Eesistuja Inna Ombler, liikmed Pavel Gontsarov ja Orvi Koik Kea Lemming
Sekretär Kriminaalasi
Aivo Kallaste süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 17. aprilli 2025 otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja Indrek Västrik
Prokurör Asja arutamise aeg ja koht
Hendrik Rätsep, Ilona Litvinova, 1.juuli 2025, Tallinn
Süüdistatav
Aivo Kallaste, isikukood: 36904145712; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: XXX; XXX; emakeel: eesti keel; XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad
Kaitsja
Vandeadvokaat Indrek Västrik, määratud korras
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 17. aprilli 2025 otsus muutmata.
2.Määrata Advokaadibüroo Valdma & Partnerid OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks vandeadvokaat Indrek Västriku poolt Aivo Kallastele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest koos käibemaksuga kokku 178,56 eurot eurot. Mõista apellatsioonimenetluse kulu Eesti Vabariigi kasuks välja Aivo Kallastelt.
1-25-7 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 17.04.2025 otsusega (terviktekst tehti pooltele kättesaadavaks 9.05.2025) tunnistati A. Kallaste süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aivo Kallaste ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemist loeti alates kohtuotsuse kuulutamisest 17.04.2025. Maakohus tegi otsustused menetluskulude kohta.
2.A. Kallaste anti kohtu alla ja mõisteti KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis kokkuvõtvalt järgmises teos. A. Kallaste juhtis 16.08.2023 ajavahemikul 22.3023.35 kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust omamata tahtlikult Harjumaal, Saue ja Lääne-Harju valdades mootorsõidukit Hyundai Sonata, Soome registreerimismärk XXXXXX, olles alkoholijoobes. 16.08.2023 õhtusel ajal tarbis Aivo Kallaste alkoholi ja oli vahetult enne sõitmist teadlik, et on alkoholijoobes, mistõttu on mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Samuti oli A. Kallaste teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid ta soovis juhtida sõidukit alkoholijoobe seisundis ja juhtimisõigust omamata. A. Kallaste sõitis mootorsõidukiga Hyundai Sonata, Soome registreerimismärk XXXXXX mööda Tallinn-Paldiski maanteed Keila linna suunas, möödus kella 22.30 ajal Saue vallas asuvast Tallinn-Paldiski maantee ja Vatsla tee ristmikust, seejärel jätkas liikumist Keila linna suunas, sõitis linnast läbi, liikus edasi mööda Haapsalu maanteed ja jõudis hiljemalt kella 23.35 ajal Lääne-Harju vallas, Rummu alevikus, XXX asuva maja nr X juurde, kus peatas sõiduki. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teostatud uuringu kohaselt leiti A. Kallaste verest etanooli 1,75 mg/g ± 0,06, k=2, s.o tuvastati, et tema ühes grammis veres on vähemalt 1,69 milligrammi alkoholi. A. Kallaste rikkus kirjeldatud tegevusega tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis.
3.Maakohus hindas esitatud tõendid lubatavaks ja usaldusväärseks ning A. Kallastele süüdistuses etteheidetu täielikult tõendatuks. Kohus luges samas süüdistatava ütlused süüdistuse asjaolude kohta ebausaldusväärseks ja tema versiooni toimunust tõele mittevastavaks. Maakohtu hinnangul pani A. Kallaste KarS § 424 lg-s sätestatud teo toime kavatsetult.
APELLATSIOON
4.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist KrMS § 339 lg 2 alusel kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja A. Kallaste põhjendamatu süüdimõistmise. Maakohus rikkus KrMS § 61 lg-s 2 sätestatut, sest tõendite usaldusväärsuse hindamisel ei põhjendanud piisavalt seisukohti ja kohtu siseveendumuse kujunemine pole piisavalt jälgitav. Maakohus ei arvestanud piisavalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega. Kaitsja taotleb ringkonnakohtul tõendid osaliselt ümber 2/7
1-25-7 hinnata, st tunnistajate KK ja JM ning süüdistatava kohtuistungil antud ütlused, neid uuesti ristküsitledes.
5.Tunnistajad võisid lihtsalt eksida, kui identifitseerisid süüdistatava autot juhtinud isikuna. Kui tunnistajate viibimise ajal süüdistatava kodu juures oli pime, nad olid eemal ja tänavavalgustus oli piiratud, võisid nad mitte märgata, kuidas autost lahkus isik, kes seda juhtis, ja mingil hetkel peale seda istus autosse süüdistatav. Tunnistaja KK kirjeldas kohtus kaks või kolm aastat tagasi nähtut, sh et tegi video kahtlaselt sõitnud autost ning andsid abikaasaga info häirekeskusele edasi. Samuti helistasid tunnistajad politsei välijuhile, kui sõitsid kahtlaselt liikkuvale sõidukile järele ja jälgisid juhti kuni sõiduki parkimiseni ja patrulli saabumiseni. Tunnistaja istungil süüdistatavat ära ei tundnud, kuid kinnitas, et autos oli üks isik, kes ei lahkunud auto juurest. Sama kinnitab tunnistaja JM, kes täpsustab, et sündmuse lõpus oli õues pime.
6.Maakohus hindas süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks tuues välja, et tema kohtueelses menetluses ja kohtus esitatud versioonid on vastuolus. Süüdistatava ütlustes aga ei ole vastuolu ja ta seletas piisava selgusega kohtueelses menetluses antud ütlusi. Maakohtu põhjendused tema ütlustele ei ole piisavad ega lükka ümber süüdistatava ütlusi, et auto tõi tema juurde remondiks P (P), auto omanik. P oli talle öelnud, et autoga ei saa sõita, ragin on sees ja imestas, kuidas see kohale toodi. Süüdistatava sõnutsi oli pime, kui ta autos istus ja teisi inimesi ümbruses polnud ja ta jõi autos õlut.
7.Eeltoodu alusel saab väita, et maakohus tegi vigu tõendite hindamisel. Kuigi aktiivse kaitseversiooni kontrollimiseks ei õnnestunud PPga kontakti saada ja tunnistajana üle kuulata ei tähenda see, et süüdistatava süüs tekkinud kahtlused on automaatselt kõrvaldatud. Muude tõendite alusel saab jõuda järeldusele, et kõrvaldamata on jäänud kahtlused, mis tuleb tõlgendada A. Kallaste kasuks. Prokuratuuri vastuväide apellatsioonile
8.Abiprokurör Hendrik Rätsep palub KrMS § 322 lg 3 alusel apellatsioonile esitatud kirjalikus vastuväites jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, sest maakohus ei ole kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Apellandi seisukohad ei ole põhjendatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Otsuse p-des 7-10 on põhjalikult käsitletud, miks on süüdistatava ebajärjepidevad ja eluliselt ebausutavad ütlused valdavas osas ebausaldusväärsed ning kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Süüdistatav muutis kohtumenetluse käigus oma kaitseväiteid ning alusetu on apellandi argument, et esitatud väited ei ole omavahel vastuolus. Maakohus luges õigesti tunnistajate KK ja JM ütlused usaldusväärseks. Kaitsja väide, et tunnistajad võisid eksida, sest oli pime, on pelgalt teoreetiline. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kahtlusteta asjaolu, et süüdistatav oli isik, kes mootorsõidukit juhtis. Menetlus ringkonnakohtus
9.Ringkonnakohtu istungil 1.07.2025 jäi kaitsja apellatsiooni juurde. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
3/7
1-25-7
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust tühistada Harju Maakohtu 17.04.2025 otsust A. Kallaste süüdimõistmises ja karistamises KarS § 424 lg 1 järgi. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
11.Kohtukolleegium nõustub maakohtu süüdimõistva otsuse tõendite analüüsi ja järeldustega. Erinevalt apellandist on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus järgis KrMS § 61 lg-s 2 sätestatut ja hindas tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Otsuses on põhjalikult analüüsitud süüdistatava kui ka tunnistajate ütluste usaldusväärsust, arvestades kohtupraktikas väljakujunenud kriteeriume. Maakohus on veenvalt selgitanud, miks ei ole alust ülejäänud tõendikogumiga vastuolus olevaid süüdistatava ütlusi usutavaks pidada. Seejuures on maakohus järginud otsuse põhistamise nõuet ning kohtu siseveendumuse kujunemine on lugejale jälgitav. Seega jäävad edutuks kaitsja etteheited, et maakohus rikkus KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis olevat kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse. See, et apellant ei nõustu tõendite hindamisel tehtud järeldusega, ei tähenda, et maakohus rikkus kriminaalmenetluse norme ja eksis tõendite hindamisel.
12.Apellatsioonis toodu ei erine kaitsja varem esitatud väidetest, millele on maakohtu otsuses juba vastatud. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastates apellandi väidetele põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
13.Kaitsja seab tunnistajate ütluse usaldusväärsuse kahtluse alla argumendiga, et tunnistajad võisid eksida mootorsõiduki juhi isikus, sest ei pruukinud pimeduse ning selle tõttu, et nende sõiduk asus eemal, märgata, kui sõidukist lahkus seda juhtinud isik ja asemele tuli A. Kallaste. Kolleegium apellandiga ei nõustu. Kaitsja arvamus, et tunnistajad KK ja JM võisid eksida sõidukit juhtinud isikus, on oletuslik ega tugine uuritud tõenditele. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et uuritud tõenditega haakuvatest tunnistajate ütlustest järeldub üheselt, et 16.08.2023 ei saanud sõidukit Hyundai Sonata registreerimismärgiga XXXXXX juhtida keegi teine peale süüdistatava. Tunnistajate ütluste pinnalt ei jää kahtlust, et sõiduk ja selle juht olid kogu süüdistuses kirjeldatud sõiduteekonna ajal ning ka pärast parkimist kuni politsei saabumiseni tunnistajate vaateväljas. Arvestades mõlema tunnistaja kirjeldatud tajumistingimusi, tähelepanelikkust, ütluste detailsust ning samuti kauaaegsest kogemusest abipolitseinikuna, ei pea kolleegium soostuvalt maakohtuga võimalikuks, et neile jäänuks tähelepanuta sõiduki ja selle juhiga seonduv, sh asjaolu, kui sõiduki juht oleks vahetunud.
14.Pealegi jätab apellant tähelepanuta, et tunnistajate KK ja JM 25.02.2025 ristküsitluse haakuvatest ütlustes kohaselt jälgisid nad A. Kallaste juhitud ebakindla ja ohtliku sõidustiiliga mootorsõidukit Hyundai Sonata, Soome registreerimismärgiga XXXXXX, alates selle märkamisest Tallinn - Paldiski maanteel kuni sõiduki peatumiseni. Tunnistajad järgnesid A. Kallaste juhitud mootorsõidukile kogu süüdistuses kirjeldatud teekonna jooksul, st mööda TallinnPaldiski maanteed Keila linna suunas ja linnast läbi ning mööda Haapsalu maanteed Lääne-Harju valda, Rummu alevikku, kus süüdistatav peata sõiduki kella 23.35 paiku XXX tänaval asuva maja nr X juures.
15.Tunnistajate KK ja JM usaldusväärsetest ütlustest ilmneb üheselt, et süüdistuses kirjeldatud teekonnal viibis sõidukis ja seda juhtis kuni peatamiseni üks isik. Teisi isikuid sõidukis ei olnud. Tunnistajate ütlustest ilmnevalt olid sõiduk ja selle juht A. Kallaste kuni politseipatrulli saabumiseni nende pideva tähelepanu all ning hoolimata õhtuhämarusest piisavalt nähtaval. Seejuures asus tunnistajate auto A. Kallaste sõidukist vaid mõne meetri kaugusel. Veelgi enam – tunnistajad väljusid autost ja läksid toimuva paremini nägemiseks lähemale. Tunnistajate sõnutsi 4/7
1-25-7 oli süüdistatava juhitud sõiduk pargitud selliselt, et tunnistajad nägid selles toimuvat. Tunnistaja JM ütlustest nähtub seegi, et süüdistatav sõitis parkides korduvalt kõnniteele nii, et sõiduki esiosa põhi kraapis vastu kõnnitee serva. Tunnistaja kuulis süüdistatavat rääkimas telefonitsi naisterahvaga ning hiljem valetamas politseile, et on parkinud juba mitu tundi (KoTo, tl-d 55-60).
16.Kolleegium nõustub maakohtuga, et tunnistajate ütlused riimuvad maakohtus uuritud ja otsuses kogumis analüüsitud tõenditega (vt otsuse p-d 6-24), s.o 18.04.2024 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud häirekeskusele tehtud kõnega (KoTo, tl 21-22), 31.08.2023 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud politsei vormikaamera salvestistel talletatuga (KoTo, tl 51-52), 31.08.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga tunnistaja KK mobiiltelefoni videosalvestisele (KoTo, tl 23-24), 16.03.2023 sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuses märgituga (KoTo, tl 5), joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (KoTo, tl 26) ning patrullpolitseinikust tunnistaja HK ristküsitlusel antud ütlustega (KoTo, tl-d 60-62).
17.Taotledes ringkonnakohtult A. Kallaste õigeksmõistmist ei arvesta apellant eespool toodud usaldusväärsete tõendite kogumiga, vaid tugineb üksnes maakohtu poolt kõrvale jäetud süüdistatava A. Kallaste ütlustele. Apellandi arvates ei ole maakohtu põhjendused ütluste ebausaldusväärseks hindamisel piisavad, sest neis ei esine vastuolusid. Kolleegium apellandiga ei nõustu. Maakohus on otsuse p-des 7-14 ammendavalt põhjendanud, miks tuleb süüdistatava A. Kallaste ütlused, et ta süüdistuses kirjeldatud kuritegu toime ei pannud, lugeda paljasõnaliseks, vastuoluliseks ja ebausaldusväärseks. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et ükski kohtumenetluses uuritud tõend ei toeta süüdistatava poolt alles kohtumenetluse esitatud versiooni, et mootorsõidukit juhtis tema asemel keegi teine. Kordamata maakohtu põhjendusi märgib ringkonnakohus süüdistatava ütluste ja esmakordselt alles esimese astme kohtus esitatud kaitseversiooni kohta täiendavalt järgmist.
18.Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et 21.01.2025 esitatud kaitseaktis ei ole kajastatud kaitseversiooni, et 16.03.2023 juhtis mootorsõidukit Hyundai Sonata registreerimismärgiga XXXXXX süüdistatava A. Kallaste asemel tegelikult keegi teine. Kaitseaktis ei ole esitatud tõendeid ega taotlusi, mis lükkaksid ümber süüdistuse versiooni ning pole taotletud kellegi kohtusse kutsumist. Äärmiselt lakoonilise sisuga kaitseaktis on pelgalt märgitud, et kohtumenetluses soovitakse tugineda süüdistatava ütlustele ja taotletakse süüdistusaktis nimetatud isikute kohtusse kutsumist (KoTo, tl 9). 4.02.2025 kohtu eelistungi protokollist nähtuvalt ei soovinud kaitsja kaitseakti täiendada, sh ei esitanud kaitseväidet, et süüdistatava asemel juhtis sõidukit keegi teine (KoTo, tl 16). Lisaks nähtub 17.03.2025 kohtuistungi protokollis prokuröri märgitust, et kohtueelse menetluse lõpuleviimisel ei esitanud kaitsja ja süüdistatav ka prokuratuurile tõendeid ega taotlusi, mis lükkaksid ümber süüdistuse versiooni, et A. Kallaste pani toime KarS § 424 lg 1 järgi etteheidetava teo.
19.Ringkonnakohus selgitab, et KrMS §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. KrMS §-s 14 sätestatud võistleva menetluse põhimõtteid silmas jääb arusaamatuks, et olukorras, kus süüdistatavale ja kaitsjale oli teada tõendite sisu, sh tunnistajate ütlused, juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, esitas A. Kallaste kaitseversiooni süüdistuse kummutamiseks alles kohtulikul uurimisel. Maakohtus esitatud kaitseväite tõsiseltvõetavust kahandab veelgi enam see, et süüdistatava ütlused kaitseversiooni kohta on vastuolus tema poolt kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütlustega ning lisaks on ebajärjepidevad ja vastuolulised ka süüdistatava ristküsitlusel antud ebamäärased ütlused. Näiteks väitis süüdistatav kaitsjale esmasküsitlusel, et ei tea, kes ja kuidas tõi auto tema maja ette, selle uksed olevat olnud lahti ning politsei tulles olevat ta joonud autos õlut ja kuulanud muusikat (KoTo, tl 67 pöördel). 5/7
1-25-7 Teisesküsitlusel väitis süüdistatav prokuröri küsimustele põiklevaid ja hägusaid vastuseid andes, et auto toodi talle remontimiseks (KoTo, tl 68 pöördel); ta ei tea, kes auto tõi, vist oli P, kes olevat jätnud talle õlled ja pudeli konjakit autosse (KoTo, tl 68 pöördel ja tl 69); ta ei ta, kas P oli ise roolis või tema sõber (KoTo, tl 72).
20.Lisaks näitab kolleegiumi hinnangul süüdistatava esitatud kaitseversiooni ebausutavast järgmine tõik. Kohtuliku uurimise lõpuleviimisel leidis süüdistatav, et „P“ võiks kohtusse kutsuda. Maakohus määraski KrMS § 297 lg 1 alusel süüdistatava nimetatud isiku tunnistajana kohtusse kutsumine. Paraku selgus, et süüdistatava esitatud teave PPks nimetatud isiku kohta ei võimaldagi sellinimelisega kontakti saada – andmed isiku töökoha kohta osutusid vääraks, samuti ei saanud maakohus isikuga kontakti süüdistatava antud telefoninumbril. Esitatud kaitseversiooni paljasõnalisust kinnitab seegi, et kui maakohus määras lõpetada KrMS § 2861 lg 2 p 1 alusel tõendi kogumise selle kättesaamatuse tõttu, ei vaielnud süüdistatav ja kaitsja sellele vastu ega esitanud mingeid taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks. Kokkuvõtvalt ei võimaldanud süüdistatav seega menetlejal kontrollida ülejäänud tõendikogumiga vastuolus olevat kaitseversiooni.
21.Kaitsja leiab, et kuigi süüdistatava aktiivset kaitseversiooni ei õnnestunud kontrollida, ei ole kõrvaldatud A. Kallaste süüs tekkinud kahtlused ja neid tuleks tõlgendada tema kasuks. Kolleegium apellandiga ei nõustu. Maakohtus on asjakohasele Riigikohtu praktikale viidates õigesti selgitatud, et juhul, kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav ei loo reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks, ei ole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt otsuse p 13). Kolleegium selgitab täiendavalt, et kõrvaldamata kahtlus isiku süüküsimuse lahendamisel ei tähenda, et olukorras, kus muud tõendid kaitseversiooni vähimalgi määral ei toeta, tuleks kohtul võtta süüküsimuse käsitlemisel aluseks süüdistatava jaoks soodsaim versioon. Kaitseversioon peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga ja kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt nt RKKKo 13.10.2015, 3-1-1-7715, p-d 18–19; RKKKo 07.11.2019, 1-18-86/128, p 58). Praegusel juhul ei ole A. Kallaste aktiivset kaitseväidet tõendanud ega loonud menetlejale reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks. Samuti ei toeta uuritud tõendid kohtumenetluses esitatud kaitseversiooni. Käesolevas asjas on maakohus ammendavalt ja väljaspool mõistlikku kahtlust põhjendanud, miks saab jõuda järeldusele, et A. Kallaste pani toime KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud teo 16.08.2023 nii, nagu on kirjeldatud süüdistuses. Järelikult ei ole maakohus KrMS §-s 7 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtteid eiranud.
21.Seega on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus mõistis õigesti A. Kallaste KarS § 424 lg 1 järgi süüdi ega eksinud A. Kallastele karistust mõistes.
22.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 17.04.2025 otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. Menetluskulud
23.Kaitsja esitas ringkonnakohtule 9.06.2025 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt kulus apellatsioonimenetluses A. Kallastele õigusabi andmisel toiminguteks, sh maakohtu otsusega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja apellatsiooni koostamiseks, kokku 90 minutit, mille eest soovib kaitsja tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 23,76 eurot, st kokku 131,76 eurot. Kuigi apellatsioonis on kaitsja korranud valdavalt maakohtus esitatud argumente, peab ringkonnakohus tasutaotluses näidatud toiminguteks kulunud aega kokkuvõtvalt, st koostoimes 6/7
1-25-7 maakohtu otsuse tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele kulunud ajaga, põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuivõrd alates 1.07.2025 tõusis käibemaksumäär seniselt 22%-lt 24%-ni, kuulub kõnealune tasutaotlus 108 eurot koos käibemaksuga 25,92 eurot hüvitamisele kokku summas 133,92 eurot. Lisaks eeltoodule tuleb kaitsja 1.07.2025 esitatud tasutaotluse alusel hüvitada ringkonnakohtu istungiks kulunud aeg, s.o 30 minutit, mille eest makstav tasu ilma käibemaksuta on 36 eurot ja koos käibemaksuga 44,64 eurot. Seega kokku moodustavad apellatsioonimenetluse kulud koos käibemaksuga 178,56 eurot, mille ringkonnakohus määrab Advokaadibüroo Valdma & Partnerid OÜ-le apellatsioonimenetluses vandeadvokaat I. Västriku osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks.
24.KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega tuleb riigi õigusabi kulu mõista välja süüdistatavalt A. Kallastelt. /allkirjastatud digitaalselt/
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.