1-25-1996
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. mai 2025, Tallinn
Kriminaalasja number
1-25-1996
Kohtunik
Margit Roots-Dervishi
Kohtuistungi sekretär
Maarit Maria Kopso
Kriminaalasi
Kalev Jürisson süüdistuses karistusseadustiku (KarS) KarS § 424 lg 2, § 4231 ja § 199 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Merilin Sepp (kohtuistungil osales asenduse korras Maksim Kink)
Süüdistatav
Kalev Jürisson – isikukood: 37607210306; xxxx kodakondsus; elukoht: xxxx; emakeel: xxxx; xxxx; töökoht: xxxx; telefon: xxxx; e-posti aadress: xxxx; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 17. märtsi 2022 otsusega nr 1-21-8270 KarS § 424 lg 1 alusel vangistusega 8 kuud, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 3 päeva ning lõplikuks karistuseks jäi 7 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 74 lg 1, 3 alusel katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseaja kestus 17. märts 2022 - 16. september 2023. Karistus on täidetud.
Kaitsja
Indrek Västrik (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
1-25-1996 vangistus 4 kuud.
sätestatud
kontrollnõudeid
kohaldatakse
alates
kohtuotsuse
1-25-1996
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Kalev Jürisson’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt karistatud 17.03.2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega nr 1-21-8270 KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult, 04.05.2024 kella 06:02 paiku Harjumaal, Tallinnas, Ehitajate teel, Männiliiva tänava ristmiku juures mootorsõidukit Opel Corsa registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 24T-TXT02261/24TAOT00640 kohaselt uuritaval Kalev Jürisson’il on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud aine: amfetamiin, metamfetamiin), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Kalev Jürisson toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.
1-25-1996 Samuti süüdistatakse Kalev Jürisson’i selles, et tema isikuna, kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 29.04.2024 Lääne Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi, juhtis uuesti 04.05.2024 kella 06.02 paiku Harjumaal, Tallinnas, Ehitajate teel, Männiliiva tänava ristmiku juures mootorsõidukit Opel Corsa registreerimismärgiga xxxx ning juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 13.07.2024 kella 09:23 paiku Viljandi maakonnas, Põhja-Sakala vallas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tee 28km-l mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega Kalev Jürisson rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Sellega pani Kalev Jürisson toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Kalev Jürisson’i selles, et tema 20.08.2024 ajavahemikul 19:25 kuni 19:40 xxxx asuvas S AS-le kuuluvas xxxx kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist riiulite vahele maha asetatud spordikoti Nike väärtusega 5 eurot, milles olid järgmised esemed: -
Huppa naiste kevad-sügis jope väärtusega 100 eurot, parfüüm Hugo Boss väärtusega 80 euro, Gustavi töösärk väärtusega 10 eurot, halli värvi sügissaapad väärtusega 40 eurot, pruunid saapad väärtusega 60 eurot, seelik väärtusega 10 eurot, kosmeetikakott väärtusega 5 eurot, jumestuskreem väärtusega 9 eurot, meigialuskreem väärtusega 7 eurot, ripsmetušš väärtusega 3 eurot, silmapliiats väärtusega 3 eurot, puuder väärtusega 3 eurot, põsepuna väärtusega 7 eurot, ripsmete koolutaja (väärtust ei oma), roosa huulepulk väärtust ei oma, punakas huulepulk värtusega 2 eurot, lauvärvid väärtusega 10 eurot, kontuur väärtusega 10 eurot, lauvärvi pintsel väärtust ei oma, meigišvamm väärtust ei oma, põsepuna pintsel väärtust ei oma, läikiv valge lauvärv väärtusega 2 eurot, läikiv sinine lauvärv väärtusega 2 eurot,
1-25-1996 -
läikiv roosa lauvärv väärtusega 2 eurot, vanilli ekstrakt väärtusega 5 eurot, suhkruasendaja Iconfit väärtusega 3 eurot, valge särk väärtusega 10 eurot, linasest riidest kleit väärtusega 75 eurot, rinnahoidja väärtusega 15 eurot, arvuti akulaadija väärtusega 40 eurot, aluspesu väärtusega 5 eurot, roosa T-särk väärtusega 10 eurot,
millega väljus kauplusest, tekitades T.-M. R.le varalise kahju kokku summas 533 eurot. Seega Kalev Jürisson pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava Kalev Jürissoni, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Kalev Jürissonile KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 5 kuud vangistust, KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ja KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada Kalev Jürissonile mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ja mõista Kalev Jürissonile liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistus 1 aasta ja 10 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 660 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 24 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Kalev Jürisson KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Kalev Jürisson kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Kalev Jürisson on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Kalev Jürisson on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kalev Jürissoni käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
1-25-1996 Kokkuleppe kohaselt kuulub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Kalev Jürissonilt väljamõistmisele ka kannatanu T.-M. R. tsiviilhagi 533 eurot, mis tuleb Kalev Jürissonil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxxx Xxxx. Süüdistatav Kalev Jürisson võtab kokkuleppega tsiviilhagi omaks ja nõustub selle hüvitama. Asitõendite osas on kokkuleppes märgitud, et politseipatrulli vormikaamera salvestis, mis asub digitaaltoimikus, jääb digitaaltoimiku materjalide juurde. 4. mail 2024 teisaldatud sõiduk Opel Corsa reg nr xxxx ning 13. juulil 2024 teisaldatud sõiduk Volkswagen Golf reg nr xxxx on mõlemad väljastatud. Menetluskulude osas on süüdistatavale Kalev Jürissonile selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatava Kalev Jürissoni poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks eeluurimise raames on: Kalev Jürissonile riigi poolt määratud kaitsja Indrek Västrik kaitsjatasu 117,12 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega seonduv menetluskulu (EKEI 4. mai 2024 joobeseisundi tuvastamise saatekiri 24T-TXT0226) maksumusega 146 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1592,12 eurot tuleb Kalev Jürissonil tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Kalev Jürisson KarS § 424 lg 2, § 423 1 ja § 199 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Rahuldamisele kuulub ka kannatanu tsiviilhagi. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.