Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

16.02.2023 kell 09.41 sisenesid X juhina ja Kadir Yavas kaassõitjana puksiirautoga Läti Vabariigist Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki. Pärast piiriületust sõitsid X ja Kadir Yavas mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed edasi kuni Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kabli-Massiaru teeristini, kus Maksu- ja Tolliameti ametnikud nad kell 09.55 poolt tollikontrolliks kinni pidasid. Veoseks olnud tulirelvad ja narkootikumid avastati Renault Traficu kaubaruumist sõiduki läbivaatuse käigus Pärnu linnas Rannametsa tee 4 tollikontrolli angaaris kell 11.20 paiku.

Samuti palub kaitsja rahuldada taotlus ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Veel palub kaitsja määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid apellatsioonimenetluses Kadir Yavasele osutatud kaitsjatasu suuruseks koos käibemaksuga 4636 eurot ning jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Kaitsja leiab, et Kadir Yavase süü talle süüdistuses ette heidetud tegudes ei ole tõendatud. K. Yavase teos puudub kuriteokoosseis ja ta tuleb täielikult õigeks mõista. Kohus on ise otsuse punktis 60 välja toonud, et puuduvad igasugused tõendid kokkuleppe kohta narkootilise aine ja keelatud relvade veoks, kõik on oletuslik, kuid on sellest hoolimata K. Yavase süüdi mõistnud. Kohus leidis, et K. Yavas pani teo toime kaudse tahtlusega, kuid kohtu põhjendused pole veenvad. Kohus on otsuses läbivalt viidanud oletustele ja kahtlustele, mis annavad alust küll väita seda, et K. Yavas oleks võinud olla hoolsam ja ning oleks võinud aru saada, et midagi kahtlast võib olla pukseeritava sõidukiga seotud, kuid ümber lükkamata on jäänud otsestest tõenditest (tunnistajate F, X, Z ja H ja süüdistatava Kadir Yavase) ütlustest ja sõnumivahetusest tuvastatud fakt, et K. Yavas ei teadnud peidetud ainest ja esemetest. Kohus pole põhistanud, miks ei ole tunnistajate ütlused usaldusväärsed. Süüdistatava ütluste puhul on kohus tuginenud marginaalsetele erinevustele. Kohtu hinnangul andis see, kui kaugele ta pidi kaubiku vedama, alust arvata, et veo lastiks on narkootilise aine suur kogus. Kohus ei arvestanud aga kaitsja argumendiga, et K. Yavase tööks oligi sõidukite vedu, mistõttu oli tal alust usaldada talle varemgi kliente toonud M.K.F. Kohus ei arvestanud, et K.Yavas oli samale kliendile ka varem sõidukeid välisriiki ja välisriigist tagasi Belgiasse vedanud. Kohtu arutluskäigust pole aru saada, miks pidi K. Yavas möönma või kahtlustama just narkootilise aine vedu, mitte aga seda, et tegu on ebaseaduslik mingil muul põhjusel, nt põhjusel, et sõiduki dokumendid pole korras. Maakohus pole veenvalt näidanud, et välistatud on kaitseargumendina välja toodud seisukoht, et süüdistatav pani teo toime kergemeelsusega või hooletusega. Nimelt ei ole kohus nõutaval määral põhistanud, et K. Yavas pidi võimalikuks süüteokoosseisule vastavate asjaolude olemasolu ja möönis neid asjaolusid. Kohus pole arusaadavalt ja jälgitavalt näidanud, et süüdistatav pidas võimalikuks, et pukseeritavasse sõidukisse olid peidetud justnimelt narkootiline aine ja keelatud relvad. Kohus pole analüüsinud kaitseargumente, mille kohaselt ei saanud K. Yavas kuidagi arvata, et sõidukisse oleks peidetud narkootiline aine ja keelatud automaatrelvad. Kohtuotsuses käsitletud sõnumivahetused näitavad K. Yavase käitumist pärast seda, kui ta oli juba kinni peetud ja hakkas kahtlustama, et sõidukiga pole kõik korras, kuna see suunati kontrolli. Kohtus uuritud sõnumivahetus ei näita, et enne teele asumist ja teel olles oleks K. Yavase olnud teadlik keelatud ainetest ja kaubast või oleks pidanud nende olemasolu vähemalt võimalikuks. Kohus pole vastanud kaitseversioonile, et K. Yavast lihtsalt kasutati kuriteo toimepanemiseks ära. K. Yavas pole mitte kunagi kohtunud veo tellija Qga (Qga). Tellimuse esitamisel pidas Q vajalikuks selgitada, kes ta on.

Kaitsja rõhutab, et K. Yavas andis tema kinnipidamisel vabataktlikult oma mobiiltelefoni sõnumitele ja sotsiaalmeediale täieliku ligipääsu, teades, et mobiiltelefonides salvestatu sisaldab kogu veo tellimust puudutavat sõnumivahetust. K. Yavase tuttava F Facebooki konto vaatluse kohta koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et F on tegeleb autoremonditöökoja ja restorani pidamisega. Seega ei olnud K. Yavasel mingit kahtlust, et F võiks olla seotud narkootiliste ainete või keelatud relvadega. Kohus jättis tähelepanuta kaitseargumendi, et tunnistajate H, T, Z, X ja Z kohtus ristküsitlusel antud ütlustest ilmneb, et puksiirveo teostaja ei vaata kunagi läbi pukseeritava sõiduki kaubaruumi või salongi. Samuti kohus jättis arvesse võtmata tunnistaja Z ütlused, mille kohaselt ei andnud Kadir Yavas kuidagi mõista, et see reis võib olla kuidagi ohtlik. Kohus on lugenud seejuures arusaamatult süüstavaks tõendiks subjektiivse külje tuvastamisel narkootilise aine veo osas, otsuse p.-s 61, kolmandate isikute vahelise vestluse K.Yavase venna ja F vahel 17.02.23, mille sisust ei ole isegi selgelt näha, et räägitakse K.Yavasest. Selline vestlus, kus ei ole osalenud K.Yavas ise, ei saa kuidagi tõendada K.Yavase teadlikkust veetava sõiduki sisse peidetud esemetest. Isik, kellest F ja Q omavahel rääkisid, ei pruukinud olla üldse K. Yavas, kuna viimase nime vestluses kordagi ei mainita. Eeltoodule lisaks on kohus jätnud nõutavalt põhistamata, kuidas pidi K. Yavas teadma või möönma, et Renault Traficusse on peidetud tsiviilkäibes tulirelvad ja et ta veab strateegilist kaupa. Kohus pole otsuses välja toonud, kas viidatud kuriteod pani K. Yavas toime tahtlikult, ammugi märkimata, millise tahtlusega.

Ringkonnakohtu antud tähtajaks esitasid oma kirjalikud seisukohad prokurör ja kaitsja.

4.1 Prokurör palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokurör tõdeb, et apellatsioonis käsitletud subjektiivse külje küsimus on olnud kriminaalasja fookuses algusest peale. Apellant seab kahtluse alla otsuses olevaid üksikuid seisukohti, millega kohus on sisustanud Kadir Yavase tahtlust. Eraldi ja üksikuna nad võib-olla ongi tõendamiseks ebapiisavad. Tõendeid tuleb aga hinnata kogumis ja seda on maakohus igati nõuetekohaselt teinud. Apellatsiooni etteheide, et maakohus pole otsust nõuetekohaselt põhjendanud, on ise põhjendamata. 4.2 Kaitsja jäi seisukoha juurde, et K. Yavas tuleb õigeks mõista. Ta leidis, et seda järeldust toetab ringkonnakohtu menetlusse võtmise määruses viidatud Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11. Kõrvutades Riigikohtu lahendi hinnangut kolmandate isikute vahelisele vestlusele praeguses asjas maakohtu poolt tehtud otsuse seisukohtadega, leidis kaitsja, et väidetav F ning H vaheline vestlus ei saa olla tõendiks, mis kinnitaks kuidagi süüdistatava Kadir Yavase teadlikkust kaubikusse peidetud keelatud ainetest ja esemetest. Kaitsja rõhutab, et analoogselt Riigikohtu lahendis käsitletud kaasusega on süüdistatav K. Yavas eitanud kogu kriminaalmenetluse vältel järjepidevalt seda, et oleks olnud teadlik veetavasse kaubikusse peidetud esemetest ja ainetest.

Kaitsja hinnangul jäävad vestlusest kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb lugeda süüdistatava kasuks, kohus ei ole seda põhimõtet otsuse tegemisel järginud. Selle põhimõtte rikkumine on toonud kaasa olulise menetlusnormi rikkumise, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 tähenduses. Kuna käesolevas asjas pole prokuratuur esitanud (ja maakohus otsuses analüüsitud ega välja toonud) muid otseseid tõendeid K.Yavase tegevuses subjektiivse külje tõendatuse kohta, tingib see apellandi arvates süüdimõistva otsuse tühistamise ja K.Yavase õigeksmõistmise, temale esitatud süüdistustes. Ühtlasi taotles kaitsja määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid apellatsioonimenetluses K. Yavasele osutatud kaitsjatasu suuruseks koos käibemaksuga 4636 eurot ning apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. Prokuröri seisukohtadele esitatud vastuväites leidis kaitsja, et prokuröri argumendid on nii abstraktsed, et neile ei saa sisuliselt vastu vaielda. Prokuröri seisukoht, et kaitsja etteheited maakohtu otsusele on paljasõnalised, on alusetu. Prokuröri viited süüdistuskõnele ei ole asjakohased, sest süüdistuskõne argumendid ei saa asendada maakohtu otsuse puuduvaid põhjendusi. Prokuröri seisukoht, nagu poleks kaitsja toonud välja, milles seisnevad maakohtu otsuse puudused, on alusetu. Need puudused on toodud välja apellatsiooni punktides 19, 22, 26, 31, 32 ja 37.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et sõnumivahetus, milles K. Yavas ise osalenud ei ole, ei saa kuidagi tõendada K. Yavase teadlikkust veetavasse sõidukisse peidetud esemetest. Samuti ei ole kaitsja hinnangul selge, et sõnumis on üldse juttu K. Yavasest. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga kummaski küsimuses. Kuigi F ja Q vestluses nimesid ei nimetata, on sõnumivahetust tervikuna arvestades võimalik aru saada, et räägitakse just K. Yavasest. Arvestada tuleb sellega, et osundatud sõnum on saadetud 17. veebruaril 2023 ehk K. Yavase ja X kinnipidamisele järgnenud päeval ning juttu on sellest, et tuleb leida lahendus, et isik, kellele töö anti (ja kes enne sõitu asjaoludega kurssi viidi), võimalikult ruttu välja saaks. Hilisemad vestlused annavad aimu, kelle välja saamisest räägiti. 28. märtsil 2023 kirjutas F: „Tüübid käisid üleeile kohtus. Ja vabadusse ei lastud ei autojuhti ega seda teist poissi. Poisi isa on marus, vennas.“ (kd IV; tl. 177) Just K. Yavas ja X peeti koos kinni. Ka oli sõnumile eelnenud ajal (küll eelmisel, mitte üleelmisel päeval) jätnud ringkonnakohus rahuldamata X kaitsja määruskaebuse X vahistamise peale. Sõnumis öelduga, et „poisi isa on marus“, haakuvad X isa Z ütlused, millest tuleb välja, et ta oli juhtunust häiritud ja püüdis veo tellinud inimesi leida (kd V; tl. 119 pöördel). 20. aprillil 2023 on juttu sellest, et „nad“ jäid vahele sellepärast, et ühel neist polnud lube (kd IV; tl. 181), K. Yavas võttis X kaasa just seepärast, et tal endal oli juhiluba ära võetud. See, et F ja Q sõnumivahetuses räägiti 12. veebruaril 2023 ehk enne K. Yavase ärasõitu tavalise või edasitagasi pileti ostmisest (kd IV; tl. 168), kuigi K. Yavasele mingeid pileteid ei ostetud, ei lükka ringkonnakohtu jaoks ümber ülal toodud asjaoludest lähtuvat järeldust, et juttu oli K. Yavasest. Piletitest võidi rääkida ka ülekantud tähenduses. Arvestades seda, et sõnumites välditi narkootikumidest ja relvadest rääkimist, võis räägitu tähendada kasvõi küsimust, kas K. Yavasel lastakse ka tagasiteel midagi vedada. See, et K. Yavas ise selles sõnumivahetuses ei osalenud, ei tähenda, et kõnealune tõend ei ole tema süüküsimuse lahendamisel kasutatav. Tegemist ei ole otsese, küll aga kaudse tõendiga. Riigikohtu praktika kohaselt on sellele tõendile tuginemine süüdimõistva otsuse tegemisel problemaatiline, kuid mitte lubamatu juhul, kui tegemist on ainsa süüstava tõendiga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juulil 2011 kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11 tehtud otsuse p 25). Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist ainsa kokkuleppe olemasolu näitava tõendiga, kuigi maakohtu otsuse sõnastusest selline mulje jääb. Nimelt tuleb koos kõnealuse sõnumiga hinnata ka K. Yavase sõnumivahetust F ja Qga. On tõsi, et ka tolles sõnumivahetuses pole otsesõnu räägitud narkootilistest ainetest ega relvadest. Seetõttu ei ole ka üllatav, et K. Yavas andis vabatahtlikult juurdepääsu oma telefonidele. Ka Q ja F sõnumid K. Yavasele vastuseks tema teatele, et kaubikust leiti narkootiline aine ja relvad, näitavad seda, et nad arvestasid, et K. Yavas saab tugineda väitele, et tema lihtsalt vedas kaubikut ega tea midagi (kd III; tl. 91, 100). Samas ei tähenda see, et sõnumites pole narkootilisest ainest ega relvadest räägitud, et sõnumivahetuses poleks üldse teavet, mis võimaldaks kokkuleppe kohta järeldusi teha. Kuigi maakohuski leidis kaastäideviimise tuvastamisel, et need sõnumid kuigivõrd teavet ei anna, on kohus tegelikult hiljem, subjektiivse külje tuvastamisel neile sõnumitele tuginenud.

(vaatlusprotokoll asub kolmandas köites, edaspidi on viidatud vaid toimiku lehele). Vastupidiselt kaitsjale peab ringkonnakohus töö tellimise asjaolusid selliseks, mis viitavad K. Yavase teoplaani kaasamisele. Nagu maakohtu otsuse p-s 56 välja toodud, oli Q tellinud varem K. Yavaselt Audi sõiduauto transpordi Belgiast Saksamaale ja seejärel hiljem Eestisse veetud Renault’ kaubiku transpordi Saksamaalt Bremeni lähedalt Brüsselisse, kus andis selle üle Fle. Seejärel uuris ta 4. veebruaril 2023, kas Kadir „pikki otsi teeb“ ja täpsustas, et mõtleb selle all vedu Soome, Helsinkisse. Kui K. Yavas palus selgitust, mis töö see on, vastas Q, et „Trafic tuleb viia Helsinkisse, tasu on hea“ ja lisas: „Helista Fle, ta seletab ära.“ ( tl 71) Seda, kas ta on nõus, pidi K. Yavas andma siiski teada Qle (tl 72). Kuigi Q soovitas Fle (Fle) helistada, näitab järgnev sündmuste käik, et töö sisu selgitamisest ei piisanud telefonikõnest, vaid selleks pidid K. Yavas ja F kokku saama. Kuigi juba samal õhtul annab K. Yavas teada, et rääkis Fga põgusalt, kuid ei anna mingit vastust selle kohta, kas on nõus töö vastu võtma (kd III; tl. 72). Järgnevalt näitavad F ja K. Yavase vahelised sõnumid ja kõnelogid, et kuigi plaaniti kohtuda, ei jõutud selleni kuidagi.

Kirjeldatud asjaolud sobivad F Qle öelduga selle poolest, et kuna tema oli see, kes töö sisu K. Yavasele tutvustas, oli tal ülevaade sellest, mida K. Yavas tööd vastu võttes teadis. K. Yavaselt nõusoleku saamise protsess näitab ühtlasi, et tegemist ei olnud tavalise puksiirveo tellimisega. Sellele, et K. Yavast ei hoitud teadmatuses sellest, mida ta vedama peab, viitab ringkonnakohtu hinnangul ka F 11. veebruaril 2023 K. Yavasele saadetud sõnum, et kui too ei saa hakkama, siis öelgu seda ja ta vaatab kellegi teise. (tl. 94) Seega oli tegemist tööga, mida igaüks ei oleks olnud valmis vastu võtma – ja mida K. Yavas ei kiirustanud vastu võtma, nii et teda tuli veenda. F väitis oma ütlustes, et tal ei ole autost leitud narkootikumide ja relvadega mingit puutumust, mistõttu ei informeerinud tema ka K. Yavast sellest, et autos on midagi illegaalset (kd VII; tl. 113–117 pöördel). Need ütlused ei lähe aga kokku F sõnumitega Qle (kd IV; tl. 159–183). Samuti ei lähe F ütlused, mille kohaselt tema lihtsalt andis edasi Q soovi, sellest midagi lähemat teadmata kokku ka Q sõnumiga K. Yavasele, mille kohaselt on F on asjaga kursis ja selgitab, mis töö see on, mida K. Yavaselt tahetakse (kd III; tl. 72). Neist asjaoludest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et F ütlused on ebausaldusväärsed.

Seda, et tegemist ei olnud tavalise, olgugi et pika veoga, näitab veel mitu asjaolu.

Nii väärib tähelepanu see, et kuigi algul sooviti, et K. Yavas toimetaks kaubiku Helsinkisse, vahetati sihtkohta ja lõpuks pidi K. Yavas toimetama kaubiku Tallinnasse. K. Yavase ütluste kohaselt ei olnud tema ise nõus Soome sõitma. Koos muude töö tellimist ja tellitud sõitu iseloomustavate asjaoludega viitab see, et K. Yavas sai kliendile seada tingimusi, kuhu ta sõidab, nii et sihtkohana muutus isegi riik, kohtukolleegiumi hinnangul sellele, et K. Yavas pühendati sellesse, mida ta transportima peab. Ringkonnakohus ei pea usutavaks K. Yavase selgitusi, miks ta ei olnud nõus Soome sõitma. Seda põhjendas ta sellega, et ta ei olnud kunagi laevaga sõitnud ega soovinud seda teha, ka tundus Helsinki liiga kaugel. Arvestades seda vahemaad, mille K. Yavas pidi Tallinnasse jõudmiseks läbima, ei pakkunud Helsinki sihtkohana Tallinnaga asendamine distantsiliselt erilist võitu. Erinevus puudutab eelkõige seda, et see distants tuli läbida laevaga. Sellega seoses tuleb märkida, et kui Schengeni ala maismapiiridel pole enamasti enam piiripunkte, on sadamas jätkuvalt olemas piiri infrastruktuur ja ametnikud ning sellega ka tuntavam oht sõiduki kontrolliks. Nii viitab sihtkoha vahetus K. Yavase soovil sellele, et ta ei olnud valmis selle piiriületuse riski võtma. Seda, et piiriületused valmistasid asjaosalistele muret, näitab asjaolu, et K. Yavas pidi andma Qle piiriületustest teada. Nt tundis Q 15. veebruaril kell 07.23 huvi, kas K. Yavas on Saksamaalt läbi (tl. 78), kell 07.27 saatis sõnumi, et K. Yavas hoiaks teda kursis, kui on üle piiri (tl. 79). Kui siis, kui K. Yavas oli Poolas, avaldas Q soovi, et K. Yavas helistaks talle enne piiri (tl. 82). Samal päeval kell 19.59, 20.46 ja 21.04 tundis Q huvi, kas K. Yavas on juba Leedu piirile jõudnud (tl. 83). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see huvi on seletatav asjaoluga, et piiridel on kõige tõenäolisem sattuda sõidukiga kontrolli. Seda hirmu sõiduki läbivaatuse ees näitab seegi, et kui K. Yavas kurtis, et Renault on väga täis laetud, küsis Q kohe, kas auto on sattunud kontrolli (tl. 77). Ka siis, kui K. Yavas teatas, et auto peeti kinni, tundis Q huvi, kas kinnipidajaks on politsei või toll (tl. 86). Samuti soovis ta, et K. Yavas saadaks fotod kohast, kuhu auto viiakse (tl. 87). See Q huvi piiride ja sõiduki kontrollimise vastu on nii silmatorkav, et isegi juhul, kui K. Yavast poleks eelnevalt informeeritud autos

olevatest keelatud esemetest, oleks alust järelduseks, et ta pidas võimalikuks, et veetavas autos on keelatud kaupa. Koos teiste käsitletavate asjaoludega on aga alust järelduseks, et K. Yavasele selgitati enne, mida ta transportima peab. Lisaks sellele, et K. Yavas pidi andma aru piiriületustest, äratab tähelepanu veel see, et Q andis K. Yavasele korralduse panna GPS-i sihtkohaks Varssavi (tl. 77). Ka autojuhiks kaasa võetud Xle rääkis K. Yavas alguses, et sihtkohaks on Poola, järgmistest sihtkohtadest rääkis alles hiljem (kd V; tl. 114 pöördel). X isale Z ütluste kohaselt mainis K. Yavas ka talle sihtkohana Poolat, kui pöördus tema poole murega, et tal oleks vaja autojuhti, sest tal endal on juhiluba ära võetud. Ühtlasi väitis Z, et K. Yavas oli sihtkohast rääkides ebamäärane: „Ta rääkis niimoodi segaselt, et natukene paremale ja vasakule ja ei olnud väga selgelt arusaadav kuhu täpselt seal.“ (kd V; tl. 121 pöördel) Samas oli K. Yavasele teada, et ta pidi sõitma Tallinnasse – kui ta oli Varssavist läbi, pani ta GPS-i sihtkohaks Tallinna, ilma et talle oleks sellekohast korraldust saadetud (tl. 82). Täpset aadressi, kuhu ta Tallinnas pidi sõitma, ta aga ei teadnud – kui ta kinni peeti ja sihtkoha aadressi küsiti, saatis ta küsimuse Qle (tl. 85). Kohtukolleegiumi hinnangul oli see konspiratsioonimeede – auto kinnipidamisel ja keelatud kauba leidmisel ei oleks saadud teavet selle kohta, kuhu see pidi toimetatama. Seejuures ei olnud olukord selline, kus ka K. Yavast oleks hoitud sihtkoha suhtes teadmatuses, vaid ta teadis vähemalt riigi ja linna täpsusega, kuhu ta pidi Renault’ viima. Sellest hoolimata ei jaganud ta seda infot Zga ega Xga, rääkides neile hoopis Poolast. See paigutab K. Yavase veo tellinutega samasse leeri.

narkootilisest ainest ja relvadest informeeritud. Nagu maakohtu otsuseski märgitud, ei muuda varasem teadmine autosse peidetud ebaseaduslikest esemetest sellist küsimust mõttetuks – teades autos olevatest ebaseaduslikest asjadest on põhjust küsida, kas need võivad olla skänneri abil leitavad. Teisisõnu pole sellisel juhul küsimus selles, kas autos on midagi ebaseaduslikku, vaid selles, kas skänner võib selle tuvastada. Küsimus on sellisel juhul skänneri võimekuses ja selline küsimus pole välistatud isegi juhul, kui K. Yavas teadis, kuidas asjad on peidetud.

kahtlemata arusaadav ka see, et nende vedamiseks on vaja lube, mida tal ei ole. Sellele viitavad ka K. Yavase sõnumid Qle ja Fle, kus ta oli ilmselgelt mures selle pärast, et kaubikust relvad leiti (kd III, tl 91, 99).

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.