Võlaõigus

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd käesolevas asjas on hageja üksnes märkinud, et 03.12.2024 on kostja esitanud tõendi, millest nähtub, et 29.11.2024 on alustatud kriminaalmenetlus nr xxxxxxxx, mis seisnes selles, et 14.12.2020 oli Xi nimele sõlmitud Bondora AS-is laenuleping. Hagja märkis, et kriminaalmenetluse tulemus ei ole hetke seisuga teada, kuivõrd menetlust alustati alles möödunud kuu viimasel tööpäeval; samuti on selge see, et käimasolev kriminaalmenetlus ei mõjuta tsiviilasja menetlust. Ülaltoodust hoolimata andis hageja teada, et soovib TsMS § 428 lg 1 alusel hagist loobuda. Esitatust ei nähtu aga hagist loobumise otsene põhjust (eriti kuna hageja on välja toonud, et käimasolev kriminaalmenetlus ei mõjuta tsiviilasja menetlust) ja seega jätab kohus hageja ning kostja menetluskulud TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 3130 eurot. Tunnitasu on 200 eurot ja on kulunud kokku 15 tunnid ja 39 minutid. Hageja esitas kostja menetluskulude osas vastuväited, leides et menetluskulud peaksid jääma poolte endi kanda, ning juhul, kui kohus peaks (kasvõi osaliselt) hüvitama kostja menetluskulusid, on need ilmselgelt põhjendamata ja ülepaisutatud nii ajalt kui maksumuselt. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles pooled on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 200 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et kostja esindaja märgitud teenustasu summas 200 eurot tunni eest tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega. Kohus märgib, et ehkki kohus ei pea tuginema hageja viidatud ringkonnakohtu lahenditele (mis peavad mõistlikuks mitte-advokaadi tunnihinnaks 80-120 eurot), on nimetatud tunnimäärad siiski indikatsiooniks maakohtule ja ka eluliselt usutavad. Eeltoodut arvestades peab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja esindajal on juuni-juuli 2024 toimunud kirjavahetus Bondora AS-iga, vastuväite esitamise kokku 5 h 15 minutit, 15,19.08.2024 hagiavaldusega tutvumine, vastuse koostamine kokku 4 h 23 min, 29.08.24 kohtukirjaga tutvumine 10 min, 18.11.24 hageja 27.09.24 seisukoha, tõendiga tutvumine, analüüs, vastuse koostamine 4h 53 min, 03.12.24 seisukoha koostamine 28 minuti, 13.12.24 hageja 10.12.24 taotlusega tutvumine 15 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit. Kokku on kostja esindaja ajakuluks 15 tundi 39 minutit. Käesolevas tsiviilasjas on kostja esitanud üksnes vastuse hagile (ca 3 lehekülge, mille peamiseks vastuargumendiks on asjaolu, et kostja ei ole vaidlusalust laenu võtnud ning on langenud arvutikurjategijate tegevuse ohvriks), 18.11.24 seisukoha (mille sisuline osa on ca 3 lehekülge, kordab osaliselt eelnevat seisukohta, ei sisalda keerukat õiguslikku argumentatsiooni ega tugine suurele hulgale tõenditele) ning menetluskulude nimekirja 17.01.25 ning 24.01.25 seisukoha (viimast kohus kostjalt ei küsinud). Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 ning eeltoodust, asja keerukusest, esitatud menetlusdokumentide sisust ja mahust, kogu menetluse kestusest ning asjaolust, et asjas ei toimunud istungeid, peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kulusid kokku 4 tunni ulatuses (millest peamisteks kostja toiminguteks olid hagi vastus, seisukoht, menetluskulude nimekiri) kokku summas 400 eurot (4*100). Kostja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus menetluskulude maksmise viisiks ja korraks menetluskulude tasumise kostja lepinguline esindaja arveldusarvele WestLegal

OÜ XXXXXXXX.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (lg 4). Hageja esitas taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 240 eurot ning hagiavalduse esitamisel riigilõivu 670 eurot. Seega TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 3, lg 4 alusel kuulub pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 335 (670/2) eurot tagastamisele Bondora AS-i kontole XXXXXXXX, selgitus: 2-24-117650, vastavalt hageja taotlusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.