Liiklussüüteod

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

1-24-7080 vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja

1-24-7080 võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Sten Kuusepuud süüdistatakse selles, et ta juhtis 25. juulil 2023 kella 23.30 paiku Tartus Võru 50 juures mootorsõidukit BMW 730D registreerimismärgiga XXX , olles amfetamiini, kokaiini, alprosolaami ja nordasepaami tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove üks joobeseisundi liikidest. Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja, kokaiin II nimekirja ning alprasolaam ja nordasepaam IV nimekirja. Seega pani süüdistatav S. Kuusepuu toime KarS 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Süüdistatava S. Kuusepuu, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on S. Kuusepuule mõistetav karistus järgmine. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui S. Kuusepuu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb kohustada S. Kuusepuud hiljemalt kohtuotsuse jõustumisel registreeruma sotsiaalprogrammi „SÜTIK“ ja osalema selles katseaja lõpuni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldatakse lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on 820 eurot süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast, joobe tuvastamisega

1-24-7080 seotud kulud 87 eurot ja kaitsja tasu 256,20 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 1163,20 eurot. Jätta ülejäänud sundraha riigi kanda ja võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R. Kuusepuu süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobe tuvastamisega seotud kulu 87 eurot ning kaitsja tasu 256,20 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 1573,20 eurot. Kokkuleppe ja KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb sundraha jätta osaliselt välja mõistmata ning 1163,20 euro ulatuses (sh sundraha 820 eurot) hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.