Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod › Põhivabaduste rikkumised

KarS § 69 sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 180 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Edgar Sikk peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Edgar Sikku (Sikk) süüdistatakse selles, et tema hoolimata kannatanu I. R. palvetest teda mitte häirida, sekkus ajavahemikul 2024. aasta maikuust kuni 25.09.2024 järjepidevalt kannatanu tahtevastaselt tema eraellu selliselt, et selle tagajärjena oli kannatanu oluliselt häiritud, hirmunud ning emotsionaalselt kurnatud ja nimelt : Lähenes kannatanule I. R.le ja tema elukohale aadressil XXX sooviga jälgida kannatanut ja otsida korduvalt temaga kontakti: - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid maikuus 2024. aastal käis üks kord nädalas kannatanu XXX maja juures; - 10.07.2024 kella10.00 ajal käis kannatanu maja juures; - 06.09.2024 kella 21.42 ajal käis kannatanu maja juures, lähenes kannatanule ja haaras teda käest; - 07.09.2024 kella 10.00 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku kannatanu korerisse, seisis maja juures; - 07.09.2024 kella 15.00 ja 21.00 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku kannatanu korerisse; - 08.09.2024 kella 12.48, 17.16, 19.57, 20.10 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku kannatanu korerisse; - 09.09.2024 kella 15.38 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku kannatanu korerisse, seisis maja juures; - 10.09.2024 kella 13.37 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku kannatanu korerisse, seisis maja juures; - 11.09.2024 kella 07.45, 11.45 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku kannatanu korerisse; - 11.09.2024 umbes kella 18.04 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku kannatanu korerisse, seisis trepikoja ees; - 12.09.2024 kella 11.00 ja 14.32 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku kannatanu korerisse, seises maja juures; - 17.09.2024 umbes kella 12.25 paiku käis kannatanu kuriteriukse taga ja lõi vastu kannatanu korteriust; - 17.09.2024 umbes kella 14.34, 15.03, 17.06 ajal käis ja ajavahemikul 17.17-18.35 viibis kannatanu maja juures; - 20.09.2024 ajavahemikul kella 08.28-14.58 käis mitmel korral kannatanu maja juures, lükkas kannatanu trepikojas kannatanu korteri elektrikaitsmed elektrikilbist välja; - 20.09.2024, ajavahemikul 17.47-17.51 lähenes kannatanu maja juures kannatanule I. R.le sooviga rääkida. Kannatanu palus Edgar Sikul jätta ta rahule; - 21.09.2024 ajavahemikul 18.01-18.15 käis kannatanu maja juures, lükkas kannatanu trepikojas kannatanu korteri elektrikaitsmed elektrikilbist välja; - 22.09.2024 kella 17.45 ja 18.00 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku kannatanu korerisse;

- 23.09.2024 kella 10.14 ja 12.00 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku kannatanu korerisse; - 24.09.2024 kella 13.12 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku kannatanu korerisse, seisis maja juures; - 24.09.2024 kella 15.00 ajal käis korduvalt kannatanu maja juures, sisenes trepikotta, käis kannatanu korteriukse taga kuulamas; - 25.09.2024 eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid hommikul enne kella 12.00 käis kannatanu maja juures. Helistas ajavahemikul 20.07.2024 kuni 22.09.2024, vaatamata I. R. palvetele mitte helistada, nii telefoninumbrilt +XXX kui eranumbri(te)lt vähemalt 41 korral I. R. telefoninumbrile +372 XXX, kuid I. R. ei vastanud kõnele. Kannatanu on olnud sellest kõigest oluliselt häiritud, olles sunnitud erinevaid suhtlusvahendeid blokeerima. Edgar Siku korduv ja järjepidevad kontakti otsimine ja jälgimine on põhjustanud I. R.le emotsionaalseid kannatusi, tekitanud hirmutunde ning häirinud oluliselt I. R. igapäevast elu nii, et ta pidi vahetama elukoha. Seega pani Edgar Sikk oma tahtliku teoga toime teise isikuga järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise ja teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle tagajärg on isiku hirmutamine ja oluliselt häirimine, s.o KarS § 157 3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Edgar Siku, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.02.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Edgar Siku süüdi tunnistamist KarS § 157 3 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 15.08.2024 otsusega nr 1-24-4343 mõistetud ja ärakandmata rahalise karistusega 24 päevamäära, s.o 1485,60 eurot, mille kandmisest Edgar Sikk vabastati KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel 1-aastase katseajaga. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 69 lg 1 alusel asendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 6 kuud üldkasulikule tööle 180 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada I.R. (ik XXX) isikuõiguste kaitseks Edgar Sikule lähenemiskeeldu ja keelata tal:  läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit;  suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu. Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 219,60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.