Liiklussüüteod

kriminaalasi 1-26-5229, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav e-Toimiku vahendusel 19.08.2026. Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse eToimiku kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava ja tema kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtule teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates menetluskulude teate esitamisest alates. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele e-Toimiku kaudu tutvumiseks kättesaadav. Tõkendi vahistamise kohaldamise osas saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav (KrMS § 136, § 387 lg 2 p 1).

SÜÜDISTUS

Karel Kolki süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 03.12.2025 otsusega süüdi mõistetud mh KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 16.07.2026 kella 17:16 ajal Tallinnas Lagedi tee 1. km-l suunaga Lagedi tee 2. km mootorsõidukit xxx reg-nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,22 mg/l, laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,10 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Karel Kolk toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕKENDI KOHALDAMINE

Prokurör taotles kohtuistungil Karel Kolki vahistamist kohtuotsuse kuulutamisel, kuivõrd tema suhtes esineb vabaduses uute kuritegude toimepanemise oht ning samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KrMS § 130 lg 2 sätestab, et kohus võib süüdistatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja kohtumääruse alusel, kui ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik. KrMS § 130 lg 41 sätestab, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KrMS § 275 lg 1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. Kohus nõustub prokuröri taotlusega leides, et Karel Kolki suhtes esineb KrMS § 130 lg 2 sätestatud vahistamisalus ehk uute kuritegude toimepanemise oht ning tema vahistamine on vältimatu. Samuti tuleb tõkendit vahistamine kohaldada ka kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et Karel Kolki näol on tegemist isikuga, kelle poolt toime pandud kuritegu ei ole esmakordne. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Tartu Maakohtu 03.12.2025 otsusega 1-25-3435 tunnistati Karel Kolk süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust ning KarS § 424 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et 1 aasta 2 kuu ja 24 pikkusest vangistusest tuleb Karel Kolgil ära kanda 24 päeva vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 1 aasta ja 2 kuu pikkust vangistust ei pööratud täielikult täitmisele kui Karel Kolk ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks kohaldati Karel Kolgi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Katseaja kestus 03.12.2025-02.12.2027.

Seega on Karel Kolk pannud käesoleva teo toime kohtu poolt määratud katseajal ajal ning vähem kui 6 kuu möödumisel viimase kohtuotsusega mõistetud osalise vangistuse kandmiselt vabanemisest (vabanes 06.02.2026). Siinkohal ei oma tähtsust, millal oli eelnev kuritegu toimepandud. Käesolevas kriminaalasjas peeti ta kahtlustatavana kinni 16.07.2026 ning tal tuvastati joove 1,10 mg/l ehk üle 2 promilli. See näitab, et Karel Kolk ei ole teinud mingeid järeldusi varasematest karistustest (viimane kustunud karistus samuti KarS § 424 lg 2) ning need ei ole tema käitumist mõjutanud, vaid ta jätkab vabaduses olles mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, seades ohtu lisaks endale ka kaasliiklejate elu ja tervise. Nii käesolev juhtum kui ka karistusregistri väljavõte varasemate karistustega joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest kinnitab, et Karel Kolk kuritarvitab alkoholi ja ka pikk vangistus, millega määrati talle osaliselt šokivangistus ei ole seda olukorda muutnud. Oma alkoholiprobleemi tunnistas Karel Kolk ka kohtuistungil. Karel Kolgile anti viimase kohtuotsusega võimalus kanda oma karistust vabaduses ja käituda edasiselt seaduskuulekalt, kuid seda ta vajalikuks ei ole pidanud. Seetõttu esineb igati põhjendatud alus arvata, et ta võib jätkata vabaduses mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Kohtul puudub igasugune veendumus, et Karel Kolk ei pane kuni karistuse kandmisele asumiseni toime uusi kuritegusid. Arvestades, et kohtu poolt määratud katseajal ajal uue tahtliku kuriteo toimepanemise puhul liidetakse mõistetavale karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud kui kandmata karistuse osa, on igati põhjendatud alus arvata, et Karel Kolgil tõenäoliselt puudub tahe minna vabatahtlikult vanglasse karistust kandma, arvestades ees ootavat pikka reaalset vangistust. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik ilma isikut vahistamata tagada tema seaduskuulekat käitumist ega ka kohtuotsuse täitmist, kuivõrd süüdistatav võib hakata karistuse ärakandmisele asumisest kõrvale hoiduma. Lisaks on ta ise oma käitumisega üheselt kinnitanud, et tema suhtes esineb põhjendatult vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemise oht. Sellest tulenevalt on karistuse mõistmisel selle maksimaalse mõju saavutamiseks vajalik kohtuotsuse viivitamatu täideviimine ja uute kuritegude jätkuva ohu ärahoidmiseks isiku vahistamine. Vahistamine on vältimatult vajalik ka õiguskorra kaitsmise seisukohast, kuivõrd Karel Kolk on oma käitumisega näidanud, et ta paneb vabaduses viibides toime uusi kuritegusid. Mootorsõiduki joobes juhtimine on ühiskonnaohtlik kuritegu, mis seab ohtu nii süüdistatava enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karel Kolki vahistamine on vältimatult vajalik seega ka ühiskonna põhiväärtuste ja nendes kehtivate õigushüvede vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive. Seetõttu on vältimatult vajalik Karel Kolki suhtes kohaldada kohtuotsuse kuulutamisel tõkendit vahistamine kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks ja uute kuritegude ärahoidmiseks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.07.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.