Liiklussüüteod

Andres Prits temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Samuti süüdistatakse Andres Pritsi selles, et tema juhtis 22.06.2024 kella 15.23 paiku Jõgevamaal Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete 54 km mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,84 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,93 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 р 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Andres Prits toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Andres Prits selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata.

naisterahvas istus ees oleva kõrvalistuja kohale ja seejärel vahetas sõidu ajal sõidukijuhiga kohad. Samal ajal sõitis sõiduk vastu pargitud sõidukit Volkswagen Golfi reg. märgiga xxx. Sõidukijuhiks, kes oli enne kohtade vahetamist osutus Andres Prits, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja S T ütluste (dtl 8-11) kohaselt oli ta 26.04.2024 kodus, kui talle helistati häirekeskusest ja öeldi, et tema pargitud sõidukile on sisse sõidetud. Minnes õue nägi, et tema sõiduki Volkswagen Golf reg. märgiga xxx vasakpoolsesse esiossa sõitis sisse sõiduk Mazda 6 reg. märgiga xxx. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (dtl 12-15) nähtuvad avarii asjaolusid ja sõidukid sündmuskohal K. Kärberi 43, Tallinnas. Väärteoprotokolli nr AB 1633589 (dtl 16-18) kohaselt juhtis Andres Prits 26.04.2024 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Andres Prits kõrvaldati ka 26.04.2024 kell 16.38 sõiduki juhtimiselt (dtl 24-25). Kairi andmebaasi väljatrüki õiendist (dtl 92-93) nähtub, et Andres Prits ei oma kehtivaid juhilubasid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Andres Pritsi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Andres Pritsil juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo osateo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Andres Pritsi käitumises KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo osateo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Andres Prits tunnistab oma süüd. Süüdistatav on 15.02.2024 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr 2315,24,000546 samalaadse teo eest karistatud, seega oli Andres Prits teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Sellest järeldab kohus, et Andres Pritsi korduv õigusvastane käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Episood 07.06.2024 Kohus leiab, et Andres Pritsi poolt 07.06.2024 kella 05.17 ajal Harjumaal, Jõelähtme vallas Tallinn-Narva tee 21 km, suunaga Tallinn-Narva tee 20 km poole mootorsõidukit Mazda 6 reg. märgiga xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Süüdistava kahtlustavana 07.06.2024 antud ütluste (dtl 88-89) kohaselt ta tunnistas kuriteo toimepanemist ja selgitas, et teab, et tal ei ole juhtimisõigust ja sõidukit juhtida ei või. Üritab trahvid ära maksta ja minna autokooli juhtimisõigust omandama. Tunnistaja D S ütluste (dtl 74-76) kohaselt 07.06.2024 teenistuses olles märkas mootorsõidukit Mazda 6 reg. märgiga xxx, mis liikus Tallinna-Narva mnt 21. kilomeetril Tallinn-Narva mnt 20. kilomeetri suunas. Kell 05.17 anti mootorsõidukile peatumismärguanne, millele autojuht allus. Sõidukijuhiks osutus Andres Prits, kes viibis sõidukis üksinda. Andmete kontrollimisel selgus, et autojuhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kairi andmebaasi väljatrüki õiendist (dtl 92-93) nähtub, et Andres Prits ei oma kehtivaid juhilubasid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (dtl 24-25) kohaselt Andres Prits kõrvaldati ka 26.04.2024 kell 16.38 sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigus. Süüdistatav kõrvaldati ka 07.06.2024 kell 05.22 sõiduki juhtimiselt (dtl 76-77). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Andres Pritsi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Andres Prits juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Andres Pritsi käitumises KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süüdistatav on 15.02.2024 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr 2315,24,000546 samalaadse teo eest karistatud ning oli alles 26.04.2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, seega pani süüdistatav selle osateoga toime juba KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Seejuures oli Andres Prits teadlik, et tal endiselt puudub juhtimisõigus. Sellest järeldab kohus, et Andres Pritsi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. 22.06.2024 episood Kohus leiab, et Andres Pritsi poolt 22.06.2024 kella 15.23 ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete tee 54. kilomeetril mootorsõiduki Mazda 6 reg. märgiga xxx juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Süüdistava kahtlustavana 23.06.2024 antud ütluste (dtl 111-113) kohaselt ta tunnistas kuriteo toimepanemist ja selgitas, et teab, et tal ei ole juhtimisõigust pole kunagi olnud juhilube, kord ei olnud aega, siis ei olnud raha, et juhilube teha. Tunnistaja J J ütluste (dtl 98-100) kohaselt olles teenistustes teostas Jõgeva vallas TartuJõgeva-Aravete teel liiklusjärelvalvet, peatas auto Mazda 6 reg. märgiga xxx. Sõidukijuht tuli autost välja ja liikus politseiauto poole. Juhi kõnnakus olid kerged koordinatsioonihäired ja suust oli tunda tugevat alkoholilõhna. Juhiks osutus Andres Prits, kes esitas enda isikut tõendava dokumendi. Isikul kontrolliti tõendusliku alkomeetriga alkoholijoovet, milleks osutus 0,84 mg/l kohta. Andmete kontrollimisel tuvastati, et isikul puudub juhtimisõigus. Kairi andmebaasi väljatrüki õiendist (dtl 92-93) nähtub, et Andres Prits ei oma kehtivaid juhilubasid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste (dtl 24-25, 76-77) kohaselt Andres Prits kõrvaldati ka 26.04.2024 ja 07.06.2024 sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Andres Pritsi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Andres Prits juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Andres Pritsi käitumises KarS § 423 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süüdistatav on 15.02.2024 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr 2315,24,000546 samalaadse teo eest karistatud ning oli seejärel 26.04.2024 ja 07.06.2024 sõiduki juhtimiselt kinni peetud ja juhtimiselt kõrvaldatud, seega oli Andres Prits teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Sellest järeldab

kohus, et Andres Pritsi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Andres Prits oli 15.02.2024 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega nr 2315,24,000546 karistatud mh LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, mis oli toime pandud 26.01.2024. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Andres Prits pani sellele järgnevalt toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise veel kolmel korral ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 26.04.2024 kuni 22.06.2024. Seega juhtis ta ajavahemikul 26.01.2024 kuni 22.06.2024 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust kokku neljal korral. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 423 1 järgi. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Andres Prits pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Andres Prits juhtis 22.06.2024 kella 15.23 ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete tee 54. kilomeetril mootorsõidukit Mazda 6 reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,93 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,84 mg/l). Süüdistava kohtueelsel menetlusel 23.06.2024 antud ütluste (dtl 111-113) kohaselt tunnistas ta kuriteo toimepanemist ja selgitas, et sündmusele eelneval õhtul jõi 0,5 l viina. Järgmisel päeval tundis ennast normaalses seisundis, kuigi oli kahtlus, et võivad olla jääknähud. Otsis endale laupäeval kainet juhti, kuid ei leidnud. Kui oleks teadnud, et on joobes, siis ei oleks rooli läinud. Tunnistaja J J ütluste (dtl 98-100) kohaselt olles tööl ja teostades liiklusjärelevalvet, peatas auto Mazda 6 reg. märgiga xxx. Sõidukijuht tuli autost välja ja liikus politseiauto poole. Juhi kõnnakus olid kerged koordinatsioonihäired ja suust oli tunda tugevat alkoholilõhna. Juhiks osutus Andres Prits, kes esitas enda isikut tõendava dokumendi. Isikul kontrolliti tõendusliku alkomeetriga alkoholijoovet, milleks osutus 0,84 mg/l kohta. Eeltoodud tõendikogum kinnitab, et sõiduk, mille juhikohal Andres Prits istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Andres Prits mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt (dtl 103) kasutati 22.06.2024 kella 15.33 kuni 15.38

ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0023 (taatlustunnistus TTRC-24-00061). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 0,97 mg ja teisel juhul 0,95 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,09 mg/l, seega lõpptulemus 0,84 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmisel on kasutatud taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Andres Prits rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Antud juhul oli isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,84 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Andres Prits rikkus liiklusseaduse §s 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Andres Pritsi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Andres Prits oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Andres Pritsile KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Ka süüdistatav ise tunnistas, et tal oli kahtlus, et tal võivad olla jääknähud, kuid siiski otsustas asuda sõidukit juhtima. Antud juhul aga tuvastati isikul alkoholijoove, s.t tema väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,84 mg/l, mis on aga enam kui kolm korda rohkem kui seda on alkoholi lubatud piirmäära ületamine LS § 224 lg 1 piirmäära tähenduses (0,10-0,24 mg/l) ning patrullpolitseiniku ütluste kohaselt olid süüdistataval kinnipidamisel kõndimises kerged koordinatsiooni häired ning tugev alkoholilõhn suust. Seega ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et isik ei saanud oma varasema elukogemuse ja enesetunde põhjal aru, et ta on alkoholijoobes. Seega pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et tal võib mootorsõidukit juhtima asudes esineda joobe tunnuseid, mitte nn. jääknähud. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Andres Prits pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd mõlema süüteokoosseisu sanktsioonide puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (dtl 114-116) nähtub, et süüdistataval on 1 kehtiv väärteokaristus, millisel juhul on teda karistatud rahalise karistusega, mis on tasutud. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt on süüdistataval töökoht. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta (dtl 123) nähtub, et süüdistatava keskmine päevasissetulek pärast maharvamisi 2023. aastal oli 23,10 eurot. Samas on süüdistatav 23.06.2024 kahtlustatavama ülekuulamisel andnud ütlusi, et soovib sõidukit, millega antud teod toime pani, maha müüa, et saaks määratavad rahatrahvid tasuda. Seejuures ei saanud kohus kriminaalasja koheselt kriminaalasja kohtusse saabudes arutama asuda, kuivõrd süüdistatav viibis haiglas ning kohtule edastatud kirja kohaselt taastub süüdistatava töövõime 1-2 kuu pärast. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on töövõimetuslehel ning novembris läheb Haigekassasse ja otsustatakse tema töövõime suurus. Seega on võimalik, et süüdistataval tuvastatakse osaline töövõime ja tal ei ole võimalik täiskoormusega töötada. Seega ei ole üldse kindel, kas süüdistataval saab tulevikus olema üldse piisavalt sissetulekut, et lisaks menetluskulude hüvitamise kohustusele, tasuda ka rahalist karistust. Seega ei ole süüdistataval tema terviseseisundi tõttu olnud juba pikemat aega sissetulekut ning ei ole ka teada, millal tal sissetulek tekib. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Seega olukorras, kus süüdistataval on minimaalsemad legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimine juba näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kriminaaltoimikus leiduvatest süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest võib järeldada süüdistatava kahetsust toimepandus ning arusaamist toime pandud teo iseloomust. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu, et lisaks alkoholijoobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus ning süüdistatav oli sellest asjaolust üheselt teadlik. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatavale saaks karistuse mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest saab järeldada, et süüdistatav on 22.06.2024 üheaegselt toime pannud kaks erinevat kuritegu, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega täitis süüdiststav ühe teoga nii KarS § 4231 kui ka KarS § 424 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisud. Seega on mõlemad kuriteod toime pandud mootorsõidukit juhtides, millest saab järeldada, et kaks

erinevat kuritegu on toime pandud ühe teoga. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Võrreldes KarS § 4231 sanktsiooni, mis näeb ette nii rahalise karistuse kui ka kuni üheaastase vangistuse ning KarS § 424 lg 1 sanktsiooni, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, saab järeldada, et raskeimat karistust näeb ette KarS § 424 lg 1 sanktsioon. Seega tuleb süüdistatavale mõista karistus mõlema temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest, kuid karistust kohaldada KarS § 63 lg 1 alusel ja KarS § 424 lg 1 sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte alusel. Kui eelnevalt leidis kohus et süüdistatava süü kummagi süüteo osas on hinnatav keskmisena, siis kuritegude kogumis on süü keskmisest suurem. Süüdistatava suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et süüdistatav ei viibinud alati sõidukis üksinda, seades ohtu mitte ainult ennast ja teisi kaasliiklejaid, vaid ka kaasreisijana kaasa võetud oma tütart ning samal korral põhjustas ka liiklusõnnetuse, millega tekitas varalist kahju. Selline käitumine annaks kohtule piisava aluse mõista karistust määras, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Samas peab kohus arvestama süüdistatava kahetsusega, samuti süüdistatava halvenenud terviseseisundiga ja kehtiva kriminaalkaristuse puudumisega, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla KarS § 424 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatava ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Arvestades aga seda, et süüdistataval hetkel sissetulek sootuks puudub ning kriminaalmenetlusega kaasnevad ka menetluskulud, siis vangistust kandes jääks süüdistatav üldse ilma võimalusest mingi aja jooksul sissetulekut saada ning temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmine muutuks võimatuks ja muudaks süüdistatava majandusliku olukorra veelgi raskemaks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata ning kohus loodab, et määratav katseaeg juhatab süüdistatavat õiguskuulekusele ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu jääb süüdistataval ainukeseks õigusvastaseks käitumiseks. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süütegude iseloomu ja liikluskäitumist, võiks asuda seisukohale, et süüdistatav vajab endaga toimetulekuks kõrvalise isiku järelevalvet. Samas aga, arvestades seda, et süüdistatava tervisesisund on halvenenud ja sellest tulenevalt võib tema töövõime väheneda ja süüdistatav on ka taastusravil, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 73 sätteid ja jätta süüdistatava kriminaalhooldusele allutamata. Kohus loodab,

et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat õiguskuulekusele ka ilma pideva kriminaalhooldaja kontrollita ja süüdistatav saab aru sellest, et ainsaks vangistuse täitmisele pööramata jätmise tingimuseks on see, et ta hoidub uue tahtliku süüteo toimepanemisest.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.