Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Tartu Maakohus 05. juuni 2025, Tartu 1-25-1395 Kristina Domaškina Signe Veetamm Sten Kuusepuu süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro
Süüdistatav
Sten Kuusepuu isikukood: 39202012757; elukoht: XXX; XXX; töökoht: XXX, XXX; emakeel: XXX; XXX kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 13.01.2025. a otsusega KarS § 424 lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõpeb 12.01.2026. tõkendit pole kohaldatud
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistuse sisu Sten Kuusepuud süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 13.01.2025. a otsusega nr 1-24-7080 süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 1 järgi 25.07.2023. a teos, juhtis uuesti 18.10.2024 kella 21:45 paiku Tartu linnas Kaunase pst 73 juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 järgi on narkootiliste, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove üks joobeseisundi liikidest. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Seega pani S. Kuusepuu toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro, süüdistatav Sten Kuusepuu ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. S. Kuusepuu tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 10-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 13.01.2025. a otsusega nr 1-24-7080 mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, ning mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 ning § 424 lg 4 p 1 alusel määrata, et S. Kuusepuul tuleb kohe ära kanda 7 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse alguseks S. Kuusepuu vanglasse saabumise aeg. Jätta ülejäänud karistus 9 kuud ja 23 päeva vangistust KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui S. Kuusepuu ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest ning jätkab osalemist narkootikume tarvitavatele inimestele mõeldud sotsiaalprogrammis „SÜTIK“, mida viib läbi Tervise Arengu Instituut. Katseaja algust arvestada Tartu Maakohtu 13.01.2025. a otsuse nr 1-24-7080 kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena S. Kuusepuult ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, mille algust arvata Tartu Maakohtu 13.01.2025. a otsuse jõustumisest 28.01.2025. Mõista S. Kuusepuult välja riigi eelarve tuludesse joobe tuvastamise kulu 124 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 208,62 eurot, s.o menetluskulud kokku 332,62 eurot. Sundraha jätta S. Kuusepuult välja mõistmata, sest käesolevas asjas mõistetakse liitkaristus kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 1 järgi. Võimaldada S. Kuusepuul tasuda menetluskulud 332,62 eurot ositi 12 kuu jooksul.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. S. Kuusepuu tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamise kulu 124 eurot ja määratud kaitsja tasu 208,62 eurot, s.o menetluskulud kokku 332,62 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Sundraha S. Kuusepuult välja ei mõisteta, sest see on välja mõistetud juba Tartu Maakohtu 13.01.2025. a otsusega. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada S. Kuusepuul tasuda menetluskulud 332,62 eurot ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.