8.Asja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale esitanud perioodil 02.08-18.08.2023. a teostatud tööde eest 19.08.2023. a arve nr 70T/08.23 summas 5 066,40 eurot maksetähtajaga 10.09.2023. a, millest elektritööde maksumus on 200 x 19,50 eurot + käibemaks ja transpordikulud 322 eurot + käibemaks. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja lubas korduvalt arve tasuda, kuid ei teinud seda. Arve on siiani tasumata (kostja väidab, et arve on tasaarvestatud kostja rahalise nõude (kahjuhüvitis, laenuleping koos intressi ja viivistega, kuid sellele annab kohus hinnangu allpool.
10.Kostja kahju hüvitamise nõue ja selle tasaarvestamine hageja nõudega.
10.1.Kostja on seisukohal, et hageja töö, mis on käesoleva vaidluse all oleva arve aluseks, oli tehtud puudustega. Hageja oli demonteerinud vooluahelad ja ühendanud need valesti kokku. Seda, et tööd on tehtud valesti, on kinnitanud eksperdid ning kostja pidi puudused esimesel võimalusel kõrvaldama. Hageja on ise hagiavalduses kinnitanud, et: „Konkreetselt poolte vahel oli kokkulepitud, et hageja teostab vanade juhtimisahelate automaatkaitselülitite demonteerimise xxx alajaamas ja paigaldab uued“. Teiste sõnadega hageja pidi teostama sekundaarsete juhtimisahelate rekonstrueerimistööd, s.o. tööd, mis nõuavad just elektriku eriala oskusi ja pädevust. Poolte vahel olid kokkulepitud ka järgmised lepingu tingimused. * Hageja teostab eeltoodud elektritööd vähemalt kahe elektriku osavõtul, kes on hageja töötajad. Lisaks on hageja elektrikute tunnistajatena ülekuulamise taotluses märkinud, et: „Need isikud teostasid augustis 2023. a kostja objektil elektritöid vastavalt kohtule esitatud ajagraafikule. Tunnistajad võivad anda ütlusi selle kohta, et töö oli tehtud vastavalt ajagraafikule ja nõuetekohaselt. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et tema tegi töid vastavalt ajagraafikule ja nõuetekohaselt“. Seega oli hageja kohustus vanade juhtimisahelate automaatkaitselülitite demonteerimine xxx alajaamas ja uute paigaldamine. Vaidlust ei ole, et hageja demonteeris vooluahelad, seda on hageja ise oma menetlusdokumentides kinnitanud. Hageja väidab oma hagivastuses, et kostja ei ole toonud välja põhjuslikku seost ega tõendanud, et tööd olid puudusega. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. Kostja hagivastuse lisas 1 ja 2 on kostja esitanud nii Elektrilevi kui Enefiti teavitused veast, mh oli välja toodud: „Kahtlustame, et xxx rekonstrueerimise projekti käigus tehtud vooluahelate montaaži vea tõttu xxx kapis põlesid ära vahevoolutrafod ja nende ahelad“. Hageja oli demonteerinud vooluahelad ning sellest tulenevalt põlesid ära vahevoolutrafod ja nende ahelad. Põhjuslik seos on olemas – hageja valesti tehtud töö tõttu tekkis kostjal kahju. Hageja pidi tellima elektritööd vigade parandamiseks xxx OÜ-lt ning sellest tulenevalt kandis kostja kahju.
Kostjal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu summas 3 631,20 eurot. hagivastuses tasaarveldusavalduse. Kostja jääb antud avalduse juurde.
Kostja esitas
10.2.Kohus ei nõustu kostjaga, et viimasel on kahju hüvitamise nõue hageja vastu, mida ta võib hageja tasu nõudega tasaarvestada. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta.
10.3.Riigikohus on oma kohtuotsuses 2-16-5851 (p 23) märkinud. Kui tellija on töö vastu võtnud, saab ta tasu maksmisest keeldumiseks kasutada õiguskaitsevahendeid, kuid peab arvestama, et asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma töövõtjale kokkulepitud tasu (Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31).
10.4.Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-59-14 (p 15) leidnud, et töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga.
10.5.Kohus on märkinud, et pooled leppisid kokku elektritööde teostamises objektil xxx alajaama kambrites 604 ja 609. Hageja rekonstrueerimistöid ei lõpetanud ning töö jäi pooleli tellijast tuleneval põhjusel. Hageja väidete kohaselt, millele kostja pole vastu vaielnud, töötasid hageja elektrikud objektil 02.08-18.08.2023. a. Hageja väidab ka seda, et kostja ei ole hagejat puudustes töös informeerinud ning seonduvalt xxx alajaama objektiga kahju hüvitamise nõuet esitanud. Kohus nõustub hagejaga. Kostja osutab, et 11.02.2024. a esitas ta hagejale kahjuhüvitisnõude. 11.02.2024. a kostja esitas hagejale kahjuhüvitisnõue, mis ei ole seotud projektiga: xxx, alajaam K 604, 609 rekonstrueerimine. Kostja esitas nõude, mis oli seotud teise projektiga - xxx ärisoojusmõõtesüsteemi kaasaajastamine. Sel põhjusel see tõend ei ole asjakohane käesolevas vaidluses. 30.01.2024. a hageja esitas kostjale võlanõude, milles palus kostjat kustutada võlgnevus kohtuväliselt. 11.02.2024. a kostja vastas ja esitas oma vastuväited võlanõudele. Kostja vastusest nähtub, et seisuga 11.02.2024. a tal ei olnud pretensiooni hageja poolt tehtud töö osas. Kostja ei ole väitnud, et hageja tehtud töös on tuvastatud need puudusid, millest ta osutab vastuses hagile. 11.02.2024. a kirjas kostja osutab üksnes seda, et hageja töötajad rikkusid tööohutusprotseduure, millega on põhjustanud kostja maine kahju.
10.6.Kostja väidete kohaselt 24.12.2023. a ilmnesid tehtud töö osas tõsised puudused. Seda, et tööd on tehtud valesti, on kinnitanud nii Elektrilevi kui Enefit AS töötajad (eksperdid). Kostja tellis hageja vigade parandamiseks xxx OÜ-lt tööd xx alajaamas valesti demonteeritud ahelate taastamisel. 31.03.2024. a on allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt oli tööde maksumus 3 631,20 eurot. Vastusest hagile nähtub, et Enefit AS töötaja teavitas kostjat järgmisest puudustest: klaasisolaator katki; F-612 mingid elektroonikaplokid
kärsanud; sekundaarahelates on mingi probleem, mis on seotud muudatustega, mis olid tehtud F612 vooluahelates; on tekkinud probleem, mis on seotud paigaldatud DC keskusega. Tõendatud ei ole, et hageja tegi eeltoodud töid. Hageja kinnitab, et ta jõudis üksnes demonteerida vanad elektrikaablid ja paigaldada elektrikilbi, kuna töö oli lõpetatud kostja poolt. Peale selle, lepingu alusel hageja objektiks oli K 604 ja 609 rekonstrueerimine, mitte F-612. Kohus märgib seda, et „ekspertide“ selgitused ei saa alata sõnaga „kahtlustame“ („Kahtlustame, et xxx rekonstrueerimise projekti käigus tehtud vooluahelate montaaži tõttu xxx kapis põlesid ära vahevoolutrafod ja nende ahelad“).
10.7.Kostja on esitanud kohtule tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille on tellijana allkirjastanud kostja ja töövõtjana xxx OÜ. Akti kohaselt akteeriti perioodil 18.03.2024. a – 28.03.2024. a tööd, mis teostati töövõtja poolt objektil xxx alajaamas valesti demonteeritud ahelate taastamisel. Ka nimetatud aktist ei nähtu seda, kes ja millal alajaamas ahelad valesti demonteeris.
10.8.Seetõttu leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja tegi tööd puudustega, mistõttu kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõude, mida on võimalik töö eest makstava tasuga tasaarvestada.
11.Laenuleping ja laenu, intressi ja viivise tasaarvestamine töövõtja tasunõudega.
11.1.Kostja on esitanud kohtule hageja ja kostja vahel 20.04.2022. a sõlmitud laenulepingu nr 2022.01/001, mille kohaselt TSN Group OÜ laenas Voltsy OÜ-lt 1 000 eurot tähtajaga kuni 02.05.2022. a intressiga 12% aastas, viivise määraga 0,2% päevas. Kostja oma hagivastuses tasaarvestab töövõtja tasunõude laenulepingust tuleneva nõudega: laenusumma 1 000 eurot, intress 4,27 eurot perioodi eest 20.04.2022. a 22.05.2022. a (13 päeva) ja viivis perioodi eest 03.05.2022. a kuni 09.05.2024. a 1 476 eurot (738 päeva), kokku summas 1 480,27 eurot.
11.2.Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-59-10 märkinud, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
11.3.Kohus leiab, et kostja ei saa laenulepingust tulenevat nõuet kohtumenetluse ajal vastuses hagile tasaarvestada põhjusel, et laenulepingust tuleneva nõude on hageja juba tasaarvestanud enda tasunõudega 01.08.2022. a, seega on kostja laenulepingust tuleneva nõude maksmapanek läbi tasaarvestuse välistatud. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta.
11.4.Asja materjalidest nähtub, et hageja on kohtule esitanud kostjale 01.08.2022. a tasumiseks väljastatud arve nr 55T/08.22 summas 9 290,70 euro, arve summasse oli
arvestatud xxx 10 384 eurot + käibemaks, transpordikulud 758,25 eurot + käibemaks ja miinusega olid kajastatud: krediit, laenuleping nr 2022.01/001 - (miinus) 2 800 eurot; trahv, laenulepingud, laenuleping nr 2022.01/001 – (miinus) 600 eurot. Tasumisele kuulus 9 290,70 eurot. Arve on tasutud kostja poolt 09.08.2022. a summas 6 200 eurot (s.o arvest vähem – (miinus) 3 090,70 eurot). Ülekandes on kostja märkinud „Arved 55T.08.22“. Samasuguse numbri (55T/08.22) ja sama kuupäevaga (01.08.2022. a) arve on kohtule esitanud ka kostja. Sellel arvel on teistsugune summa ja selgitused: xxx (01.07.27.07.2022) 530 tundi x 16 eurot = 8 480 eurot + käibemaks; transpordikulud 337 x 1,80 eurot = 606 eurot + käibemaks; miinusega on kajastatud: laenulepingu lõpetamine – (miinus) 1 600 eurot; ettemaks – (miinus) 1 000 eurot; kvaliteedile mittevastavad tööd/ümbertegemised – (miinus) 640 eurot. Kokku kuulus arve alusel tasumisele 7 335,92 eurot. Arvele on märgitud: „Laenulepingu lõpetamine : Tasumisele kuuluv summa 8 935.92 millest võetakse ära laengulepingu ületähtaja läinud intress ja viivis summas: 1600.00 Tasumisele kuulub : 7335.92 koos käibemaksuga. Laenulepingu lõpetamisel ei ole arvestatud käibemaksu“. Kostja tegi hagejale ülekande 25.08.2022. a summas 7 335,92 eurot selgitusega: „Arve 55T.08./22 mahaarvamised laenulepingu alusel kui ka ettemaksu alusel”. Seega nähtub, et hageja 01.08.2022. a kahest arvetest on kostja poolt kokku tasutud 13 535 eurot (6 200 + 7 335,72). Seisuga 01.08.2022. a omas kostja hageja vastu laenulepingust nr 2022.01/00 tulenevat nõuet: laenusumma 1 000 eurot, intressi nõue 4,27 eurot ja viivise nõue perioodi eest 03.05.2022. a kuni 01.08.2022. a summas 182 eurot (vaata kohtuotsuse lisa 1, viiviseraport), kokku seega 1 186,27. Seega on hageja tasaarvestanud töövõtulepingu järgse tasu laenu ja laenu kõrvalkuludega suuremas summas. Kostja väidab, et hagejaga võis olla sõlmitud ka teisi laenulepinguid. Sellise väite korral tulnuks kostjal teised laenulepingud kohtule esitada.
12.Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks põhivõla katteks 5 066, 40 eurot, 20.03.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 373, 70 eurot, s.o kokku 5 440,10 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (5 066,40 eurolt) vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates 21.03.2024. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 28.01.205. a summas 531,84 eurot (vt kohtuotsuse lisa 2, viivisekalkulaator) ning lisanduv viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumist kuni täitmiseni seadusjärgses määras.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.
15.Kohus rahuldab hagi. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 595 eurot ja õigusabikulud on kokku 793 eurot (koos käibemaksuga), menetluskulud kokku 1 388 eurot.
Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Sergei Politšev (Ida-Viru Advokaadibüroo), kes osutas hagejale õigusabi 5 tundi tunnihinnaga 143 eurot (koos käibemaksuga).
17.Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas 2-17-13164).
18.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud ning vastavad esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Kohtuotsusel on kaks lisa: lisa nr 1 (viiviseraport) ja lisa nr 2 (viiviseraport).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.