1-24-3495
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.10.2024. a Tallinnas
Kriminaalasja number
1-24-3495 (kohtueelses menetluses 23230200072)
Kohtunik
Kristjan Paluteder
Kohtuistungi sekretär
Ave Mõistlik
Kriminaalasi
Sander Pitki süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
SANDER PITK, isikukood: 37705306020; elukoht: xxx; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: xxxharidus; töökoht: xxx, xxx. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.12.2023. a ning perioodil 13.11.2022-13.11.2023. a, kahtlustatavana kinnipidamine 17.06-18.06.2022. a, 12.11.-13.11.2022. a ja 02.12.-03.12.2023. a.
Kaitsja
Gregori Palm
1-24-3495
mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis.
2/6
1-24-3495
määratud kaitsja tasu 429,72 euro ulatuses; sundraha summas 1230 eurot; ekspertiisikulu summas 95 eurot.
Kriminaalmenetluse kulud summas 1754,72 eurot tuleb hüvitada 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 146,23 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 146,19 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või LHV Pank EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700029326. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Sander Pitki süüdistatakse selles, et tema: 1) 17.06.2022 kella 20.30 ajal juhtis tahtlikult Harjumaal Saue linnas Ridva 15 juures mopeedi Romet Motors Ogar 202 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,18 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,08 mg/l); 2) juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult, 12.11.2022 kella 23.22 ajal Harjumaal LääneHarju vallas Kulna külas Tagavärava talu juures mootorsõidukit Volvo V40 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (lõplik lugem 0.95 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0.84 mg/l); 3) juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult, 02.12.2023 kella 16.20 ajal Harju maakonnas Saue vallas Kaasiku külas Laitse kaupluse juures ning edasi Laitse raudteejaama juures (aadressil Räägunurga, Kaasiku küla) mootorsõidukit Peugeot 206 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 1,50 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, mõõtetulemus 1,36 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Sander Pitk liiklusseaduse § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
3/6
1-24-3495 LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Sander Pitk toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sander Pitki selles, et tema: 1) võttis omavoliliselt (ehk eelnevalt mopeedi omaniku teadmata ja nõusolekuta) enne 17.06.2022 kella 20.30 Kiia küla, Vääna-Posti talu hoovist Z.Xle (X) kuuluva mopeedi Romet Motors Ogar 202 registreerimismärgiga XXX. Seejärel kasutas omavoliliselt antud mopeedi, mida juhtides liikus Saue linnas Ridva 15 juures 17.06.2022 kella 20.30 ajal; 2) uuesti kasutas omavoliliselt Kõik Külmaks OÜ-le (juhatuse liige Q.W) kuuluvat mootorsõidukit Peugeot 206 registreerimismärgiga XXX enne 02.12.2023 kella 16:20, sõites sellega Harju maakonnas Saue vallas Kaasiku külas Laitse kaupluse juures ning edasi Laitse raudteejaama juures. Seega pani Sander Pitk toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Katrin Tron, süüdistatav Sander Pitk ja tema kaitsja Gregori Palm sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 215 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 2 (17.06.2022 ja 02.12.2023 episoodid) kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel taotleb prokurör kohtus Sander Pitkile karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust ja KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest (12.11.2022 episood) taotleb prokurör Sander Pitkile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS 64 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks üksikkaristusest raskemaga, ning karistada Sander Pitki vangistusega 1 aasta 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 päeva (17.06.18.06.2022, 12.11.-13.11.2022 ja 02.12.-03.12.2023) ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 8 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel tuleb asendada 1 aasta 8 kuud 24 päeva vangistust üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o 624 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat. Juhindudes KarS § 69 lg 4 kohustada Sander Pitki järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4/6
1-24-3495 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks taotletakse määrata Sander Pitkile käitumiskontrolli ajaks lisakohustused, kohustades teda KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis. Samuti taotleb prokurör KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Sander Pitkilt juhtimisõigus 1 aastaks. Süüdistataval tuleb kokkuleppe kohaselt hüvitada menetluskulud, s.o määratud kaitsja tasud summas 429,72 eurot, ekspertiisiga seonduvad kulud summas 95 eurot ning lisaks sundraha summas 1230 eurot. Menetluskulud tuleb määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtus korrigeerisid pooled kokkulepet selles osas, mis puudutas algses kokkuleppes liitkaristuse moodustamist. Selle kohta esitatikohtule muudetud kokkulepe. Seega ei esine täiendatud kokkuleppe pinnalt enam takistusi karistuse mõistmiseks ning kohus leiab, et Sander Pitk tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Lisaks kuuluvad Sander Pitkilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd need on kokkuleppe esemeks ja tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures kuuluvad kokkuleppe järgi Sander Pitkilt väljamõistmisele kaitsjatasud summas 429,72 eurot ning ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 95 eurot. Seejuures pooled leppisid istungil kokku selles, et kokkuleppe parandamisega ja kohtuistungiga seonduvad kaitsjatasu jääb riigi kanda. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot, mis tuleb samuti süüdistatavatelt välja mõista. Kohus nõustub kokkuleppes välja toodud menetluskulude jaotamise ettepanekuga, mille järgi kuuluvad Sander Pitkilt väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 1754,72 eurot. Kuivõrd süüdistatav algselt kaitsja osalemist ei soovinud ja selle vajaduse tingis valesti moodustatud liitkaristus kokkuleppes, siis peab kohus põhjendatuks jätta kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppes viidatud DVD-R plaadid on kriminaaltoimiku osaks ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt)
5/6
1-24-3495 Kristjan Paluteder kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.