1-25-3562
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. juuli 2025, Tallinnas
Kriminaalasja number
1-25-3562
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
Mart Üksti süüdistatuna KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Hendrik Rätsep
Süüdistatav Kaitsja
Mart Üksti – isikukood 37902270223, elukoht XXX, XXX kodanik, emakeel xxx keel, töökoht puudub (xxx), xxx, e-post xxx, telefon xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud. Kersti Põld
Süüdi tunnistada Mart Üksti KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aastat 3 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 30 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.04.2025-19.04.2025, s.o 2 päeva. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev, millest alates kuulub kandmisele 28 päeva vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust, täitmisele kui Mart Üksti ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:
seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Mart Ükstit süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt Pärnu Maakohtu 24.08.2021 otsusega nr 1-21-5732 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult ja korduvalt 18.04.2025 kl 10.01 aadressil xxx, Harjumaa mootorsõidukit Opel Insignia Sports Tourer SW (reg nr xxx), olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 1,02 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus). Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Mart Üksti, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.06.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Mart Üksti süüdi tunnistamist ja tema karistamist Kars § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 28 päeva vangistust. KarS §-de 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse osas, täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt on süüdistatav käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt on süüdistatav käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS§ 75 lg 4 kohaselt kohustub süüdistatav vabatahtlikult käitumiskontrolli ajal andma alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi ning esitama vereanalüüside tulemused kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul. PEth veremarkeri näit ei tohi teise ja järgnevate analüüside puhul ületada 20 ng/ml. PEth analüüsid tuleb anda: ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud vereanalüüsi nõutav näit puudub);
-
kolmanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest; kuuenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest; üheksanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest; kaheteistkümnenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest; viieteistkümnenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest.
Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu 438.70 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.