Liiklussüüteod

1-25-1452

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

1-25-1452 karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Andrias Luike süüdistatakse selles, et ta juhtis 11. novembril 2023 kella 20.45 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas Raadi alevikus Rajaotsa kinnistul mootorsõidukit Saab 9-5 registreerimismärgiga XXX XXX milles vedas sõitjat selleks mitte ettenähtud kohal ja viisil. Nimelt võttis A. Luik autosse kuuenda kaasreisijana alaealise 14-aastase (L.Y), kes oli tagaistmel üle istekohtade pikali teiste reisijate põlvedel, mistõttu ei olnud tal võimalik nõuetekohaselt kasutada turvavööd. Seejärel juhtis A. Luik mootorsõiduki teele, mis oli ette nähtud liiklemiseks kergliiklejatele ning oli märgistatud liikluskorraldusvahendiga nr 435 (Jalgratta- ja jalgtee), mis näitas, et sel tohtisid liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Lisaks ei valinud A. Luik teeoludele ja ilmastikutingimustele vastavat sõidukiirust ning kaotas järsku vasakkurvi sõites auto üle juhitavuse, mille tagajärjel sõiduk paiskus üle katuse. Sõiduki ümberpaiskumise tagajärjel paiskus tagaistmel mittenõuetekohaselt turvavööga kinnitamata L.Y mootorsõiduki parempoolsest küljeaknast poole kehaga välja. Selle tulemusel sai L.Y pea lahtise tömbi trauma, s.o paremal pool otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklaluu killunenud lahtised murrud pea deformatsiooniga (lamenemisega), koljupõhimiku killunenud nihkega murrud, silmakoobaste kõigi seinte ning ninakõrvalkoobaste seinte murrud, alalõualuu parema haru murru, hulgaliste ajukolju- ja näokoljuluude omavaheliste õmbluste laialimineku, kõvakelme rebendid, difuusse ämblikuvõrkkestaaluse ja vähese vasakpoolsee kõvakelmealusee verevalumi, ajukoe osalise purustuse kõhtmisel pinnal ning parema otsmikusagara tipuosas, verevalumid kõõlustanul ning oimulihastes, põrutushaava juustega kaetud peanahal paremal, nahamarrastused-kriimustused ja nahaalused verevalumid peapiirkonnas. Samuti sai ta kaela-kehatüve tömbi trauma, s.o nahaalusee verevalumi kaelal, vasaku abaluu murru, koldelised verdumised kopsukoes ja kopsude kelme all, üksikud nahaalused verevalumid kehatüvel, ning jäsemete tömbi trauma, s.o nahaalused verevalumid paremal ülajäsemel, nahakriimustus vasakul ülajäsemel ning nahaalused verevalumid säärtel. Vigastuste tulemusena L.Y suri sündmuskohal. A. Luik rikkus LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 § 13 lg 1 p 6, mille kohaselt võivad märgi 435 (Jalgratta- ja jalgtee) mõjualas liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht. Samuti rikkus A. Luik LS § 14 lg 2 nõuet, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõuet, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet; LS § 17 lg 1 nõuet, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; LS § 33 lg 6 nõuet, mille kohaselt juht peab enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud; LS §

1-25-1452 34 lg 2 nõuet, mille kohaselt sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil; LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani süüdistatav A. Luik toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Kokkuleppe sisu Süüdistatava A. Luige, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on A. Luigele mõistetav karistus järgmine. KarS § 422 lg 1 järgse kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et koheselt tuleb ära kanda 2 kuud vangistust ja ülejäänud karistust, s.o 2 aastat ja 10 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Luik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ära kantava karistuse alguseks A. Luige saabumine kinnipidamiskohta. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A. Luigelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1329 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu 1013,58 eurot ja 366 eurot kaitsja tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 2708,58 eurot. Võimaldada menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtuistungil selgitati üksmeelselt, et kaitsja kohtumenetluse kulud tuleb jätta riigi kanda. Kohtu seisukoht

1-25-1452 Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkuleppega nõustus ka kaitsja. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada A. Luik süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot, ja KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu 1013,58 eurot ja kaitsja tasu 366 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 3 tuleb A. Luigel menetluskulud kogusummas 2708,58 eurot tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste osamaksetena. Kaitsjale kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstud tasu 175,68 tuleb jätta kokkulepitu kohaselt riigi kanda. Sõiduauto Saab 9-5 ESTATE registreerimisnumbriga XXX XXX (koos võtmega) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. Luigele. Nimetatud sõiduk asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuris (hoiule võtmise akt nr 24ATH28238). DVD-plaadid tunnistajalt saadud videosalvestiste ja häirekeskuse kõnesalvestisega on osaks kohtutoimikust ning jäävad kohtutoimiku juurde, ilma et vajaks sellekohast seisukohavõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.