Kriminaalasi 1-25-3201
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. september 2025 Tallinn
Kriminaalasja number
1-25-3201
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Liivo
Sekretär
Julia Seenkevitš
Kriminaalasi
Hendrik Sulepi süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi
Prokurör
Ilona Litvinova
Süüdistatav
Hendrik Sulepi, ik: 39507250847; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx keel, xxx haridusega; töökoht: xxx; kehtivad karistused puuduvad Tõkend – ei kohaldatud
Menetluse liik
Kokkuleppemenetlus
Kaitsja
Alik Karajev (lepinguline)
Süüdi tunnistada Hendrik Sulepi KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.
KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud 2 aastat vangistust täielikult tingimisi kohaldamata, kui Hendrik Sulepi ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 22.09.2025.
Tõkendit ei kohaldatud.
Menetluskulud:
KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Hendrik Sulepilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha summas 1329 eurot, liiklustehnilise ekspertiisiga tekkinud kulud summas 731 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisiga tekkinud kulud summas 155 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid kokku 2215 eurot Hendrik Sulepil võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 184.58 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700025646. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbriga Hendrik Sulepile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 6.Asitõendid: - üks DVD-plaat (01.06.2024 sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa) fotodega sündmuskohast 01.06.2024; üks CD-plaat häirekeskusele tehtud kõnede väljavõttega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. - Mootorsõiduk xxx, reg.märk xxx, teisaldatud 01.06.2024 politseiparklasse aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn /tl 35/ – tagastada omanikule xxx OÜ või tema poolt volitatud isikule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.
Asjaolud ja menetluse käik:
01.06.2024 kella 00:55-00:57 ajal juhtis Hendrik Sulepi Harju maakonnas Saue vallas Kaasiku külas Hingu teel suunaga Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt poole mootorsõidukit xxx, reg.märk xxx. Seejuures Hendrik Sulepi: - pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist, samuti olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; - pidi veenduma enne sõidu alustamist, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud; - ei tohtinud sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Hendrik Sulepi jättis need liiklusseadusest (edaspidi ka LS) tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. -2-
Mootorsõiduki juht peab sõidu ajal järgima kiiruserežiimi. See tähendab, et ta ei tohi ületada konkreetsel teelõigul kehtivat suurimat lubatud sõidukiirust. Hendrik Sulepi oli mootorsõiduki juhina teadlik, et liikudes Kaasiku külas mööda Hingu teed sõidab tema teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 kilomeetrit tunnis. Sellele vaatamata sõitis Hendrik Sulepi kiirusega vähemalt 98 kilomeetrit tunnis, millega ületas tahtlikult suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 68 kilomeetri tunnis võrra. Seega rikkus Hendrik Sulepi tahtlikult LS § 50 lg 5 p 3 sätteid. Mootorsõiduki juht ei tohi alustada sõitu enne, kui tema ja kõik sõitjad on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Hendrik Sulepi oli mootorsõiduki juhina teadlik, et paremal esiistmel istuv sõitja K R (xxx) ei ole turvavööga kinnitatud. Sellele vaatamata ei loobunud Hendrik Sulepi, olles samuti turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata, sõidu alustamisest ega taganud teadlikult seaduse nõude täitmist, vaid alustas Kaasiku külas enda kodu juurest sõitu ning jätkas seda. Seega rikkus Hendrik Sulepi tahtlikult LS § 33 lg 2 p 6, § 33 lg 3 ja § 33 lg 11 p 4 sätteid. Eespool kirjeldatud viisil käitudes eiras Hendrik Sulepi lisaks tahtlikult liiklusseaduse nõuet olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega rikkus Hendrik Sulepi tahtlikult LS § 14 lg 2 ja 16 lg 1 sätteid. Kõikide ülalnimetatud liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest tingituna kaotas Hendrik Sulepi juhitavuse mootorsõiduki üle ja sõitis xxx juures paremale sõiduteelt välja, kus põrkas kokku puuga. Hendrik Sulepi eespool kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel sai mootorsõidukis paremal esiistmel istunud ning turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata sõitja K R järgmised tervisekahjustused: xxx. Antud tervisekahjustused on rasked (eluohtlikud). Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 24E-AOI00260-01 võisid nimetatud tervisekahjustused olla tekitatud ühemomentselt tömbi vägivalla toimel, ja nimelt 01.06.2024 liiklusõnnetuse käigus löökidest või paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu autosalongis ja/või deformeerunud ja nihkunud autoosade kompressioonist kehale. Sõitja K R sai eluohtlikud tervisekahjustused, kuna Hendrik Sulepi rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 33 lg 2 p 6, mille kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud; d) LS § 33 lg 3, mille kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud;
-3-
e) LS § 33 lg 11 p 4, mille kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud; f) LS § 50 lg 5 p 3, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Seega pani Hendrik Sulepi toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.