Margot Nigol, Helju Rebane, Berit Pool, Evelin Õunapuu, Kärt Savisto
Kriminaalasja number
1-23-7374 (23284050348)
Kriminaalasi
Andrus Lutsu süüdistus KarS (karistusseadustiku) § 424 lg 2 järgi üldmenetluses
Prokurör
Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur ringkonnaprokurör Aapo Rehi
Süüdistatav
Andrus Luts Isikukood: 36010022768; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX; Kaks kehtivat kriminaalkaristust: 1) Tartu Maakohtu 09.07.2019 otsusega nr 1-19-3628/7 mõisteti isik süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati 7 kuu pikkuse vangistusega ning juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; 2) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20.02.2023 otsusega nr 1-22-7486 mõisteti isik süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati 507 tunni üldkasuliku tööga; tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaat Kaire Hänilene
Kohtuistungi toimumise aeg
27. veebruar 2024, 29. jaanuar 2025, 19. veebruar 2025 ja 10. märts 2025
RESOLUTSIOON
1.Süüdi tunnistada Andrus Luts KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 720 (seitsmesaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Andrus Lutsu järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Andrus Luts peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4.KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Andrus Lutsul üldkasuliku töö tegemise perioodil alkoholi tarvitamine.
5.KarS § 50 lg 1 p 1, 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Andrus Lutsult lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks, mille algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 tulenevalt on Andrus Luts kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
6.KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Andrus Lutsult välja riigituludesse menetluskuluna 2242,82 eurot.
7.KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Andrus Lutsul on õigus menetluskulud 2242,82 eurot tasuda osade kaupa 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates.
8.Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99925700009280. Selgitusse tuleb märkida „1-23-7374, menetluskulud, Andrus Luts“.
9.Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
I Süüdistuse sisu
1.Andrus Lutsu süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20. veebruari 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7486 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt – eest ja mille karistus ei ole veel kustunud, juhtis taas 5. oktoobril 2023 kella 22.00 paiku Viljandi linnas XXX juures mootorsõidukit Kia Carens,
registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 3,14 mg/g kohta ning põhjustas liiklusõnnetuse. Oma tegevusega rikkus Andrus Luts kuritegude toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Andrus Luts toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. II Kohtu seisukoht
2.Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
3.Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu, mõistab Andrus Lutsule karistuse ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude kohta.
4.Andrus Lutsu süüdistatakse selles, et tema juhtis 5. oktoobril 2023 kella 22.00 paiku Viljandi linnas Vikerkaare tn 9 juures mootorsõidukit Kia Carens, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 3,14 mg/g kohta. Lisaks põhjustas Andrus Luts liiklusõnnetuse.
5.LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb KarS § 424 lg 2 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning viimaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvus.
6.Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle on toime pannud süüdistatav. Andrus Luts juhtis 5. oktoobril 2023 süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit Kia Carens, registreerimismärgiga XXX. Mootorsõiduki juhtimise aeg ja koht, sõidukit juhtinud isik ja liiklusõnnetuse asjaolud on tõendatud nii süüdistatava enda, tunnistajate O. V. ja K. K. ütlustega kui kirjalike tõenditega.
7.Tunnistaja O. V. selgitas kohtuistungil, et ei mäleta enam, millisel kuupäeval sündmus täpselt aset leidis, aga oli õhtune aeg pärast kell 22.00 ja ta vaatas XXX kodus telekat. Ta kuulis kõva pauku ja läks välja vaatama, et mis toimub. Ta nägi autot, mis tagurdas tema garaaži ukse eest (XXX) maja taha ja jäi teise auto külge pidma, tema läks sõiduki juurde ja võttis sõiduki võtmed ära. Võtmed võttis tunnistaja ära, kuna Andrus Luts tundus küllaltki purjus. Seda järeldas tunnistaja süüdistatava käitumisest. Tema helistas Häirekeskussse ja seejärel oodati politsei saabumist. Andrus Luts oli roolis üksi, ootas autos ja käis ka autost väljas (t lk 61).
8.Tunnistaja K. K. selgitas samuti, et oli hiline aeg, ta oli toas kui kuulis hirmsat pauku maja taga. Ta läks rõdu peale vaatama ja nägi halli autot. Tunnistaja on veendunud, et tegemist oli
5.oktoobriga 2024. Talle tundus, et auto hakkas põgenema, juht pani vist tagurpidi käigu sisse ja tagurpidi sõitis teise krundi autole külge ja seal jäi pidama. Kaubik seisis garaaži vastas ja süüdistatav kaldus sinna külje peale ja läks vastu kaubiku tagaosa. Sinna jäi ta pidama konksu külge tagumise poritiivaga. Naabrimees jõudis enne ette ja võttis sõidukilt süütevõtme eest ära. Sõiduki juht enam edasi liikuda ei saanud. Seejärel kutsuti politsei, kes
sõiduki juhiga edasi tegeles. Juht tundus ebaadekvaatne, uimane, tunda oli alkoholilõhna ja selle peale kutsutigi politsei välja (t lk 62-63).
9.Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (t lk 71) nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise põhjus. Juht põhjustas liiklusõnnetuse ja indikaatorvahendi esmane tulemus oli 1,20 mg/l kohta.
10.Joobeseisundi tuvastamise kohta on saatekiri (t lk 81-82), millest nähtub Andrus Lutsu veres etanoolisisalduse tuvastamise aeg, tuvastatud etanoolisisalduse kogus veres 3,21+/- 0,07 mg/g.
11.Lisaks on veel koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll 284023001220 (t lk 72), milles on kirjeldatud sündmuskohta, liiklusõnnetuse asjaolusid, osalenud isikut ja sõidukeid ning liiklusõnnetuse tagajärgi (kahju). Juurde on lisatud fototabel (t lk 73-79).
12.Andrus Luts ise kinnitas kohtus, et süüdistusaktis kirjeldatud sündmus on aset leidnud ja ta tunnistab enda süüd (t lk 60 pöördel). Sõiduk Kia Carens registreerimismärgiga XXX oli tema tööauto, mida ta kasutas tol ajal igapäevaselt. Liiklusregistri väljavõtte järgi on Andrus Luts sõiduki vastutav kasutaja (t lk 99).
13.Kokkuvõttes on tõendatud, et 5. oktoobril 2023 kella 22.00 paiku Viljandi linnas XXX juures mootorsõidukit Kia Carens, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 3,14 mg/g kohta ning põhjustas liiklusõnnetuse. Seega rikkus Andrus Luts LS § 69 lg 1 ja LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud nõudeid.
14.Arvestades, et Andrus Luts on varem korduvalt pannud toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, pani ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Karistusregistri väljavõttest ja toimikusse lisatud kohtuotsusest on näha, et Andrus Lutsu karistati Tartu Maakohtu 20. veebruari 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7486 KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistustusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 3 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel 507 tunni üldkasuliku tööga (t lk 83-85, 87-91). Enne seda karistati teda veel Tartu Maakohtu 9. juuli 2019 otsusega samuti KarS § 424 lg 2 järgi (t lk 92-97).
15.Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani Andrus Luts teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul on eeltoodud kriteeriumid täidetud. Kohus tuvastas eelnevalt, et Andrus Luts juhtis autot olles tarvitanud alkoholi, seega pidas ta kohtu hinnangul vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta paneb toime alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimise. Oluline on seegi, et tegemist ei olnud esimese samalaadse teoga ja ka see, et Andrus Lutsu joove oli nii suur, et see pidi olema talle ka tajutav.
16.Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
17.Vaidlus on selles, kas Andrus Luts oli 5. oktoobril 2023 süüvõimeline. Kaitsja on sellele viidanud juba kaitseaktis ja märkinud, et Andrus Luts ei mäleta 5. oktoobril 2023 toimunut, sealhulgas alkoholi tarvitamist ja mootorsõiduki juhtimist (t lk 10). Kaitsja väidab, et mittemäletamise põhjuseks ei ole olnud tarvitatud alkoholi kogus, vaid Andrus Lutsu terviseprobleemid, mida on põhjalikult pärast 5. oktoobrit 2023 uuritud.
18.Süüdistatav kinnitas enda küsitlemisel, et ta tegelikult ei mäleta 5. oktoobri päevast midagi. Ta ei mäleta, et oleks alkoholi tarvitanud, sõidukit juhtinud või liiklusõnnetuse põhjustanud. Ta ei mäleta, et tunnistajad oleksid tema juurde läinud ja üks neist tema autovõtmed ära võtnud. Tema esimene mälupilt on järgmisest päevast, 6. oktoobrist kui ta
kainestusmajas kaineks sai. Väidetavalt ei tarbinud ta sel ajal üldse alkoholi, kuna tal oli alkoholi tarvitamise keeld. Ta hakkas sündmusele järgneval päeval uurima, mis oli juhtunud ja kust ta alkoholi sai, kuna kodus seda ei olnud. Hiljem selgitas Andrus Luts, et kodus siiski võis alkoholi olla, XXX, aga pärast 5. oktoobri sündmust viskasid nad kõik ära. Pangakonto järgi oletab, millal ja kust ta võis alkoholi osta, aga ta ei tea, kus seda tarvitas. Süüdistatav selgitas, et mäluprobleeme oli tal juba enne sündmust ja ka pärast. Oktoobris 2023 töötas ta XXX, XXX. Töösuhe lõppes 2023. aasta lõpus, kuna ta XXX. Kodus on olmeprobleeme juba aastaid, ta unustab ja kaotab asju. Näiteks unustas ta XXX. Samuti ei XXX. Viimane töösuhe oli XXX, mis lõppes nädal enne 19. veebruari 2025 istungit XXX. Andrus Luts selgitas, et ta oli lihtsa töö peal, aga mõned eksimused ikka olid. Süüdistatava sõnul algasid tervisemured, mis mälu puudutavad, kindlasti 3-4 aastat tagasi, kuid tema XXX, kellega ta on XXX, teab väidetavalt paremini. Andrus Luts selgitas, et kasutab sõidukit XXX ja tööl käimiseks. Rohkem ta autoga ei sõida. Auto või jalgrattaga liikudes ei ole ohtlikke olukordi tekkinud ja ta ei ole unustanud, kuhu sõitma pidi. Varem kui ta alkoholi tarvitas, siis põhiliselt õlut. Andrus Luts selgitas, et on viimase aasta jooksul korduvalt käinud arstide juures. Arsti juurde pöörduski pärast 5. oktoobri 2023 juhtumit, sest tal tekkis hirm, et on ühiskonnale ohtlik. Kahtlus, et midagi on halvasti, tekkis juba eelmise joobes juhtimise järel novembris 2022. Novembris 2024 kirjutati talle ravimid (XXX), mida võtab igapäevaselt kuni maikuuni. Sellele ajal alkoholi tarvitada ei tohi. Ravimite mõjul on süüdistatav enda hinnangul natukene rahulikumaks muutunud. XXX koostavad päevaplaani, mis aitab tal kõik vajalikud tööd ära teha (t 63 pöördel-69).
19.Kohtule on esitatud hulga Andrus Lutsu tervislikku seisundit kajastavaid dokumente. Süüdistatava kaitsja edastas kohtule 26. märtsil 2024 dokumendid, mis on Andrus Lutsule
25.märtsi 2024 seisuga terviseportaali kaudu kättesaadavad (t lk 16, 103-109). Selgus, et Andrus Luts suunati erinevatele uuringutele, mis toimusid 16. veebruaril, 1. märtsil ja 12. märtsil 2024. 18. märtsil 2024 toimus Andrus Lutsul vastuvõtt XXX juures (videovastuvõtt). Sellel vastuvõtul ei saanud Andrus Luts teada, mis võib olla tema mäluprobleemide põhjuseks. Teda suunati XXX vastuvõtule. XXX vastuvõtul käis Andrus Luts 4. juunil 2024 ja sealt suunati ta edasi täiendavale uuringule Tartu Ülikooli Kliinikumi XXX. Kaitsja 4. septembri 2024 kirjas ja selle lisade kohaselt (t lk 27, 53-57) on Andrus Lutsule pandud hüpoteetiliseks diagnoosiks XXX ning ta suunati diagnoosi täpsustamiseks kõrgemasse etappi
13.novembril 2024. Kaitsja 2. detsembri 2024 kirjast selgub, et viimati viibis Andrus Luts uuringutel 13.-14. novembril 2024 Tartu Ülikooli Kliinikumi XXX. Kaitsja edastas kohtule Andrus Lutsu poolt kaitsjale saadetud seitse fotot terviseportaalist, kus on ülevaade uuringute sisust ja tulemustest (t lk 35-43). 20. detsembril 2024 edastas kaitsja kohtule 17. detsembri 2024 SA-le Tartu Ülikooli Kliinikumi tehtud päringu ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 18. detsembri 2024 vastuse koos epikriisiga (t lk 45-52). Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nr. EP24-485458, haigusloost nr: 20241113-480845/02-50-26163 nähtub Andrus Lutsu põhidiagnoos - XXX. Kaasuv haigus on XXX ja täpsustamata XXX. Haigusjuhtumi kokkuvõttest saab lugeda, et hetkel ei ole selge, kas tegemist on XXX või XXXX (eeskätt XXX). Leitud on, et Andrus Luts vajab kindlasti XXX. Mälukaebuste püsimisel ka XXX foonil vajab XXX umbes poole aasta pärast.
20.Andrus Lutsu kaitsja on seisukohal, et kohtule esitatud tõendid tekitavad kahtluse, et Andrus Luts ei olnud 5. oktoobril 2023 süüdiv. Ülikooli Kliinikumi epikriisis on põhidiagnoosina Andrus Lutsule märgitud XXX. Kui epikriisi vaadata, siis Andrus Lutsu suhtes tehtud uuringute põhjal on ka arstidel tekkinud kahtlus võimalikule XXX. Epikriisis on meditsiini töötajad märkinud ka seda, et uuringu tulemuste alusel XXX ja XXX XXX ja XXX. See põhidiagnoos, mis seisneb XXX, tähendab kaitsja arvates seda, et häiritud on Andrus Lutsu XXX, mille hulka kuuluvad näiteks XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, XXX ja XXX. Seega nähtub epikriisist, et ka meditsiinitöötajad ja arstid on tuvastanud, et Andrus Lutsul XXX ja see XXX. Kaitsja järeldab tunnistaja M. L. ütlustest, süüdistatava
Andrus Lutsu ütlustest ning kohtule esitatud Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist, et juba mõnda aega enne 5. oktoobrit 2023 on olnud Andrus Lutsu XXX, XXX. Ta ei olnud võimeline XXX ja XXX. Igapäevases tööalases situatsioonis XXX, XXX ja XXX, XXX ja XXX ja XXX. Järelikult on tema tervislik seisund mõjutanud XXX ja XXX.
21.Prokurör seevastu on seisukohal, et Andrus Lutsu käitumist ei saa põhjendada XXX. Tuvastatud ei ole, et Andrus Lutsul esineks XXX, mis oleks mõjutanud tema käitumist või arusaamisvõimet oma teost, sealhulgas, et ta ei tohiks tarvitada alkoholi ja ei tohiks alkoholi tarvitanuna istuda autorooli.
22.Korduvalt kerkis menetluse jooksul küsimus, kas Andrus Lutsu terviseseisundi kindlakstegemiseks oleks tarvis viia läbi kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia ekspertiisi. Kaitsja taotles seda juba 21.02.2024 koostatud kaitseaktis. Otsuse langetamiseks palus kohus esitada Andrus Lutsu kaitsjal tõendeid (eelpool nimetatud), mis terviseprobleemide olemasolu kinnitaksid. Kohus nõustus uuritud dokumentide põhjal prokuröri seisukohaga ja leidis, et ekspertiisi koostamiseks vajadust ei ole. Ekspertiisi aluseks on juba kohtule esitatud materjalid ja kohtul ei ole uuritud materjali pinnalt tekkinud küsimusi Andrus Lutsu süüdivuse küsimuse lahendamisel. Andrus Lutsu olukorda on hinnanud spetsialistide konsiilium ja andnud enda hinnangu, milles ei ole põhjust kahelda (t lk t lk 59, 69).
23.Kohus ei kahtle selles, et Andrus Lutsul võib olla terviseprobleeme, sealhulgas selliseid, mis on põhjustanud tema mäluprobleemid. Andrus Lutsu väidete kontrollimiseks mäluprobleemide ja nende tekkimise aja ja ulatuse kohta soovis kohus küsitleda Andrus Lutsu XXX A. A., kes ütluste andmisest kohtus keeldus. Tunnistaja M. L. XXX juhina puutus Andrus Lutsuga kokku novembris või detsembris 2023. aastal tööalaselt. Tunnistaja selgitas, mis põhjusel Andrus Lutsuga töösuhe 2023. aasta lõpus lõpetati. Tunnistaja ütlused langevad kokku Andrus Lutsu väidetega. Kui algselt oli XXX Andrus Lutsu tegevus korrektne ja mingisuguseid probleeme ei olnud, siis enne töölt lahkumist ehk enne novembrit 2023 hakkasid probleemid tekkima ja probleemid seisnesid just selles, et XXX või XXX. Nagu Andrus Luts ise seletas, siis olid ka need probleemid tingitud mäluprobleemidest, et ta enam ei mäletanud seda, et XXX või XXX ja XXX. Kohtu arvates ei ole välistatud, et üheks Andrus Lutsu terviseprobleemide põhjuseks võib olla ka pikaaegne alkoholi liigtarvitamine. Kriminaalhooldaja 14. detsembril 2023 koostatud kohtueelsest ettekandest nähtub, et Andrus Lutsuga viidi 11. detsembril 2023 läbi vestlus, mille raames koostati Andrus Lutsule ka AUDIT test alkoholi tarvitamise hindamiseks. Testi tulemuseks oli 10 punkti (mis viitab võimalikule ohustavale tarvitamisele) ning Tervise Arengu Instituudi hinnangul on sellise alkoholi tarvitamise taseme juures suurenenud risk tervisehäirete tekkeks. Andrus Luts selgitas siis, et tarbib alkoholi vähemalt 2 korda kuus, viimasel ajal harvem. Ka perearstile selgitas Andrus Luts 5. jaanuaril 2024, et ta tarvitab alkoholi üks kuni kaks korda kuus ja siis veini (pudel), kanget alkoholi ei tarvita (t lk 103). Andrus Luts ise selgitas kohtuistungil nende väidete kohta kaitsja küsimustele vastates, et tema mõtles selle all alkoholi maitsmist, mitte joomist, et arst on valesti aru saanud (t lk 66). Seejuures on oluline, et juba alates 8. märtsist 2023, mil Andrus Lust võeti kriminaalhooldusosakonnas arvele (Tartu Maakohtu 1-22-7486 otusega mõistetud karistuse täitmiseks), oli tal kohtuotsusega alkoholi tarvitamine, sealhulgas maitsmine, üldse keelatud.
24.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et ei ole tõendamist leidnud, et Andrus Lutsul oleks terviseprobleeme, mis võisid mõjutada tema arusaamist teost või tema käitumist. Kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole alust kahtlustada Andrus Lutsul teo ajal süüdimatuse meditsiinilise tunnuse esinemist (KarS § 34 p 1-5 loetletud raske psüühikahäire). See on üks põhjus, miks kohus ei ole pidanud vajalikus kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbi viia. Teiseks ei ole põhjust tekitada menetlusosalistele täiendavat menetluskulu. Nagu eelpool märgitud, siis on Andrus Lutsu tervist uuritud ja mitmed haigused välistatud. Lõplikuks diagnoosiks on kerge XXX, mille täpne põhjus on jäänud selgusetuks. Vajalikuks on peetud vaid XXX.
Andrus Luts kinnitas, et talle kirjutati ravimiks XXX ja ta tunneb ennast nende toel paremini. Oluline on kohtu arvates seegi, et Andrus Lutsu terviseprobleemid ei ole tal takistanud töötamist ja karistuse kandmist. Viimase kohtuotsusega Andrus Lutsule asenduskaristuseks määratud 507 tundi üldkasulikku tööd on ta suutnud teha ära nõuetekohaselt. Samuti ei ole teada ühtegi probleemi teiste käitumiskontrolliga kaasnevate kohustuste täitmisel. Seega süüd välistavaid asjaolusid kohtu arvates ei esine. Karistus
25.Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus. KarS § 424 lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, kuni neljaaastase vangistusega.
26.KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 31-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
27.Kohus tuvastas, et Andrus Luts juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit kella 22.00 paiku ja võib eeldada, et suurem osa inimesi on sellel ajal kodus. Samas on märkimisväärne Andrus Lutsul tuvastatud alkoholijoove. Alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 3,14 mg/g kohta. Selline joove pidi Andrus Lutsule olema tunda, tunnistajate sõnul ei olnud sõidukijuhi käitumine adekvaatne. Kuigi kaitsja on seisukohal, et Andrus Lutsu 5. oktoobri 2023 seotud mäluprobleemid ei ole tingitud joodud alkoholi kogusest, siis kohus selles veendunud ei ole. Süü suurust mõjutab seegi, et Andrus Luts põhjustas liiklusõnnetuse ja põhjustas sellega kahju. Kahju ei olnud suur ja õnneks ükski inimene tema teo tagajärjel kannatada ei saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andrus Lutsu süü suurust saab hinnata vähemalt keskmiseks.
28.Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
29.Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Andrus Lutsul on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis mõlemad on muuhulgas KarS § 424 lg 2 järgi. Andrus Lutsu karistati Tartu Maakohtu 20. veebruari 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7486 KarS § 424 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistustusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 3 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1, 3 alusel 507 tunni üldkasuliku tööga. Andrus Lutsul keelati katseajal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks (t lk 83-85, 87-91). Enne seda karistati teda veel Tartu Maakohtu 9. juuli 2019 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud üks päev. Ärakandmisele kuuluvast 6 kuu ja 29 päeva pikkusest vangistusest tuli koheselt ära kanda 6 päeva vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 6 kuud ja 23 päeva jäi tingimisi kohaldamata. Katseajaks 2 aastat koos kohustusega lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 lisakohustused ning vabatahtlikult KarS § 75 lg 4 võetud registreerida ennast
alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks alkoholiravi programmi ja anda alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüse. Mootorsõiduki juhtimise õigus võeti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära 3 kuuks (t lk 92-97). Andrus Lutsu karistusandmetest on näha, et eelnimetatud ei ole olnud ainsad korrad kui Andrus Luts on liiklusnõuete rikkumise eest karistatud.
30.Eelnevast nähtub, et Andrus Lutsu on korduvalt karistatud samalaadse rikkumise eest. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on taas toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning seda katseajal. Mõistatav karistus peab väljendama hukkamõistu jätkuvale ebaõigele käitumisele. Üldpreventsiooni mõttes tuleb arvestada ühiskonna ootusi, et joobes juhtimine peab olema karmilt karistatud. Mootorsõiduki juhid, kes ei täida liiklusnõudeid, on ohuks kõigile teistele liiklejatele ja nende varale. Sel korral ega ka eelnevatel kordadel kui Andrus Luts on alkoholijoobes autorooli istunud, ei ole raskeid tagajärgi kaasnenud. Küll aga on selge, et ükski eelnev karistus ei ole soovitud mõju Andrus Lutsule avaldanud.
31.Kohtueelses ettekandes, mis on koostatud 14. detsembril 2023 on kriminaalhooldusametnik leidnud, et tulenevalt sellest, et Andrus Lutsul on kaks kehtivat kriminaalkaristust sõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ta pani katseajal toime samalaadse ohtliku kuriteo, siis ettepanekuid alternatiivsete karistuste ja lisakohustuste kohta ei esitatud (t lk 113).
32.Prokurör taotles süüdistatava karistamist 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. Tegemist on katseajal toimepandud kuriteoga, kuid kuna Andrus Luts on tänaseks karistuse kandnud, s.o sooritanud kõik üldkasuliku töö tunnid (viimase 13.02.2025), siis liitkaristust moodustada ei ole tarvis (t lk 86). KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et kohus peab isikut mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi korduva joobeseisundis juhtimise eest süüdi mõistes võtma temalt igal juhul lisakaristusena ära juhtimisõiguse. Juhtimisõiguse äravõtmist taotleb prokurör 1 aastaks ja 6 kuuks.
33.Arvestades kuriteo asjaolusid, süü suurust, Andrus Lutsu isikut ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis jääb vähemalt sanktsiooni keskmise määra juurde, s.o 2 aastat vangistust.
34.KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Andrus Luts on juba 11. detsembril 2023 allkirjastanud dokumendi (t lk 114), milles nõustub üldkasuliku töö tegemisega. Kohtuistungil
19.veebruaril 2025 kinnitas Andrus Luts samuti, et on valmis üldkasulikku tööd tegema.
35.Kohtu arvates tuleb Andrus Lutsu vangistus asendada 720 tunni üldkasuliku tööga. Kohus selgitab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei tähenda siinjuures kuidagi karistuse kergendamist, vaid asendamist. Üldkasuliku töö näol on tegemist karistuse kohaldamise erivormiga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. oktoobri 2020 määruse 1-20-2476 p 17). Kohtu hinnangul on võimalik anda Andrus Lutsule viimane võimalus kanda karistust vabaduses ja täna ei ole tingimata vajalik süüdistatavat reaalselt kinnipidamisasutusse saata. Tõsi, kohus asendas ka eelmisel korral Andrus Lutsu karistuse üldkasuliku tööga ja võttis talt ära juhtimisõiguse, kuid see ei ole hoidnud ära uute õigusrikkumiste toimepanemist.
36.Kohus arvestab, et Andrus Luts pani kuriteo toime 5. oktoobril 2023, millest on tänaseks möödunud aasta ja viis kuud. Enne seda jäi Andrus Luts alkoholijoobes sõidukit juhtides vahele 6. novembril 2022. Andrus Luts viibis kriminaalhooldusel alates 8. märtsist 2023 ja enne
5.oktoobri 2023 sündmust ja pärast seda Andrus Lutsu käitumisele etteheiteid teha ei ole olnud põhjust. Kriminaalhooldusametniku vastusest kaitsja 13. detsembri 2023 teabenõudele (t lk 110-111) ja prokuröri 18. veebruari 2025 küsimusele (t lk 86) selgub, et üldkasulikku
tööd on Andrus Luts teinud nõuetekohaselt ja KarS § 75 alusel määratud kohustuste rikkumisi ei ole fikseeritud. Seega isegi kui Andrus Lutsu selgitused võisid jätta kahtluse, et ta ei ole suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda, siis tõendeid alkoholi tarvitamise kohta ei ole. Samuti on Andrus Luts asunud uurima oma terviseprobleemide põhjuseid ja igapäevaste toimetuste planeerimisel on toeks XXX.
37.Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus kaks aastat, mis jääb KarS § 69 lg 3 sätestatud piiridesse. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb Andrus Lutsul üldkasuliku töö tegemisel järgida KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kuivõrd alkoholi tarvitamine on kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks, siis tuleb Andrus Lutsule üldkasuliku töö sooritamise perioodiks määrata KarS § 75 lg 2 p 2 lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
38.Lisakaristusena tuleb Andrus Lutsult ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi saab juhtimisõiguse kohtu poolt ära võtta kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. KarS § 50 lg 3 näeb ette, et KarS-i eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Kohtu hinnangul on põhjendatud Andrus Lutsult võtta juhtimisõigus ära 1 aastaks ja 6 kuuks ehk keelata tal liikluses osalemine oluliselt pikemalt kui eelnevate karistuste järel. Kokkuvõttes leiab kohus, et põhikaristus ja lisakaristus kokku vastavad Andrus Lutsu süü suurusele. Kriminaalmenetluse kulud
39.Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasu 205,10 eurot (t lk 33-34) ja 187,20 eurot (t lk 100-101) ja 507,52 eurot (t lk 116-117). Lisaks on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot (t lk 81). KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. Seega on menetluskulud kokku 2242,82 eurot.
40.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 esimese ja neljanda lause kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohutu arvates tuleb Andrus Lutsu võimaldada tasuda menetluskulud osade kaupa 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtuistungil selgus, et XXX Andrus Luts praegu XXX ja XXX. Andrus Luts on XXX, kuid XXX. XXX sõnul on tema rahaline panus oluline. XXX. Selleks, et Andrus Lutsule ja XXX ei oleks menetluskulude tasumine liialt koormav, tuleb võimaldada nende tasumine osade kaupa pikema perioodi jooksul. Menetluskulude tasumiseks vajalikud rekvisiidid on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.