Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1-26-6357

tulirelvaekspertiisi (akt nr 26E-TB00051-01) teostamise kulu summas 672 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses summas 178,56 eurot ning kohtumenetluses osalemise eest makstud tasu summas 44 eurot ja 64 senti. sundraha osaliselt (50%), s.o summas 1182,50 eurot.

s.t kokku 2077,70 eurot.

Läbiotsimise käigus ära võetud omavalmistatud laskeseadeldis (raketipüstol) kaliiber 26 mm, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (Tervise 20 Tallinn) - KarS § 83 lg 4 ja § 421 alusel konfiskeerida kuriteo vahetu objektina ning justiitsministri 11. detsembri 2009. a määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 alusel anda ekspertiisiasutusele.



Läbiotsimise käigus ära võetud musta värvi raketipüstol ja musta värvi relvataoline ese koos kahe salve ja 9 paukpadruniga, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6/1 Tallinn - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada süüdistatava nõusolekul.



Läbiotsimisel ära võetud ravimid ja viiest padrunist kolm padrunit on edastatud Ida-Harju politseijaoskonda väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Kaks padrunit hävisid ekspertiisi nr 26E-TB00051-01 tegemise käigus.



Läbiotsimise käigus ära võetud nutitelefon Samsung, sülearvuti Dell ja mälukaart – on KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastatud Egon Vaksile.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 (4)

1-26-6357

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Egon Vaksi süüdistatakse selles, et tema hoidis enda elukohas XXX tuvastamata ajast kuni 11.03.2026 kell 09.40 alustatud läbiotsimiseni tulirelvade hulka mitte kuuluvat laskekõlbmatut omavalmistatud laskeseadeldist (raketipüstolit) kaliibriga 26 mm, mille valmistamisel on kasutatud tanki kuulipilduja DT-29 (ДТ-29) kaliiber 7,62x54R käepidemega raami ja päästemehhanismi. RelvS § 3 lg 3 kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. RelvS § 832 lg 1 tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. RelvS § 833 lg 1 kohaselt on sõjarelvad: p 1 käsitulirelvad; p 3 raskerelvad ja p 4 muud relvad, mis ei ole tulirelvad. RelvS § 833 lg 3 alusel kehtestatud määruse „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ § 2 lg 1 kohaselt Relvaseaduse § 833 lõike 1 punktis 1 nimetatud käsitulirelv on kuni 20 mm kaliibriga tulirelv, mis ei ole püsivalt relvaalusele kinnitatud või mida inimene suudab kanda ja käsitseda ilma täiendava varustuseta. Sama määruse § 2 lg 2 p 1 kohaselt on käsitulirelvaks muuhulgas vintraudne automaattulirelv kaliibriga kuni 12,7 mm. Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt on käsitulirelva osad ja olulised osad Relvaseaduse § 201 lõikes 1 nimetatud osad koos sulguriga ning määruse § 3 lg 2 kohaselt on käsitulirelva olulisteks osadeks relvaseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud olulised osad. RelvS § 21 lg 1 kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Egon Vaksi valduses olnud tanki kuulipilduja DT-29 kaliiber 7,62x54R käepidemega raam ja päästemehhanism kuuluvad tsiviilkäibes keelatud sõjalise otstarbega käsitulirelva oluliste osade hulka. Egon Vaksil puudub luba sõjarelva olulise osa käitlemiseks. Seega, oma sellise tegevusega pani Egon Vaks toime sõjarelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo. 09.09.2026 sõlmisid abiprokurör Elle Karm, süüdistatav Egon Vaks ja tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan alljärgneva kokkuleppe. Karistus KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. 3 (4)

1-26-6357 Vastavalt KarS § 73 lg-tele 1 ja 3 määrata, et mõistetud karistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Egon Vaks ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud 

riiklikul ekspertiisiasutusel seoses tulirelva ekspertiisiga tekkinud kulud summas 672 eurot;



määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1783,56 eurot;



sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2365 eurot.

Kokku kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 3215,56 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o ekspertiisikulud, kaitsjatasud ja 1⁄2 sundrahast riigi kanda ja mõista süüdistatavalt välja 1⁄2 sundraha s.o summa 1182,50 eurot, mis kuulub tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid 

Läbiotsimise käigus ära võetud omavalmistatud laskeseadeldis (raketipüstol) kaliiber 26 mm, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (Tervise 20, Tallinn) - konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 421 alusel ning anda ekspertiisiasutusele justiitsministri 11. detsembri 2009.a määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 alusel.



Läbiotsimise käigus ära võetud musta värvi raketipüstol ja musta värvi relvataoline ese koos kahe salve ja 9 paukpadruniga, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameri Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6/1, Tallinn) - hävitada süüdistatava nõusolekul ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.



Läbiotsimisel ära võetud ravimid ja viiest padrunist kolm padrunit on edastatud Ida-Harju politseijaoskonda väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Kaks padrunit hävisid ekspertiisi nr 26E-TB00051-01 tegemise käigus.



Läbiotsimise käigus ära võetud nutitelefon Samsung, sülearvuti Dell ja mälukaart on tagastatud Egon Vaksile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava ja tema kaitsja selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosaline jääb kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppele vastava süüdimõistva kohtuotsuse tegemine on kooskõlas seda reguleerivate menetlusnormidega (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, §-st 311, §-st 313). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Siim Mõistlik Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.