Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

eurot; määratud kaitsjale Ilja Sipari kohtueelses menetluses makstud tasu 204,96 eurot; - tulirelva ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 24E-TB00093-01) 672 eurot; s.o kokku menetluskulu 2106,96 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul, makstes igakuiselt vähemalt 175,58 eurot, tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99925700000179. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundraha ülejäänud osa, s.o 99 eurot jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu KrMS § 180 lg 1, 11 ja 3 alusel riigi kanda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri relvalaos asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn hoiul olevad 12-kaliibriline sileraudne pumpmehhanismiga püss lukukoja numbriga xxxx ning 16 laskekõlblikku 12kaliibrilist sileraudse püssi kesktulepadrunit (10.04.2024 üleandmise-vastuvõtmise aktid) - konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 421 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist DVD-R plaat politsei vormikaamera salvestised 6 videofailiga, mis asuvad kriminaaltoimikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. -

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

SÜÜDISTUS

Sergey Romanenkot süüdistatakse selles, et tema taotlemata Relvaseaduses ettenähtud relvasoetamisluba ja omamata relvaluba, võttis aastatel 2009-2011 enda valdusesse ja jättis endale tulirelvade hulka kuuluva laskekõlbliku teadmata mudeli Fabarm 12-kaliibrilise sileraudse pumpmehhanismiga püssi, lukukoja numbriga xxxx ja vähemalt 32 laskekõlblikku 12-kaliibrilise sileraudse püssi kekstulepadrunit, hoidis nimetatud relva oma kodu Xxxx garaažis lukustamata kapis ja padruneid elutoas kapis kuni 10.04.2024, mil võttis nimetatud tulirelva ja 7 padrunit enda kasutuses olevasse sõidukisse Ford Kuga registreerimismärgiga xxxx kaasa, sõitis tulirelva ja laskemoonaga kodust mõne kilomeetri kaugusele Kuusalu vallas asuvale Kuusalu-Aru teele, kus peatus maantee 2. kilomeetril ning tegi tulirelvast vähemalt kolm lasku Aru küla suunas. Tulirelv ja 4 padrunit võeti Sergey Romanenkolt ära KuusaluAru maantee 2. kilomeeril. 25 padrunit andis Sergey Romanenko välja oma kodus Xxxx. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

Sergey Romanenko poolt käideldud sileraudse püssi puhul on tegemist RelvS § 11 p 1 ja § 12 lg 1 p 1 sätestatud tulirelvaga, mis kuulub RelvS § 19 lg 1 p 5 alusel piiratud tsiviilkäibega relvade hulka. RelvS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele. RelvS § 19 lg 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvS § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba ning RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses. RelvS § 46 lg 5 p 4 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta. RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba. RelvS § 46 lg 1 kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. RelvS § 50 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona väljaspool hoiukohta endaga kaasas kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Sergey Romanenkol puudusid Relvaseaduses nimetatud load eelpool nimetatud tulirelva ja laskemoona käitlemiseks. Seega, Sergey Romanenko, vallates, omades, hoides ja kandes piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja sellele mõeldud laskemoona, ilma selleks ettenähtud luba omamata, pani toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 20.11.2024 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, süüdistatav Sergey Romanenko ja tema kaitsja Ilja Sipari sõlminud järgneva kokkuleppe: Prokurör taotleb Sergey Romanenko süüdi tunnistamist KarS § 418 lg 1 järgi ja tema karistamist 1 aasta vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 1 aasta vangistust täitmisele pööramata kui Sergey Romanenko ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 51 alusel võtta Sergey Romanenkolt lisakaristusena ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus viieks aastaks. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tulirelva ekspertiisi nr 24E-TB00093-01 teostamise kulu 672 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Ilja Sipari tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 204,96 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha, mis II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistatavalt menetluskuluna välja kokku 2106,96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, makstes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 175,58 eurot. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses konfiskeerimisele kuuluva vara kohta:

äravõetud

objektide

ja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri relvalaos asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn hoiul olevad 12-kaliibriline sileraudne pumpmehhanismiga püss lukukoja numbriga xxxx

ning 16 laskekõlblikku 12-kaliibrilist sileraudse püssi kesktulepadrunit konfiskeerida KarS § 421, § 83 lg 4 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 13 12-kaliibrilist sileraudse püssi kesktulepadrunit hävisid ekspertiisi käigus. Andmed salvestiste kohta: Politsei vormikaamerate salvestised 6 videofailiga 10.04.2024 juhtumi asjaolude kohta ühel DVD-R plaadil, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaaltoimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosaline jääb kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtuistungil on kohus selgitanud, et süüdistuses laskemoona ebaolulises ulatuses käitlemine on käsitletav küll väärteona, kui arvestades nii tulirelva kui laskemoona käitlemise ajalis-ruumilist seost, tuleb KarS § 3 lg 5 ja § 63 lg 1 valguses seda käsitleda ühe teona. Eeltoodust lähtub nii kokkulepitud karistus kui ka relva ja laskemoona konfiskeerimine. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppele vastava süüdimõistva kohtuotsuse tegemine on kooskõlas seda reguleerivate menetlusnormidega (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 418 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Siim Mõistlik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.