Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 30. oktoober 2024 1-23-7259 Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Ingeri Tamm Kriminaalasi Aleksei Mihhejevi süüdistuses karistusseadustiku § 1573 lg 1 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu 30. mai 2024. a otsus Aleksei Mihhejevi kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu Süüdistatav - Aleksei Mihhejev, isikukood 37707032240, elukoht XXX, töökoht puudub, kriminaalkorras karistamata, tõkendit pole kohaldatud Kaitsja - vandeadvokaat Madis Mahlapuu (määratud kaitsja) Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma Kannatanu
- M.J.
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 30. mai 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 307 eurot 44 senti (sealhulgas käibemaks 55 eurot 44 senti). Jätta see menetluskulu Aleksei Mihhejevi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või kannatanu advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Alekesi Mihhejevit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 1573 lg 1 järgi selles, et ajavahemikul 7. augustist 2022 kuni 20. veebruarini 2023 otsis ta järjepidevalt vastu M.J. tahtmist viimasega kontakti ning jälitas teda ja sekkus muul viisil kannatanu eraellu. Süüdistatav häiris ja hirmutas kannatanut oluliselt. Süüdistus kätkeb 10 episoodi: 1) 7. augustil 2022 kella 21.30 kuni 22 paiku parkis süüdistatav Jõhvis enda auto nii, et see takistas kannatanu auto liikumist, samuti süüdistatav karjus kannatanu peale ja solvas teda kõrvalise inimese kuuldes; 2) 11. augustil 2022 kella 6.15 paiku viibis süüdistatav kannatanu elukoha juures ja kannatanut nähes järgnes talle, süüdistatav peatas kaupluse juures enda auto selliselt, et see takistas kannatanu auto liikumist; süüdistatav läks seejärel kannatanu sõiduki juurde ja nõudis, et viimane avaks ukse, lisaks karjus, sõimas ning sülitas kannatanu suunal ja sülitas ka auto peale ja tagus seda; 3) 11. augustil 2022 kell 13.57 saatis süüdistatav kannatanule veebi teel ähvardava sõnumi selle kohta, kuidas kannatanu elu muutub põrguks; 4) ajavahemikul 13. august 2022 kell 23 kuni 14. august 2023 kell 10.47 sülitas süüdistatav kannatanut autole, mis oli pargitud kannatanu elukoha juurde; 5) 31. augustil 2022 kella 6.05 paiku sõitis süüdistatav autoga kannatanu elukoha juurde ajal, mil kannatanu oli majast väljumas; kannatanu ei julgenud majast välja minna ja kuulis, kuidas süüdistatav solvas teda valjul häälel; 6) 9. septembril 2022 kella 7.30 paiku viskas süüdistatav kannatanu elukoha juures tema autole unenäopüüdja; 7) 15. septembril 2022 kella 19.15 paiku järgnes süüdistatav enda autoga kannatanu autole kuni viimase elukohani; teel sinna tegi süüdistatav ohtlikke manöövreid, mis hirmutas kannatanut; kui kannatanu parkis enda auto elukohta, siis parkis süüdistatav enda auto tema kõrvale, tegi kõrvalistuja akna lahti ja solvas valju häälega kannatanut teiste inimeste kuuldes ning lahkus alles siis, kui kannatanu helistas Häirekeskusesse; 8) 16. novembril 2022 kella 22.59 paiku järgnes süüdistatav autoga kannatanu autole kuni poeni, peatus kannatanu auto kõrval ja hakkas läbi avatud akna valju häälega kannatanut solvama teiste inimeste kuuldes ning lahkus alles siis, kui kannatanu helistas Häirekeskusesse; 9) 1. jaanuaril 2023 kella 1 paiku sõitis süüdistatav autoga korduvalt kannatanust mööda, häirides teda; seejärel järgnes süüdistatav kannatanule ja tegi ühel hetkel auto akna lahti ning sõimas ja solvas kannatanut; süüdisatav lahkus alles kannatanu Häirekeskusele tehtud kõne peale; 10) 20. veebruaril 2023 kella 21.19 kuni 21.25 paiku sõitis süüdistatav kannatanu elukoha juurde, peatas auto teise auto kõrval, kus istus kannatanu koos tuttavaga, ning solvas kannatanut. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 30. mai 2024. a otsusega mõisteti A. Mihhejev süüdi KarS § 1573 lg 1 järgi ja teda karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. Kohus määras, et KarS § 74 lg-te 1–3 alusel pööratakse kohe täitmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud 8 kuud vangistust jäeti 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib KarS § 75 lg-s 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3101 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel kohaldati kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu 2 aastaks alates otsuse jõustumisest, keelates süüdistataval kannatanule lähenemise ja temaga suhtlemise. Kohtu seisukohad ja tuvastatud asjaolud olid lühidalt järgmised.
2(9)
3.Kohus pidas kirjalikke tõendeid usaldusväärseks. Samuti langesid omavahel ja teiste tõenditega kokku kannatanu M.J. ja tunnistaja X.X. ütlused. Kõik episoodid on tõendatud kannatanu ütlustega ja neid kinnitavate teiste tõenditega. Süüdistatava ütlusi usutavaks pidada ei saa, sest need ei haaku teiste tõenditega ja on ennast õigustavad. Süüdistatav tunnistas, et suhtles kannatanuga kõrgendatud toonil ja sõimas teda, kuid ei pea neid solvanguteks. Kannatanuga tahtliku kontakti otsimist ja jälitamist ta ei tunnista.
4.Täidetud on KarS § 1573 lg 1 objektiivne koosseis. Süüdistatava käitumine oli suunatud teisele inimesele, kannatanule, kellega ta otsis kontakti, lähenedes talle igakord, kui teda nägi. Kannatanu ütles süüdistatavale, et ei soovi temaga suhelda, kuid süüdistatav otsis ikka kannatanuga kontakti. A. Mihhejevit süüdistatakse poole aasta jooksul 10 episoodis. Süüdistatav on järjepanu kannatanu eraellu sekkunud. Olemas on ka koosseisupärane tagajärg, sest kannatanu tundis hirmu, alandust ja oli väga häiritud süüdistatava käitumisest. Ta pani teod toime otsese tahtlusega, sest otsis tahtlikult kannatanuga pikema aja jooksul kontakti, mille tagajärjeks oli kannatanu hirmutamine, alandamine ja häirimine. Süüdistatav oli teadlik, et kannatanu ei soovi temaga suhelda, ent sekkus siiski järjepidevalt ja sihikindlalt kannatanu eraellu, alandas ja oluliselt häiris tema elu. Süüdistatav näitas seda, kuidas ta kannatanusse suhtub, ka enda käitumisega kohtuistungil. Süüdistatav segas kannatanule pidevalt vahele ning kannatanu oli sellisest käitumisest häiritud ja kartis teda.
5.Karistuse mõistmisel hindas kohus süüdistatava süüd keskmisest suuremaks, sest ta pani teod toime pikema aja jooksul ja sihikindlalt. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. Süüdistatava käitumine ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Süüdistataval on kolm arhiveeritud karistust, sh isikuvastaste kuritegude eest.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Apellatsioon
6.Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist või rahalise karistuse mõistmist või vangistuse mõistmise korral selle tingimisi täitmisele pööramata jätmist või asendamist üldkasuliku tööga. Apellandi väited on lühidalt järgmised.
7.Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust. Süüdistatava ja kannatanu kohtumised süüdistuses märgitud ajavahemikul ei täida ahistava jälitamise objektiivset ega subjektiivset koosseisu KarS § 1573 lg 1 järgi. Selle sätte mõte pole käsitada ahistava jälitamisena igasugust kontakti ebameeldiva inimesega. Korduv või järjepidev kontakti otsimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine on karistatav vaid siis, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine või muul viisil oluliselt häirimine. See peab nii näima ka objektiivsele kõrvalseisjale, mitte ainult kannatanule. Süüdistatav ja kannatanu elasid sisuliselt kõrvuti asuvates majades, mistõttu oli nende kokkusattumine aeg-ajalt paratamatu. Süüdistuses toodud 10 episoodist mitte ükski ei anna alust süüdistatavat KarS § 157 3 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Kohtuotsus tugineb suuresti vaid kannatanu ebausaldusväärsetele ütlustele. Kannatanu kasutas süüdistatavat ära, sest ühistele tulevikuplaanidele vaatamata leidis kannatanu endale uue kaaslase. Samuti ei võtnud maakohus kannatanu tütre tunnistajana antud ütluste hindamisel arvesse, et tunnistaja oli alaealine ja kannatanu poolt mõjutatav.
8.Lisaks eksis maakohus tõendite hindamisel, kui jättis süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel kõrvale kõik kaitsja tõendid ja väited. Süüdistatava ütlused on usaldusväärsed. Tema sõnul polnud ükski süüdistuses kirjeldatud kohtumine süüdistatava jaoks ette kavatsetud ega
3(9)
otsitud. Asjaolu, et kannatanule süüdistatav ühest hetkest enam ei meeldinud, ei anna põhjust rääkida tema kokkupuutumisel kannatanuga ahistavast jälitamisest.
9.Kohus rikkus ka süüdistatava kaitseõigust, kui eemaldas ta 15. aprillil 2024 istungilt, mille tõttu ei saanud süüdistatav kannatanut ega tunnistajaid küsitleda. Süüdistatava rikkumine polnud nii oluline. Kohus pidanuks kasutama leebemaid abinõusid. Samuti rikkus kohus ristküsitluse sätteid, kui võttis KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tõendina vastu süüdistusaktis nimetamata kannatanu kohtueelses menetluses ülekuulamise juurde lisatud fotod. Kohus poleks tohtinud võtta vastu 16. aprillil 2024 toimunud istungil 2016. a kohtuotsust ja X.X. telefoni väljatrükki
15.septembri 2022. a sõnumist. Sellega rikkus kohus KrMS § 297.
10.Karistus on liiga karm. Seadusandja on ahistava jälitamise eest näinud ette suhteliselt leebe karistuse. Kuigi KarS § 1573 lg 1 võimaldab mõista ka kergema karistuse kui vangistuse, ei ole maakohus põhjendanud, miks tuleb süüdistatavat karistada vangistuse, liiati osaliselt reaalse vangistusega. See pole vastavuses teiste samasuguste süütegude eest mõistetud karistustega.
11.Kaitsjale jääb ka ebaselgeks, et kui kannatanu pöördus politsei poole juba 2022. aasta augustis, siis miks jätkus süüdistatavale süüks arvatud ahistav jälitamine ka 2022. aasta septembris. Kuriteo tõkestamise ja isiku vastutusele võtmise asemel palus menetleja uute sündmuste korral helistada Häirekeskusesse, et koguda täiendavaid tõendeid. Sellest jääb mulje, et ei suudetud õigel ajal otsustada, kas saab üldse kuriteost kõneleda. Prokuratuuri seisukoht
12.Prokuratuuri esindaja palub jätta apellatsiooni rahuldamata, leides, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
(a) Sissejuhatus
13.Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatav pani toime talle süüks arvatud kuriteo. Vaidlustatud otsuses on süüditunnistamise aluseks olevad asjaolud tuvastatud nõuetekohaselt ja apellatsiooni väited ei tingi tõendite ümberhindamist. Samuti ei teinud maakohus karistust mõistes selliseid kaalutlusvigu, mis tooksid kaasa karistuse muutmise. Ringkonnakohus ei korda KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel kõiki maakohtu asjakohaseid ja nõustumisväärseid põhjendusi, ent täiendab mõnel määral vaidlustatud otsust. Kolleegium käsitleb kõigepealt süüdistatava maakohtu istungilt ajutise eemaldamise (b) ja seejärel apellatsioonis toodud tõendite usaldusväärsuse küsimust (c). Siis kujundab ringkonnakohus seisukoha ahistava jälitamise objektiivse ja subjektiivse koosseisu täidetuse (d) ning mõistetud karistuse suhtes (e), peale mida võtab apellatsioonimenetluse kokku ja lahendab kaitsja riigi õigusabi taotluse (f).
14.Apellatsioonis on muu hulgas märgitud, et süüdistatava väidetav ahistav jälitamine jätkus ka pärast kannatanu politsei poole pöördumist, kuigi menetleja võinuks kohe asuda kuritegu tõkestama. Ringkonnakohus peab seda väidet kohatuks ja leiab, et süüdistatava süüküsimuse lahendamist see ei mõjuta. Seetõttu jääb kõnealune kaitseväide edasise tähelepanuta. (b) Süüdistatava maakohtu istungilt ajutine eemaldamine
15.Kaitsja möönab, et süüdistatav rikkus kohtuistungi korda, kuid on arvamusel, et rikkumine polnud nii oluline ja piisanud oleks näiteks rahatrahvi määramisest. Kolleegium sellega ei nõustu. Süüdistatava kohtuistungilt ajutine eemaldamine oli põhjendatud. Süüdistatav segas 4(9)
korduvalt istungipidamist (nt segas vahele kaitsjale (KoTo, tl 20), käitus lugupidamatult kannatanu suhtes (KoTo, tl 20 pd), segas vahele prokuröri tõendi esitamisele (KoTo, tl 22) ning kannatanu ristküsitlusele (KoTo, tl 25 pd)). Maakohus kutsus teda korduvalt korrale ja hoiatas istungikorra rikkumisega kaasnevate võimalike tagajärgede eest, sh asja edasi arutamist ilma temata (vt nt KoTo, tl 20 ja 20 pd, 22 ja 25 pd). KrMS § 269 lg 1 sätestab, et kui süüdistatav rikub kohtuistungi korda ega täida kohtuniku korraldust, võib kohtumääruse alusel 1) ta ajutiselt või kogu istungi ajaks saalist eemaldada; 2) kohaldada talle kuni 10 päeva aresti või rahatrahvi. Seega oli maakohtul võimalik süüdistatav ka kogu istungi ajaks saalist eemaldada või kohaldada aresti, ent kohus otsustas valida nendega võrreldes leebema abinõu, eemaldades süüdistatava kohtuistungilt ajutiselt. Kohus ei teinud niimoodi talitades kaalutlusviga ja süüdistatava käitumist silmas pidades nõustub kolleegium maakohtu valitud abinõuga.
16.Kaitsja heidab maakohtule ette, et süüdistatava eemaldamisega istungilt võeti temalt võimalus esitada kannatanule ja tunnistajatele küsimusi. Kolleegium märgib sellele vastates, et süüdistatav põhjustas sellise olukorra enda käitumisega ise. Lisaks on oluline tähele panna, et süüdistatava kaitsja sai kannatanut ja tunnistajaid küsitleda. Osutamist väärib seegi, et süüdistatavale anti võimalus isikute ristküsitlust kajastavate kohtuistungi protokolliga tutvuda, kuid süüdistatav seda teha ei soovinud (vt KoTo, tl 35). (c) Tõendite usaldusväärsus
17.Kolleegium ei nõustu kaitsja hinnanguga kannatanu ütluste usaldusväärsusele. Kaitsja põhjendab seda justkui sellega, et süüdistatav ja kannatanu said suhtes olles hästi läbi, kuid ühel hetkel kasutas kannatanu süüdistatavat ära, kui ta otsustas (pealtnäha ootamatult) süüdistatavaga tehtud ühiste tulevikuplaanide osas ümber ja nendevahelise suhte lõpetada. Kolleegium leiab, et kaitsja osutatud võimalikku ärakasutamist pole millegagi kindlaks tehtud ja isegi kui see nii oleks, ei näitaks see iseenesest kannatanu ütluste ebausaldusväärsust. Hinnangut sellele, kas ütlused on usaldusväärsused, võib mõjutada ütluste haakumine teiste tõenditega (vt nt RKKK 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 14 ja 27.06.2016, 3-1-1-49-16, p 19). Oluline on ka see, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas ütluste andja on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt RKKK 28.01.2022, 1-209406/41, p 13 koos viitega). Ütluste usaldusväärsus sõltub muu hulgas ütluste andja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Ütluste usaldusväärsust kinnitab see, kui ütluste andja suudab üksikasjalikult osutada juhtumi asjaoludele, reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi ning rääkida ka kaasuvatest asjaoludest, mis polegi kuriteoga iseenesest seotud (vt RKKK 28.01.2022, 1-20-9406/41, p 13). Samuti tuleb tähelepanu pöörata ütluste elulisele usutavusele ehk siis sellele, milline on ütluste tõepära üldine tõenäosus, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega (vt RKKK 22.02.2016, 3-1-1-109-15, p-d 109–113 ja 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 14). Apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mis osutaks kannatanu ütluste ebajärjepidevusele, vasturääkivustele, märgatavale detailivaesusele või olulisele vastuolule mõne teise tõendiga peale süüdistatava ütluse või sellele, et need pole eluliselt usutavad. Kannatanu andis kohtus ristküsitlusel ühetaolisi ja piisava üksikasjalikkusega ütlusi, mis kõlavad kokku näiteks kirjalike tõenditega (vt ka maakohtu otsus lk 4–5). Kannatanu räägitu ei jäta muljet millegi väljamõtlemisest või moonutamisest (vt KoTo, tl 22–25 pd, tl 28–29 pd). Kolleegium ei näe kokkuvõttes põhjust kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks.
18.Kaitsja leiab sedagi, et maakohus võttis kannatanu ristküsitlusel lubamatult tõendina vastu kannatanu kohtueelse ülekuulamise protokollile lisatud fotod. Maakohus võttis fotod vastu prokuröri taotlusel, juhindudes KrMS § 288 lg 9 p-st 3 (vt KoTo, tl 23 pd). Apellatsioonis on leitud, et fotod pole tõendina lubatavad, kuna neid ei märgitud süüdistusaktis eraldi tõenditena. 5(9)
Kolleegium seda seisukohta ei jaga, sest süüdistusaktis on tõendite loetelus kirjas kannatanu 31. augusti ja 14. septembri 2022. a ülekuulamise protokoll, mille lisana on märgitud fototabel (vt süüdistusakti lk 2). Seetõttu ei saa maakohtule ette heita tõendite kogumise korra rikkumist.
19.Lisaks on kaitsja arvamusel, et maakohus ei võtnud arvesse kannatanu tütre X.X. ütluste hindamisel tema vanust süüdistatava tegude toimepanemise ajal ja kannatanu mõju tema üle. Vaidlustatud otsuses on X.X. ütlusi analüüsitud ja leitud, et neist ei nähtu vastuolusid ning need langevad kokku nii kannatanu ütluste kui ka teiste tõenditega (vt maakohtu otsus lk 4–6). Tähelepanu väärib seegi, et kaitsja ise soovis X.X. ristküsitlemist (KoTo, tl 20 pd). Süüdistatavale süüks arvatavate tegude ajal oli X.X. 17-aastane ja kohtus ristküsitlemise ajaks juba täisealine. Miski ei osuta sellele, et X.X. oleks oma ema mõjul andnud kallutatud ütlusi. Kolleegium märgib sedagi, et apellatsioon on osalt ka vastuoluline. Kui ühest küljest peab kaitsja X.X. ütlusi küsitavaks, siis teisalt kirjeldavad kaitsja arvates süüdistatava ja kannatanu vahelist suhet kõige täpsemini just X.X. sõnad (vt apellatsiooni lk 3). Kolleegiumi hinnangul pole lisaks kannatanu ütlustele ka X.X. ütluste tõelevastavuses põhjust kahelda.
20.Kaitsja kritiseerib muu hulgas maakohtu otsustust võtta kohtuistungil täiendava tõendina vastu X.X. 15. septembri 2022. a saadetud sõnumi väljatrükk ja Viru Maakohtu 4. aprilli 2018. a otsus süüdistatava 2016. ja 2017. aastal toime pandud kuritegude kohta (apellatsioonis on ekslikult märgitud „arhiveeritud 2016 kohtuotsuse“, vt apellatsiooni lk 5). Täiendavate tõendite kogumise korra sätestab KrMS § 297. Selle sätte lõike 2 järgi peab kohtumenetluse pool põhjendama täiendavate tõendi kogumise vajadust ja seda, miks ta pole tõendit juba varem esitanud. Prokurör selgitas maakohtu istungil, et ta sai kõnealusest sõnumi väljatrükist teada alles kohtumenetluse ajal ja esitas selle kohtule esimesel võimalusel (täpsemini pärast väljatrüki tõlkimist) (vt KoTo, tl 33). Kolleegium märgib, et kaitsepoolele oli teada prokuratuuri soov tõendada süüdistust muu hulgas X.X. ütlustega. Ehkki alles kohtumenetluses selgus, et olemas on X.X. ütlusi kinnitav tõend, millest prokurör varem ei teadnud ja mida ta soovis maakohtule esitada, ei rikutud selle tõendi esitamise ja vastuvõtmisega kaitseõigust. Kaitsja sai kõnesoleva tõendi vastuvõtmist vaidlustada ja sellega tõendatavat asjaolu ümber lükata. Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud KrMS §-s 297 sätestatut. Pealegi on vaidlustatud otsuses veenvalt näidatud, miks kohus otsustas osutatud tõendi vastu võtta (vt maakohtu otsuse lk 7). Kolleegium ei näe rikkumist ka Viru Maakohtu 4. aprilli 2018. a otsuse tõendina vastuvõtmisel (vt KoTo, tl 40), ehkki see pole asja lahendamise seisukohalt oluline, kuna maakohus ei tuginenud sellele otsusele.
21.Maakohus luges süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja jättis need kõrvale. Vaidlustatud otsuses on toodud süüdistatava ütluste olulised vastuolud teiste tõenditega ja kolleegium ei pea vajalikuks seda osa korrata (vt maakohtu otsuse lk 5–8). Kaitsepool ei esitanud maakohtule tõendeid, mis kinnitaksid süüdistatava ütlusi. Ka apellatsiooni põhjal pole võimalik maakohtuga võrreldes teistsugusele järeldusele jõuda. (d) Koosseisupärasus
22.Kaitsja leiab apellatsioonis, et süüdistuses kirjeldatu ei täida KarS § 1573 lg 1 objektiivset ega subjektiivset külge. Kolleegium seda seisukohta ei jaga.
23.Kaitsjaga võib nõustuda selles, et ahistav jälitamine pole igasugune kontakt ebameeldiva inimesega. Samas aga nähtub vaidlustatud otsuses tuvastatud faktilistest asjaoludest, et süüdistatava ja kannatanu kokkupuutumised polnud lihtsalt väheolulised kontaktid. Maakohus tuvastas usaldusväärsetele tõenditele tuginedes, et süüdistatav otsis kannatanuga pidevalt kontakti, ka mujal kui nende kodude läheduses. Juhuslikel kohtumistel läks süüdistatav ise 6(9)
kannatanu juurde või otsis muul viisil võimalust temaga kokku puutuda. Süüdistatav solvas mitu korda kannatanut ja tegi seda ka teiste inimeste juures viibimise ajal, karjus tema peale, sülitas kannatanu suunal, järgnes talle, saatis ähvardava sisuga sõnumi, tekitas kannatanule liikluses ohtliku olukorra, käis kannatanu teadmata tema auto juures, sülitas autole ja lõi seda. Sellist käitumist ei saa pidada isegi mitte piiripealseks juhtumiks, vaid objektiivselt juba täiesti ilmseks ahistavaks jälitamiseks KarS § 1573 lg 1 mõistes.
24.Kannatanu väljendas algusest peale süüdistatavale korduvalt, et ta ei soovi süüdistatavaga peale lahkuminekut suhelda (KoTo, tl 22 pd–23). Selleks pöördus kannatanu isegi politseisse ja andis mitu korda Häirekeskusele teada, kui süüdistatav temaga kontakti otsis. Seetõttu pole kahtlustki, et süüdistatav sekkus kannatanu eraellu tema tahte vastaselt. Süüdistatava ja kannatanu suhte lõppemise tingis tema agressiivne käitumine (KoTo, tl 22 pd). Vaatamata sellele, et kannatanu palus korduvalt süüdistataval end rahule jätta, otsis süüdistatav kannatanuga pea poole aasta jooksul kontakti ja sekkus tema eraellu, tehes seda järjepidevalt viisil, mis kannatanut ilmselgelt oluliselt häiris, sh hirmutas ja alandas (solvamine, karjumine, sülitamine jne). Näiteks sõnas kannatanu 11. augustil 2022 toimunu kohta, kuidas süüdistatav sõitis talle järele, parkis enda auto kannatanu auto ette, tuli tema auto juurde ja hakkas kannatanut valju häälega solvama, mispeale pani kannatanu autouksed lukku ja palus end rahule jätta. See aga süüdistatavat ei heidutanud, vaid ta tiris linke, tagus autot jalgadega ja lõhkus väidetavalt peegli (vt maakohtu otsuse lk 5). 15. septembril 2022 juhtus nii, et süüdistatav sõitis kannatanu autole järele ja soovis teda just nagu sõiduteelt välja puksida, ise samal ajal žestikuleerides ja naeratades, kuni tegi kaks järsku liigutust, suurendas kiirust ja sõitis minema (vt maakohtu otsuse lk 6). Kannatanu teadis süüdistatava vägivallategudest viimase endise abikaasa suhtes (KoTo, tl 25). Seega ei saa rääkida pelgalt kannatanu järsust meelemuutusest, vaid süüdistatava enda käitumine oli objektiivselt selline, mis tekitanuks hirmu, alandaks ja häiriks muul viisil oluliselt ka objektiivset kõrvalseisjat. Kolleegium osutab, et kuigi süüdistuses on räägitud kannatanu hirmutamisest ja olulisest häirimisest, tuvastas maakohus koosseisupärase tagajärjena ka kannatanu alandamise (vt maakohtu otsus lk 8). Kohus võis seda teha, sest see puudutab üksnes materiaalõiguslikku hinnangut süüdistuses märgitud ja kohtu tuvastatud faktilistele asjaoludele, ilma et kohus oleks irdunud süüdistusest või muutnud kuriteo kvalifikatsiooni KrMS § 268 lg-te 5 ja 6 järgi.
25.Menetletava juhtumi asjaoludel saab lugeda tuvastatuks ka süüdistatava otsese tahtluse, mis täidab KarS § 1573 subjektiivse koosseisu. Ta teadis, et kannatanu ei taha temaga suhelda ega ka muul viisil kokku puutuda. Kannatanu oli seda süüdistatavale korduvalt selgelt ja ühemõtteliselt väljendanud ning ta näitas seda süüdistatavale ka enda käitumisega välja. Hoolimata kannatanu korduvatest palvetest end rahule jätta, jätkas süüdistatav erineval moel kannatanuga kontakti otsimist ja tema olulist häirimist, nt kannatanu solvamist ja tema peale karjumist, talle järgnemist, kannatanu auto liikumise takistamist jne. Süüdistatav teadis, et selliselt käitudes sekkub ta kannatanu tahte vastaselt tema eraellu ja häirib sellega oluliselt kannatanut, tekitades temas hirmu ja alandades teda, ning süüdistatav tahtis seda. (e) Karistus
26.Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ka karistuse osas. KarS § 1573 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Vaidlustatud otsuses on nõuetekohaselt põhjendatud, miks tuleb süüdistatavat karistada 10-kuulise vangistusega ja pöörata sellest 2 kuud kohe täitmisele. Kolleegium täiendab aga mõnevõrra maakohtu põhjendusi.
27.Nii karistuse liigi kui ka selle määra valik ning karistusest tingimisi vabastamine peab põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda 7(9)
edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud, sh toime pandud tegu ja tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsioon tingib karistuse korrigeerimise juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegium 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26, 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)
28.Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Ta sekkus poole aasta jooksul järjepidevalt kannatanu tahte vastaselt viimase eraellu. Süüdistatav karjus kannatanu peale ja solvas teda korduvalt ning tegi seda ka teiste kuuldes, takistas kannatanu auto liikumist, sülitas korduvalt kannatanu suunal, saatis talle ähvardava sõnumi ja järgnes kannatanule. A. Mihhejevit ei heidutanud kannatanu korduvad väljaütlemised, et süüdistatav temaga kontakti ei otsiks. Isegi politsei poole pöördumine ei mõjutanud teda, et ta jätaks kannatanu rahule. Ometi ei näe A. Mihhejev ise, et ta oleks midagi valesti teinud. Süüdistatav ei adu tehtu tõsidust ja hoopis õigustab seda. Ka maakohtu istungil käitus ta kannatanu suhtes lugupidamatult, sh teda solvates. Lisaks mõjutavad süüdistatava karistust tema varem toime pandud kuriteod. Kuigi tal pole kehtivaid kriminaalkaristusi, on tema kolmest arhiveeritud karistusest viimane mõistetud ähvardamise ja lähisuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest (KoTo, tl lk 5, Viru Maakohus 04.04.2018, 1-17-9105/9). Nende kuritegude eest karistati süüdistatavat vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Aga ka siis ei täitnud süüdistatav talle pandud kohustusi, mis tingis kriminaalhooldaja erakorralise ettekande (Viru Maakohus 27.03.2019, 1-17-9105/27, lk 4). Ehkki karistus jäeti täitmisele pööramata, näitab see, et süüdistatavale on antud võimalus end parandada, kuid ta ei teinud seda. Mõju pole avaldanud ka käimasolev kriminaalmenetlus, võttes arvesse süüdistatava käitumist kohtumenetluses ja eneseõigustamist. Arvestades talle süüks arvatavate kuritegude asjaolusid, varem toime pandud kuritegusid ja nende eest mõistetud karistust, mis teda heidutanud pole, tuleb vangistus pöörata osaliselt täitmisele.
29.Kaitsja esitas apellatsioonis väite, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta kohtupraktikale. Kaebuses pole aga toodud selle kinnituseks näiteid kohtupraktikast ega põhjendatud seda ka millegi muuga. Seetõttu ei vääri kõnealune kaitseargument tähelepanu ja süüdistatava karistust see ei muuda. (f) Kokkuvõte ja menetluskulu
30.Eelneva põhjal ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 juhindudes jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 30. mai 2024. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
31.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks kokku 527,04 euro ulatuses (sh käibemaks 95,04 eurot). Taotluses on kirjas, et kaitsjal kulus maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile 1 tund ja apellatsiooni koostamisele 5 tundi. Kaitsja taotleb selle eest 432 eurot, millele lisandub käibemaks.
32.Kuigi apellatsioonis esitatud kaitseväited ei too kaasa vaidlustatud otsuse muutmist, ei saa kaitsja argumente pidada ilmselgelt kohatuteks. Küll aga on suur osa apellatsiooni väidetest kõlanud juba maakohtus asja arutamisel ning mitu seisukohta on esitatud ilma sisuliste põhjendusteta (nt menetlusõiguse rikkumine KrMS § 297 alusel täiendava tõendi vastuvõtmisel 8(9)
või süüdistatava karistuse mittevastavus kohtupraktikale). Kolleegium leiab ca 7-leheküljelise apellatsiooni mahtu ja selles sisalduvaid argumente silmas pidades, et apellatsiooni koostamiseks kulunud vajalik aeg oli maksimaalselt 150 minutit. Järelikult moodustab riigi õigusabi tasu kokku (sh maakohtu otsusega tutvumise, analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest) 252 eurot, millele lisandub käibemaks 55,44 eurot, kogusumma on seega 307,44 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda.
33.Kolleegium selgitab, et kui süüdistatav ei tasu 307,44 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. Mario Truu
Ingrid Kullerkann
Ingeri Tamm
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.