Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Tartu Maakohus 27. jaanuar 2025, Tartu 1-24-6228 Kristina Domaškina Signe Hint Külli Süti (Sütt) süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja Külli Sütt isikukood: 45608082742; elukoht: XXX ; XXX ; XXX ; emakeel: XXX ; XXX kodanik kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 27.-28.12.2023
Süüdistatav
Kaitsja
vandeadvokaadi abi Anne Vissak (määratud kaitsja)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
Süüdistuse sisu Külli Sütti süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et ta juhtis 27.12.2023 kella 18:01 ajal Tartu maakonnas Nõo vallas Nõo alevikus Veski tn juures mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, s.o tema ühes grammis veres oli 1,86 mg alkoholi. K. Sütt rikkus LS § 69 lg-t 1, mille juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi. Seega pani K. Sütt toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja, süüdistatav Külli Sütt ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak sõlmisid kokkuleppe järgnevas. K. Sütt tuleb süüdi tunnistada KarS 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 4-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.-28.12.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et K. Sütil tuleb ära kanda veel 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K. Sütt ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võtta lisakaristusena K. Sütilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Mõista K. Sütilt riigieelarve tuludesse välja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 131,76 eurot ja sundraha 1230 eurot, s.o menetluskulud kokku 1361,76 eurot, millele lisandub kaitsjatasu
kohtuistungil. Võimaldada K. Sütil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtuistungil möönsid pooled, et alates 01.01.2025 on sundraha suurenenud, ja taotlesid suurenenud summa osas sundraha riigi kanda jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. K. Sütt tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 131,76 eurot, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 43,92 eurot ja sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtus ning sundraha 1230 euro ulatuses. Kohtuistungil nõustusid pooled, et ülejäänud sundraha 99 eurot jääb riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada K. Sütil tasuda menetluskulud 1405,68 eurot ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.