Liiklussüüteod

Asitõendid Kriminaalasja materjalide juures olevad kõik elektroonilised andmekandjad (DVD ja CD plaatidel) säilitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures;

Võltsitud xxx juhiluba xxx Andrii Kryklyvyi nimele, mis asub kriminaaltoimiku juures ümbrikus – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

KURITEO ASJAOLUD

Andrii Kryklyvyid süüdistatakse alljärgnevate kuritegude toimepanemises: Perioodil 28.09.2022-01.10.2022 tarvitas Andrii Kryklyvyi narkootilisi aineid amfetamiin, metamfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA). Seega oli Andrii Kryklyvyi teadlik, et tema on joobeseisundis, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Samuti teadis Andrii Kryklyvyi endal kehtiva juhtimisõiguse puudumisest. Ent tema soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis juhtida sõidukit joobeseisundis ja kehtivat juhtimisõigust omamata. Nii istus Andrii Kryklyvyi 01.10.2022 teadlikult mootorsõidukisse xxx, reg.märk xxx, käivitas mootori ning ajavahemikul kella 23:16st kella 23:20ni sõitis sellega Tallinnas mööda xxx tänavat xxx ja xxx tänavate vahel xxx tänava poole kuni xxx puiesteel asuva majani nr xxx, kus oli peatatud politseipatrulli poolt. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt tuvastati Andrii Kryklyvyil amfetamiini, metamfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tarvitamisest tingitud narkootiline joove (joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1264T koos lisaga 2). Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Andrii Kryklyvyi tahtlikult liiklusseaduse (edaspidi ka LS) § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Andrii Kryklyvyi tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seisuga 20.03.2023 töötas Andrii Kryklyvyi xxx ning kasutas tööülesannete täitmiseks osaühingule kuuluvat mootorsõidukit xxx, reg.märk xxx (käesoleval ajal reg.märk xxx, süüdistuse osas II nimetatud mootorsõiduk xxx, reg.märk xxx). 20.03.2023 kella 13:44 paiku sõitis Andrii Kryklyvyi mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx, Tallinnas mööda xxx tänavat xxx poolt xxx tänava poole xxx tänaval asuva maja nr xxx juurde. Seejuures Andrii Kryklyvyi: - pidi omama vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; - pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist, samuti olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

-

käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist, sealhulgas ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat, ning pidi olema eriti tähelepanelik vanuri suhtes; ei tohtinud peatada mootorsõidukit osaliselt ega täielikult kõnniteel asjakohase liikluskorraldusvahendi puudumisel; samuti ei tohtinud peatada sõidukit kõnniteel veose laadimiseks lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast; pidi tagurdades andma teed kõigile liiklejaile, sealhulgas jalakäijale, ning ei tohtinud teisi liiklejaid takistada ega ohustada; ei tohtinud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes; pidi kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Andrii Kryklyvyi jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. Andrii Kryklyvyi oli teadlik, et xxx ametivõimude poolt võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus perioodiks alates 14.04.2021 kuni 14.04.2022 ning tema xxx juhiluba nr xxx xxx võeti nende poolt hoiule. Eesti Vabariigis ei olnud Andrii Kryklyvyile juhtimisõigust antud ega juhiluba väljastatud. Seega oli tema teadlik, et temal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Ent Andrii Kryklyvyi soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis juhtida sõidukit juhtimisõigust omamata. Nii, istus tema mootorsõiduki xxx, reg.märk xxx, rooli ning sõitis sellega veose mahalaadimiseks Tallinnas xxx tänaval asuva maja nr 1 ette rajatud kõnniteele. Andrii Kryklyvyi nägi ning järelikult teadis, et xxx tn 1 maja juures puudub mootorsõiduki kõnniteel peatamist või parkimist lubav asjakohane liikluskorraldusvahend. Peale selle, nägi ning järelikult teadis Andrii Kryklyvyi, et xxx tn 1 maja juures asub tähistatud ühissõidukipeatus „xxx“ ning kõnniteele on potentsiaalsete sõitjate jaoks paigaldatud ühissõidukite ootepaviljon. See asjaolu võimaldab juhil peatada mootorsõiduki veose laadimiseks kõnniteel, ent seda mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast. Eespool toodule vaatamata, sõitis Andrii Kryklyvyi mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx, xxx tn 1 maja ees olevale kõnniteele ning peatas selle vahetult ühissõidukite peatuskoha juures. Pärast peatumist alustas Andrii Kryklyvyi mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx, tagurdamist, liikudes mööda xxx tn 1 maja ees olevat kõnniteed suunaga Pae xxx poolt xx tee poole. Seejuures ei veendunud Andrii Kryklyvyi alustatava manöövri ohutuses, eelkõige selles, et tema juhitava sõiduki taga ei asu jalakäijaid. Peale selle, kuigi seisuga 20.03.2023 kehtinud ning ka käesoleval ajal kehtiv liiklusseadus keelab juhil kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita ning sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes, kasutas Andrii Kryklyvyi tagurdamise ajal mobiiltelefoni – tema hoidis seda käes ning rääkis sellega ilma käsi vabaks jätva vahendita. Mootorsõiduki juht peab sõidu ajal järgima kiiruserežiimi. Muuhulgas peab juht sõidukiiruse valikul arvestama liikluse tihedust. Andrii Kryklyvyi nägi ning järelikult teadis, et xxx tn 1 maja ees oleval kõnniteel, ühissõidukite ootepaviljoni ümbruses viibivad mitmed ühissõiduki

saabumist ootavad jalakäijad. Arvestades tagurdamise eripära, mille puhul on juhi nähtavusulatus liikumissuunas oluliselt piiratud, lisaks seda, et tema juhitava mootorsõiduki tagaosas puuduvad külg- ja tagaaknad, mis piirab nähtavust veelgi, teadis Andrii Kryklyvyi mootorsõiduki juhina, et liiklusoludele mittevastava kiirusega sõitmise korral võib tema jätta õigeaegselt märkamata ühissõidukite ootepaviljoni juures asuvat jalakäijat, mistõttu ei jõua temale tee andmiseks kiirust vähendada ega seisma jääda ning võib põhjustada raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse. Sel põhjusel lasus temal kohustus kohandada sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ehk sõita võimalikult madala kiirusega. Sellegipoolest alustas Andrii Kryklyvyi paigalt liikumist järsult ning sõitis tagurdamise ajal liiklusoludele mittevastava, s.t oluliselt suurema kiirusega. Ülalnimetatud liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest, eelkõige juhtimisõiguse puudumisest, liiklusseadusega keelatud kohas peatumisest, sõidu ajal mobiiltelefoni kasutamisest ja liiklusoludele mittevastava kiirusega sõitmisest, samuti juhi üldiste hoolsuskohustuste eiramisest tingituna sõitis Andrii Kryklyvyi tagurdades otsa xxx tn 1 maja ees kõnniteel, ühissõidukite ootepaviljoni juures seisvale kõrges eas jalakäijale N Ole (O, xxx), millest viimane kukkus. Andrii Kryklyvyi ei pannud otsasõitu tähele ning sõitis kukkunud N O kehast üle. Andrii Kryklyvyi eespool kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel sai N O eluga kokkusobimatud tervisekahjustused ning suri sündmuskohal. Vastavalt surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktile nr 23E-AOS0029/TLN141 on N O surma põhjuseks massiivne kehatüve, kaela ja aju-kolju tömp trauma koos hulgaliste kolju ja skeletiluude murdude ning eluga sobimatute siseorganite vigastusega; vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mõlemapoolne õhk-verirind (vasakul suuremahuline) koos keskseinandi nihkumisega paremale, kaela ja kere nahaalune õhkemfüseem ning peaajuturse. Vigastused võisid olla tekitatud 20.03.2023 liiklusõnnetuse käigus ühemomentselt tömbi vägivalla toimel jalakäija ja liikuva transpordivahendi kokkupõrkel. Mootorsõiduki juhina, kes ülaltoodud asjaoludel teadlikult rikub liiklusseaduse sätteid, pidas Andrii Kryklyvyi võimalikuks liiklusõnnetuse toimumist, millele järgnevad rasked tagajärjed, sealhulgas surm, kuid kohusetundetuse tõttu lootis neid vältida. N O surm saabus, kuna Andrii Kryklyvyi rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseadusest tulenevaid nõudeid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 17 lg 5 p 6, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed tagurdades kõigile liiklejaile; d) LS § 20 lg 4 p 3, mille kohaselt tohib asulas alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba;

e) LS § 20 lg 6, mille kohaselt võib kõnniteel juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba; f) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; g) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; h) LS § 33 lg 11 p 1, mille kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes; i) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat /.../. Eriti tähelepanelik peab juht olema /.../ vanuri /.../ suhtes; j) LS § 35 lg 2 p 1, mille kohaselt peab juht andma teed jalakäijale tagurdades; k) LS § 49 lg 1, mille kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi; l) LS § 50 lg 3 p 1, 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani Andrii Kryklyvyi toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ukraina Vabariigi ametivõimude poolt võeti Andrii Kryklyvyilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus perioodiks alates 14.04.2021 kuni 14.04.2022 ning tema xxx juhiluba nr xxx xxx võeti nende poolt hoiule. Eesti Vabariigis ei olnud Andrii Kryklyvyile juhtimisõigust antud ega juhiluba väljastatud. Kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid pärast 14.04.2021 ning enne 01.10.2022, hankis Andrii Kryklyvyi endale võltsitud tähtsa isikliku dokumendi, s.o xxx mootorsõiduki juhiloa, mis kannab samasugust numbrit xxx nagu ehtnegi ja on vormistatud tema nimele, ning kasutas seda, olles teadlik, et nimetatud juhiluba on võltsitud. Nimelt: 1) 01.10.2022 kella 23:20 paiku Andrii Kryklyvyi, olles peatatud xxx juures mootorsõiduki xxx, reg.märk xxx, juhtimiselt, esitas teenistusülesandeid täitnud Põhja Prefektuuri patrullpolitseinikule xxx juhtimisõiguse tõendamiseks teadvalt võltsitud xxx juhiloa nr xxx; 2) 20.03.2023 kella 14:18 paiku Andrii Kryklyvyi, olles eelnevalt, kella 13:44 ajal, põhjustanud liiklusõnnetuse xxx 1 juures mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx (käesoleval ajal reg.märk xxx), esitas teenistusülesandeid täitnud Põhja Prefektuuri patrullpolitseinikule xxx isikut tõendavaks dokumendiks teadvalt võltsitud xxx juhiloa nr KBI xxx, eesmärgiga tõendada mootorsõiduki juhtimisõigust; 3) 28.04.2023 kella 08:47 paiku Andrii Kryklyvyi, olles peatatud Tallinnas xxx juures mootorsõiduki xxx, reg.märk xxx, juhtimiselt, esitas teenistusülesandeid täitnud Põhja

Prefektuuri patrullpolitseinikule xxx juhtimisõiguse tõendamiseks teadvalt võltsitud xxx juhiloa nr xxx KarS § 350 kohaselt on mootorsõidukijuhi juhiluba karistusseadustiku 19. peatüki 2. jao tähenduses tähtis isiklik dokument. Seega pani Andrii Kryklyvyi toime võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise ja kasutamise, s.o KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. xxx ametivõimude poolt võeti Andrii Kryklyvyilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus perioodiks alates 14.04.2021 kuni 14.04.2022 ning tema xxx juhiluba nr xxxx võeti nende poolt hoiule. Eesti Vabariigis ei olnud Andrii Kryklyvyile juhtimisõigust antud ega juhiluba väljastatud. Seega teadis Andrii Kryklyvyi, et temale on mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Sellegipoolest juhtis Andrii Kryklyvyi tahtlikult mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta järgmiselt: 1) 01.10.2022 ajavahemikul kella 23:16st kella 23:20ni sõitis mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx, Tallinnas mööda xxx tänavat xxx ja xxx tänavate vahel xxx tänava poole xxx xxx puiesteel asuva majani nr xx; 2) 20.03.2023 kella 13:44 ajal sõitis mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx (käesoleval ajal reg.märk xxx) Tallinnas mööda xxx tänavat xxx tee poolt xxx tänava poole xxx tänaval asuva maja nr 1 juurde ning nimetatud maja ette rajatud kõnniteel; 3) 28.04.2023 kella 08:47 ajal sõitis mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx, Tallinnas xxx juures xxx tee suunas; 4) 15.12.2023 kella 21:58 ajal sõitis mootorsõidukiga xx, reg.märk xxx, Tallinnas xxx tänaval asuva maja nr xxx juurest samal tänaval asuva maja nr xxx juurde ning viimatinimetatud maja juures asuvas parklas. Ülalkirjeldatud tahtliku tegevusega rikkus Andrii Kryklyvyi süstemaatiliselt liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ning § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani Andrii Kryklyvyi toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU JA KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED Kriminaalasi saadeti 21.03.2025 kohtusse arutamiseks üldmenetluses, 28.04.2025 kohtumäärusega oli A.Kryklyvyi kohtu alla antud. Enne kohtuliku uurimise algust 09.07.2025 süüdistatava Andrii Kryklyvyi, tema kaitsja adv Liis Suik ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 422 lg 1 ja § 423 1 järgi kuriteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel vangistust 3 aastat 6 kuud; KarS § 424 lg 1 ja 4231 järgi kuriteo toimepanemise eest vangistust 2 aastat; KarS § 348 lg 1 järgi kuriteo toimepanemise eest vangistust 2 aastat ja KarS § 4231 järgi 28.04.2023 ja 15.12.2023 kuriteo toimepanemise eest vangistust 7 kuud, liitkaristuseks vangistus 4 aastat 8 kuud, millest on neli päeva kantud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui Andrii Kryklyvyi ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täiendavad kohustused määratakse KarS § 75 lg 2 p 1 ja 9 alusel: kohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju aasta jooksul ja kohustus alluda elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul.

Kriminaalasjas oli 15.04.2024 esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju (25 000 eurot või alternatiivselt mõistlik summa kohtu äranägemisel) ja viivise väljamõistmiseks süüdistatav Andrii Kryklyvyilt ja kindlustusandjalt. Samuti palus kannatanu esindaja jätta kostjate kanda kõik hageja menetluskulud summas 2 684 eurot /II kd tl 91-95/. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.04.2024 määrusega kaasati tsiviilkostjana menetlusse xxx /II kd tl 96-98/. Süüdistatav Andrii Kryklyvyi ja kannatanu S O sõlmisid 03.10.2024 kompromisslepingu /II kd tl 104105/, milles lepiti kokku, et süüdistatav tasub kannatanule 10 000 eurot liiklusõnnetusega põhjustatud mittevaralise kahju eest. 07.11.2024 teatas kannatanu esindaja xxx e-kirjas prokuratuurile /II kd tl 106/, et süüdistatav ei ole asunud kannatanule tekitatud kahju hüvitama ning on seega jätnud kompromisslepingu täitmata. 01.12.2024 esitas kannatanu lepinguline esindaja täpsustatud tsiviilhagi süüdistatavalt ja xxx mittevaralise kahju (25 000 eurot või alternatiivselt mõistlik summa kohtu äranägemisel) ja viivise väljamõistmiseks. Samuti palus kannatanu esindaja jätta kostjate kanda kõik hageja menetluskulud summas 3 634 eurot /II kd tl 156-160/. 09.05.2025 hüvitas tsiviilkostja xxx kannatanule mittevaralise kahju summas 4000 eurot. Harju Maakohtu 09.07.2025 kohtuistungil loobus kannatanu tsiviilkostja vastu esitatud tsiviilhagist ning 09.07.2025 kohtumäärusega kõrvaldas Harju Maakohus tsiviilkostja xxx kriminaalmenetlusest. 02.07.2025 süüdistatava Andrii Kryklyvyi ning tema kaitsja vandeadvokaat Liis Suigi ja kannatanu S O ning tema esindaja vandeadvokaat xxx vahel ning tsiviilkostja xxxx esindaja xxx osavõtul toimunud läbirääkimiste käigus jõudsid pooled suulisele kompromissile kannatanule tekitatud kahju suuruses – summas 10 000 eurot, millest arvatakse maha xxx poolt hüvitatud 4000 eurot. Kannatanu poolt seoses lepingulise esindajaga kantud menetluskulud moodustavad 2 684 eurot, kahju kokku 8 684 eurot. Süüdistatav Andrii Kryklyvyi kohustub hüvitama kannatanu S Ole tekitatud mittevaralise kahju 6 000 eurot ja tema poolt kantud menetluskulud 2 684 eurot (kahju kokku 8684 eurot) 12 kuu jooksul alates kriminaalasjas tehtava kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust igakuiste maksetena kokkulepitud graafiku alusel.

Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele KrMS § 179 alusel sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel 1329 eurot. Samuti tuleb süüdistataval hüvitada ekspertiisikulud kogusummas 909 eurot. Kokkuleppe kohaselt kaitsjatasu kogusummas 2398,80 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 110 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.